[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 33 artiklit
брать 216 Г несов. (eeskätt korduva v. kestva tegevuse puhul) → сов. взять
‣ кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
‣ (eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
‣ (ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
‣ (eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
◊ брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
‣ кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
‣ (eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
‣ (ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
‣ (eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
◊ брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
вера 51 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) в кого-что usk, veendumus; вера в будущее usk tulevikku, вера в себя usk enesesse, слепая вера pime usk, твёрдая вера kindel usk ~ veendumus, потерять веру в кого-что usku kellesse-millesse kaotama;
‣ kirikl. usk; лютеранская вера luteri usk, символ веры usutunnistus, страдалец за веру usukannataja, человек иной веры muu-usuline, teiseusuline, исповедовать католическую веру katoliku usku tunnistama, обращать в христианскую веру ristiusku pöörama;
◊ принимать ~ принять на веру hea usu peale võtma; служить верой и правдой tões ja vaimus teenima
‣ (без мн. ч.) в кого-что usk, veendumus; вера в будущее usk tulevikku, вера в себя usk enesesse, слепая вера pime usk, твёрдая вера kindel usk ~ veendumus, потерять веру в кого-что usku kellesse-millesse kaotama;
‣ kirikl. usk; лютеранская вера luteri usk, символ веры usutunnistus, страдалец за веру usukannataja, человек иной веры muu-usuline, teiseusuline, исповедовать католическую веру katoliku usku tunnistama, обращать в христианскую веру ristiusku pöörama;
◊ принимать ~ принять на веру hea usu peale võtma; служить верой и правдой tões ja vaimus teenima
верить 269b Г несов. кому-чему, в кого-что uskuma, veendunud olema; верить другу sõpra uskuma, верить каждому слову iga sõna uskuma, верить в лекарства ravimitesse uskuma, верить в победу võidusse uskuma, (не) верить в бога jumalat ~ jumalasse (mitte) uskuma, верить в себя endasse uskuma, не всякому слуху верь ära iga juttu usu;
◊ верить ~ поверить на слово кому kelle sõnu uskuma, keda ausõna peale usaldama; не верить ~ поверить своим (собственным) ушам ~ глазам oma kõrvu ~ silmi mitte uskuma
◊ верить ~ поверить на слово кому kelle sõnu uskuma, keda ausõna peale usaldama; не верить ~ поверить своим (собственным) ушам ~ глазам oma kõrvu ~ silmi mitte uskuma
веро- часть сложных слов usu-
верх 20 (предл. п. ед. ч. о верхе, на верху) С м. неод.
‣ ülaosa, tipp (ka ülek.); ülekaal; верх горы mäetipp, верх дома maja ülaosa, верх блаженства õndsuse tipp;
‣ (им. п. мн. ч. верха) pealis(pool); рукавицы с кожаным верхом nahkpealisega labakindad;
‣ верхи мн. ч. ülemkiht, kõrgkiht, ladvik; правительственные верхи valitsev ladvik;
‣ верхи мн. ч. muus. kõrged helid;
◊ одержать ~ брать ~ взять верх ülekaalu saavutama; (его мнение) взяло верх tema arvamus jäi peale; нахвататься верхов kõnek. millega pealiskaudselt tutvuma
‣ ülaosa, tipp (ka ülek.); ülekaal; верх горы mäetipp, верх дома maja ülaosa, верх блаженства õndsuse tipp;
‣ (им. п. мн. ч. верха) pealis(pool); рукавицы с кожаным верхом nahkpealisega labakindad;
‣ верхи мн. ч. ülemkiht, kõrgkiht, ladvik; правительственные верхи valitsev ladvik;
‣ верхи мн. ч. muus. kõrged helid;
◊ одержать ~ брать ~ взять верх ülekaalu saavutama; (его мнение) взяло верх tema arvamus jäi peale; нахвататься верхов kõnek. millega pealiskaudselt tutvuma
забирать Г несов. → сов. забрать
‣ 169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
‣ 169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
‣ 169a что, чем tarastama; kinni lööma;
‣ 169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
‣ 169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
◊ забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
‣ 169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
‣ 169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
