[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 174 artiklit
алый 119 П (кр. ф. ал, ала, ало, алы) (ere-, hele-)punane, verev; алые губы erepunased ~ helepunased huuled, алая кровь helepunane veri, алая заря verev koit
бал 3 С м. неод. (предл. п. о бале, на балу) ball, (tantsu)pidu; новогодний бал nääriball, uusaastaball, школьный бал koolipidu, kooliball, выпускной бал lõpupidu, давать балы balle andma ~ korraldama;
◊ кончен бал kõnek. lõpp naljal; с корабля на бал pardalt peole (äkki uude olukorda sattuma)
◊ кончен бал kõnek. lõpp naljal; с корабля на бал pardalt peole (äkki uude olukorda sattuma)
битком Н tulvil, puupüsti täis, pungil; зал набит битком saal on puupüsti täis
благородный 126 П (кр. ф. благороден, благородна, благородно, благородны)
‣ õilis, üllas, õilsameelne, üllameelne; suursugune; благородный поступок õilis ~ üllas tegu, благородные цели õilsad eesmärgid, благородное дело мира õilis rahuüritus, благородная красота suursugune ilu;
‣ (без кр. ф.) vääris-; благородные металлы väärismetallid, благородный газ keem. väärisgaas;
‣ (без кр. ф.) aadlisoost
‣ õilis, üllas, õilsameelne, üllameelne; suursugune; благородный поступок õilis ~ üllas tegu, благородные цели õilsad eesmärgid, благородное дело мира õilis rahuüritus, благородная красота suursugune ilu;
‣ (без кр. ф.) vääris-; благородные металлы väärismetallid, благородный газ keem. väärisgaas;
‣ (без кр. ф.) aadlisoost
болотный 126 П soo-, raba-; болотная вода soovesi, болотная птица soolind, болотный газ keem. soogaas, metaan, болотная руда geol. soomaak, болотная лихорадка med. van. soopalavik
бытовой 120 П olme-, olmeline, elu(olu)-; kodu-, tarbe-, majapidamis-; olustiku-; бытовые помещения olmeruumid (näit. käitises), бытовой корпус olmehoone, бытовое обслуживание (olme)teenindus, бытовая культура (1) kodukultuur, (2) olmekultuur, бытовые условия elutingimused, бытовые нужды eluvajadused, бытовая машина kodumasin, majapidamismasin, -aparaat, бытовой магнитофон kodumagnetofon, laiatarbemagnetofon, бытовой газ tarbegaas, бытовая мебель korterimööbel, бытовой холодильник (köögi-, kodu-) külmkapp, бытовая картина kunst olustikumaal, žanrimaal, бытовой роман kirj. olustikuromaan, комбинат бытового обслуживания teeninduskombinaat
вал I 3 (предл. п. ед. ч. о вале, на валу) С м. неод.
‣ vall; земляной вал mullavall, muldvall, снежный вал lumevall, крепостной вал kindlus(e)vall;
‣ (kõrg)laine; огневой вал tulelaine;
◊ девятый вал üheksas laine
‣ vall; земляной вал mullavall, muldvall, снежный вал lumevall, крепостной вал kindlus(e)vall;
‣ (kõrg)laine; огневой вал tulelaine;
◊ девятый вал üheksas laine
вал II 3 С м. неод. tehn. võll; valts; коленчатый вал väntvõll, приводной ~ ведомый вал veetav võll, ведущий вал vedav võll, veovõll, печатный вал trükivalts
вбирать 169a Г несов. → сов. вобрать
‣ что, во что (sisse) tõmbama, imema, imama; растения вбирают влагу taimed imavad niiskust;
‣ что ülek. (endasse) koguma, ammutama; вбирать впечатления muljeid koguma, вбирать знания teadmisi ammutama, вбирать в себя что (endasse) koguma mida;
‣ кого-что mahutama; enda ümber koondama; зал вбирает (в себя) много народу saali mahub palju rahvast
‣ что, во что (sisse) tõmbama, imema, imama; растения вбирают влагу taimed imavad niiskust;
‣ что ülek. (endasse) koguma, ammutama; вбирать впечатления muljeid koguma, вбирать знания teadmisi ammutama, вбирать в себя что (endasse) koguma mida;
‣ кого-что mahutama; enda ümber koondama; зал вбирает (в себя) много народу saali mahub palju rahvast
веселящий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г веселить;
‣ прич. → П väljendis веселящий газ keem., med. naerugaas
‣ действ. прич. наст. вр. Г веселить;
‣ прич. → П väljendis веселящий газ keem., med. naerugaas
вместительный 126 П (кр. ф. вместителен, вместительна, вместительно, вместительны) ruumikas, mahukas; вместительный зал ruumikas saal, вместительный чемодан mahukas kohver
вмещать 169a Г несов. → сов. вместить кого-что, во что mahutama keda-mida; paigutama mida millesse; зал вмещает много зрителей saali mahub palju vaatajaid, вмещать вещи в шкаф asju kappi (ära) mahutama
впускать 169a Г несов. → сов. впустить кого-что, во что, на что laskma, lubama kuhu; впускать в зал saali laskma ~ lubama, впускать капли в глаза (rohtu) silma tilgutama
выбор 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) valik, (välja)valimine; выбор пал на него valik langes temale, выбор профессии kutsevalik, выбор помощника abilise valimine, одобрить чей выбор kelle valikut heaks kiitma, у меня нет другого выбора mul pole teist valikut, mulle ei jää teist võimalust, в магазине большой выбор костюмов kaupluses on suures valikus ülikondi;
‣ выборы мн. ч. valimised; всеобщие выборы üldvalimised, üldised valimised;
◊ на выбор valikuks, (enda) valida
‣ (без мн. ч.) valik, (välja)valimine; выбор пал на него valik langes temale, выбор профессии kutsevalik, выбор помощника abilise valimine, одобрить чей выбор kelle valikut heaks kiitma, у меня нет другого выбора mul pole teist valikut, mulle ei jää teist võimalust, в магазине большой выбор костюмов kaupluses on suures valikus ülikondi;
‣ выборы мн. ч. valimised; всеобщие выборы üldvalimised, üldised valimised;
◊ на выбор valikuks, (enda) valida
выпускник 19 С м. од. koolilõpetaja; keskkoolilõpetaja, abiturient; выпускник втуза ~ технического вуза tehnikakõrgkooli lõpetaja, выпускник средней школы abiturient, keskkoolilõpetaja, бал выпускников abiturientide ball
га нескл. С м. неод. (гектар) hektar; семь га seitse hektarit
гав межд. auh
гад 1 С м. од.
‣ (обычно мн. ч.) (igasugune) roomaja ~ kahepaikne; halv. vastik loom ~ putukas;
‣ ülek. madalk. halv. madu, raisk, elajas, lojus (inimese kohta)
‣ (обычно мн. ч.) (igasugune) roomaja ~ kahepaikne; halv. vastik loom ~ putukas;
‣ ülek. madalk. halv. madu, raisk, elajas, lojus (inimese kohta)
газ I 1 С м. неод.
‣ gaas; болотный газ soogaas, доменный газ kõrgahjugaas, природный газ maagaas, угарный газ vingugaas, углекислый газ süsinikdioksiid, süsihappegaas, слезоточивый газ pisargaas, жидкий газ vedelgaas, гремучий газ paukgaas, веселящий газ naerugaas (dilämmastikoksiid), выхлопной газ heitgaas;
‣ газы мн. ч. med. gaasid;
◊ на полном газу madalk. täie auruga ~ vaardiga; давать ~ дать газ kõnek. gaasi andma ~ lisama (sõidul)
‣ gaas; болотный газ soogaas, доменный газ kõrgahjugaas, природный газ maagaas, угарный газ vingugaas, углекислый газ süsinikdioksiid, süsihappegaas, слезоточивый газ pisargaas, жидкий газ vedelgaas, гремучий газ paukgaas, веселящий газ naerugaas (dilämmastikoksiid), выхлопной газ heitgaas;
‣ газы мн. ч. med. gaasid;
◊ на полном газу madalk. täie auruga ~ vaardiga; давать ~ дать газ kõnek. gaasi andma ~ lisama (sõidul)
гак II 18 С м. неод. kõnek. väljendis с гаком liiaga, küllaga; часа три с гаком tublisti üle kolme tunni, метров двадцать с гаком üle kahekümne meetri
гала нескл. П gala-, pidulik
гало нескл. С с. неод. astr. halo (atmosfäärinähtus)
галс 1 С м. неод. halss (laeva kurss tuules; üksikkurss loovimisel; üks purjekinnitusotsi); длинный галс pikk üksikkurss ~ halss, правый галс paremhalss, tüürpoordihalss, переменить галс halssima, halssi muutma, üle halsi minema, ложиться на другой галс halssima, teisele halsile ~ üle halsi minema, tuule suhtes pööret sooritama, старт левым галсом vasakhalsistart
генераторный 126 П generaator-, generaatori-; генераторная лампа el. saatelamp, generaatorlamp, генераторный газ tehn. generaatorigaas
гимнастический 129 П võimlemis-, gümnastika-, gümnastiline; гимнастические снаряды võimlemisriistad, гимнастический городок võimlemisväljak, -linnak, гимнастический зал võimla, гимнастическая стенка varbsein, rootsi redelid
голый 119 П (кр. ф. гол, гола, голо, голы) paljas(-), alasti (ka ülek.); lage(-); raagus; голый ребёнок alasti ~ paljas laps, голая шея paljas kael, спать на голом полу paljal põrandal magama, голые факты paljad ~ pelgad tõigad, голый провод el. paljasjuhe, голая истина alasti tõde, голый верховик lageraba, голые деревья raagus puud, голая зима lumeta ~ must talv, голый электрод katteta elektrood;
◊ гол как сокол kõnek. puupaljas, vaene kui kirikurott; брать ~ взять голыми руками кого paljaste kätega jagu ~ võitu saama kellest
◊ гол как сокол kõnek. puupaljas, vaene kui kirikurott; брать ~ взять голыми руками кого paljaste kätega jagu ~ võitu saama kellest
горчичный 126 П sinepi-; горчичное семя sinepiseeme, горчичное масло sinepiõli, горчичный газ keem. sinepigaas, ipriit
горючий I 124 П (кр. ф. горюч, горюча, горюче, горючи)
‣ põlev, süttiv; горючий газ põlevgaas, горючий сланец põlevkivi, горючая жидкость põlev vedelik;
‣ П → С горючее с. неод. (без мн. ч.) vedelkütus; põletusaine, põletis; горючее ракетного двигателя rakettmootorikütus, ядерное горючее tuumkütus, aatomkütus
‣ põlev, süttiv; горючий газ põlevgaas, горючий сланец põlevkivi, горючая жидкость põlev vedelik;
‣ П → С горючее с. неод. (без мн. ч.) vedelkütus; põletusaine, põletis; горючее ракетного двигателя rakettmootorikütus, ядерное горючее tuumkütus, aatomkütus
гремучий 124 П (кр. ф. гремуч, гремуча, гремуче, гремучи) paukuv, pauk-; mürisev, kolisev; kõlisev; гремучий газ keem. paukgaas, гремучий студень keem. paukželatiin, гремучая змея lõgismadu, latsutaja madu, гремучие змеи zool. lõgismadulased (Crotalidae)
гул 1 С м. неод. (обычно без мн. ч.) kõmin, mürin; kohin, koha; гул голосов jutukõmin, неумолкаемый гул моря vaibumatu merekohin
двухъярусный 126 П kahekordne, kahekorruseline; kahe rõduga; двухъярусный мост kahekordne sild, двухъярусный зал kahe rõduga saal
девятый 119 П üheksas; девятый номер number üheksa, половина девятого pool üheksa, одна девятая (часть) (üks) üheksandik, девятый вал üheksas laine (ka ülek.)
