[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit

ведь
‣ частица ju; ведь это правда? see on ju tõsi? eks ole tõsi? ведь это всем известно seda teavad ju kõik, а ведь вы были правы teil oli siiski õigus, ведь ты исполнишь своё обещание? sa ju ~ ikka täidad oma lubaduse?
‣ союз ju, ehkki; сгорел только один дом, а ведь был ветер põles maha ainult üks maja, ehkki oli tuuline, он не придёт, ведь он болен ta ei tule, (sest) ta on ju haige
говаривать 164a (только формы прош. вр.) Г несов. kõnek. (korduvalt) rääkima; как говаривали в старину nagu vanasti ~ (enne)muiste räägiti
живать 169 Г несов. (только прош. вр.) (väga ammu; minevikus aeg-ajalt, ajuti) elama; здесь он живал в детстве ta on siin lapsepõlves (ajuti) elanud
зазеваться 165 Г сов. на кого-что, без доп. kõnek. (ammuli sui) vahtima jääma; чуть только зазеваешься по сторонам kui jääd natuke ringi vahtima, он зазевался на клетку с попугаями ta jäi papagoipuuri ammuli sui vahtima
зиждиться 270 (употр. только в 3 л. наст. вр. и в прош. вр.) Г несов. на чём liter. põhinema, rajanema millel, tuginema millele; брак зиждется на любви и уважении друг к другу abielu põhineb vastastikusel armastusel ja austusel
зима 53 (вин. п. ед. ч. зиму) С ж. неод. talv, tali; снежная зима lumerohke talv, суровая зима karm talv, с наступлением зимы talve saabudes ~ tulekul, на зиму talveks, всю зиму kogu talve;
◊
сколько лет, сколько зим (не видались) kui kaua küll ~ terve igaviku (pole me kohtunud)
зло I 97 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kurjus, pahe, halbus; kõnek. viha; бороться со злом kurja ~ pahe vastu võitlema, желать зла кому kellele halba soovima, причинить зло кому kellele paha ~ kurja tegema;
‣ (во мн. ч. только род. п. зол) häda;
◊
срывать ~ сорвать зло на ком viha kellele välja valama; употреблять ~ употребить во зло kurjasti kasutama mida; корень зла kurja juur; со зла südametäiega, vihast; зло берёт кого kõnek. kes saab vihaseks, kelle süda läheb täis, kellel kihvatab sees; держать зло на кого kelle peale viha kandma
знавать 165a Г несов. (только прош. вр.) кого-что, без доп. kõnek. tundma, tunda saama keda, tuttav olema kellega; он знавал и печаль ta on ka kurbust tunda saanud, я знавал его лично tundsin teda isiklikult
игрывать 168b Г несов. (только прош. вр.) с кем kõnek. mängima; мы игрывали с ними в детстве lapsepõlves oleme nendega koos mänginud
изглодать 197 Г сов. → несов. изгладывать kõnek.
‣ кого-что (ümbert) ära närima ~ näksima; ära sööma;
‣ (буд. вр. только изгложу, изгложешь...; без несов. )) кого ülek. ära kurnama ~ vaevama ~ muserdama ~ piinama
лета 95 С мн. ч. неод. (ед. ч. год м. р.) aastad, vanus; прошло много лет on möödunud palju aastaid, несколько лет тому назад mõne aasta eest, сколько тебе лет? kui vana sa oled? моих лет minuealine, женщина средних лет keskealine naine, с детских лет lapsest saadik, lapsepõlvest peale;
◊
на старости лет vanas eas, vanuigi; по молодости лет nooruse tõttu; во цвете лет õitseeas, õilmeeas; в летах aastates, elatanud; сколько лет, сколько зим (не видались) terve igavik(u) (pole kohtunud); не по летам ~ годам (рассудительный) oma vanuse kohta (väga arukas)
мястись 368 (только наст. вр.) Г несов. van., liter.