‣ 169a что, чем tarastama; kinni lööma;
‣ 169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
‣ 169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
◊ забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
латинский 129 П
‣ ladina, ladinakeelne; латинский язык ladina keel, латинский шрифт ladina kiri;
‣ van. katoliku; латинская вера (rooma)katoliku usk;
◊ латинская кухня van. ladina köök (apteek)
‣ ladina, ladinakeelne; латинский язык ladina keel, латинский шрифт ladina kiri;
‣ van. katoliku; латинская вера (rooma)katoliku usk;
◊ латинская кухня van. ladina köök (apteek)
луна, Луна 53 С ж. неод. kuu (taevakeha); молодая луна noorkuu, нарождающаяся луна kasvav kuu, полная луна täiskuu, луна на ущербе kuu kahaneb, ущербная луна kahanev kuu, серп луны kuusirp, при луне, при свете луны kuuvalgel, полёт на Луну lend Kuule ~ kuule, kuulend, посадка на Луну Kuule ~ kuule maandumine, kuundumine, затмение Луны kuuvarjutus, девять лун Сатурна Saturni üheksa kuud;
◊ под луной päikese all, siinilmas; как с луны свалился kõnek. nalj. nagu kuu pealt kukkunud
◊ под луной päikese all, siinilmas; как с луны свалился kõnek. nalj. nagu kuu pealt kukkunud
молот 1 С м. неод. vasar, haamer; боевой молот suurvasar, pealelöömisvasar, ковочный молот sepistusvasar, кузнечный молот sepavasar, штамповочный молот stants(imis)vasar, серп и молот sirp ja vasar, метание молота sport vasaraheide;
◊ между молотом и наковальней haamri ja alasi vahel, kahe tule vahel
◊ между молотом и наковальней haamri ja alasi vahel, kahe tule vahel
наглость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) jultumus, jõhkrus, häbematus, ülbus; верх наглости äärmine jultumus, у него хватило наглости сказать это tal jätkus häbematust ~ jultumust seda ütelda
незыблемый 119 П (кр. ф. незыблем, незыблема, незыблемо, незыблемы) liter. (kalju)kindel, kõikumatu, vankumatu, vääramatu, püsiv, kestev; незыблемая основа kindel ~ püsiv alus, незыблемая вера в победу vääramatu ~ kaljukindel usk võidusse, незыблемые тени liikumatud varjud
несокрушимый 119 П (кр. ф. несокрушим, несокрушима, несокрушимо, несокрушимы) liter. murdumatu, kõikumatu, vankumatu, võitmatu, purustamatu, kaljukindel; несокрушимая воля murdumatu ~ kindel tahe, несокрушимая вера kõikumatu ~ vankumatu ~ kaljukindel usk, несокрушимая энергия võitmatu energia, несокрушимая оборона kindel ~ vääramatu ~ vankumatu kaitse, несокрушимая мощь vääramatu võimsus, purustamatu jõud
обращать 169a Г несов. → сов. обратить
‣ кого-что, на кого-что, во что, к кому-чему pöörama, suunama, juhtima; обращать взгляд на что pilku pöörama ~ suunama millele (ka ülek.), обращать внимание на что tähelepanu pöörama millele, обращать оружие против противника relva vastasele suunama, обращать в шутку naljaks ajama ~ pöörama, обращать в другую веру teise usku pöörama, обращать в свою веру oma usku pöörama (ka ülek.), обращать доходы на модернизацию оборудования sissetulekuid seadmete ajakohastamiseks ~ moderniseerimiseks kasutama, обращать стопы куда samme seadma kuhu, обращать в бегство põgenema sundima;
‣ кого-что во что muutma; mat. teisendama; обращать воду в пар vett aurustama ~ auruks muutma, обращать в рабство orjastama, обращать город в пепел linna tuhaks tegema;
‣ кого-что в кого-что moondama kelleks-milleks
‣ кого-что, на кого-что, во что, к кому-чему pöörama, suunama, juhtima; обращать взгляд на что pilku pöörama ~ suunama millele (ka ülek.), обращать внимание на что tähelepanu pöörama millele, обращать оружие против противника relva vastasele suunama, обращать в шутку naljaks ajama ~ pöörama, обращать в другую веру teise usku pöörama, обращать в свою веру oma usku pöörama (ka ülek.), обращать доходы на модернизацию оборудования sissetulekuid seadmete ajakohastamiseks ~ moderniseerimiseks kasutama, обращать стопы куда samme seadma kuhu, обращать в бегство põgenema sundima;
‣ кого-что во что muutma; mat. teisendama; обращать воду в пар vett aurustama ~ auruks muutma, обращать в рабство orjastama, обращать город в пепел linna tuhaks tegema;
‣ кого-что в кого-что moondama kelleks-milleks
обращение 115 С с. неод.