декорировать 171a Г сов. и несов. что, чем dekoreerima, ehtima, kaunistama, ilustama; декорировать зал цветами saali lilledega kaunistama ~ ehtima
доменный 126 П tehn. kõrgahju-; доменный газ kõrgahjugaas, доменный чугун kõrgahjumalm, доменная печь kõrgahi
древесный 126 П puu-, puidu-, puit-; древесная кора puukoor, древесный спирт puupiiritus, metanool, древесный ствол puutüvi, древесные породы puiduliigid, puuliigid, древесный уголь puidusüsi, puusüsi, древесная смола puutõrv, древесный газ puidugaas, древесные отходы puidujäätmed, древесная стружка puitlaast, puulaastud
естественный 127 П
‣ loodus-, looduslik; естественный камень looduskivi, естественное право jur. loodusõigus, естественные науки loodusteadus(ed), естественная плотина looduslik pais, естественный отбор looduslik valik, естественный газ maagaas;
‣ (кр. ф. естествен и естественен, естественна, естественно, естественны) loomulik; естественный смех loomulik naer, естественный ход вещей asjade loomulik käik, естественный прирост населения loomulik rahvastikuiive
‣ loodus-, looduslik; естественный камень looduskivi, естественное право jur. loodusõigus, естественные науки loodusteadus(ed), естественная плотина looduslik pais, естественный отбор looduslik valik, естественный газ maagaas;
‣ (кр. ф. естествен и естественен, естественна, естественно, естественны) loomulik; естественный смех loomulik naer, естественный ход вещей asjade loomulik käik, естественный прирост населения loomulik rahvastikuiive
жидкий 122 П (кр. ф. жидок, жидка, жидко, жидки; сравн. ст. жиже, превосх. ст. самый жидкий) vedel(-); ülek. lahja; hõre; vesine, kesine; kidur, nõrk; жидкий газ vedelgaas, veeldatud gaas, жидкое топливо vedelkütus, жидкое стекло vesiklaas, жидкий кофе lahja kohv, жидкие волосы hõredad juuksed, жидкий голос nõrk ~ hädine hääl, жидкие берёзки kidurad kased, жидкие мускулы lõdvad lihased, жидкий доклад kõnek. kesine ~ vesine ettekanne
забить I 325 Г сов. → несов. забивать
‣ что, чем (sisse, kinni, täis) lööma ~ taguma ~ rammima ~ naelutama ~ toppima ~ ajama; kõnek. täis tuupima; забить гвоздь в стену naela seina lööma, забить клин kiilu ~ talba sisse lööma ~ taguma ~ ajama, забить сваю vaia sisse lööma ~ rammima, забить мяч в ворота sport palli väravasse lööma, забить гол sport väravat lööma, окна забиты досками aknad on laudadega kinni löödud, забить отверстие паклей ava ~ auku kinni takutama, палатку забило дымом telgi lõi suitsu täis, трубу забило песком toru on liiva täis läinud, liiv ummistas toru, магазин забит людьми pood on rahvast puupüsti täis, забить шкаф книгами kappi raamatuid täis toppima ~ tuupima;
‣ кого kõnek. vaeseomaks peksma; (loomade kohta) tapma, maha lööma; забить насмерть surnuks peksma;
‣ кого rõhuma, muserdama; heidutama;
‣ кого kõnek. üle olema kellest-millest, kitsikusse ~ ummikusse ajama keda; что lämmatama mida; забить в споре vaidluses peale jääma, сорняки забили пшеницу umbrohi lämmatas nisu;
◊ забить ~ забивать голову чем kõnek. oma pead vaevama millega, oma mälu koormama millega; забить ~ забивать себе в голову ~ в башку что kõnek. endale pähe võtma mida
‣ что, чем (sisse, kinni, täis) lööma ~ taguma ~ rammima ~ naelutama ~ toppima ~ ajama; kõnek. täis tuupima; забить гвоздь в стену naela seina lööma, забить клин kiilu ~ talba sisse lööma ~ taguma ~ ajama, забить сваю vaia sisse lööma ~ rammima, забить мяч в ворота sport palli väravasse lööma, забить гол sport väravat lööma, окна забиты досками aknad on laudadega kinni löödud, забить отверстие паклей ava ~ auku kinni takutama, палатку забило дымом telgi lõi suitsu täis, трубу забило песком toru on liiva täis läinud, liiv ummistas toru, магазин забит людьми pood on rahvast puupüsti täis, забить шкаф книгами kappi raamatuid täis toppima ~ tuupima;
‣ кого kõnek. vaeseomaks peksma; (loomade kohta) tapma, maha lööma; забить насмерть surnuks peksma;
‣ кого rõhuma, muserdama; heidutama;
‣ кого kõnek. üle olema kellest-millest, kitsikusse ~ ummikusse ajama keda; что lämmatama mida; забить в споре vaidluses peale jääma, сорняки забили пшеницу umbrohi lämmatas nisu;
◊ забить ~ забивать голову чем kõnek. oma pead vaevama millega, oma mälu koormama millega; забить ~ забивать себе в голову ~ в башку что kõnek. endale pähe võtma mida
задрожать 180 Г сов. без доп., от чего värisema ~ vabisema ~ võbisema ~ võbelema ~ värelema ~ vappuma hakkama; она задрожала всем телом ta hakkas üle kogu keha värisema, земля задрожала от взрывов plahvatused panid maa värisema, пламя свечи задрожало küünlaleek hakkas võbelema ~ hubisema ~ vubisema, зал задрожал от аплодисментов saal lõi kiiduavaldustormist vappuma
зал 1 С м. неод. saal; зрительный зал vaatesaal, читальный зал lugemissaal, операционный зал operatsioonisaal, -tuba, концертный зал kontserdisaal, зал заседаний koosolekusaal, istungisaal, зал ожидания ooteruum, спортивный зал võimla, актовый зал aula
заполнить 269a (повел. накл. заполни) Г сов. → несов. заполнять что, чем täitma; täis ajama; ученики заполнили зал saal on õpilasi täis, он заполнил анкету ta täitis ankeedi, заполнить яму щебнем auku killustikuga täitma, душу заполнило спокойствие hinge täitis rahu
зарок 18 С м. неод. kõnek. (loobumis)tõotus, ausõna; nõiasõna; я дал зарок не... andsin tõotuse, et ei..., взять зарок с кого kellelt ausõna võtma, зарок на всю жизнь loobumistõotus kogu eluks
зароптать 203b Г сов. nurinat tõstma, nurisema hakkama; ülek. sahisema ~ sahistama hakkama; зал зароптал saalis tõusis nurin, сосны зароптали männid hakkasid mühama
заседание 115 С с. неод. koosolek; istung; торжественное заседание aktus, pidulik koosolek, заседание суда kohtuistung, открытое заседание lahtine ~ avalik istung, выездное заседание väljasõiduistung, зал заседаний koosolekusaal, istungisaal, вести заседание koosolekut ~ istungit juhatama
засчитать 165a Г сов. → несов. засчитывать что arvesse võtma, arvestama, kaasa arvama; засчитать в общий стаж работы üldstaaži arvama, судья засчитал гол sport värav luges, kohtunik luges värava kehtivaks
зеркальный 126 П peegli-, peegel-; ülek. peegelsile, peeglitaoline, peegeljas; зеркальный зал peeglisaal, зеркальное производство peeglitööstus, зеркальное изображение peegelkujutis, -pilt, зеркальный телескоп astr. peegelteleskoop, зеркальный карп zool. peegelkarp(kala) (Cyrpinus carpio), зеркальный паркет peegelsile ~ peegeljas parkett
золотник II 19 С м. неод. solotnik (vana Vene massimõõt, 4,266 g);
◊ мал золотник, да дорог vanas. kübemel kulla hind
◊ мал золотник, да дорог vanas. kübemel kulla hind
зрительный 126 П nägemis-, vaate-, visuaalne; зрительный нерв anat. nägemisnärv, зрительная память nägemismälu, зрительный зал vaatesaal, зрительная труба pikksilm, kiiker, зрительная связь silmside
идеальный 126 П (кр. ф. идеален, идеальна, идеально, идеальны) ideaalne (ka filos.), ideaal-, täiuslik; aateline, paleuslik (van.); mõtteline, kujuteldav; идеальный человек ideaalne ~ täiuslik inimene, идеальные условия kõnek. ideaalsed tingimused, идеальный газ füüs. ideaalgaas, ideaalne gaas, идеальная совокупность jur. ideaalkonkurents, идеальная доля jur. mõtteline osa
инертный 126 П (кр. ф. инертен, инертна, инертно, инертны) inert-, inertne, ülek. ka loid, tegevusetu; инертный материал ehit. inertmaterjal, инертный газ keem. väärisgaas
карданный 126 П kardaan-; карданный вал kardaanvõll, карданная передача kardaanülekanne, карданный механизм kardaanmehhanism, kardaanseade
клуб I 3 С м. неод.
‣ (tolmu- vm.) pilv; клуб дыма suitsupilv, ветер клубами гнал пыль tuul keerutas tolmupilvi üles;
‣ van. (lõnga- vm.) kera;
‣ ülek. kobar, pundar, summ
‣ (tolmu- vm.) pilv; клуб дыма suitsupilv, ветер клубами гнал пыль tuul keerutas tolmupilvi üles;
‣ van. (lõnga- vm.) kera;
‣ ülek. kobar, pundar, summ
коксовальный 126 П koksi-, koksistus-; коксовальная печь koksiahi, коксовальный завод koksivabrik, -tehas, коксовальный газ met. koksistusgaas, коксовальная камера tehn. koksistuskamber
коленчатый 119 П lüliline, jätkuline, põlv-; kõver, käänuline, kääruline, loogeline, lookeline; коленчатый стебель lüliline (taime)vars, коленчатая труба tehn. põlvtoru, käänik, коленчатый вал tehn. väntvõll
концертный 126 П kontsert-, kontserdi-; концертный рояль kontsertklaver, kontserdiklaver, концертный зал kontserdisaal
кончить 271a (повел. накл. кончи) Г сов. → несов. кончать что, кем-чем, с кем-чем, с инф. lõpetama; кончить жатву viljalõikust lõpetama, кончить речь приветствием kõnet tervitussõnadega lõpetama, кончить университет с отличием ülikooli kiitusega lõpetama, он кончил писать ta lõpetas kirjutamise, кончить свой век ~ свои дни oma elupäevi lõpetama;
◊ кончен бал kõnek. lõpp naljal, it. ‘finita la commedia’; начать за здравие, а кончить за упокой kõnekäänd heaga alustama ja halvaga lõpetama
◊ кончен бал kõnek. lõpp naljal, it. ‘finita la commedia’; начать за здравие, а кончить за упокой kõnekäänd heaga alustama ja halvaga lõpetama
корабль 11 С м. неод.