‣ segaduses ~ rahutu olema; сердце мятётся süda on rahutu;
‣ tunglema, tungeldes liikuma
нашивать 168a Г несов. (только прош. вр.) кого-что kõnek. tooma, viima, kandma; случалось, он нашивал нам книги vahel ta tõi meile raamatuid, такие шали нашивали наши бабушки selliseid salle kanti meie vanaemade aegu
неймётся Г несов. (только 3 л. ед. ч. наст. вр.) безл. кому, без доп. kõnek. kes ei püsi paigal, kes ei leia asu; им неймётся уехать nad kibelevad ära sõitma
неможется Г несов. (только 3 л. ед. ч. наст. вр.) безл. кому madalk. kes on haiglane ~ tõbine; мне неможется tunnen end haiglaselt ~ kehvasti, olen tõbine
нет
‣ частица ei; нет, я не согласен ei, ma pole nõus, идёшь или нет? (kas) tuled või ei (tule)? нет так нет kui ei, siis ei, никак нет van. ei, ülepea mitte, nalj. teps mitte, sõj. ei (ole);
‣ предик. кого-чего ei ole, pole; нет свободного времени pole vaba aega, нет сомнений pole mingit kahtlust, его уже нет на свете teda pole enam, ta on surnud, нет сил встать pole jõudu tõusta, нет слов рассказать об этом pole sõnu, et seda edasi anda ~ sellest rääkida, нет ничего лучше pole midagi paremat, нет (того) чтобы помочь et appi tuldaks ~ mindaks, ei seda ole, тебе нет дела до этого pole sinu asi ~ mure, билетов больше нет piletid on otsas, его всё нет и нет ta ei tule ega tule, а то нет? kõnek. kas pole nii ~ õigus? чего только там нет mida seal kõike ei ole, ему цены нет ta on kuldaväärt;
‣ частица kõnek. väljendeis да нет, (так) нет же, так нет aga ei, ei, mitte;
‣ частица → С 1 м. неод. nalj. väljendab puudumist; пирог с нетом täidiseta pirukas;
◊
на нет и суда нет kõnekäänd (kui) ei, siis ei, surm ka ei võta sealt, kust võtta pole; нет как нет kadus nagu tina tuhka; и в помине нет кого-чего kõnek. ei ole olemaski keda-mida; лица нет на ком kes on näost ära; нет худа без добра vanas. pole halba ilma heata; сводить ~ свести на нет kõnek. nulliks tegema, hävitama, maha mängima; сходить ~ сойти ~ сводиться ~ свестись на нет kõnek. (1) tühja ~ luhta minema, tühja jooksma, tähtsust minetama, (2) hoopis kaduma (näit. heli kohta)
нечто М (только в им. и вин. п. ед. ч.) miski; midagi; нечто новое miski uus, он увидел нечто странное ta nägi midagi imelikku, нечто вроде горы midagi mäetaolist
обойтись 372 Г сов. → несов. обходиться
‣ с кем-чем как ümber käima, kohtlema; с ним обошлись как с мальчишкой teda koheldi kui poisikest;
‣ кому-чему, во что, во сколько kõnek. maksma minema, maksma (ka ülek.); ремонт обошёлся в двести рублей remont läks kakssada rubla maksma, это ему дорого обошлось see läks talle kalliks maksma, это ему даром не обойдётся see ei lõpe tal hästi, seda talle ei kingita;
‣ без кого-чего, кем-чем kõnek. läbi ~ hakkama saama, toime tulema; обойтись без помощи ise toime tulema, я обойдусь ста рублями saan saja rublaga hakkama, обойдётся (и без этого) saab selletagi läbi ~ hakkama;
‣ без кого-чего, без доп. kõnek. korda saama, hästi minema; всё обойдётся kõik saab korda, обошлось без скандала skandaali ei tulnud;
◊
влетать ~ влететь ~ вскочить ~ стать ~ обойтись в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika ~ ränka raha maksma minema
организовать 172a Г сов. и несов. (в прош. вр. только сов.; несов. также организовывать)