‣ (обычно ед. ч.) pöördumine; pööramine; info pöördus; muutmine, mat. teisendamine; muutumine; tiirlemine; maj. ringlemine, ringlus, käive, kasutus; обращение к фактам faktide poole pöördumine, faktide leidmine, обращение спиной к кому kellele selja pööramine (ka ülek.), обращение в чью веру kelle millisesse usku pööramine, обращение простой дроби в десятичную lihtmurru teisendamine kümnendmurruks, обращение куколки в бабочку nuku muutumine liblikaks, обращение Земли вокруг Солнца Maa tiirlemine ümber Päikese, обращение крови vereringe, обращение капитала maj. kapitaliringlus, обращение товаров maj. kaubaringlus, издержки обращения maj. käibekulud, ringluskulud, быть ~ находиться в обращении käibel ~ kasutusel olema, изъять из обращения что mida käibelt kõrvaldama, обращение противника в бегство vastase põgenema löömine ~ sundimine, обращение в рабство orjastamine;
‣ (без мн. ч.) mille käsitsemine, kellega-millega ümberkäimine, kelle kohtlemine; käitumine; научиться обращению с оружием relvakäsitsust ära õppima, неосторожное обращение с огнём ettevaatamatu ümberkäimine tulega, грубое обращение с детьми laste toores ~ jäme kohtlemine, жестокое обращение с животными loomade julm kohtlemine, loomadega julmalt ümberkäimine, вежливое обращение с пассажирами reisijate viisakas kohtlemine, изысканное ~ тонкое обращение peen käitumine ~ käitumismaneer;
‣ pöördumine, läkitus, üleskutse, palve; обращение к народу läkitus rahvale, pöördumine rahva poole, обращение по радио raadioüleskutse, -läkitus, pöördumine raadio teel ~ raadio kaudu;
‣ lgv. üte; обращение выделяется запятыми üte eraldatakse komadega
‣ (обычно ед. ч.) pöördumine; pööramine; info pöördus; muutmine, mat. teisendamine; muutumine; tiirlemine; maj. ringlemine, ringlus, käive, kasutus; обращение к фактам faktide poole pöördumine, faktide leidmine, обращение спиной к кому kellele selja pööramine (ka ülek.), обращение в чью веру kelle millisesse usku pööramine, обращение простой дроби в десятичную lihtmurru teisendamine kümnendmurruks, обращение куколки в бабочку nuku muutumine liblikaks, обращение Земли вокруг Солнца Maa tiirlemine ümber Päikese, обращение крови vereringe, обращение капитала maj. kapitaliringlus, обращение товаров maj. kaubaringlus, издержки обращения maj. käibekulud, ringluskulud, быть ~ находиться в обращении käibel ~ kasutusel olema, изъять из обращения что mida käibelt kõrvaldama, обращение противника в бегство vastase põgenema löömine ~ sundimine, обращение в рабство orjastamine;
‣ (без мн. ч.) mille käsitsemine, kellega-millega ümberkäimine, kelle kohtlemine; käitumine; научиться обращению с оружием relvakäsitsust ära õppima, неосторожное обращение с огнём ettevaatamatu ümberkäimine tulega, грубое обращение с детьми laste toores ~ jäme kohtlemine, жестокое обращение с животными loomade julm kohtlemine, loomadega julmalt ümberkäimine, вежливое обращение с пассажирами reisijate viisakas kohtlemine, изысканное ~ тонкое обращение peen käitumine ~ käitumismaneer;
‣ pöördumine, läkitus, üleskutse, palve; обращение к народу läkitus rahvale, pöördumine rahva poole, обращение по радио raadioüleskutse, -läkitus, pöördumine raadio teel ~ raadio kaudu;
‣ lgv. üte; обращение выделяется запятыми üte eraldatakse komadega
одержать 183a Г сов. → несов. одерживать väljendeis одержать победу над кем-чем võitma keda-mida, võitu saavutama kelle-mille üle, одержать верх над кем-чем peale jääma kellele-millele, võitu saama kellest-millest
перейти 372 Г сов. → несов. переходить I
‣ что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
‣ от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