‣ laev; военный корабль sõjalaev, воздушный корабль (1) hiidlennuk, (2) õhulaev, dirižaabel, космический корабль kosmoselaev, ruumisõiduk, линейный корабль, линкор lahingulaev, противолодочный корабль allvee(laeva)tõrjelaev, корабль пустыни ülek. kõrbelaev (kaamel);
‣ arhit. lööv;
◊ жечь ~ сжигать ~ сжечь (свои) корабли sildu põletama; большому кораблю большое плавание kõnekäänd suurel linnul ~ kotkal kõrge lend; с корабля на бал ootamatult, prauhti (kuhugi sattuma)
‣ laev; военный корабль sõjalaev, воздушный корабль (1) hiidlennuk, (2) õhulaev, dirižaabel, космический корабль kosmoselaev, ruumisõiduk, линейный корабль, линкор lahingulaev, противолодочный корабль allvee(laeva)tõrjelaev, корабль пустыни ülek. kõrbelaev (kaamel);
‣ arhit. lööv;
◊ жечь ~ сжигать ~ сжечь (свои) корабли sildu põletama; большому кораблю большое плавание kõnekäänd suurel linnul ~ kotkal kõrge lend; с корабля на бал ootamatult, prauhti (kuhugi sattuma)
костюмированный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г костюмировать;
‣ прич. → П kostümeeritud; maski-; костюмированный бал maskiball;
‣ П → С костюмированный м, костюмированная ж. од. mask (maskikostüümis inimene)
‣ страд. прич. прош. вр. Г костюмировать;
‣ прич. → П kostümeeritud; maski-; костюмированный бал maskiball;
‣ П → С костюмированный м, костюмированная ж. од. mask (maskikostüümis inimene)
красочный 126 П
‣ värvi(-), värvimis-; красочная доска trük. värviplaat, красочный аппарат, красочное устройство trük. värviaparaat, красочный цех värvi(mis)tsehh, красочный вал trük. duktor(võll);
‣ värviline; красочные иллюстрации värvilised illustratsioonid;
‣ (кр. ф. красочен, красочна, красочно, красочны) värvikas, eredavärviline, ere, värviküllane, värvirohke, maaliline; красочные иллюстрации eredavärvilised ~ eredad ~ värviküllased pildid, его рассказ был красочен tema jutt oli värvikas ~ ilmekas
‣ värvi(-), värvimis-; красочная доска trük. värviplaat, красочный аппарат, красочное устройство trük. värviaparaat, красочный цех värvi(mis)tsehh, красочный вал trük. duktor(võll);
‣ värviline; красочные иллюстрации värvilised illustratsioonid;
‣ (кр. ф. красочен, красочна, красочно, красочны) värvikas, eredavärviline, ere, värviküllane, värvirohke, maaliline; красочные иллюстрации eredavärvilised ~ eredad ~ värviküllased pildid, его рассказ был красочен tema jutt oli värvikas ~ ilmekas
кулачный 126 П
‣ rusika-; кулачный удар rusikahoop, кулачный бой rusikavõitlus, кулачное право ülek. rusikaõigus;
‣ tehn. nukk-; кулачный вал nukkvõll
‣ rusika-; кулачный удар rusikahoop, кулачный бой rusikavõitlus, кулачное право ülek. rusikaõigus;
‣ tehn. nukk-; кулачный вал nukkvõll
лекционный 127 П loengu-; loeng-, loenguline; лекционный зал loengusaal, лекционный метод loengumeetod, лекционная пропаганда loengpropaganda
маленький 122 П (кр. ф. мал, мала, мало, малы; сравн. ст. меньше, меньший 124, van. менее, пұевосх. ст. наименьший 124, самый маленький)
‣ väike, pisike, pisi-, tilluke; маленький дом väike maja, majake, маленький городок väikelinn, маленького роста väikest ~ lüheldast kasvu, маленькая неприятность väike ebameeldivus, маленькие люди väikesed inimesed (ühiskonnas madalal järjel), маленькая дочь pisitütar;
‣ П → С маленький м, маленькая ж. од. pisike, väike(ne), maimuke, väikelaps; маленький заплакал väikene ~ pisike ~ lapsuke hakkas nutma;
◊ моё (твоё, его...) дело маленькое kõnek. mis see minu (sinu, tema...) asi on, mis mul (sul, temal...) sellest, minusse (sinusse, temasse...) see ei puutu; (пропустить, выпить) по маленькой kõnek. pitsikest tegema
‣ väike, pisike, pisi-, tilluke; маленький дом väike maja, majake, маленький городок väikelinn, маленького роста väikest ~ lüheldast kasvu, маленькая неприятность väike ebameeldivus, маленькие люди väikesed inimesed (ühiskonnas madalal järjel), маленькая дочь pisitütar;
‣ П → С маленький м, маленькая ж. од. pisike, väike(ne), maimuke, väikelaps; маленький заплакал väikene ~ pisike ~ lapsuke hakkas nutma;
◊ моё (твоё, его...) дело маленькое kõnek. mis see minu (sinu, tema...) asi on, mis mul (sul, temal...) sellest, minusse (sinusse, temasse...) see ei puutu; (пропустить, выпить) по маленькой kõnek. pitsikest tegema
малый I 119 П (кр. ф. мал, мала, мало, малы; сравн. ст. меньше, меньший 124, van. менее, превосх. ст. малейший 124, меньший 124)
‣ väike(-), kasin, vähene, napp; малый круг кровообращения anat. väike vereringe, малое напряжение el. väikepinge, малая механизация väikemehhaniseerimine, -mehhanismid, малые формы arhit., kunst väikevormid, с малых лет maast madalast, малая калория (gramm)kalor, малый ход mer. tasane käik;
‣ (без полн. ф.) кому, для кого on väike ~ napp; пальто ему мало mantel on talle väike;
◊ мал мала меньше kõnek. üks väiksem kui teine, nagu oreliviled; от мала до велика, стар и мал kõnek. nii vanad kui noored, nii vanadusest väetid kui noorusest nõdrukesed; куча мала! kõnek. teeme kuhja ~ külakuhja! (mängus); без малого (сто) kõnek. pisut vähem kui sada, ligi sada, sadakond; малую толику kõnek. õige pisut; за малым дело стало ka iroon. õige pisut jäi puudu
‣ väike(-), kasin, vähene, napp; малый круг кровообращения anat. väike vereringe, малое напряжение el. väikepinge, малая механизация väikemehhaniseerimine, -mehhanismid, малые формы arhit., kunst väikevormid, с малых лет maast madalast, малая калория (gramm)kalor, малый ход mer. tasane käik;
‣ (без полн. ф.) кому, для кого on väike ~ napp; пальто ему мало mantel on talle väike;
◊ мал мала меньше kõnek. üks väiksem kui teine, nagu oreliviled; от мала до велика, стар и мал kõnek. nii vanad kui noored, nii vanadusest väetid kui noorusest nõdrukesed; куча мала! kõnek. teeme kuhja ~ külakuhja! (mängus); без малого (сто) kõnek. pisut vähem kui sada, ligi sada, sadakond; малую толику kõnek. õige pisut; за малым дело стало ka iroon. õige pisut jäi puudu
меньше
‣ сравн. ст. П маленький, малый;
‣ сравн. ст. Н мало; и того меньше veelgi vähem, как можно меньше võimalikult vähe;
◊ мал мала меньше üks väiksem kui teine; ни больше ни меньше ei rohkem ega vähem
‣ сравн. ст. П маленький, малый;
‣ сравн. ст. Н мало; и того меньше veelgi vähem, как можно меньше võimalikult vähe;
◊ мал мала меньше üks väiksem kui teine; ни больше ни меньше ei rohkem ega vähem
многоголосый 119 П
‣ muus. mitmehäälne; многоголосая песня mitmehäälne laul;
‣ häälterohke; lärmakas; многоголосый гул häältesuma, kõnekõmin, многоголосая толпа lärmakas rahvahulk
‣ muus. mitmehäälne; многоголосая песня mitmehäälne laul;
‣ häälterohke; lärmakas; многоголосый гул häältesuma, kõnekõmin, многоголосая толпа lärmakas rahvahulk
молчать 180 Г несов. о ком-чём, без доп. vaikima, vait ~ vakka olema; он дал клятву молчать ta andis vaikimisvande, ta tõotas vaikida, заставить молчать vaikima sundima (ka ülek.), молчать! vait (olla)! tasa! suu kinni! молчи ole ~ jää vait, об этом надо молчать sellest ei maksa ~ ei tohi rääkida, see tuleb maha vaikida
набить 325 Г сов. → несов. набивать
‣ что, чего, чем, во что täis toppima ~ tuupima ~ ajama, topistama; polsterdama, padjandama; набить подушку пухом patja udusulgi täis toppima, набить (табаку в) трубку piipu (tubakat täis) toppima, набить желудок madalk. kõhtu täis puukima, зал набит народом kõnek. saal on rahvast tuubil ~ puupüsti täis;
‣ что, на что peale lööma ~ ajama; набить обруч на бочку tünnile vitsa peale lööma ~ ajama;
‣ что, чего, во что (teatud hulka) sisse lööma ~ taguma ~ sõtkuma; набить гвоздей в стену seina naelu täis lööma, набить свай в землю vaiu maasse rammima;
‣ что, кого-чего (teatud hulka) maha lööma ~ laskma; набить уток parte laskma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõhkuma ~ katki tegema; набить посуды nõusid lõhkuma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) maha peksma ~ raputama; ветром набило яблок tuul on õunu maha raputanud;
‣ что kõnek. ära hõõruma ~ lööma; haigeks ~ hellaks tegema; набить мозоли rakke (rakkusid) saama, набить себе на лбу шишку muhku otsa ette ~ pähe saama ~ lööma, набить оскомину кому чем kõnek. hambaid hellaks tegema, suud hapuks võtma (kootava maitse kohta);
‣ что tekst. (eeskätt käsitsi, mustriplaatide abil) trükkima, plaattrükkima; набить ситец sitsi trükkima;
‣ что kõnek. sisse tallama ~ sõtkuma; набить тропу teerada sisse tallama ~ sõtkuma;
‣ кого madalk. läbi peksma;
◊ набить ~ набивать глаз на чём, в чём kõnek. oma pilku teritama mille suhtes; что набило оскомину кому kellel on ~ sai villand millest; набить ~ набивать руку на чём, в чём kõnek. kätt harjutama, vilumust omandama milles, käe sisse saama mida; набить ~ набивать себе цену kõnek. enda ~ oma hinda kõrgeks ajama; набить ~ набивать карман ~ мошну kõnek. (oma) punga ~ kukrut täitma, mammonat koguma, rikkaks minema
‣ что, чего, чем, во что täis toppima ~ tuupima ~ ajama, topistama; polsterdama, padjandama; набить подушку пухом patja udusulgi täis toppima, набить (табаку в) трубку piipu (tubakat täis) toppima, набить желудок madalk. kõhtu täis puukima, зал набит народом kõnek. saal on rahvast tuubil ~ puupüsti täis;
‣ что, на что peale lööma ~ ajama; набить обруч на бочку tünnile vitsa peale lööma ~ ajama;
‣ что, чего, во что (teatud hulka) sisse lööma ~ taguma ~ sõtkuma; набить гвоздей в стену seina naelu täis lööma, набить свай в землю vaiu maasse rammima;
‣ что, кого-чего (teatud hulka) maha lööma ~ laskma; набить уток parte laskma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõhkuma ~ katki tegema; набить посуды nõusid lõhkuma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) maha peksma ~ raputama; ветром набило яблок tuul on õunu maha raputanud;
‣ что kõnek. ära hõõruma ~ lööma; haigeks ~ hellaks tegema; набить мозоли rakke (rakkusid) saama, набить себе на лбу шишку muhku otsa ette ~ pähe saama ~ lööma, набить оскомину кому чем kõnek. hambaid hellaks tegema, suud hapuks võtma (kootava maitse kohta);
‣ что tekst. (eeskätt käsitsi, mustriplaatide abil) trükkima, plaattrükkima; набить ситец sitsi trükkima;
‣ что kõnek. sisse tallama ~ sõtkuma; набить тропу teerada sisse tallama ~ sõtkuma;
‣ кого madalk. läbi peksma;
◊ набить ~ набивать глаз на чём, в чём kõnek. oma pilku teritama mille suhtes; что набило оскомину кому kellel on ~ sai villand millest; набить ~ набивать руку на чём, в чём kõnek. kätt harjutama, vilumust omandama milles, käe sisse saama mida; набить ~ набивать себе цену kõnek. enda ~ oma hinda kõrgeks ajama; набить ~ набивать карман ~ мошну kõnek. (oma) punga ~ kukrut täitma, mammonat koguma, rikkaks minema
навернуть I 338 Г сов. → несов. навёртывать что, на что peale ~ otsa kruvima ~ keerama, peale kerima; навернуть канат на вал köit võlli ümber keerama ~ võllile kerima, навернуть гайку на болт mutrit poldi otsa keerama ~ kruvima
наполовину Н pooleldi, poolikult, poolenisti, poole võrra; он наполовину дремал ta pooleldi tukkus, делать дело наполовину asja poolikult tegema, понимать лишь наполовину кого keda vaid poolikult mõistma, уменьшить наполовину poole võrra vähendama, зал наполовину пуст saal on pooltühi, он наполовину седой ta juuksed on hallisegused
нарядиться 313 Г сов. → несов. наряжаться во что, кем end ehtima, end (pidulikult v. uhkesti) riidesse panema, endale (peorõivaid v. uhkeid rõivaid) selga panema, riietuma; end riietama kelleks; она нарядилась как на бал ta oli end nagu ballileminekuks ehtinud, нарядиться в шерстяное платье villast kleiti selga panema, она нарядилась крестьянкой ta riietas ~ tegi end talutüdrukuks, нарядиться шутом endale narrirõivaid selga tõmbama, end narriks riietama
нестойкий 122 П (кр. ф. нестоек, нестойка, нестойко, нестойки; без сравн. ст.)