‣ кого-что organiseerima, asutama, (organisatsiooni) rajama ~ moodustama; (plaanikindlalt) korraldama; организовать борьбу võitlust organiseerima, организовать спортивное общество spordiühingut asutama ~ rajama, организовать драмкружок draamaringi looma, организовать экспедицию ekspeditsiooni korraldama;
‣ что madalk. kombineerima, ära korraldama; vrd. сорганизовать
организоваться 172 Г сов. и несов. (в прош. вр. только сов.; несов. также организовываться)
‣ для чего, без доп. organiseeruma, (organisatsiooniks) koonduma, moodustuma, tekkima; организоваться для совместной работы ühistööks koonduma ~ jõudu(sid) koondama, организовалось новое спортивное общество rajati ~ on rajatud uus spordiühing;
‣ страд. к организовать несов.; vrd. сорганизоваться
отстрадать 165b Г сов. (teatud aeg) kannatama ~ piinlema; kannatamast ~ piinlemast lakkama; он отстрадал столько лет ta piinles ~ kannatas nii kaua ~ nii palju aastaid
певать 165a (только прош. вр.) Г несов. что, без доп. kõnek. (korduvalt) laulma; он хорошо певал когда-то ta laulis vanasti hästi
пивать 165a (только формы прош. вр.) Г несов. что, без доп. kõnek. (minevikus, korduvalt) jooma
писывать 168a (только формы прош. вр.) Г несов. что, без доп. kõnek. (minevikus korduvalt) kirjutama
питьё 113a С с. неод.
‣ (без мн. ч.) joomine; годный для питья joogikõlblik;
‣ (во мн. ч. только род. п. питей) jook, joom, rüüp; лекарственное питьё ravimjook
понимать 169a Г несов. → сов. понять кого-что (под чем, в чём только несов.) aru saama, mõistma, aduma, taipama; понимать текст tekstist aru saama, понимать искусство kunstist aru saama, kunsti mõistma, понимать людей inimesi mõistma, понимать с полуслова poolelt sõnalt mõistma ~ taipama;
◊
понимать толк в чём kõnek. milles asjatundja olema, asja tundma; ни бе ни ме не понимает в чём kõnek. tal pole õrna aimugi, ta ei taipa ju tuhkagi millest
прийтись 374 Г сов. → несов. приходиться
‣ (без 1 и 2 л.) на что, по чему sattuma, langema; удар пришёлся по ноге löök sattus vastu jalga ~ jala pihta, пятое число пришлось на субботу viies kuupäev langes laupäevale;
‣ по чему, к чему sobima, paras olema; туфли пришлись по ноге kingad sobisid jalga ~ olid parajad, пальто пришлось по плечу кому mantel oli kellele paras;
‣ безл. кому, с инф. pidama, tulema, tarvis olema; ему придётся уехать ta peab ära sõitma, пришлось ночевать в лесу tuli ööbida metsas, пришлось заплатить tuli maksta, придётся возвращаться tuleb tagasi pöörduda, придётся начинать сначала tuleb uuesti ~ otsast alustada;
‣ безл. кому, с инф. juhtuma, ette tulema; там мне побывать не пришлось mul ei ole olnud juhust seal viibida, мне не пришлось вас увидеть ma ei juhtunud teid nägema, (есть) что придётся kõnek. (sööma) mida juhtub, (копать) чем придётся kõnek. juhusliku asjaga ~ millega juhtub (kaevama), (лечь) где придётся kõnek. kuhu juhtub (pikali heitma), (сделать) как придётся kõnek. lohakalt ~ kuidas juhtub (tegema);
‣ кому, во сколько madalk. maksma minema, kätte tulema; лошадь пришлась ему дорого hobune läks talle palju maksma;
◊
прийтись ~ приходиться кому по вкусу ~ по сердцу ~ по душе kellele meele järele ~ meelt mööda olema; прийтись ~ приходиться ко двору кому kõnek. kellega sobima, klappima, kellele meelt mööda olema
реорганизовать 172a Г сов. и несов. (в прош. вр. только сов.) что reorganiseerima, ümber korraldama
рецепт 1 С м. неод.
