[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
вбухать 134a Г сов. что, во что madalk. (suurel hulgal sisse) summima ~ virutama (ka ülek.); он вбухал в стакан три ложки сахару ta summis klaasi kolm lusikatäit suhkrut, она вбухала в тесто много масла ta virutas taignasse palju võid, он вбухал все деньги в строительство ta pani ~ summis kogu oma raha ehitusse
класть 356a (без страд. прич.) Г несов. → сов. положить
‣ кого-что, на что, во что (pikali, lapiti) asetama, panema, tõstma; класть книгу на полку raamatut riiulile panema, класть больного на носилки haiget kanderaamile panema, отца кладут в больницу isa võetakse ~ jäetakse haiglasse (sisse), класть противника на лопатки vastast seljatama ~ selili panema ~ suruma, класть ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, класть деньги на текущий счёт raha jooksevkontole ~ jooksvale arvele (kõnek.) panema, класть чемодан на верхнюю полку kohvrit ülemisele riiulile tõstma ~ panema, класть блины на тарелку pannkooke taldrikule tõstma ~ panema, класть сахар в чай teele suhkrut panema, класть вещи в чемодан asju kohvrisse panema ~ laduma, класть яйца munema, класть краску värvima, värvi peale kandma, класть печать pitserit panema ~ peale vajutama, класть начало чему mida alustama, rajama, millele alust panema, mille algus olema, класть конец чему millele lõppu tegema, класть в основу aluseks võtma, класть поклоны kummardusi tegema;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama; класть много сил на что millele palju jõudu kulutama;
‣ сов. сложить что laduma; класть печь ahju laduma;
◊ класть ~ положить голову ~ жизнь ~ живот за кого-что, без доп. hukkuma, oma elu andma; класть (деньги) в кубышку kõnek. (raha) sukasäärde koguma; класть ~ положить зубы на полку kõnek. hambaid varna panema ~ riputama; класть пятно на кого-что varju heitma millele-kellele; класть ~ положить на (обе) лопатки кого kõnek. selja peale ~ selili panema keda; класть ~ положить под сукно что kalevi alla panema mida; (ему) пальца в рот не клади kõnek. ta ei lase endale kanna peale astuda, hoia näpud temast eemal; краше в гроб кладут kõnek. (on) nagu surmavari ~ surmakutsar
‣ кого-что, на что, во что (pikali, lapiti) asetama, panema, tõstma; класть книгу на полку raamatut riiulile panema, класть больного на носилки haiget kanderaamile panema, отца кладут в больницу isa võetakse ~ jäetakse haiglasse (sisse), класть противника на лопатки vastast seljatama ~ selili panema ~ suruma, класть ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, класть деньги на текущий счёт raha jooksevkontole ~ jooksvale arvele (kõnek.) panema, класть чемодан на верхнюю полку kohvrit ülemisele riiulile tõstma ~ panema, класть блины на тарелку pannkooke taldrikule tõstma ~ panema, класть сахар в чай teele suhkrut panema, класть вещи в чемодан asju kohvrisse panema ~ laduma, класть яйца munema, класть краску värvima, värvi peale kandma, класть печать pitserit panema ~ peale vajutama, класть начало чему mida alustama, rajama, millele alust panema, mille algus olema, класть конец чему millele lõppu tegema, класть в основу aluseks võtma, класть поклоны kummardusi tegema;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama; класть много сил на что millele palju jõudu kulutama;
‣ сов. сложить что laduma; класть печь ahju laduma;
◊ класть ~ положить голову ~ жизнь ~ живот за кого-что, без доп. hukkuma, oma elu andma; класть (деньги) в кубышку kõnek. (raha) sukasäärde koguma; класть ~ положить зубы на полку kõnek. hambaid varna panema ~ riputama; класть пятно на кого-что varju heitma millele-kellele; класть ~ положить на (обе) лопатки кого kõnek. selja peale ~ selili panema keda; класть ~ положить под сукно что kalevi alla panema mida; (ему) пальца в рот не клади kõnek. ta ei lase endale kanna peale astuda, hoia näpud temast eemal; краше в гроб кладут kõnek. (on) nagu surmavari ~ surmakutsar
переработать Г сов. → несов. перерабатывать
‣ 164a что, во что, на что töötlema, ümber ~ läbi ~ välja töötama, viimistlema; (läbi) seedima (ka ülek.); переработать свёклу в сахар peete suhkruks töötlema, переработать проект projekti ümber töötama, переработать статью artiklit ümber tegema ~ viimistlema;
‣ 164b üle aja töötama, üleajatööd tegema; kõnek. (end) üle töötama; переработать два часа kaks tundi kauem töötama
‣ 164a что, во что, на что töötlema, ümber ~ läbi ~ välja töötama, viimistlema; (läbi) seedima (ka ülek.); переработать свёклу в сахар peete suhkruks töötlema, переработать проект projekti ümber töötama, переработать статью artiklit ümber tegema ~ viimistlema;
‣ 164b üle aja töötama, üleajatööd tegema; kõnek. (end) üle töötama; переработать два часа kaks tundi kauem töötama
пересыпать 189 Г сов. → несов. пересыпать I
‣ что, куда ümber puistama ~ valama (puisteainete kohta);
‣ что, чего, куда kõnek. liiga palju ~ üleliia puistama ~ valama; пересыпать сахару в чай liiga palju suhkrut tee sisse panema;
‣ что, чем vahele riputama ~ puistama; пересыпать мясо солью lihale soola vahele riputama, пересыпать вещи нафталином esemete vahele naftaliini puistama;
‣ что, чем ülek. üle külvama; пересыпать разговор остротами juttu teravmeelsustega vürtsitama
‣ что, куда ümber puistama ~ valama (puisteainete kohta);
‣ что, чего, куда kõnek. liiga palju ~ üleliia puistama ~ valama; пересыпать сахару в чай liiga palju suhkrut tee sisse panema;
‣ что, чем vahele riputama ~ puistama; пересыпать мясо солью lihale soola vahele riputama, пересыпать вещи нафталином esemete vahele naftaliini puistama;
‣ что, чем ülek. üle külvama; пересыпать разговор остротами juttu teravmeelsustega vürtsitama
подбавить 278a Г сов. → несов. подбавлять что, чего (veidi) lisama ~ lisandama ~ juurde panema; подбавить сахару в чай teesse suhkrut juurde panema
положить Г сов. → несов. класть 311a
‣ кого-что, во что, на что (pikali, lapiti) panema, asetama, paigutama, tõstma; положить книгу на стол raamatut lauale panema, положить деньги на сберкнижку raha hoiuraamatu peale panema, raha hoiukassasse viima, положить больного в больницу haiget haiglasse panema ~ paigutama, положить сахар в чай teele ~ tee sisse suhkrut panema, положить ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, положить границу чему millele piiri panema, положить начало чему mida alustama, rajama, mille algus olema, положить конец чему millele lõppu tegema, положить в основу aluseks võtma, положить много сил на что milleks palju jõudu rakendama, положить стихи на музыку ~ на ноты luuletusi viisistama, luuletustele viisi looma;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama;
‣ (без несов) кого ülek. kõnek. van. maha lööma, vagaseks tegema, kellele otsa peale tegema;
‣ 311b (без несов) с инф. van. otsustama; положили дать делу законный ход asjale otsustati anda seaduslik käik;
‣ (без несов) что кому kõnek. van. määrama, ette nägema; ей положили небольшое жалование talle määrati väike tasu ~ palk;
‣ положено кр. ф. страд. прич. прош. вр. в функции предик. кому, без доп. kõnek. с инф. tuleb, peab, on ette nähtud, on kohane, on kombeks; здесь находиться не положено siin ei tohi olla, он поступает так, как положено моряку ta toimib ~ talitab nii, nagu on kohane meremehele;
‣ положим 1 л. мн. ч. также в функции вводн. сл. и частицы oletame, mööname;
◊ положа руку на сердце kätt südamele pannes; как бог на душу положит кому nagu jumal juhatab; положить ~ класть под сукно что kalevi alla panema mida; положить ~ класть жизнь за кого-что, без доп. kelle-mille eest hukkuma, oma elu andma; положить ~ класть зубы на полку kõnek. hambaid varna riputama ~ panema; вынь да положь kõnek. olgu olla, mitte üks jutt
‣ кого-что, во что, на что (pikali, lapiti) panema, asetama, paigutama, tõstma; положить книгу на стол raamatut lauale panema, положить деньги на сберкнижку raha hoiuraamatu peale panema, raha hoiukassasse viima, положить больного в больницу haiget haiglasse panema ~ paigutama, положить сахар в чай teele ~ tee sisse suhkrut panema, положить ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, положить границу чему millele piiri panema, положить начало чему mida alustama, rajama, mille algus olema, положить конец чему millele lõppu tegema, положить в основу aluseks võtma, положить много сил на что milleks palju jõudu rakendama, положить стихи на музыку ~ на ноты luuletusi viisistama, luuletustele viisi looma;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama;
‣ (без несов) кого ülek. kõnek. van. maha lööma, vagaseks tegema, kellele otsa peale tegema;
‣ 311b (без несов) с инф. van. otsustama; положили дать делу законный ход asjale otsustati anda seaduslik käik;
‣ (без несов) что кому kõnek. van. määrama, ette nägema; ей положили небольшое жалование talle määrati väike tasu ~ palk;
‣ положено кр. ф. страд. прич. прош. вр. в функции предик. кому, без доп. kõnek. с инф. tuleb, peab, on ette nähtud, on kohane, on kombeks; здесь находиться не положено siin ei tohi olla, он поступает так, как положено моряку ta toimib ~ talitab nii, nagu on kohane meremehele;
‣ положим 1 л. мн. ч. также в функции вводн. сл. и частицы oletame, mööname;
◊ положа руку на сердце kätt südamele pannes; как бог на душу положит кому nagu jumal juhatab; положить ~ класть под сукно что kalevi alla panema mida; положить ~ класть жизнь за кого-что, без доп. kelle-mille eest hukkuma, oma elu andma; положить ~ класть зубы на полку kõnek. hambaid varna riputama ~ panema; вынь да положь kõnek. olgu olla, mitte üks jutt
разойтись 372 Г сов. → несов. расходиться II
‣ с кем-чем, в чём lahku ~ laiali minema; kaduma; публика разошлась publik läks laiali, гости разошлись поздно külalised lahkusid ~ läksid laiali hilja, тучи разошлись pilved läksid laiali, туман разошёлся udu hajus, разойтись с женой naisest lahku minema, слова с делом не разошлись teod ei läinud sõnadest lahku, наши точки зрения разошлись meie seisukohad läksid lahku, дорога разошлась на две tee hargnes kaheks, разойдись! rivitult!, опухоль постепенно разошлась paistetus kadus pikkamööda, морщины разошлись kortsud silenesid ~ kadusid, швы разошлись õmblused vajusid ~ hargnesid laiali, щель разошлась pragu läks laiemaks, складки разошлись voldid vajusid välja, деньги разошлись raha kulus ära ~ kulus käest, письма разошлись в пути kirjad läksid teel ristamisi ~ teineteisest lahku, в темноте мы разошлись pimedas läksime üksteisest mööda ~ üksteist nägemata lahku, pimedas kadusime üksteisel käest;
‣ levima; слухи разошлись по городу linnas levisid kuuldused, румянец разошёлся по всему лицу puna levis üle kogu näo;
‣ müübima, läbi müüdama; книга быстро разошлась raamat müübis kiiresti ~ müüdi kiiresti läbi;
‣ ülek. ära sulama ~ lahustuma; сахар разошёлся в чае suhkur sulas tee sees ära, масло разошлось в каше või sulas pudru sees ära;
‣ kõnek. hoogu sisse saama; hoogu sattuma; поезд разошёлся под уклон rong sai kallakul hoo sisse, танцор разошёлся tantsija sattus ~ läks hoogu, дождь разошёлся vihma hakkas kallama ~ kõvasti sadama;
‣ (üksteist riivamata) mööduma; на узкой тропинке трудно разойтись kitsal rajal on raske üksteist riivamata mööduda
‣ с кем-чем, в чём lahku ~ laiali minema; kaduma; публика разошлась publik läks laiali, гости разошлись поздно külalised lahkusid ~ läksid laiali hilja, тучи разошлись pilved läksid laiali, туман разошёлся udu hajus, разойтись с женой naisest lahku minema, слова с делом не разошлись teod ei läinud sõnadest lahku, наши точки зрения разошлись meie seisukohad läksid lahku, дорога разошлась на две tee hargnes kaheks, разойдись! rivitult!, опухоль постепенно разошлась paistetus kadus pikkamööda, морщины разошлись kortsud silenesid ~ kadusid, швы разошлись õmblused vajusid ~ hargnesid laiali, щель разошлась pragu läks laiemaks, складки разошлись voldid vajusid välja, деньги разошлись raha kulus ära ~ kulus käest, письма разошлись в пути kirjad läksid teel ristamisi ~ teineteisest lahku, в темноте мы разошлись pimedas läksime üksteisest mööda ~ üksteist nägemata lahku, pimedas kadusime üksteisel käest;
‣ levima; слухи разошлись по городу linnas levisid kuuldused, румянец разошёлся по всему лицу puna levis üle kogu näo;
‣ müübima, läbi müüdama; книга быстро разошлась raamat müübis kiiresti ~ müüdi kiiresti läbi;
‣ ülek. ära sulama ~ lahustuma; сахар разошёлся в чае suhkur sulas tee sees ära, масло разошлось в каше või sulas pudru sees ära;
‣ kõnek. hoogu sisse saama; hoogu sattuma; поезд разошёлся под уклон rong sai kallakul hoo sisse, танцор разошёлся tantsija sattus ~ läks hoogu, дождь разошёлся vihma hakkas kallama ~ kõvasti sadama;
‣ (üksteist riivamata) mööduma; на узкой тропинке трудно разойтись kitsal rajal on raske üksteist riivamata mööduda
распустить 317 Г сов. → несов. распускать
‣ кого-что lahti ~ laiali laskma; laiali saatma; распустить учеников на каникулы õpilasi koolivaheajale laskma, распустить по домам koju ~ kodudesse laskma, распустить прислугу teenijaid lahti laskma, распустить парламент parlamenti laiali saatma;