‣ ebapüsiv, mittepüsiv, mittekestev; нестойкое отравляющее вещество sõj. mittepüsiv (ründe)mürk, lagumürk, нестойкие духи kiiresti haihtuv ~ lahtuv ~ mittepüsikindel lõhnaõli, нестойкий газ lenduv gaas;
‣ ülek. ebakindel, mõjutatav, pehmeloomuline
‣ ebapüsiv, mittepüsiv, mittekestev; нестойкое отравляющее вещество sõj. mittepüsiv (ründe)mürk, lagumürk, нестойкие духи kiiresti haihtuv ~ lahtuv ~ mittepüsikindel lõhnaõli, нестойкий газ lenduv gaas;
‣ ülek. ebakindel, mõjutatav, pehmeloomuline
неумолкаемый 119 П (кр. ф. неумолкаем, неумолкаема, неумолкаемо, неумолкаемы) vaikimatu, vaibumatu, lakkamatu, pidev, raugematu; неумолкаемый гул голосов vaibumatu häältesumin, неумолкаемый гомон птиц lakkamatu linnusädin, неумолкаемая стрельба pidev tulistamine
нефтяной 120 П nafta-; нефтяной источник naftaallikas, нефтяное месторождение naftamaardla, -leiukoht, нефтяной газ naftagaas, нефтяная промышленность naftatööstus, нефтяное отопление naftaküte, õliküte, нефтяной двигатель naftamootor, нефтяная геология naftageoloogia, нефтяная вышка naftapuurtorn, нефтяная скважина naftapuurauk
ножевой 120 П nuga-, noa-; ножевая стрелка nugaosuti, ножевое производство nugade valmistamine, noatööstus, ножевой вал puidut. noavõll, ножевая рана noahaav
обида 51 С ж. неод. solvang, ülekohus, solvus, haavus; кровная обида verine ~ kisendav ~ ränk ülekohus, быть в обиде на кого kelle peale solvunud ~ pahane olema, нанести обиду кому solvama, haavama keda, ülekohut tegema kellele, проглотить ~ снести обиду solvangut ~ ülekohut taluma, solvangut alla neelama, он не дал меня в обиду ta ei lasknud mulle liiga teha, опоздал, такая ~ какая обида! kõnek. jäin hiljaks, küll on kahju!
◊ не в обиду будь сказано kõnek. see pole mitte paha pärast öeldud, ärgu võetagu neid sõnu solvamisena; в тесноте, да не в обиде kõnekäänd pead-jalad koos, aga üksmeeles (elama)
◊ не в обиду будь сказано kõnek. see pole mitte paha pärast öeldud, ärgu võetagu neid sõnu solvamisena; в тесноте, да не в обиде kõnekäänd pead-jalad koos, aga üksmeeles (elama)
ожидание 115 С с. неод.
‣ ootamine; после долгого ожидания pärast pikka ootamist, зал ожидания ootesaal, -ruum, в ожидании ootel;
‣ (обычно мн. ч.) ootus, lootus; против ожидания vastu ootust, сверх ожидания üle ootuste, обмануть чьи ожидания kelle lootusi petma, успех превзошёл все ожидания edu oli oodatust suurem
‣ ootamine; после долгого ожидания pärast pikka ootamist, зал ожидания ootesaal, -ruum, в ожидании ootel;
‣ (обычно мн. ч.) ootus, lootus; против ожидания vastu ootust, сверх ожидания üle ootuste, обмануть чьи ожидания kelle lootusi petma, успех превзошёл все ожидания edu oli oodatust suurem
операционный 127 П
‣ operatsioon-, operatsiooni-, med. ka kirurgiline, operatsiooniline; операционное исчисление mat. operatsiooniarvutus, операционный период maj. operatsiooniperiood, операционная зона operatsioonitsoon (meresõjas), операционный зал operatsiooniruum, -saal, операционный стол operatsioonilaud, lõikuslaud (kõnek.), операционная сестра operatsiooniõde, операционное вмешательство kirurgiline ~ operatsiooniline vahelesegamine, операционное отделение kirurgiaosakond;
‣ П → С операционная ж. неод. med. operatsioonituba
‣ operatsioon-, operatsiooni-, med. ka kirurgiline, operatsiooniline; операционное исчисление mat. operatsiooniarvutus, операционный период maj. operatsiooniperiood, операционная зона operatsioonitsoon (meresõjas), операционный зал operatsiooniruum, -saal, операционный стол operatsioonilaud, lõikuslaud (kõnek.), операционная сестра operatsiooniõde, операционное вмешательство kirurgiline ~ operatsiooniline vahelesegamine, операционное отделение kirurgiaosakond;
‣ П → С операционная ж. неод. med. operatsioonituba
остаточный 126 П jääk-, jäänuk-, relikt-; остаточный газ jääkgaas, остаточное напряжение füüs. jääkpinge, остаточное озеро geol. jäänukjärv, reliktjärv, остаточный член mat. jääkliige
отбалансировать 171a Г сов. что tehn. balansseerima, balanssima (masinaosi tasakaalu seadma); отбалансировать вал võlli balansseerima
ответный 126 П vastu-, vastus-; ответный визит vastukülaskäik, ответный огонь vastutuli(stamine), ответный гол omapoolne värav, vastuvärav (näit. jäähokis), ответная телеграмма vastustelegramm
открыть 347a Г сов. → несов. открывать
‣ что avama, lahti tegema ~ päästma, alustama; alguseks olema millele; открыть дверь ust avama, открыть зонтик vihmavarju avama, открыть границу piiri avama, открыть доступ к чему juurdepääsu võimaldama ~ avama mille juurde, открыть дорогу teed avama (ka ülek.), открыть огонь sõj. tuld avama, открыть театр teatrit avama, открыть собрание koosolekut avama, открыть счёт (1) arvet avama, (2) sport skoori avama, открыть сезон hooaega alustama ~ avama, открыть прения läbirääkimisi alustama ~ avama, открыть воду kõnek. vett lahti keerama ~ päästma, открыть газ kõnek. gaasi avama ~ lahti keerama, открыть рот suud lahti tegema (ka ülek.), открыть военные действия sõjategevust alustama, открыть крышку kaant üles tõstma, открыть рояль klaverikaant üles tõstma, открыть кастрюлю kastrulikaant kergitama ~ pealt ära tõstma;
‣ что, кому teatavaks ~ avalikuks tegema; открыть свои планы oma kavatsustest rääkima, открыть всю правду kogu tõde päevavalgele tooma ~ avaldama ~ ära rääkima, открыть тайну saladust välja rääkima ~ reetma, открыть своё имя oma nime avaldama ~ teatavaks tegema;
‣ что avastama, teada saama; открыть заговор vandenõu avastama ~ paljastama;
◊ открыть ~ открывать Aмерику iroon. Ameerikat avastama; открыть ~ открывать кому глаза на кого-что kelle silmi avama; открыть ~ открывать душу oma hinge avama
‣ что avama, lahti tegema ~ päästma, alustama; alguseks olema millele; открыть дверь ust avama, открыть зонтик vihmavarju avama, открыть границу piiri avama, открыть доступ к чему juurdepääsu võimaldama ~ avama mille juurde, открыть дорогу teed avama (ka ülek.), открыть огонь sõj. tuld avama, открыть театр teatrit avama, открыть собрание koosolekut avama, открыть счёт (1) arvet avama, (2) sport skoori avama, открыть сезон hooaega alustama ~ avama, открыть прения läbirääkimisi alustama ~ avama, открыть воду kõnek. vett lahti keerama ~ päästma, открыть газ kõnek. gaasi avama ~ lahti keerama, открыть рот suud lahti tegema (ka ülek.), открыть военные действия sõjategevust alustama, открыть крышку kaant üles tõstma, открыть рояль klaverikaant üles tõstma, открыть кастрюлю kastrulikaant kergitama ~ pealt ära tõstma;
‣ что, кому teatavaks ~ avalikuks tegema; открыть свои планы oma kavatsustest rääkima, открыть всю правду kogu tõde päevavalgele tooma ~ avaldama ~ ära rääkima, открыть тайну saladust välja rääkima ~ reetma, открыть своё имя oma nime avaldama ~ teatavaks tegema;
‣ что avastama, teada saama; открыть заговор vandenõu avastama ~ paljastama;
◊ открыть ~ открывать Aмерику iroon. Ameerikat avastama; открыть ~ открывать кому глаза на кого-что kelle silmi avama; открыть ~ открывать душу oma hinge avama
отработанный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г отработать;
‣ прич. → П heit-, töötanud, tarvitatud, kasutatud; отработанный газ heitgaas, отработанное масло heitõli, отработанная смесь töötanud ~ põlenud (vormi)segu
‣ страд. прич. прош. вр. Г отработать;
‣ прич. → П heit-, töötanud, tarvitatud, kasutatud; отработанный газ heitgaas, отработанное масло heitõli, отработанная смесь töötanud ~ põlenud (vormi)segu
пал I 3 С м. неод. murd.