‣ retsept (arstitäht; valmistamisõpetus; ka ülek.); выписать рецепт retsepti kirjutama, выдаётся только по рецепту врача väljastatakse ainult arstitähega, приготовить лекарство по рецепту retsepti järgi ravimit ~ rohtu valmistama ~ tegema, рецепт супа supiretsept;
‣ kõnek. koostis
сколько
‣ Н kui palju, kui kaua; niipalju kui, kuivõrd; сколько это стоит? kui palju ~ mis see maksab?, сколько тебе лет? kui vana sa oled?, сколько времени? mis kell on?, ешь, сколько хочешь söö niipalju, kui tahad, сколько возможно võimalikult, niipalju kui võimalik, не столько силён, сколько ловок mitte niivõrd tugev, kuivõrd osav, сколько могут продолжаться такие морозы kui kaua kestab selline pakane, сколько я знаю, он... niipalju kui (mina) tean, ta..., заплатил я столько, сколько было приказано maksin niipalju, kui oli kästud, сколько ни просил, ничего не дали kui palju ka ei palunud, ikka ei antud;
‣ 157 М (kui) mitu; в скольких томах? (kui) mitmes köites?, kui mitu köidet?, по скольку рублей пришлось с человека? mitu rubla tuli inimese pealt?;
◊
сколько влезет madalk. nii palju kui kulub; nii palju kui süda soovib ~ hing ihkab; сколько (душе) угодно kõnek. nii palju kui süda soovib ~ kutsub ~ lustib, nii palju kui hing ihkab; сколько воды утекло kui palju vett on (sellest ajast) merre voolanud; сколько лет, сколько зим (не видались) kõnek. terve igaviku ~ sada aastat ~ kuikaua küll (pole kohtunud v. näinud); сколько голов, столько умов vanas. mitu meest, setu mõtet, mitu pead, nii mitu mõtet; сколько можно kõnek. mis see siis olgu, kui kaua see veel kesta võib
увеличить 271a Г сов. → несов. увеличивать что, во сколько раз, на сколько suurendama, rohkendama, tõstma; laiendama; увеличить доходы tulusid ~ sissetulekuid suurendama, увеличить число рабочих tööliste arvu suurendama, увеличить выпуск продукции toodangut suurendama, увеличить производительность труда tööviljakust tõstma, увеличить фотографию ülesvõtet ~ pilti suurendama, увеличить на пять процентов viie protsendi võrra suurendama ~ tõstma
уменьшиться 271 (повел. накл. уменьшись, уменьшитесь,) уменьшиться 287 Г сов. → несов. уменьшаться в чём, от чего, на сколько, во сколько раз vähenema, kahanema, vähemaks jääma, alanema; доход уменьшился наполовину sissetulek ~ tulu vähenes kaks korda, боль уменьшилась valu jäi vähemaks ~ andis järele, уменьшиться в весе kaalus(t) maha võtma, kaalus vähemaks jääma
умирать 169b Г несов. → сов. умереть
‣ от чего, за кого-что, без доп. surema (ka ülek.); ülek. välja surema, hääbuma; умирать, защищая родину kodumaad kaitstes langema ~ surema ~ surma saama, умирать за свободу vabaduse eest elu andma, умирать от голода nälga surema, умирать от тифа tüüfusesse surema, умирать своей смертью õiget ~ loomulikku surma surema, умирать от скуки kõnek. igavuse kätte ~ igavusest surema ~ suremas olema, умирать с горя kõnek. mure kätte surema ~ suremas olema, природа умирает loodus sureb ~ hääbub, дерево умирает puu sureb välja;
‣ (без сов.) только наст. вр. kõnek. (tähenduse intensiivistamisel) sure või ära; умираю устала olen surmani väsinud ~ surmväsinud ~ surmlikult väsinud, умираю есть хочу kõht on nii tühi, et sure või ära, он умирает спать хочет teda vaevab põrgulik uni;
◊
умирать ~ умереть со смеху kõnek. naeru kätte surema, end surnuks ~ lõhki ~ katki naerma; хоть ложись да умирай kõnek. pane või kõrvad pea alla, poe või kirstu
уныть 347b Г сов. (только прош. вр.) van. → несов. унывать

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur