[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit
век 21 С м. неод.
‣ sajand, aastasada; двадцатый век kahekümnes sajand, в прошлом веке möödunud sajandil;
‣ aeg, ajastu; каменный век kiviaeg, средние века keskaeg, в наш век meie ajal, век Петра I Peeter I aeg ~ ajastu, золотой век человечества inimkonna kuldne ajastu, отстать от века ajast maha jääma, идти наравне с веком ajaga sammu pidama;
‣ (предл. п. о веке, на веку, без мн. ч.) elu, eluiga; недолгий век цветка lille lühike iga, на своём веку oma eluajal, отжить свой век oma iga ära elama, iganema, весь свой век kogu eluaeg, на мой век хватит minu elu(aja)ks jätkub ~ piisab;
‣ (без мн. ч.) kõnek. igavik; мы целый век не виделись me pole ammuilma ~ terve igaviku üksteist näinud;
‣ С → Н kõnek. ealeski, ilmaski, iialgi, elu seeski; igavesti; век не забуду elu seeski ei unusta;
‣ С → Н веками sajandite jooksul, sajandeid;
◊ (на) веки вечные, на ~ во веки веков, в веках, на века igavesti; из века в век ajast aega; до скончания века viimsepäevani; жить ~ прожить аредовы веки ~ мафусаилов век liter. puruvanaks elama; в кои(-то) веки kõnek. (1) haruharva, (2) lõpuks ometi; испокон века, от века (веков) iidsest ajast; век живи -- век учись vanas. inimene õpib hällist hauani
‣ sajand, aastasada; двадцатый век kahekümnes sajand, в прошлом веке möödunud sajandil;
‣ aeg, ajastu; каменный век kiviaeg, средние века keskaeg, в наш век meie ajal, век Петра I Peeter I aeg ~ ajastu, золотой век человечества inimkonna kuldne ajastu, отстать от века ajast maha jääma, идти наравне с веком ajaga sammu pidama;
‣ (предл. п. о веке, на веку, без мн. ч.) elu, eluiga; недолгий век цветка lille lühike iga, на своём веку oma eluajal, отжить свой век oma iga ära elama, iganema, весь свой век kogu eluaeg, на мой век хватит minu elu(aja)ks jätkub ~ piisab;
‣ (без мн. ч.) kõnek. igavik; мы целый век не виделись me pole ammuilma ~ terve igaviku üksteist näinud;
‣ С → Н kõnek. ealeski, ilmaski, iialgi, elu seeski; igavesti; век не забуду elu seeski ei unusta;
‣ С → Н веками sajandite jooksul, sajandeid;
◊ (на) веки вечные, на ~ во веки веков, в веках, на века igavesti; из века в век ajast aega; до скончания века viimsepäevani; жить ~ прожить аредовы веки ~ мафусаилов век liter. puruvanaks elama; в кои(-то) веки kõnek. (1) haruharva, (2) lõpuks ometi; испокон века, от века (веков) iidsest ajast; век живи -- век учись vanas. inimene õpib hällist hauani
виски нескл. С с и м неод. viski
вычистить 276*a Г сов. → несов. вычищать кого-что puhastama, puhtaks tegema ~ harjama ~ hõõruma; ülek. tühjaks tegema; мать вычистила ножи и вилки ema puhastas noad-kahvlid ära, дорожки в саду вычищены aiarajad on puhastatud ~ puhtaks aetud; vrd. чистить
дикий 122 П (кр. ф. дик, дика, дико, дики; сравн. ст. диче и дичее, превосх. ст. дичайший 124)
‣ mets-, uluk-, metsik; дикие звери metsloomad, ulukid, ulukloomad, дикая утка metspart, ulukpart, дикий виноград metsviinapuu, дикая яблоня metsõunapuu, дикие племена metsikud suguharud;
‣ asustamata; дикая местность asustamata maakoht;
‣ ülek. metsik, meeletu, ohjeldamatu; kummaline; дикий гнев meeletu ~ ohjeldamatu raev, дикий крик võigas karjatus ~ karjumine, дикая мысль meeletu mõte, дикий ужас kõnek. jõledus, дикий поступок kõnek. kummaline tegu ~ käitumine;
‣ ülek. kartlik, pelglik, arglik, uje; дикая девочка pelglik ~ arglik tüdruk;
‣ van. tumehall, hallikas;
◊ дикое мясо kõnek. liigliha
‣ mets-, uluk-, metsik; дикие звери metsloomad, ulukid, ulukloomad, дикая утка metspart, ulukpart, дикий виноград metsviinapuu, дикая яблоня metsõunapuu, дикие племена metsikud suguharud;
‣ asustamata; дикая местность asustamata maakoht;