‣ metsatulekahju, stepitulekahju, põleng; (metsa-, kulu-) põletus; пускать палы kulu põletama, степной пал stepitulekahju;
‣ põlendik; вспаханный пал ülesküntud stepipõlendik ~ stepiale
‣ metsatulekahju, stepitulekahju, põleng; (metsa-, kulu-) põletus; пускать палы kulu põletama, степной пал stepitulekahju;
‣ põlendik; вспаханный пал ülesküntud stepipõlendik ~ stepiale
пал III прош. вр. ед. ч. Г пасть
пасть II 356b Г сов. → несов. падать
‣ van. langema, kukkuma, laskuma; конь пал на землю hobune langes ~ kukkus maha, они пали на колени nad vajusid ~ langesid ~ laskusid põlvili, настроение пало tuju langes, подозрение пало на него kahtlus langes tema peale;
‣ (без несов.) ülek. langema, alla käima; пасть низко madalale langema, alla käima;
‣ lõpma, otsa saama (loomade kohta); корова пала lehm lõppes ~ lõppis;
‣ (без несов.) liter. hukkuma, langema (lahingus); пасть в бою lahingus langema, пасть смертью храбрых kangelassurma surema, sangarina langema, пасть от руки кого kelle käe läbi hukkuma ~ surma saama, пасть жертвой кого ülek. kelle ohvriks langema;
‣ (без несов.) kukutatud olema; царское самодержавие пало tsaari isevalitsus ~ tsaarivõim on kukutatud;
‣ (без несов.) alla andma; крепость пала kindlus andis alla ~ langes ~ vallutati
‣ van. langema, kukkuma, laskuma; конь пал на землю hobune langes ~ kukkus maha, они пали на колени nad vajusid ~ langesid ~ laskusid põlvili, настроение пало tuju langes, подозрение пало на него kahtlus langes tema peale;
‣ (без несов.) ülek. langema, alla käima; пасть низко madalale langema, alla käima;
‣ lõpma, otsa saama (loomade kohta); корова пала lehm lõppes ~ lõppis;
‣ (без несов.) liter. hukkuma, langema (lahingus); пасть в бою lahingus langema, пасть смертью храбрых kangelassurma surema, sangarina langema, пасть от руки кого kelle käe läbi hukkuma ~ surma saama, пасть жертвой кого ülek. kelle ohvriks langema;
‣ (без несов.) kukutatud olema; царское самодержавие пало tsaari isevalitsus ~ tsaarivõim on kukutatud;
‣ (без несов.) alla andma; крепость пала kindlus andis alla ~ langes ~ vallutati
первородный 126 П
‣ van. esik-, esisündinud, esimesena sündinud, esmasündinud, esi-; первородный сын esikpoeg, первородный кал füsiol. esiroe, lapsepigi (vastsündinu esimene roe);
‣ ülek. liter. puutumatu, loomulik; первородная красота природы looduse puutumatu ilu, первородная яркость красок (loomulik) värvide kirkus ~ värvierksus;
◊ первородный грех liter. pärispatt
‣ van. esik-, esisündinud, esimesena sündinud, esmasündinud, esi-; первородный сын esikpoeg, первородный кал füsiol. esiroe, lapsepigi (vastsündinu esimene roe);
‣ ülek. liter. puutumatu, loomulik; первородная красота природы looduse puutumatu ilu, первородная яркость красок (loomulik) värvide kirkus ~ värvierksus;
◊ первородный грех liter. pärispatt
перекатный 126 П
‣ veer-, jooksu-, aju-, veerev; перекатная волна veerlaine, kordlaine, rulluv laine, перекатный песок ajuliiv;
‣ kaikuv, voogav, kõmav; перекатный гул voogav mürin;
◊ голь перекатная van. paljasjalgne, paljasjalgsed
‣ veer-, jooksu-, aju-, veerev; перекатная волна veerlaine, kordlaine, rulluv laine, перекатный песок ajuliiv;
‣ kaikuv, voogav, kõmav; перекатный гул voogav mürin;
◊ голь перекатная van. paljasjalgne, paljasjalgsed
переполнить 269a (повел. накл. переполни) Г сов. → несов. переполнять кого-что, чем (pilgeni, ääreni) täitma (ka ülek.), ülemäära täis valama ~ täitma; переполнить ванну водой vanni pilgeni ~ ääreni vett täis laskma, переполнить кувшин молоком kannu pilgeni piima täis valama, переполнить желудок kõhtu liiga täis sööma, зал переполнен saal on rahvast puupüsti täis, радость переполнила его душу rõõm täitis ta südant, ta süda oli rõõmust tulvil;
◊ переполнить ~ переполнять чашу терпения чью liter. kelle kannatuskarikat üle voolama panema, kannatust katkema panema
◊ переполнить ~ переполнять чашу терпения чью liter. kelle kannatuskarikat üle voolama panema, kannatust katkema panema
подводный 126 П veealune, (all)vee-; подводная часть корабля laeva veealune osa, подводные рифы veealused karid, подводный вал. geol. leetseljak, veealune liivaseljak ~ künnis, подводный флот allveelaevastik, подводная лодка allveelaev, подводный спорт allveesport, подводные работы allveetööd, подводный кабель (all)veekaabel, подводные организмы veeorganismid
ползучий 124 П roni-; roomav, roomaja(-); ползучее растение ronitaim, ползучее насекомое roomaja putukas, ползучие гады maod, maasroomajad, гад ползучий vulg. igavene madu ~ uss (sõimusõnana), едкий ползучий дым kibe, roomav suits, ползучий эмпиризм liter. halv. roomav empirism
полый 119 П
‣ õõnes(-), õõs-, tühi; полый стебель õõnes (taime)vars, полый вал tehn. õõnesvõll, полая вена anat. õõnesveen, полый марзан trük. õõstahukas;
‣ väljendis полая вода tulvavesi
‣ õõnes(-), õõs-, tühi; полый стебель õõnes (taime)vars, полый вал tehn. õõnesvõll, полая вена anat. õõnesveen, полый марзан trük. õõstahukas;
‣ väljendis полая вода tulvavesi
поместительный 126 П (кр. ф. поместителен, поместительна, поместительно, поместительны) mahukas, ruumikas; поместительный зал ruumikas ~ avar saal
пороховой 120 П püssirohu-; пороховой склад püssirohuladu, пороховой погреб püssirohukelder, пороховой завод püssirohutehas, пороховой газ püssirohugaas;
◊ пороховая бочка püssirohutünn
◊ пороховая бочка püssirohutünn
право I 96 С с. неод.
‣ õigus (ka jur.); государственное право riigiõigus, гражданское право (1) kodanikuõigus, (2) jur. tsiviilõigus, уголовное право kriminaalõigus, международное право rahvusvaheline õigus, морское право mereõigus, избирательное право valimisõigus, право голоса hääleõigus, право владения valdamisõigus, право вето vetoõigus, право на жилище eluasemeõigus, elamuõigus, право на изобретение leiutisõigus, õigus leiutisele, право на открытие avastisõigus, avastusõigus, право на материальное обеспечение в старости õigus ainelisele kindlustatusele vanaduses, право на образование õigus haridusele, право на отдых õigus puhkusele, право (нации) на самоопределение (rahvuse) enesemääramisõigus, право на труд õigus tööle, право на иск hagemisõigus, право обжалования edasikaebamisõigus, право подписи allkirjaõigus, право собственности omandiõigus, omandusõigus, право убежища varjupaigaõigus, asüüliõigus, право пользования kasutamisõigus, kasutusõigus, права человека inimõigused, права и обязанности граждан kodanike õigused ja kohustused, по какому праву? mis õigusega? по праву täie õigusega, seaduse järgi, на равных правах võrdõiguslikel alustel, на правах кого kelle õigustes ~ kohustustes, восстановить в правах õigusi ennistama, вступить в свои права (1) ametisse astuma, (2) ülek. oma õigustesse astuma, весна вступила в свои права kevad on oma õigustesse astunud ~ täies hoos, кто вам дал право так говорить? mis õigusega te nii räägite? крепостное право aj. pärisorjus, pärisorjuslik ühiskonnakord;
‣ права мн. ч. (juhi)luba, load; водительские права juhiluba, -load
‣ õigus (ka jur.); государственное право riigiõigus, гражданское право (1) kodanikuõigus, (2) jur. tsiviilõigus, уголовное право kriminaalõigus, международное право rahvusvaheline õigus, морское право mereõigus, избирательное право valimisõigus, право голоса hääleõigus, право владения valdamisõigus, право вето vetoõigus, право на жилище eluasemeõigus, elamuõigus, право на изобретение leiutisõigus, õigus leiutisele, право на открытие avastisõigus, avastusõigus, право на материальное обеспечение в старости õigus ainelisele kindlustatusele vanaduses, право на образование õigus haridusele, право на отдых õigus puhkusele, право (нации) на самоопределение (rahvuse) enesemääramisõigus, право на труд õigus tööle, право на иск hagemisõigus, право обжалования edasikaebamisõigus, право подписи allkirjaõigus, право собственности omandiõigus, omandusõigus, право убежища varjupaigaõigus, asüüliõigus, право пользования kasutamisõigus, kasutusõigus, права человека inimõigused, права и обязанности граждан kodanike õigused ja kohustused, по какому праву? mis õigusega? по праву täie õigusega, seaduse järgi, на равных правах võrdõiguslikel alustel, на правах кого kelle õigustes ~ kohustustes, восстановить в правах õigusi ennistama, вступить в свои права (1) ametisse astuma, (2) ülek. oma õigustesse astuma, весна вступила в свои права kevad on oma õigustesse astunud ~ täies hoos, кто вам дал право так говорить? mis õigusega te nii räägite? крепостное право aj. pärisorjus, pärisorjuslik ühiskonnakord;
‣ права мн. ч. (juhi)luba, load; водительские права juhiluba, -load
природный 126 П
‣ loodus-, looduslik; природные богатства loodusvarad, природный кристалл looduslik kristall, природные условия looduslikud tingimused, природный газ maagaas;