‣ что lahti tegema, avama, valla päästma, vallandama; lõdvendama, lõdv(em)aks ~ järele laskma; распустить паруса purjesid lahti tegema ~ andma ~ laskma, распустить знамя lippu lahti tegema, распустить листья lehte minema, распустить цветы õitsele puhkema, õide minema, распустить волосы juukseid valla päästma, распустить косу patsi lahti palmitsema, распустить вожжи ohje lõdvemaks ~ järele laskma, распустить бумаги trük. paberit hajutama (servadest astmeliselt asetama);
‣ кого-что ülek. kõnek. käest ära ~ ülekäte minna laskma; распустить детей lapsi ~ lastel ülekäte minna laskma;
‣ что, в чём kõnek. lahustama, sulatama; распустить сахар в воде suhkrut vees (ära) lahustama;
‣ что (kootut, heegeldatut) üles harutama; распустить шарф salli üles harutama;
‣ что kõnek. lahti ~ lendu laskma, levitama; распустить слух kuulujuttu ~ kumu lahti ~ lendu laskma;
◊ распустить ~ распускать слюни madalk. halv. (1) tönni ~ pilli laskma, töinama, silmi vesistama, kellel on ~ olid silmad peos, kellel on kohe vesi lahti, kellel tilguvad ~ tilkusid räästad vett, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima, (3) härdaks minema, kelle meel läheb haledaks, kelle süda läheb ~ läks pehmeks; распустить ~ распускать нюни madalk. halv. (1) silmi vesistama, tönni ~ pilli laskma, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima; распустить ~ распускать хвост перед кем madalk. ennast kohevile ajama, tiivaripsu lööma; распустить ~ распускать язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, liialt suud pruukima
‣ кого-что lahti ~ laiali laskma; laiali saatma; распустить учеников на каникулы õpilasi koolivaheajale laskma, распустить по домам koju ~ kodudesse laskma, распустить прислугу teenijaid lahti laskma, распустить парламент parlamenti laiali saatma;
‣ что lahti tegema, avama, valla päästma, vallandama; lõdvendama, lõdv(em)aks ~ järele laskma; распустить паруса purjesid lahti tegema ~ andma ~ laskma, распустить знамя lippu lahti tegema, распустить листья lehte minema, распустить цветы õitsele puhkema, õide minema, распустить волосы juukseid valla päästma, распустить косу patsi lahti palmitsema, распустить вожжи ohje lõdvemaks ~ järele laskma, распустить бумаги trük. paberit hajutama (servadest astmeliselt asetama);
‣ кого-что ülek. kõnek. käest ära ~ ülekäte minna laskma; распустить детей lapsi ~ lastel ülekäte minna laskma;
‣ что, в чём kõnek. lahustama, sulatama; распустить сахар в воде suhkrut vees (ära) lahustama;
‣ что (kootut, heegeldatut) üles harutama; распустить шарф salli üles harutama;
‣ что kõnek. lahti ~ lendu laskma, levitama; распустить слух kuulujuttu ~ kumu lahti ~ lendu laskma;
◊ распустить ~ распускать слюни madalk. halv. (1) tönni ~ pilli laskma, töinama, silmi vesistama, kellel on ~ olid silmad peos, kellel on kohe vesi lahti, kellel tilguvad ~ tilkusid räästad vett, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima, (3) härdaks minema, kelle meel läheb haledaks, kelle süda läheb ~ läks pehmeks; распустить ~ распускать нюни madalk. halv. (1) silmi vesistama, tönni ~ pilli laskma, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima; распустить ~ распускать хвост перед кем madalk. ennast kohevile ajama, tiivaripsu lööma; распустить ~ распускать язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, liialt suud pruukima
сахар 1 С м. неод.