‣ ülek. metsik, meeletu, ohjeldamatu; kummaline; дикий гнев meeletu ~ ohjeldamatu raev, дикий крик võigas karjatus ~ karjumine, дикая мысль meeletu mõte, дикий ужас kõnek. jõledus, дикий поступок kõnek. kummaline tegu ~ käitumine;
‣ ülek. kartlik, pelglik, arglik, uje; дикая девочка pelglik ~ arglik tüdruk;
‣ van. tumehall, hallikas;
◊ дикое мясо kõnek. liigliha
кой 156 М м. (коя, кое, кои) van. missugune, milline, mis; ни в коем случае mitte mingil juhul, ei eales(ki);
◊ на кой леший ~ дьявол ~ чёрт madalk. mis pagana ~ kuradi pärast ~ jaoks; в кои(-то) веки kõnek. (1) haruharva, harukorral, (2) lõpuks ometi
◊ на кой леший ~ дьявол ~ чёрт madalk. mis pagana ~ kuradi pärast ~ jaoks; в кои(-то) веки kõnek. (1) haruharva, harukorral, (2) lõpuks ometi
набрякнуть 344b Г сов. от чего, чем, без доп. madalk. (üles) tursuma, punsuma, punduma, ponduma, paisuma, turduma, paistetama; веки глаз набрякли silmalaud on ~ olid tursunud, набрякнуть влагой niiskusest turduma
набухлый 119 П tursunud, punsunud, pundunud, pondunud, paisunud, turdunud, paistes; набухлые веки tursunud silmalaud, набухлые почки paisunud pungad
напухнуть 344b Г сов. → несов. напухать kõnek. tursuma, punduma, ponduma, punsuma, üles paistetama, paisuma; веки напухли (silma)laud on tursunud, ноги напухли jalad on paistes ~ paistetanud, почки напухли pungad on paisunud
отчиститься 276 Г сов. → несов. отчищаться от чего, без доп. puhtaks minema; maha tulema; вилки хорошо отчистились kahvlid läksid hästi puhtaks, пятно отчистилось plekk läks välja ~ kadus
отяжелеть 229b Г сов. → несов. отяжелевать
‣ от чего, без доп. raskeks minema, raskenema; мокрая одежда отяжелела märjad riided on raskeks muutunud, голова отяжелела pea on raske, веки отяжелели silmalaud on rasked, отяжелеть от снега lume raskuse all looka vajuma;
‣ kõnek. (kaalus) juurde võtma, tüsenema, paksuks ~ lihavaks ~ kogukaks ~ tüsedaks minema; он очень отяжелел ta on palju juurde võtnud; vrd. тяжелеть
‣ от чего, без доп. raskeks minema, raskenema; мокрая одежда отяжелела märjad riided on raskeks muutunud, голова отяжелела pea on raske, веки отяжелели silmalaud on rasked, отяжелеть от снега lume raskuse all looka vajuma;
‣ kõnek. (kaalus) juurde võtma, tüsenema, paksuks ~ lihavaks ~ kogukaks ~ tüsedaks minema; он очень отяжелел ta on palju juurde võtnud; vrd. тяжелеть
пики 69 С неод. мн. ч. (ед. ч. kõnek. пика ж. р.) poti, pada (kaardimast), potimast; две пики kaks potit, дама пик potiemand, padaemand
подпухнуть 344b Г сов. → несов. подпухать kõnek. (pisut) üles paistetama ~ tursuma; веки подпухли silmalaud on (veidi) paistes ~ tursunud
потереть 243 Г сов. кого-что, чего, чем (mõnda aega, veidi) hõõruma; потереть руки käsi hõõruma, потереть глаза silmi hõõruma, потереть виски meelekohti hõõruma, потереть спину чем selga küürima millega, потереть моркови porgandit riivima
разомкнуть 337 Г сов. → несов. размыкать
‣ что avama (ka el.), lahti tegema; el. lahutama, katkestama; разомкнуть ворота шлюза lüüsiväravaid avama ~ lahti tegema, разомкнуть веки laugusid avama, разомкнуть цепь vooluahelat katkestama ~ lahutama;
‣ что sõj., sport harvrivi moodustama, harvrivisse paigutama;
‣ кого jah. rihma ~ keti otsast vabastama; разомкнуть гончих hagijaid lahti laskma
‣ что avama (ka el.), lahti tegema; el. lahutama, katkestama; разомкнуть ворота шлюза lüüsiväravaid avama ~ lahti tegema, разомкнуть веки laugusid avama, разомкнуть цепь vooluahelat katkestama ~ lahutama;
‣ что sõj., sport harvrivi moodustama, harvrivisse paigutama;
‣ кого jah. rihma ~ keti otsast vabastama; разомкнуть гончих hagijaid lahti laskma
расклеить 268 Г сов. → несов. расклеивать что