‣ loomupärane, sünnipärane, looduse poolt ~ loodusest antud; природное дарование loomupärane anne, природный недостаток sünnipärane ~ pärilik puue ~ puudus;
‣ sünni poolest, sündinud; природный дворянин sündinud aadlik
‣ loodus-, looduslik; природные богатства loodusvarad, природный кристалл looduslik kristall, природные условия looduslikud tingimused, природный газ maagaas;
‣ loomupärane, sünnipärane, looduse poolt ~ loodusest antud; природное дарование loomupärane anne, природный недостаток sünnipärane ~ pärilik puue ~ puudus;
‣ sünni poolest, sündinud; природный дворянин sündinud aadlik
прирусловый 119 П kalda-, kaldaäärne; прирусловый вал kaldavall, прирусловая отмель kaldaäärne madal, rannamadal
прокрутить 316a Г сов. → несов. прокручивать что
‣ läbi keerama ~ keerutama ~ väntama; прокрутить вал võlli edasi keerama, прокрутить пластинку kõnek. plaati läbi mängima, прокрутить фильм kõnek. filmi (läbi) väntama, прокрутить мясо kõnek. liha läbi masina laskma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg v. ajani) mida keerama ~ keerutama ~ väntama; он прокрутил баранку тридцать лет kõnek. ta on kolmkümmend aastat (auto)rooli keeranud
‣ läbi keerama ~ keerutama ~ väntama; прокрутить вал võlli edasi keerama, прокрутить пластинку kõnek. plaati läbi mängima, прокрутить фильм kõnek. filmi (läbi) väntama, прокрутить мясо kõnek. liha läbi masina laskma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg v. ajani) mida keerama ~ keerutama ~ väntama; он прокрутил баранку тридцать лет kõnek. ta on kolmkümmend aastat (auto)rooli keeranud
прокрутиться 316 Г сов. → несов. прокручиваться
‣ keerlema, pööret ~ pöördeid tegema; (tühjalt) ringi käima (ratta v. kruvi kohta); вал легко прокрутился võll andis end kergesti keerata;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) keerlema ~ tiirlema ülek. ka (teatud aeg v. ajani) askeldama; прокрутиться у плиты до позднего вечера pliidi ääres hilisõhtuni askeldama
‣ keerlema, pööret ~ pöördeid tegema; (tühjalt) ringi käima (ratta v. kruvi kohta); вал легко прокрутился võll andis end kergesti keerata;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) keerlema ~ tiirlema ülek. ka (teatud aeg v. ajani) askeldama; прокрутиться у плиты до позднего вечера pliidi ääres hilisõhtuni askeldama
просмотровый 119 П vaate-, läbivaatus-, kontroll-; просмотровый зал vaatesaal, просмотровый спектакль kontrolletendus
просторный 126 П (кр. ф. просторен, просторна, просторно, просторны) avar, ruumikas, lahe; просторный зал avar ~ ruumikas saal, просторное платье avar ~ lai kleit
пустой 120 П (кр. ф. пуст, пуста, пусто, пусты и пусты)
‣ tühi; пустой зал tühi saal, пустая бочка tühi vaat, пустой чемодан tühi kohver, пустой карман tühi tasku (ka ülek.), на пустой желудок tühja kõhu peale, пустые щи lihata ~ rasvata (hapu)kapsasupp (ka paastutoiduna), пустой шар õõnes kera, пустая порода mäend. aheraine, пустой урок kõnek. vaba tund, пустой чай kõnek. paljas tee (suhkruta, piimata);
‣ ülek. tühine, tühi, paljas, asjatu, tarbetu; пустой человек tühine inimene, пустая царапина tühine kriimustus, пустые идеи tühised ideed, пустые надежды asjatu ~ tühi lootus, пустые слова tühjad ~ paljad sõnad, пустой разговор tühi loba, пустые слухи paljas kuulujutt, пустая трата времени tühi ~ paljas ajaraiskamine, пустой взгляд tühi pilk, пустой номер kõnek. asjatu ~ tühi vaev ~ ettevõtmine, пустые страхи tühi ~ asjatu hirm ~ kartus;
‣ П → С пустое с. неод. (без мн. ч.) tühiasi; mõttetus; полно тебе говорить пустое aitab juba mõttetuste rääkimisest;
‣ предик. (on) tühiasi; это пустое see on tühiasi;
◊ пустая голова kõnek. halv. kõlupea; пустое место tühi koht (inimese kohta); переливать из пустого в порожнее (1) tühja tuult tallama, sõelaga vett kandma, (2) tühje sõnu tegema; с пустыми руками tühjade kätega
‣ tühi; пустой зал tühi saal, пустая бочка tühi vaat, пустой чемодан tühi kohver, пустой карман tühi tasku (ka ülek.), на пустой желудок tühja kõhu peale, пустые щи lihata ~ rasvata (hapu)kapsasupp (ka paastutoiduna), пустой шар õõnes kera, пустая порода mäend. aheraine, пустой урок kõnek. vaba tund, пустой чай kõnek. paljas tee (suhkruta, piimata);
‣ ülek. tühine, tühi, paljas, asjatu, tarbetu; пустой человек tühine inimene, пустая царапина tühine kriimustus, пустые идеи tühised ideed, пустые надежды asjatu ~ tühi lootus, пустые слова tühjad ~ paljad sõnad, пустой разговор tühi loba, пустые слухи paljas kuulujutt, пустая трата времени tühi ~ paljas ajaraiskamine, пустой взгляд tühi pilk, пустой номер kõnek. asjatu ~ tühi vaev ~ ettevõtmine, пустые страхи tühi ~ asjatu hirm ~ kartus;
‣ П → С пустое с. неод. (без мн. ч.) tühiasi; mõttetus; полно тебе говорить пустое aitab juba mõttetuste rääkimisest;
‣ предик. (on) tühiasi; это пустое see on tühiasi;
◊ пустая голова kõnek. halv. kõlupea; пустое место tühi koht (inimese kohta); переливать из пустого в порожнее (1) tühja tuult tallama, sõelaga vett kandma, (2) tühje sõnu tegema; с пустыми руками tühjade kätega
раз IV С м. неод.
‣ (только в формах раз и раза) madalk. kõrvakiil, kõrvalops, võmm; дал раза в спину andis võmmu selga, как дам тебе раза vaat kui annan sulle ühe täie;
‣ в функции предик. kõnek. kiire ja ootamatu tegevuse märkimiseks; он раз мне по руке ta lõi mulle niuhti ~ näuhti vastu kätt ~ käe pihta, я раз выхватил из рук rapsasin tal käest (ära)
‣ (только в формах раз и раза) madalk. kõrvakiil, kõrvalops, võmm; дал раза в спину andis võmmu selga, как дам тебе раза vaat kui annan sulle ühe täie;
‣ в функции предик. kõnek. kiire ja ootamatu tegevuse märkimiseks; он раз мне по руке ta lõi mulle niuhti ~ näuhti vastu kätt ~ käe pihta, я раз выхватил из рук rapsasin tal käest (ära)
разрыхлительный 126 П
‣ kobestus-; разрыхлительный агрегат kobestusagregaat;
‣ tekst. kohestus-; разрыхлительный вал kohestusvalts
‣ kobestus-; разрыхлительный агрегат kobestusagregaat;
‣ tekst. kohestus-; разрыхлительный вал kohestusvalts
реальный 126 П (кр. ф. реален, реальна, реально, реальны) reaal-, reaalne, tõeline, tegelik, tõsieluline, tõeliselt olev; teostatav, elluviidav, täidetav, saavutatav; praktiline, tegelikkusega kooskõlas; реальная заработная плата maj. reaalpalk, реальный доход maj. reaaltulu, реальное образование reaalharidus, реальное училище reaalkool, реальный газ keem. reaalgaas, reaalne gaas, реальная действительность tegelikkus, tõsielu, realiteet, реальная сила reaalne ~ tõeline jõud, реальная задача reaalne ~ teostatav ~ täidetav ülesanne, реальный взгляд на вещи praktiline ellusuhtumine
рудничный 126 П kaevandus-; рудничная пыль kaevandustolm, рудничный газ kaevandusgaas, рудничная вагонетка kaevandusvagonett, рудничное освещение kaevandusvalgustus, рудничный транспорт kaevandustransport, kaevandusvedu, рудничная крепь toestik
сатурационный 127 П tehn. satureer(imis)-, küllastus-; сатурационный газ satureerimisgaas, küllastusgaas
свисток 24 С м. неод. vile (ese, millega vilistatakse; selle heli; vilesignaal); свистеть в свисток vilet puhuma, vilega vilistama, свисток паровоза vedurivile, туманный свисток mer. udusireen, пароход дал свисток aurik andis vilet ~ vilistas
секционный II 127 П med.
‣ lahangu-, lahkamis-, sektsiooni-; секционный зал lahanguruum, lahkamisruum;
‣ П → С секционная ж. неод. lahanguruum, lahkamisruum
‣ lahangu-, lahkamis-, sektsiooni-; секционный зал lahanguruum, lahkamisruum;
‣ П → С секционная ж. неод. lahanguruum, lahkamisruum
сернистый 119 П väävel-, väävli-, väävlis-, väävline, -sulfiid, sulfiid-; сернистый краситель väävelvärvaine, сернистый газ väävligaas, vääveldioksiid, сернистый источник geol. väävliallikas, сернистая кислота keem. väävlishape, сернистая нефть väävline ~ väävlirikas nafta, сернистая вода väävlit sisaldav ~ väävline vesi, сернистый водород keem. vesiniksulfiid, väävelvesinik, сернистый натрий keem. naatriumsulfiid, сернистая ~ сульфидная руда geol. sulfiidmaak
сжиженный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г сжидить;
‣ прич. → П tehn. veeldatud, vedeldatud, veeldunud, vedeldunud, vedel(-); сжиженный газ veeldatud ~ veeldunud gaas, vedelgaas
‣ страд. прич. прош. вр. Г сжидить;
‣ прич. → П tehn. veeldatud, vedeldatud, veeldunud, vedeldunud, vedel(-); сжиженный газ veeldatud ~ veeldunud gaas, vedelgaas
силовой 120 П jõu-; силовая станция jõujaam, силовая установка el. jõuseade, силовой трансформатор el. jõutrafo, raad. toitetrafo, силовой газ tehn. jõugaas, силовое поле füüs. jõuväli, силовая передача tehn. jõuülekanne, силовой приём sport jõuvõte (näit. jäähokis), комплекс силовых упражнений jõuharjutuste kompleks, силовое ударение lgv. dünaamiline ~ ekspiratoorne rõhk
сквитать 165a Г сов. → несов. сквитывать kõnek.