‣ к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
‣ kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
◊ перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama
‣ что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
‣ от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
‣ к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
‣ kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
◊ перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama
пошатнуть 336b Г сов. что kõigutama (ka ülek.); kõnek. viltu ajama; пошатнуть чьи убеждения kelle veendumusi kõigutama, пошатнуть веру во что kõigutama usku millesse
пошатнуться 336 Г сов. kõikuma ~ vankuma lööma (ka ülek.); kõnek. viltu minema ~ vajuma; от удара он пошатнулся ta lõi löögist vaaruma, вера пошатнулась usk on kõikuma ~ vankuma löönud, здоровье пошатнулось tervis ei ole korras ~ streigib, tervis on hakanud logisema ~ jukerdama
правота 53 С ж. неод. (без мн. ч.) õigsus, õigus; юридическая правота juriidiline õigus, доказать свою правоту oma õigust tõestama, вера в правоту своего дела usk oma asja õigsusse
принять 265 Г сов. → несов. принимать
‣ кого-что, куда vastu võtma; kuulda võtma; принять подарок kinki vastu võtma, принять заказ tellimust vastu võtma, принять телеграмму telegrammi vastu võtma, принять дела asju ~ asjaajamist vastu ~ üle võtma, принять в университет ülikooli vastu võtma, принять на курсы kursustele võtma, принять экзамен eksamit vastu võtma, принять предложение ettepanekut vastu võtma, принять пост директора direktoriametit vastu võtma, принять закон seadust vastu võtma ~ andma, принять решение otsust tegema ~ vastu võtma, otsustama, ваш проект принят teie projekt on vastu võetud ~ heaks kiidetud, принять бой lahingut vastu võtma, принять дивизию diviisi juhtimist üle ~ vastu võtma, принять гостей külalisi vastu võtma, принять извинения vabandama, andeks andma, vabandust vastu võtma, принять военную присягу sõjaväelist vandetõotust andma, принять оправдания кого kelle õigustusi kuulda võtma, принять чей совет kelle nõuannet kuulda võtma;
‣ что, без доп. võtma; принять лекарство rohtu võtma, принять ванну vanni võtma, vannis käima, принять к сведению teadmiseks võtma, принять во внимание arvesse võtma, arvestama, принять к руководству juhendiks ~ juhtnööriks võtma, принять на себя enda peale võtma, принять участие в чём osa võtma, osalema milles, принять обязательство kohustust võtma, принять гражданство kodakondsust ~ riikkondsust võtma, принять меры meetmeid võtma ~ rakendama, abinõusid tarvitusele võtma, принять меры пресечения jur. tõkendama, tõkestama, принять позу hoiakut võtma, принять другой вид teist ilmet võtma, принять важный вид tähtsat nägu tegema, принять всерьёз tõsiselt võtma, принять вправо paremale võtma ~ hoiduma, принять сторону кого kelle poolele asuma, принять на веру uskuma, usaldama, принять смерть van. surma minema, принять христианство ristiusku minema, принять монашество mungaks ~ nunnaks minema, принять крещение (end) ristida laskma, дело приняло опасный поворот asi võttis ohtliku pöörde, разговор принял острый характер jutt läks teravaks, улицы приняли праздничный вид tänavad on piduehtes;
‣ кого-что, за кого-что kelleks-milleks pidama; принять кого за знакомого keda (eksikombel) tuttavaks pidama;
◊ принять ~ принимать близко к сердцу что (1) südamesse võtma, (2) südamelähedaseks ~ esmatähtsaks pidama; принять ~ принимать в штыки кого-что kõnek. kelle-mille vastu olema ~ okkaid püsti ajama, keda ebasõbralikult ~ sõjakalt vastu võtma; принять ~ принимать за чистую монету что mida puhta kullana võtma; принять ~ принимать на веру что mida hea usu peale (tõeks) võtma, sõnapealt uskuma jääma; принять ~ принимать на свой счёт что enda arvele panema ~ kirjutama
‣ кого-что, куда vastu võtma; kuulda võtma; принять подарок kinki vastu võtma, принять заказ tellimust vastu võtma, принять телеграмму telegrammi vastu võtma, принять дела asju ~ asjaajamist vastu ~ üle võtma, принять в университет ülikooli vastu võtma, принять на курсы kursustele võtma, принять экзамен eksamit vastu võtma, принять предложение ettepanekut vastu võtma, принять пост директора direktoriametit vastu võtma, принять закон seadust vastu võtma ~ andma, принять решение otsust tegema ~ vastu võtma, otsustama, ваш проект принят teie projekt on vastu võetud ~ heaks kiidetud, принять бой lahingut vastu võtma, принять дивизию diviisi juhtimist üle ~ vastu võtma, принять гостей külalisi vastu võtma, принять извинения vabandama, andeks andma, vabandust vastu võtma, принять военную присягу sõjaväelist vandetõotust andma, принять оправдания кого kelle õigustusi kuulda võtma, принять чей совет kelle nõuannet kuulda võtma;
‣ что, без доп. võtma; принять лекарство rohtu võtma, принять ванну vanni võtma, vannis käima, принять к сведению teadmiseks võtma, принять во внимание arvesse võtma, arvestama, принять к руководству juhendiks ~ juhtnööriks võtma, принять на себя enda peale võtma, принять участие в чём osa võtma, osalema milles, принять обязательство kohustust võtma, принять гражданство kodakondsust ~ riikkondsust võtma, принять меры meetmeid võtma ~ rakendama, abinõusid tarvitusele võtma, принять меры пресечения jur. tõkendama, tõkestama, принять позу hoiakut võtma, принять другой вид teist ilmet võtma, принять важный вид tähtsat nägu tegema, принять всерьёз tõsiselt võtma, принять вправо paremale võtma ~ hoiduma, принять сторону кого kelle poolele asuma, принять на веру uskuma, usaldama, принять смерть van. surma minema, принять христианство ristiusku minema, принять монашество mungaks ~ nunnaks minema, принять крещение (end) ristida laskma, дело приняло опасный поворот asi võttis ohtliku pöörde, разговор принял острый характер jutt läks teravaks, улицы приняли праздничный вид tänavad on piduehtes;
‣ кого-что, за кого-что kelleks-milleks pidama; принять кого за знакомого keda (eksikombel) tuttavaks pidama;
◊ принять ~ принимать близко к сердцу что (1) südamesse võtma, (2) südamelähedaseks ~ esmatähtsaks pidama; принять ~ принимать в штыки кого-что kõnek. kelle-mille vastu olema ~ okkaid püsti ajama, keda ebasõbralikult ~ sõjakalt vastu võtma; принять ~ принимать за чистую монету что mida puhta kullana võtma; принять ~ принимать на веру что mida hea usu peale (tõeks) võtma, sõnapealt uskuma jääma; принять ~ принимать на свой счёт что enda arvele panema ~ kirjutama
разум 1 С м. неод. (без мн. ч.) mõistus, aru, oid; здравый разум terve ~ kaine mõistus, холодный разум külm ~ kaine mõistus, вера в человеческий разум usk inimmõistusesse, победа разума над чувствами mõistuse võit tunnete üle, потерять разум aru kaotama, с разумом делать что mida arukalt tegema;
◊ ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; набираться ~ набраться разума kõnek. tarkust koguma, targemaks minema ~ saama, mõistust juurde koguma
◊ ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; набираться ~ набраться разума kõnek. tarkust koguma, targemaks minema ~ saama, mõistust juurde koguma
реформатский 129 П
‣ aj. reformatsiooni-, reformatsiooniline; реформатская война reformatsioonisõda;
‣ protestantlik; реформатская церковь protestantlik kirik, реформатская вера protestantism, protestantlus
‣ aj. reformatsiooni-, reformatsiooniline; реформатская война reformatsioonisõda;
‣ protestantlik; реформатская церковь protestantlik kirik, реформатская вера protestantism, protestantlus
серп 2 С м. неод. sirp; mer. kumerus (purje ahterliigil); серп и молот sirp ja vasar, серп луны kuusirp
совершенство 94 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) täiuslikkus, ideaalsus, perfektsus, meisterlikkus; täielikkus; владеть в совершенстве иностранным языком täielikult ~ perfektselt ~ vabalt võõrkeelt valdama, довести до совершенства täiuslikuks tegema, верх совершенства täiuslikkuse tipp, совершенство работы töö (ülim) meisterlikkus;
‣ (обычно мн. ч.) voorus, head küljed; его совершенства были замечены всеми tema voorusi märkasid kõik;
‣ ideaal, mille täiuslik kehastus
‣ (без мн. ч.) täiuslikkus, ideaalsus, perfektsus, meisterlikkus; täielikkus; владеть в совершенстве иностранным языком täielikult ~ perfektselt ~ vabalt võõrkeelt valdama, довести до совершенства täiuslikuks tegema, верх совершенства täiuslikkuse tipp, совершенство работы töö (ülim) meisterlikkus;
‣ (обычно мн. ч.) voorus, head küljed; его совершенства были замечены всеми tema voorusi märkasid kõik;
‣ ideaal, mille täiuslik kehastus
старый 119 П (кр. ф. стар, стара, старо и старо, стары и стары; сравн. ст. старее, старше)
‣ vana, vanaaegne; старый человек vana inimene, старая липа vana pärn, põlispärn, старый парк vana ~ põline park, põlispark, старая истина vana tõde, старый долг vana võlg, старая привычка vana harjumus, человек старого закала vana kooli mees, стар годами eakas, стар душой hingelt vana, старый стиль astr. vana kalender, старая книга (1) vanaraamat, vana(aegne) raamat, (2) vana ~ kulunud raamat, старый воин vana ~ kogenud sõjamees, старый пропуск vana ~ aegunud luba, старая архитектура vane(aegne) arhitektuur, старая гравюра vana(aegne) gravüür, старый адрес vana ~ endine aadress, старый режим vana ~ endine kord ~ režiim, старая дева vanatüdruk, vanapiiga, старая мода vana ~ vananenud mood, старая вера vanausk, старейший писатель vanimaid kirjanikke, старое вино laagerdunud vein, старые работы mäend. jäät-ala, старая выработка mäend. jäätkaeveõõs;
‣ П → С старое с. неод. vana; борьба нового со старым uue võitlus vanaga, приняться за старое vana asja üles võtma;
◊ старый воробей kõnek. vana kala; и стар и млад kõnek. nii vanad kui ka noored, viimane kui üks, kõik viimseni; по старой памяти vanast harjumusest, vana tava kohaselt, harjunud kombel; старая история ~ песня vana lugu ~ laul
‣ vana, vanaaegne; старый человек vana inimene, старая липа vana pärn, põlispärn, старый парк vana ~ põline park, põlispark, старая истина vana tõde, старый долг vana võlg, старая привычка vana harjumus, человек старого закала vana kooli mees, стар годами eakas, стар душой hingelt vana, старый стиль astr. vana kalender, старая книга (1) vanaraamat, vana(aegne) raamat, (2) vana ~ kulunud raamat, старый воин vana ~ kogenud sõjamees, старый пропуск vana ~ aegunud luba, старая архитектура vane(aegne) arhitektuur, старая гравюра vana(aegne) gravüür, старый адрес vana ~ endine aadress, старый режим vana ~ endine kord ~ režiim, старая дева vanatüdruk, vanapiiga, старая мода vana ~ vananenud mood, старая вера vanausk, старейший писатель vanimaid kirjanikke, старое вино laagerdunud vein, старые работы mäend. jäät-ala, старая выработка mäend. jäätkaeveõõs;
‣ П → С старое с. неод. vana; борьба нового со старым uue võitlus vanaga, приняться за старое vana asja üles võtma;
◊ старый воробей kõnek. vana kala; и стар и млад kõnek. nii vanad kui ka noored, viimane kui üks, kõik viimseni; по старой памяти vanast harjumusest, vana tava kohaselt, harjunud kombel; старая история ~ песня vana lugu ~ laul
счастье 113 С с. неод.