‣ (род. п. ед. ч. сахара и сахару) suhkur; кусковой сахар tükksuhkur, свекловичный сахар peedisuhkur, солодовый сахар linnasesuhkur, тростниковый сахар roosuhkur, постный сахар paastusuhkur, щипцы для сахара suhkrutangid;
‣ (мн. ч. сахара) keem. suhkur, sahhariid; виноградный сахар viinamarjasuhkur, glükoos, молочный сахар piimasuhkur, laktoos, сложный сахар liitsuhkur, polüsahhariid, polüoos, сахар в крови med. suhkurveresus, glükeemia, сахар в моче med. suhkurkusesus, glükosuuria;
‣ ülek. madalk. kompu, kompvek, (maitsva v. ilusa kohta); не сахар кому pole meelakkumine;
◊ чай да сахар, чай и сахар, чай с сахаром van. jätku (tervitus teejoojale)
‣ (род. п. ед. ч. сахара и сахару) suhkur; кусковой сахар tükksuhkur, свекловичный сахар peedisuhkur, солодовый сахар linnasesuhkur, тростниковый сахар roosuhkur, постный сахар paastusuhkur, щипцы для сахара suhkrutangid;
‣ (мн. ч. сахара) keem. suhkur, sahhariid; виноградный сахар viinamarjasuhkur, glükoos, молочный сахар piimasuhkur, laktoos, сложный сахар liitsuhkur, polüsahhariid, polüoos, сахар в крови med. suhkurveresus, glükeemia, сахар в моче med. suhkurkusesus, glükosuuria;
‣ ülek. madalk. kompu, kompvek, (maitsva v. ilusa kohta); не сахар кому pole meelakkumine;
◊ чай да сахар, чай и сахар, чай с сахаром van. jätku (tervitus teejoojale)
сахар-песок (сахар 1, песок 24) ( без мн. ч.) peensuhkur
содержание 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) hoid, hoidmine, pidamine; korrashoid; содержание под стражей valve all hoidmine, содержание в тюрьме vangishoidmine, содержание в секрете ~ в тайне salajashoidmine, salajaspidamine, стойловое содержание скота loomade laudaspidamine, пастбищное содержание скота loomade karjatamine ~ karjamaal pidamine, содержание в порядке korrashoid, korraspidamine, содержание дома в чистоте kodu korrashoid, содержание зданий hoonete korrashoid, содержание путей ~ дорог teede korrashoid, зимнее содержание teed. talvine korrashoid, talihooldus, taliteenistus, надзор за содержанием памятников культуры kultuurimälestiste järelevalve ~ hoole;
‣ (без мн. ч.) ülalpidamine, toitmine, elatamine; elatis, elatusvahend, elatusraha, sissetulek, teenistus, palk; содержание семьи pere ~ perekonna ülalpidamine ~ toitmine, годовое содержание aastapalk, aastateenistus, aastasissetulek, денежное содержание sõj. teenistusraha, отпуск без сохранения содержания palgata puhkus, расходы по содержанию elatuskulud, ülalpidamiskulud, жить на содержании кого kellelt ülalpidamist saama, kelle kulul elatuma ~ elama, kelle ülal pidada olema ~ ülalpidamisel elama, выделить средства на содержание кого kellele elatist ~ elatusraha ~ ülalpidamisraha andma;
‣ sisu; форма и содержание vorm ja sisu, содержание понятия mõiste sisu, содержание письма kirja sisu, серьёзная по содержанию книга tuumakas ~ sisukas ~ sisutihe raamat, наполняться новым содержанием uut sisu saama, пересказать содержание фильма filmi sisu (ümber) jutustama;
‣ sisukord; содержание журнала ajakirja sisukord;
‣ (без мн. ч.) sisaldus, sisaldamine, sisaldumine, sisaldis; содержание сахара в свёкле peedi suhkrusisaldus, руда с богатым содержанием железа rauarikas maak, rikkaliku rauasisaldusega maak, содержание влаги niiskusesisaldus, niiskus, содержание воды в чём mille veesisaldus, содержание информации info(rmatsiooni)sisaldus
‣ (без мн. ч.) hoid, hoidmine, pidamine; korrashoid; содержание под стражей valve all hoidmine, содержание в тюрьме vangishoidmine, содержание в секрете ~ в тайне salajashoidmine, salajaspidamine, стойловое содержание скота loomade laudaspidamine, пастбищное содержание скота loomade karjatamine ~ karjamaal pidamine, содержание в порядке korrashoid, korraspidamine, содержание дома в чистоте kodu korrashoid, содержание зданий hoonete korrashoid, содержание путей ~ дорог teede korrashoid, зимнее содержание teed. talvine korrashoid, talihooldus, taliteenistus, надзор за содержанием памятников культуры kultuurimälestiste järelevalve ~ hoole;
‣ (без мн. ч.) ülalpidamine, toitmine, elatamine; elatis, elatusvahend, elatusraha, sissetulek, teenistus, palk; содержание семьи pere ~ perekonna ülalpidamine ~ toitmine, годовое содержание aastapalk, aastateenistus, aastasissetulek, денежное содержание sõj. teenistusraha, отпуск без сохранения содержания palgata puhkus, расходы по содержанию elatuskulud, ülalpidamiskulud, жить на содержании кого kellelt ülalpidamist saama, kelle kulul elatuma ~ elama, kelle ülal pidada olema ~ ülalpidamisel elama, выделить средства на содержание кого kellele elatist ~ elatusraha ~ ülalpidamisraha andma;
‣ sisu; форма и содержание vorm ja sisu, содержание понятия mõiste sisu, содержание письма kirja sisu, серьёзная по содержанию книга tuumakas ~ sisukas ~ sisutihe raamat, наполняться новым содержанием uut sisu saama, пересказать содержание фильма filmi sisu (ümber) jutustama;
‣ sisukord; содержание журнала ajakirja sisukord;
‣ (без мн. ч.) sisaldus, sisaldamine, sisaldumine, sisaldis; содержание сахара в свёкле peedi suhkrusisaldus, руда с богатым содержанием железа rauarikas maak, rikkaliku rauasisaldusega maak, содержание влаги niiskusesisaldus, niiskus, содержание воды в чём mille veesisaldus, содержание информации info(rmatsiooni)sisaldus
столочь 382 Г сов. что, с чем kõnek. (peeneks, segi) tampima, uhmerdama; столочь соль soola peeneks tampima, столочь сахар с корицей suhkrut kaneeliga segi tampima, столочь в порошок pulbriks hõõruma, pulbristama
увеличение 115 С с. неод. (без мн. ч.) suurendamine, suurendus, rohkendamine, rohkendus, tõstmine; laiendamine, laiendus; suurenemine, rohkenemine, kasvamine, (juurde)kasv, tõus; laienemine; увеличение скорости kiiruse suurendamine ~ lisamine ~ suurenemine ~ kasv(amine), увеличение выпуска продукции toodangu suurendamine ~ suurenemine ~ kasv, увеличение поголовья скота kariloomade arvu suurendamine ~ suurenemine, увеличение прочности tugevuse kasv, увеличение доходов tulude ~ sissetulekute kasv ~ suurenemine, увеличение заработной платы palga tõstmine, palgatõus, увеличение рабочего дня tööpäeva pikendamine, увеличение меры наказания jur. karistuse raskendamine ~ raskendus, увеличение языка med. suurekeel(eli)sus, suurkeellus, keelesuurenemus, увеличение содержания сахара в крови med. liigsuhkurveresus
утрясти 364 Г сов. → несов. утрясать
‣ что (tihedamini) kokku ~ koomale raputama, raputades mahutama; утрясти сахар в кульке suhkrut kotis kokku ~ koomale raputama, утрясти ягоды в корзине marju korvis koomale ~ tihedamaks raputama;
‣ кого (безл.) segi põrutama ~ raputama (sõidul); меня утрясло в дороге sõit raputas ~ kloppis mu segi, sain teel rappuda ~ kloppida;
‣ что ülek. kõnek. jutti ~ kombesse ~ korda ajama, lahendama; утрясти дело asja jutti ajama ~ ära klattima, утрясти вопрос küsimust lahendama ~ klaarima
‣ что (tihedamini) kokku ~ koomale raputama, raputades mahutama; утрясти сахар в кульке suhkrut kotis kokku ~ koomale raputama, утрясти ягоды в корзине marju korvis koomale ~ tihedamaks raputama;
‣ кого (безл.) segi põrutama ~ raputama (sõidul); меня утрясло в дороге sõit raputas ~ kloppis mu segi, sain teel rappuda ~ kloppida;
‣ что ülek. kõnek. jutti ~ kombesse ~ korda ajama, lahendama; утрясти дело asja jutti ajama ~ ära klattima, утрясти вопрос küsimust lahendama ~ klaarima