‣ что ära maksma ~ tasuma; сквитать долг võlga ära maksma ~ tasuma;
‣ что, кому, без доп. ülek. kätte maksma ~ tasuma, tasa tegema; сквитать мяч ~ гол vastuväravat lööma, сквитать счёт mänguseisu võrdsustama, mängu viigistama, viigiväravat lööma
‣ что ära maksma ~ tasuma; сквитать долг võlga ära maksma ~ tasuma;
‣ что, кому, без доп. ülek. kätte maksma ~ tasuma, tasa tegema; сквитать мяч ~ гол vastuväravat lööma, сквитать счёт mänguseisu võrdsustama, mängu viigistama, viigiväravat lööma
сланцевый 119 П kilt-, kiltkivi-, kiltkivine, põlevkivi-; сланцевая глина kiltsavi, сланцевая зола põlevkivituhk, сланцевый бензин põlevkivibensiin, сланцевый газ põlevkivigaas, сланцевая смола, сланцевое масло põlevkiviõli, сланцевый бассейн põlevkivibassein, сланцевая промышленность põlevkivitööstus, сланцевый заслон mäend. tolmtõke (kaevandustulekahju tõkestamiseks)
слезоточивый 119 П (кр. ф. слезоточив, слезоточива, слезоточиво, слезоточивы) pisar-, pisara-, pisarane; vesine, vettjooksev; слезоточивый газ pisargaas, слезоточивые глаза vesised ~ vesitsevad ~ vettjooksvad silmad, отравляющее вещество слезоточивого действия pisarmürk(aine), pisaratekiti
слитный 126 П (кр. ф. слитен, слитна, слитно, слитны) liit-, kokku-, kokkusulanud, ühtesulanud, ühtne; слитный звук lgv. liithäälik, слитное написание kokkukirjutamine, слитный гул голосов ühtesulanud hääled ~ häältesumin
слиться 326 (буд. вр. сольётся, прош. вр. слилось и слилось, слились и слились) Г сов. → несов. сливаться
‣ с чем kokku voolama ~ valguma, laatuma, ühinema; ручьи слились в речку ojad ühinesid jõeks, колхозы слились kolhoosid on ühinenud;
‣ с кем-чем ülek. kokku ~ ühte sulama; слиться с коллективом kollektiiviga ühte sulama, голоса слились в общий гул hääled sulasid üldiseks suminaks
‣ с чем kokku voolama ~ valguma, laatuma, ühinema; ручьи слились в речку ojad ühinesid jõeks, колхозы слились kolhoosid on ühinenud;
‣ с кем-чем ülek. kokku ~ ühte sulama; слиться с коллективом kollektiiviga ühte sulama, голоса слились в общий гул hääled sulasid üldiseks suminaks
смешанный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г смешать;
‣ прич. → П sega-, segu-, segatud; смешанный лес segamets, смешанный хор segakoor, смешанное происхождение segapõlvnemine, смешанная нагрузка segakoormus, смешанный груз segalast, segakoorem, смешанное удобрение põll. segaväetis, смешанная порода скота põll. veiste segatõug, смешанное страхование maj. segakindlustus, смешанная вина jur. segasüü, смешанный вис sport segaripe, смешанный цемент ehit. segatsement, смешанная руда mäend. segamaak, смешанное число mat. segaarv, смешанный газ keem. segugaas, смешанное чувство segane tunne
‣ страд. прич. прош. вр. Г смешать;
‣ прич. → П sega-, segu-, segatud; смешанный лес segamets, смешанный хор segakoor, смешанное происхождение segapõlvnemine, смешанная нагрузка segakoormus, смешанный груз segalast, segakoorem, смешанное удобрение põll. segaväetis, смешанная порода скота põll. veiste segatõug, смешанное страхование maj. segakindlustus, смешанная вина jur. segasüü, смешанный вис sport segaripe, смешанный цемент ehit. segatsement, смешанная руда mäend. segamaak, смешанное число mat. segaarv, смешанный газ keem. segugaas, смешанное чувство segane tunne
совещательный 126 П nõupidamis-, nõuandev; совещательный зал nõupidamissaal, совещательный орган nõuandev organ, совещательный голос nõuandev hääl
сокол I 1 С м. од.
‣ pistrik, kotkas (ka ülek.); настоящий сокол zool. rabapistrik (Falco peregrinus), красношейный сокол zool. punapea-pistrik (Falco chicquera), смотреть соколом ülek. uhke hoiakuga olema, ясный сокол folkl. uljas noormees, luulek. kotkas (inimese kohta);
‣ (обычно мн. ч.) ülek. liter. (taeva)kotkad (lendurite kohta);
‣ С → Н соколом van. linnutiivul;
◊ гол как сoкол kõnek. vaene kui kirikurott, paljas kui püksinööp, puupaljas (olema)
‣ pistrik, kotkas (ka ülek.); настоящий сокол zool. rabapistrik (Falco peregrinus), красношейный сокол zool. punapea-pistrik (Falco chicquera), смотреть соколом ülek. uhke hoiakuga olema, ясный сокол folkl. uljas noormees, luulek. kotkas (inimese kohta);
‣ (обычно мн. ч.) ülek. liter. (taeva)kotkad (lendurite kohta);
‣ С → Н соколом van. linnutiivul;
◊ гол как сoкол kõnek. vaene kui kirikurott, paljas kui püksinööp, puupaljas (olema)
сплошной 120 П laus-, üld-, lausaline, üldine, täielik, ammendav; pidev(-), katkematu, lakkamatu; tihke, tihe, täis-, umb-, tervik-; сплошной лёд lausjää, сплошной дождь lausvihm, сплошная масса воды lausvesi, сплошная облачность lauspilvisus, сплошное распространение lauslevik, сплошная крепь mäend. laustoestik, сплошная стена ehit. laussein, massiivsein, umbsein, сплошной нагрев tehn. lauskuumutus, сплошное засоление почвы mulla laussooldumine, сплошной покров lausaline (taim)kate, сплошная проверка lauskontroll, lausaline kontroll, üldkontroll, сплошная нумерация üldnumeratsioon, сплошная ревизия üldine revisjon, сплошная коллективизация üldine ~ täielik kollektiviseerimine, сплошное наблюдение ammendav vaatlus, сплошной учёт ammendav arvestus, сплошная линия pidevjoon, сплошная среда füüs. pidev keskkond, сплошной спектр füüs. pidev spekter, сплошной заряд pidev laeng, сплошной труд lakkamatu töö, сплошной гул lakkamatu kõmin ~ mürin, сплошное строение geol. tihke ehitus, сплошным потоком tiheda vooluna, сплошной вал tehn. täisvõll, сплошная балка ehit. täistala, umbtala, сплошной забой mäend. umbesi, lihtesi, сплошная система разработки mäend. umbkaevandamine, сплошная выемка mäend. lihtväljamine, сплошной бур tehn. tervikpuur, сплошной вздор kõnek. lausa ~ täielik lora ~ mõttetus ~ jama, сплошное мучение kõnek. lausa piin
спортивный 126 П sport-, spordi-; sportlik; спортивные игры sportmängud, спортивная гимнастика sportvõimlemine, спортивный автомобиль sportauto, спортивные соревнования spordivõistlused, спортивный инвентарь spordiinventar, spordiriistad, спортивный костюм spordiülikond, (spordi)dress, спортивная площадка spordiväljak, спортивная арена (1) tribüüni(de)ga spordiväljak, (2) ülek. sport, спортивный зал võimla, spordisaal, спортивные сооружения spordirajatised, спортивное мастерство spordimeisterlikkus, спортивный разряд spordijärk, спортивная школа (1) spordikool, (2) spordikoolkond, спортивная стрельб а (sport)laskmine, спортивная ходьба kiirkäimine, спортивная фигура sportlik kehaehitus ~ kuju, находиться в хорошей спортивной форме heas sportlikus vormis olema, из спортивного интереса делать что kõnek. mida sportlikust huvist tegema
счёт С м. неод.
‣ 1 (без мн. ч.) arvulugemine, arvude lugemine; arvutamine, arvutus, rehkendamine, rehkendus (van.); arvestus, loendamine, loendus; счёт до ста sajani lugemine ~ loendamine, обучение счёту и письму arvutama ja kirjutama õpetamine, устный счёт peastarvutamine, peastarvutus, второй по счёту järjekorras ~ loendamisel teine, счёта ~ счёту нет, без счёта ~ счёту kõnek. lugematu hulk, lugematul hulgal, arutult palju, вести счёт arvestust pidama, сбиться со счёту loendamisega sassi minema, по первому счёту number ühe ajal (harjutuse sooritamisel);
‣ 1 sport seis, tulemus, skoor; счёт матча 2:3 matši seis on 2:3, ничейный счёт viik, viigiseis, открыть счёт skoori avama, сравнять счёт seisu viigistama ~ võrdsustama;
‣ 4 (предл. п. ед. ч. о счёте, на счету) arve, konto (raamatupidamis- ja pangaarve); товарный счёт kaubaarve, заключительный счёт lõpparve, счёт за газ gaasiarve, счёт в банке, банковский счёт pangakonto, pangaarve, лицевой счёт isikukonto, nimeline konto, текущий счёт jooksev konto, расчётный счёт arvelduskonto, балансовый счёт bilansikonto, счёт кассы kassakonto, в счёт чего mille arvel(t), за счёт кого-чего kelle-mille (1) kulul, (2) tõttu, tulemusel, ровный счёт ümmargune arve, круглым счётом ümmarguselt, umbes, ligikaudu, предъявить счёт arvet esitama (ka ülek.), оплатить счёт arvet maksma, уплатить по счёту arve järgi maksma ~ tasuma, каждая копейка на счету iga kopikas on arvel, жить за чужой счёт teis(t)e kulul elama;
‣ 1 (обычно мн. ч.) arve(d), arveteklaarimine, arveteõiendamine, arveteõiendus; личные счёты isiklikud arved, у меня с ним свои счёты mul on temaga omad arved;
◊ сводить ~ свести счёты с кем kellega arveid õiendama ~ klaarima; не в счёт arvesse mitte tulema ~ minema; в два счёта kõnek. jalamaid, silmapilk, otsekohe, üks-kaks-kolm, kähku ja kärmesti; не знать счёта кому-чему kellel on mida jalaga segada ~ tohutult ~ arvutult ~ väga palju, kellel-millel ei ole ~ ei olnud aru ega otsa, keda-mida on nagu muda; относить ~ отнести за счёт кого-чего mida kelle-mille arvele panema, kontosse kandma ~ kirjutama; принимать ~ принять на свой счёт что mida enda arvele panema ~ kirjutama, enda kontosse kandma; ставить ~ поставить в счёт что кому kõnek. mida kellele süüks panema; терять ~ потерять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, keda-mida on lugematu hulk; сбросить ~ сбрасывать со счёта ~ счетов кого kõnek. arvest välja jätma, keda arvelt maha kandma; быть на хорошем ~ плохом счету heas ~ halvas kirjas olema; в конечном ~ в последнем счёте lõppkokkuvõttes; покончить счёты с кем-чем kellega-millega lõpparvet tegema; ровным счётом ничего mitte kui midagi, mitte kõige vähematki; деньги счёт любят kõnekäänd raha nõuab täpsust
‣ 1 (без мн. ч.) arvulugemine, arvude lugemine; arvutamine, arvutus, rehkendamine, rehkendus (van.); arvestus, loendamine, loendus; счёт до ста sajani lugemine ~ loendamine, обучение счёту и письму arvutama ja kirjutama õpetamine, устный счёт peastarvutamine, peastarvutus, второй по счёту järjekorras ~ loendamisel teine, счёта ~ счёту нет, без счёта ~ счёту kõnek. lugematu hulk, lugematul hulgal, arutult palju, вести счёт arvestust pidama, сбиться со счёту loendamisega sassi minema, по первому счёту number ühe ajal (harjutuse sooritamisel);