‣ õnn; великое счастье suur õnn, слепое счастье pime õnn, семейное счастье perekonnaõnn, военное счастье sõjaõnn, счастье в игре mänguõnn, слёзы счастья õnnepisarad, к счастью вводн. сл. õnneks, на счастье (1) õnneks, (2) õnne peale, сиять от счастья õnnest särama, желать кому счастья kellele õnne ~ head soovima, считать за счастье vedamiseks pidama, я верю в твоё счастье usun sinu õnnetähte, счастье ему изменило õnn on ~ oli talle selja pööranud;
‣ в функции предик. õnneks, on õnne; ваше счастье, что так получилось teie õnn, et nii läks;
◊ всякому своё счастье kõnekäänd igaühel oma õnn; попытать счастье ~ счастья õnne katsuma ~ proovima
‣ õnn; великое счастье suur õnn, слепое счастье pime õnn, семейное счастье perekonnaõnn, военное счастье sõjaõnn, счастье в игре mänguõnn, слёзы счастья õnnepisarad, к счастью вводн. сл. õnneks, на счастье (1) õnneks, (2) õnne peale, сиять от счастья õnnest särama, желать кому счастья kellele õnne ~ head soovima, считать за счастье vedamiseks pidama, я верю в твоё счастье usun sinu õnnetähte, счастье ему изменило õnn on ~ oli talle selja pööranud;
‣ в функции предик. õnneks, on õnne; ваше счастье, что так получилось teie õnn, et nii läks;
◊ всякому своё счастье kõnekäänd igaühel oma õnn; попытать счастье ~ счастья õnne katsuma ~ proovima
товарищество 94 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) seltsimehelikkus; чувство товарищества seltsimehelikkustunne, sõprustunne, ühistunne, войсковое товарищество sõjaväeline seltsimehelikkus, боевое товарищество lahingusõprus;
‣ ühendus, selts, ühing; ühistu; товарищество на вере maj. usaldusühing, товарищество на паях osaühing, товарищество изобретателей leiutajate kollektiiv, садоводческое товарищество aiandusühistu, рыболовецкое товарищество kaluriühistu, товарищество по совместной обработке земли aj. maaharimisühistu, Товарищество передвижных художественных выставок kunst, aj. Rändnäituste Ühing
‣ (без мн. ч.) seltsimehelikkus; чувство товарищества seltsimehelikkustunne, sõprustunne, ühistunne, войсковое товарищество sõjaväeline seltsimehelikkus, боевое товарищество lahingusõprus;
‣ ühendus, selts, ühing; ühistu; товарищество на вере maj. usaldusühing, товарищество на паях osaühing, товарищество изобретателей leiutajate kollektiiv, садоводческое товарищество aiandusühistu, рыболовецкое товарищество kaluriühistu, товарищество по совместной обработке земли aj. maaharimisühistu, Товарищество передвижных художественных выставок kunst, aj. Rändnäituste Ühing
убить I 325 Г сов. → несов. убивать I
‣ кого-что, чем (ära) tapma, surmama (ka ülek.), mõrvama, kooletama (van.), maha ~ surnuks lööma, maha nottima (kõnek.), vagaseks tegema (kõnek.); ülek. hävitama; убить из ружья püssiga maha laskma, убить насмерть surnuks ~ maha lööma, его убило молнией välk ~ pikne lõi ta surnuks, ta sai välgust ~ piksest surma, он был убит в бою ta sai lahingus surma, ta langes lahingus, убить карту kõnek. (1) kaarti lööma ~ tapma (kaardimängus), (2) ülek. õiget käiku tegema, õiget kaarti välja käima, убить себя работой ennast tööga tapma, убить нерв зуба hamba närvi suretama, убить взглядом ülek. pilguga tapma ~ hävitama, убить все надежды kõiki lootusi hävitama, убить веру в кого-что hävitama ~ võtma usku kellesse-millesse;
‣ кого-что ülek. murdma, surmahoopi andma; она была совершенно убита ta oli täiesti murtud ~ läbi, это известие убило его see teade andis talle ränga hoobi ~ surmahoobi, он убит горем ta on murest murtud;
‣ что, на кого-что ülek. kõnek. läbi lööma, raiskama; убить деньги raha raiskama ~ tuksi panema, убить жизнь на интриги elu intriigide peale raiskama;
