[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
бокал 1 С м. неод. (jalaga) veiniklaas, (veini)peeker, pokaal; поднимать бокал за кого klaasi tõstma kelle terviseks
вокзал 1 С м. неод. (reisi)jaam, vaksal; jaamahoone; железнодорожный вокзал raudteejaam, raudteevaksal, речной вокзал jõevaksal, -sadam, на вокзале jaamas, vaksalis
морской 123 П meri-, mere-, mereline; морская свинка zool. merisiga (Cavia porcellus), морская звезда zool. meritäht (Asterias), морская капуста, приморский катран bot. merikapsas (Crambe maritima), морская горчица bot. merisinep (Cakie), морской воздух mereõhk, морской климат merekliima, mereline kliima, морское течение merehoovus, морская болезнь merehaigus, морской вокзал merevaksal, морское путешествие merereis, морской транспорт merevedu, -transport, морской разбойник mereröövel, piraat, морской флот merelaevastu, -laevandus, -laevastik, морской бой merelahing, морская пехота sõj. merejalavägi, морской офицер mereväeohvitser, морская авиация sõj. merelennuvägi, морской узел meremehesõlm;
◊ морской волк kõnek. merekaru
◊ морской волк kõnek. merekaru
не частица
‣ täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba ~ ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как ... ei keegi muu kui ..., не что иное, как ... ei miski muu kui ..., не то чтобы... kõnek. mitte et just... не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против ~ не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить pole mõtet ~ põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju ~ tahtmist ~ aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. Tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;
‣ jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;
‣ osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset
‣ täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba ~ ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как ... ei keegi muu kui ..., не что иное, как ... ei miski muu kui ..., не то чтобы... kõnek. mitte et just... не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против ~ не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить pole mõtet ~ põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju ~ tahtmist ~ aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. Tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;
‣ jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;
‣ osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset
повезти 362 Г сов.
‣ кого-что, кому-чему, куда (sõidukiga) toimetama ~ viima; повезти вещи на вокзал asju jaama toimetama;
‣ безл. кому, в чём kõnek. vedama; мне повезло mul vedas ~ oli õnne
‣ кого-что, кому-чему, куда (sõidukiga) toimetama ~ viima; повезти вещи на вокзал asju jaama toimetama;
‣ безл. кому, в чём kõnek. vedama; мне повезло mul vedas ~ oli õnne
поднять 264 (прош. вр. поднял и поднял, подняло и подняло, подняли и подняли; страд. прич. прош. вр. поднятый, кр. ф. поднят, поднятьа, поднятьо, поднятьы; буд. вр. kõnek. подыму, подымешь...) Г сов. → несов. поднимать
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
проводить II 313a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. → несов. провожать кого-что, куда (teele) saatma; проводить друга на вокзал sõpra jaama saatma, проводить со слезами на глазах pisarsilmi ära saatma, проводить аплодисментами aplausiga ära saatma, я тебя провожу ma saadan sind, проводить на войну sõtta saatma, проводить в последний путь viimsele teekonnale saatma, проводить глазами ~ взглядом ülek. silmadega ~ pilguga saatma, проводить зиму talvelõppu pühitsema, talve ära saatma
простить 296a Г сов. → несов. прощать кого-что, кому
‣ andeks andma, andestama kellele; простить шалуна võrukaelale andeks andma, простите нас andke meile andeks, vabandage meid;
‣ что, кому van. kinkima, kustutama (võla kohta); он простил мне долг ta kinkis mulle ~ kustutas mu võla;
‣ прости(те) повел. накл., также в функции вводн. сл. vabanda(ge), anna (andke) andeks; простите, как пройти на вокзал? vabandage, kuidas pääseb jaama? такая работа, простите, никуда не годится see töö, vabandage väga, ei kõlba kuhugi;
‣ (без несов.) прости(те) повел. накл. van. jumalaga, nägemiseni
‣ andeks andma, andestama kellele; простить шалуна võrukaelale andeks andma, простите нас andke meile andeks, vabandage meid;
‣ что, кому van. kinkima, kustutama (võla kohta); он простил мне долг ta kinkis mulle ~ kustutas mu võla;
‣ прости(те) повел. накл., также в функции вводн. сл. vabanda(ge), anna (andke) andeks; простите, как пройти на вокзал? vabandage, kuidas pääseb jaama? такая работа, простите, никуда не годится see töö, vabandage väga, ei kõlba kuhugi;