‣ (liimitut, kokkukleepunut) lahti võtma ~ tegema; расклеить конверт ümbrikut lahti võtma, расклеить веки laugusid lahti tegema;
‣ üles ~ laiali ~ kõikjale kleepima; расклеить афиши kuulutusi üles kleepima, расклеить листовки lendlehti laiali kleepima
‣ (liimitut, kokkukleepunut) lahti võtma ~ tegema; расклеить конверт ümbrikut lahti võtma, расклеить веки laugusid lahti tegema;
‣ üles ~ laiali ~ kõikjale kleepima; расклеить афиши kuulutusi üles kleepima, расклеить листовки lendlehti laiali kleepima
смежить 287a Г сов. → несов. смежать что sulgema (silmi, lauge); сон смежил веки uni sulges laud, sõba langes ~ vajus ~ tuli silmale ~ laskus laule;
◊ смежить очи silma kinni ~ looja laskma, sõba silmale saama
◊ смежить очи silma kinni ~ looja laskma, sõba silmale saama
содовый 119 П
‣ sooda-; содовая промышленность soodatööstus, содовая вода soodavesi;
‣ П → С содовая ж. неод. soodavesi; виски с содовой viski soodaveega
‣ sooda-; содовая промышленность soodatööstus, содовая вода soodavesi;
‣ П → С содовая ж. неод. soodavesi; виски с содовой viski soodaveega
сомкнуть 336a Г сов. → несов. смыкать что koondama, ühendama, ühte liitma, sulgema; сомкнуть ножки циркуля sirklit kokku panema, сомкнуть веки lauge sulgema, сомкнуть кольцо окружения sõj. piiramisrõngast sulgema, сомкнуть ряды ridu koondama (ka ülek.), сомкнуть руки kätest kinni võtma;
◊ не сомкнуть ~ не смыкать глаз mitte sõba silmale saama, mitte silmagi kinni saama
◊ не сомкнуть ~ не смыкать глаз mitte sõba silmale saama, mitte silmagi kinni saama
сомкнуться 336 Г сов. → несов. смыкаться sulguma, liituma, koonduma, ühinema; веки сомкнулись laud vajusid kinni, глаза сомкнулись от усталости silmad läksid ~ vajusid väsimusest kinni, кольцо сомкнулось sõj. piiramisrõngas sulgus, сомкнись! sport, sõj. koondu!
трогать I 164a Г несов. → сов. тронуть I
‣ кого-что, чем puudutama, puutuma (ka ülek.); трогать руками katsuma, (käega) puudutama, трогать за плечо õlast puudutama, я не буду ничего трогать ma ei puuduta midagi, я его не трогал, он первый полез kõnek. mina teda ei puutunud, tema alustas, не трогай его, он расстроен kõnek. ära puutu teda, ta on tujust ära, мальчик уроки ещё не трогал kõnek. poiss pole õppetükke veel puudutanudki ~ õppetükkide kallale veel asunudki, трогать чьё самолюбие kelle enesearmastust riivama ~ puudutama;
‣ что vaevu ilmnema ~ märgatav olema; слабая улыбка трогает её губы kerge naeratus väreleb ta huultel, седина уже трогает виски meelekohtadel on juba märgata halli;
◊ трогать ~ тронуть кого за живое ~ больное место kelle hella kohta puudutama; палцем не трогать ~ тронуть кого kõnek. mitte sõrmeotsagagi puudutama keda
‣ кого-что, чем puudutama, puutuma (ka ülek.); трогать руками katsuma, (käega) puudutama, трогать за плечо õlast puudutama, я не буду ничего трогать ma ei puuduta midagi, я его не трогал, он первый полез kõnek. mina teda ei puutunud, tema alustas, не трогай его, он расстроен kõnek. ära puutu teda, ta on tujust ära, мальчик уроки ещё не трогал kõnek. poiss pole õppetükke veel puudutanudki ~ õppetükkide kallale veel asunudki, трогать чьё самолюбие kelle enesearmastust riivama ~ puudutama;
‣ что vaevu ilmnema ~ märgatav olema; слабая улыбка трогает её губы kerge naeratus väreleb ta huultel, седина уже трогает виски meelekohtadel on juba märgata halli;
◊ трогать ~ тронуть кого за живое ~ больное место kelle hella kohta puudutama; палцем не трогать ~ тронуть кого kõnek. mitte sõrmeotsagagi puudutama keda
тяжелеть 229b Г несов. raske(ma)ks minema, raskenema (ka ülek.); голова тяжелеет pea läheb raskeks, веки тяжелеют (silma)laud lähevad raskeks ~ vajuvad kinni; vrd. отяжелеть, потяжелеть