◊ бог убил кого kõnek. van. kes on vaimust vaene ~ kasina mõistusega, kellele pole mõistust antud; хоть убей kõnek. löö või maha; убей меня бог ~ гром madalk. löödagu mind või (siinsamas) maha; tabagu mind välk; убить двух зайцев kõnek. kaht kärbest ühe hoobiga tabama; убить кого мало kõnek. keda oleks paras maha ~ mättasse lüüa; убить ~ убивать время чем, без доп. kõnek. aega surnuks lööma; убить бобра kõnek. (1) iroon. mööda laskma ~ panema, alt minema, (2) õnnega kokku sattuma, tehtud mees olema; карта чья убита kõnek. kelle laul on lauldud, kelle lips on läbi
‣ кого-что, чем (ära) tapma, surmama (ka ülek.), mõrvama, kooletama (van.), maha ~ surnuks lööma, maha nottima (kõnek.), vagaseks tegema (kõnek.); ülek. hävitama; убить из ружья püssiga maha laskma, убить насмерть surnuks ~ maha lööma, его убило молнией välk ~ pikne lõi ta surnuks, ta sai välgust ~ piksest surma, он был убит в бою ta sai lahingus surma, ta langes lahingus, убить карту kõnek. (1) kaarti lööma ~ tapma (kaardimängus), (2) ülek. õiget käiku tegema, õiget kaarti välja käima, убить себя работой ennast tööga tapma, убить нерв зуба hamba närvi suretama, убить взглядом ülek. pilguga tapma ~ hävitama, убить все надежды kõiki lootusi hävitama, убить веру в кого-что hävitama ~ võtma usku kellesse-millesse;
‣ кого-что ülek. murdma, surmahoopi andma; она была совершенно убита ta oli täiesti murtud ~ läbi, это известие убило его see teade andis talle ränga hoobi ~ surmahoobi, он убит горем ta on murest murtud;
‣ что, на кого-что ülek. kõnek. läbi lööma, raiskama; убить деньги raha raiskama ~ tuksi panema, убить жизнь на интриги elu intriigide peale raiskama;
◊ бог убил кого kõnek. van. kes on vaimust vaene ~ kasina mõistusega, kellele pole mõistust antud; хоть убей kõnek. löö või maha; убей меня бог ~ гром madalk. löödagu mind või (siinsamas) maha; tabagu mind välk; убить двух зайцев kõnek. kaht kärbest ühe hoobiga tabama; убить кого мало kõnek. keda oleks paras maha ~ mättasse lüüa; убить ~ убивать время чем, без доп. kõnek. aega surnuks lööma; убить бобра kõnek. (1) iroon. mööda laskma ~ panema, alt minema, (2) õnnega kokku sattuma, tehtud mees olema; карта чья убита kõnek. kelle laul on lauldud, kelle lips on läbi
укрепиться 302 Г несов. → сов. укрепляться kindlustuma, kõvenema, kinnituma, tugevnema, kindlamaks ~ tugevamaks minema ~ muutuma ~ saama (ka ülek.); укрепиться на захваченном рубеже end hõivatud ~ vallutatud alal kindlustama, укрепиться в памяти mällu kinnituma ~ sööbima, дерево выросло и укрепилось puu kasvas suureks ja (sai) tugevaks, дисциплина укрепилась kord ~ distsipliin kõvenes ~ tugevnes ~ läks kõvemaks ~ tugevamaks, укрепилась вера в свои силы tugevnes ~ suurenes usk oma jõusse, здоровье укрепилось tervis läks ~ muutus tugevamaks ~ karastus ~ kosus, нервы укрепились närvid said kosutust ~ läksid tugevamaks, за ним укрепилась слава драчуна ta sai ~ on saanud riiukuke kuulsuse
уничтожиться 271 Г сов. → несов. уничтожаться
‣ hävima, põrmustuma (ka ülek.);
‣ kaduma; уничтожилась вера во что kadus usk millesse
‣ hävima, põrmustuma (ka ülek.);
‣ kaduma; уничтожилась вера во что kadus usk millesse
утомление 115 С с. неод. (без мн. ч.) väsimine, väsimus, roidumus, rammestus; почувствовать утомление väsimust tundma, утомление взяло верх väsimus võttis võimust, утомление почвы põll. mullaväsimus, утомление катализатора keem. katalüsaatori väsimus ~ väsimine
утратить 274a Г сов. → несов. утрачивать кого-что kaotama, minetama; утратить доверие usaldust kaotama, утратить интерес к кому-чему kelle-mille vastu huvi kaotama, утратить актуальность päevakohasust ~ aktuaalsust minetama, утратить здоровье tervist kaotama, tervisest ilma jääma, утратить веру во что usku millesse kaotama, mida uskumast lakkama, утратить силу jur. kehtetuks muutuma, kehtivust kaotama
фанатический 129 П fanaatiline, pimesi veendunud ~ andunud, täielikult pühendunud, kirglikult harrastav; fanaatiku-, fanaatikute; фанатическая нетерпимость fanaatiline sallimatus, фанатическая преданность fanaatiline ~ kirglik andumus, фанатическая любовь pöörane ~ meeletu ~ pime armastus, фанатическая вера во что pime usk millesse