‣ (без несов.) прости(те) повел. накл. van. jumalaga, nägemiseni
пуншевый 119 П punši-; пуншевый бокал punšiklaas, пуншевое мороженое punšijäätis, пуншевый напиток punš
речной 120 П jõe(-), jõeline; речная вода jõevesi, речное судно jõelaev, речная рыба jõekala, речной вокзал jõevaksal, речной порт jõesadam, речной транспорт jõetransport, jõevedu, jõeveondus, речное пароходство jõelaevandus, речной флот jõelaevastik, речной трамвай jõetramm, речное плавание jõesõit, речное рыболовство jõepüük, речные перевозки jõeveod, речная сеть jõgede võrk, речная система jõestik, речная форма рельефа jõeline pinnavorm, речной окунь zool. harilik ahven (Perca fluviatilis), речной рак zool. jõevähk (Astacus astacus), речной бобр zool. euroopa kobras (Castor fiber), речная выдра zool. saarmas (Lutra lutra)
свезти 362 Г сов. → несов. свозить II кого-что
‣ (без несов.) kõnek. (kohale) vedama ~ viima ~ toimetama ~ sõidutama; свезти кого на вокзал keda jaama viima, свезти в театр teatrisse sõidutama;
‣ (hulgakaupa) kohale ~ kokku vedama ~ tooma ~ tarima;
‣ ära vedama; свезти хлеб с поля vilja põllult ära vedama;
‣ alla viima ~ toimetama (veokiga); свезти с горы что mida mäest alla viima
‣ (без несов.) kõnek. (kohale) vedama ~ viima ~ toimetama ~ sõidutama; свезти кого на вокзал keda jaama viima, свезти в театр teatrisse sõidutama;
‣ (hulgakaupa) kohale ~ kokku vedama ~ tooma ~ tarima;
‣ ära vedama; свезти хлеб с поля vilja põllult ära vedama;
‣ alla viima ~ toimetama (veokiga); свезти с горы что mida mäest alla viima
соединить 285a Г сов. → несов. соединять кого-что, чем, с кем-чем ühendama, liitma, siduma (ka ülek.; keem.), seondama; соединить провода juhtmeid ühendama, соединить теорию с практикой teooriat praktikaga ühendama, соединить железной дорогой вокзал с пристанью jaama ja sadamat raudteega ühendama, jaamast sadamasse ühendusraudteed rajama, последовательно соединить järjestikku ühendama, соединить силы jõudusid koondama, соединить водород с кислородом keem. vesinikku hapnikuga siduma, соединить свою жизнь с кем oma elu kellega siduma, соединить браком abielusidemetega ühendama ~ siduma, соединить по телефону кого с кем keda kellega telefoni teel ühendama ~ kokku viima, kellega telefoniühendust andma, с этой датой соединено важное событие selle kuupäevaga on seotud tähtis sündmus, соединить что сваркой mida (kokku) keevitama ~ keevitades ühendama, соединить краски värve segama, соединить такелажной скобой mer. seekeldama, seekliga kinni panema
увязаться I 198 Г сов. → несов. увязываться
‣ madalk. oma asju kokku siduma ~ köitma ~ pakkima; мы увязались и поехали на вокзал pakkisime asjad ning sõitsime jaama;
‣ с чем ülek. kõnek. kooskõlas olema, koordineeruma, seostuma
‣ madalk. oma asju kokku siduma ~ köitma ~ pakkima; мы увязались и поехали на вокзал pakkisime asjad ning sõitsime jaama;
‣ с чем ülek. kõnek. kooskõlas olema, koordineeruma, seostuma
штрафной 120 П
‣ trahvi-; штрафные деньги trahviraha, штрафная сумма trahvisumma, штрафные убытки trahvikahjum, штрафной бокал trahvipits, trahvilöök, штрафная рота sõj. trahvirood, штрафной батальон sõj. trahvipataljon, штрафная часть trahviväeosa, штрафной удар sport karistuslöök (näit. jalgpallis), trahvilöök (kõnek.), штрафной бросок sport karistusvise (näit. korvpallis, veepallis), штрафная площадка sport karistusala (näit. jalgpallis, jäähokis), штрафное очко sport karistuspunkt, штрафная скамья sport trahvipink;
‣ karistuse all olev, karistust kandev; karistatud, trahvitud, karistusalune (omds.);
‣ П → С штрафной м. од. karistusalune, karistatu; trahviväeosa sõjaväelane;
‣ П → С штрафная ж. неод. trahvipits, trahvilöök; выпить штрафную trahvipitsi jooma, trahvilööki võtma
‣ trahvi-; штрафные деньги trahviraha, штрафная сумма trahvisumma, штрафные убытки trahvikahjum, штрафной бокал trahvipits, trahvilöök, штрафная рота sõj. trahvirood, штрафной батальон sõj. trahvipataljon, штрафная часть trahviväeosa, штрафной удар sport karistuslöök (näit. jalgpallis), trahvilöök (kõnek.), штрафной бросок sport karistusvise (näit. korvpallis, veepallis), штрафная площадка sport karistusala (näit. jalgpallis, jäähokis), штрафное очко sport karistuspunkt, штрафная скамья sport trahvipink;
‣ karistuse all olev, karistust kandev; karistatud, trahvitud, karistusalune (omds.);
‣ П → С штрафной м. од. karistusalune, karistatu; trahviväeosa sõjaväelane;
‣ П → С штрафная ж. неод. trahvipits, trahvilöök; выпить штрафную trahvipitsi jooma, trahvilööki võtma