‣ 1 sport seis, tulemus, skoor; счёт матча 2:3 matši seis on 2:3, ничейный счёт viik, viigiseis, открыть счёт skoori avama, сравнять счёт seisu viigistama ~ võrdsustama;
‣ 4 (предл. п. ед. ч. о счёте, на счету) arve, konto (raamatupidamis- ja pangaarve); товарный счёт kaubaarve, заключительный счёт lõpparve, счёт за газ gaasiarve, счёт в банке, банковский счёт pangakonto, pangaarve, лицевой счёт isikukonto, nimeline konto, текущий счёт jooksev konto, расчётный счёт arvelduskonto, балансовый счёт bilansikonto, счёт кассы kassakonto, в счёт чего mille arvel(t), за счёт кого-чего kelle-mille (1) kulul, (2) tõttu, tulemusel, ровный счёт ümmargune arve, круглым счётом ümmarguselt, umbes, ligikaudu, предъявить счёт arvet esitama (ka ülek.), оплатить счёт arvet maksma, уплатить по счёту arve järgi maksma ~ tasuma, каждая копейка на счету iga kopikas on arvel, жить за чужой счёт teis(t)e kulul elama;
‣ 1 (обычно мн. ч.) arve(d), arveteklaarimine, arveteõiendamine, arveteõiendus; личные счёты isiklikud arved, у меня с ним свои счёты mul on temaga omad arved;
◊ сводить ~ свести счёты с кем kellega arveid õiendama ~ klaarima; не в счёт arvesse mitte tulema ~ minema; в два счёта kõnek. jalamaid, silmapilk, otsekohe, üks-kaks-kolm, kähku ja kärmesti; не знать счёта кому-чему kellel on mida jalaga segada ~ tohutult ~ arvutult ~ väga palju, kellel-millel ei ole ~ ei olnud aru ega otsa, keda-mida on nagu muda; относить ~ отнести за счёт кого-чего mida kelle-mille arvele panema, kontosse kandma ~ kirjutama; принимать ~ принять на свой счёт что mida enda arvele panema ~ kirjutama, enda kontosse kandma; ставить ~ поставить в счёт что кому kõnek. mida kellele süüks panema; терять ~ потерять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, keda-mida on lugematu hulk; сбросить ~ сбрасывать со счёта ~ счетов кого kõnek. arvest välja jätma, keda arvelt maha kandma; быть на хорошем ~ плохом счету heas ~ halvas kirjas olema; в конечном ~ в последнем счёте lõppkokkuvõttes; покончить счёты с кем-чем kellega-millega lõpparvet tegema; ровным счётом ничего mitte kui midagi, mitte kõige vähematki; деньги счёт любят kõnekäänd raha nõuab täpsust
танцевальный 126 П
‣ tantsu-; танцевальный ансамбль tantsuansambel, танцевальное искусство tantsukunst, танцевальная музыка tantsumuusika, танцевальный вечер tantsuõhtu, танцевальный зал tantsusaal, танцевальная площадка tantsupõrand (vabas õhus);
‣ (кр. ф. танцевален, танцевальна, танцевально, танцевальны) tantsuline; эта музыка танцевальна see muusika on tantsuline, selles muusikas on midagi tantsulist
‣ tantsu-; танцевальный ансамбль tantsuansambel, танцевальное искусство tantsukunst, танцевальная музыка tantsumuusika, танцевальный вечер tantsuõhtu, танцевальный зал tantsusaal, танцевальная площадка tantsupõrand (vabas õhus);
‣ (кр. ф. танцевален, танцевальна, танцевально, танцевальны) tantsuline; эта музыка танцевальна see muusika on tantsuline, selles muusikas on midagi tantsulist
театральный 126 П
‣ teatri-; театральное искусство teatrikunst, театральный зал teatrisaal, театральный сезон teatrihooaeg, театральное представление teatrietendus, театральная критика teatriarvustus, teatrikriitika;
‣ (кр. ф. театрален, театральна, театрально, театральны) ülek. teatraalne, teaterlik, näideldud; ülespuhutud; театральная церемония teatraalne tseremoonia ~ kombetalitus ~ tavand, театральный жест teatraalne žest, театральная поза teatraalne ~ tehtud poos ~ hoiak, театральный голос teatraalne ~ ebaloomulik hääl
‣ teatri-; театральное искусство teatrikunst, театральный зал teatrisaal, театральный сезон teatrihooaeg, театральное представление teatrietendus, театральная критика teatriarvustus, teatrikriitika;
‣ (кр. ф. театрален, театральна, театрально, театральны) ülek. teatraalne, teaterlik, näideldud; ülespuhutud; театральная церемония teatraalne tseremoonia ~ kombetalitus ~ tavand, театральный жест teatraalne žest, театральная поза teatraalne ~ tehtud poos ~ hoiak, театральный голос teatraalne ~ ebaloomulik hääl
течь II 90 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) lekkimine, leke; med. voolus; корабль дал течь laev hakkas lekkima, течь из носа med. ninavoolus;
‣ lekkekoht, lekk; заделать течь lekkekohta parandama
‣ (без мн. ч.) lekkimine, leke; med. voolus; корабль дал течь laev hakkas lekkima, течь из носа med. ninavoolus;
‣ lekkekoht, lekk; заделать течь lekkekohta parandama
топочный 126 П
‣ kütte-, kütmis-; топочный мазут küttemasuut, kütteõli, топочный газ küttegaas, koldegaas;
‣ kolde-; топочная дверца koldeuks
‣ kütte-, kütmis-; топочный мазут küttemasuut, kütteõli, топочный газ küttegaas, koldegaas;
‣ kolde-; топочная дверца koldeuks
транзитный 126 П transiit-, transiidi-, transiitne, transiidina minev ~ kulgev; транзитная перевозка transiitvedu, läbivedu, транзитный груз transiitveos, транзитная торговля transiitkaubandus, транзитный поезд transiitrong, транзитный пассажир läbisõitja, transiitreisija, транзитный зал läbisõitjate ~ transiitreisijate saal, транзитная касса läbisõitjate ~ transiitreisijate kassa, транзитная операция maj. transiiditehing, transiidioperatsioon, транзитная пошлина maj. transiiditoll, транзитная линия raudt. transiidiliin, транзитная река geol. võõrikjõgi
трансмиссионный 127 П tehn. transmissiooni-, ülekande-; трансмиссионный вал transmissioonivõll, ülekandevõll, трансмиссионное масло transmissiooniõli
трёхъярусный 126 П kolme rõduga ~ kõrgusjärguga; kolmekorruseline; kolmejärguline; трёхъярусный зал театра kolme rõduga teatrisaal
угарный I 126 П
‣ vingu-, karmu-; vingune, karmune; угарный газ vingugaas, süsinikoksiid, угарный воздух vingune õhk, угарная печь vingu ~ karmu ajav ahi;
‣ (кр. ф. угарен, угарна, угарно, угарны) ülek. meeletu, hullunud, pöörane, talitsematu, ohjeldamatu, arutu; угарная жизнь meeletu ~ pöörane elu, угарное веселье ohjeldamatu ~ meeletu lõbutsemine, äge pillerkaar ~ pidu
‣ vingu-, karmu-; vingune, karmune; угарный газ vingugaas, süsinikoksiid, угарный воздух vingune õhk, угарная печь vingu ~ karmu ajav ahi;
‣ (кр. ф. угарен, угарна, угарно, угарны) ülek. meeletu, hullunud, pöörane, talitsematu, ohjeldamatu, arutu; угарная жизнь meeletu ~ pöörane elu, угарное веселье ohjeldamatu ~ meeletu lõbutsemine, äge pillerkaar ~ pidu
углекислый 119 П keem. süsihappe-, -karbonaat; углекислый газ süsihappegaas, süsinikdioksiid, углекислая соль karbonaat, углекислый кальций kaltsiumkarbonaat, углекислый натрий naatriumkarbonaat, kaltsineeritud sooda, углекислая вода süsihappegaasirikas vesi
угомониться 285 Г сов. → несов. угомоняться kõnek.
‣ vaikseks ~ vagusi ~ vakka ~ rahulikuks jääma, maha rahunema ~ jahtuma, rahustuma; дети угомонились lapsed jäid vakka ~ vagusi ~ rahunesid maha, зал угомонился saal jäi vaikseks, душа угомонилась ülek. hing sai rahu;
‣ vaibuma, järele andma; ветер угомонился tuul vaibus ~ andis järele, страсти угомонились kired vaibusid
‣ vaikseks ~ vagusi ~ vakka ~ rahulikuks jääma, maha rahunema ~ jahtuma, rahustuma; дети угомонились lapsed jäid vakka ~ vagusi ~ rahunesid maha, зал угомонился saal jäi vaikseks, душа угомонилась ülek. hing sai rahu;
‣ vaibuma, järele andma; ветер угомонился tuul vaibus ~ andis järele, страсти угомонились kired vaibusid
удалой 120 П (кр. ф. удал, удала, удало, удалы) uljas, ülemeelik, vahva; удалая песня uljas ~ ülemeelik laul, удалой охотник uljas jahimees, удалая голова uljaspea ~ uljur, удалой молодец folkl. vapper ~ vahva noormees;
◊ мал, да удал kõnekäänd väike, aga tubli ~ tragi
◊ мал, да удал kõnekäänd väike, aga tubli ~ tragi
удушливый 119 П (кр. ф. удушлив, удушлива, удушливо, удушливы) lämmatav (ka ülek.), lämbe, hingemattev; удушливый запах lämmatav ~ hingemattev hais ~ lehk, удушливый пар lämmatav ~ haudjas aur, удушливый кашель lämmatav köha, удушливый газ sõj. lämmatav gaas, удушливый вечер lämbe ~ lämmatavalt soe õhtu, удушливая среда ülek. lämmatav ~ umbne ~ sumbunud keskkond, он говорил удушливым голосом ta rääkis lämbuva häälega
фал 1 С м. неод. (purje)vall (purje ülestõmbamise tross); сигнальный фал signaallipuliin, фал кормового флага mer. ahtrilipuliin, фал парашюта langevarju tross
фехтовальный 126 П vehklemis-; фехтовальное оружие vehklemisrelv, фехтовальный приём vehklemisvõte, фехтовальное искусство vehklemiskunst, фехтовальный зал vehklemissaal
физкультурный 126 П kehakultuuri-, kehalise kasvatuse, kehakultuurlaste, (rahva)spordi-; физкультурный коллектив kehakultuurikollektiiv, физкультурный парад kehakultuurlaste paraad, физкультурный зал võimla, физкультурный костюм dress, spordiriietus
фланцевый 119 П tehn. äärik-, ääriku-, ääris-, ääristega; фланцевая труба ääriktoru, фланцевый вал äärikvõll, фланцевое соединение äärikliide, фланцевая защита pilukaitse (-kaitsme)
фонтан 1 С м. неод.
‣ fontään (purskkaev; ülespurskuv juga, purse); га зовый фонтан gaasipurse, фонтан нефти, нефтяной фонтан naftapurse, naftafontään, фонтан земли mullasammas, бить фонтаном purskama (ka ülek.), purskuma, фонтан бьёт purskkaev purskab;
‣ ülek. kõnek. sadu, tulv, valing; фонтан брызг pritsmesadu, фонтан ругани sõimuvaling, фонтан искр sädemepilv, sädemeparv, фонтан слёз pisaravool, pisarate purskumine;
◊ закрыть фонтан кому vulg. kelle(l) suumulku kinni panema; не фонтан madalk. pole midagi erilist, ei ole suuremat väärt
‣ fontään (purskkaev; ülespurskuv juga, purse); га зовый фонтан gaasipurse, фонтан нефти, нефтяной фонтан naftapurse, naftafontään, фонтан земли mullasammas, бить фонтаном purskama (ka ülek.), purskuma, фонтан бьёт purskkaev purskab;
‣ ülek. kõnek. sadu, tulv, valing; фонтан брызг pritsmesadu, фонтан ругани sõimuvaling, фонтан искр sädemepilv, sädemeparv, фонтан слёз pisaravool, pisarate purskumine;
◊ закрыть фонтан кому vulg. kelle(l) suumulku kinni panema; не фонтан madalk. pole midagi erilist, ei ole suuremat väärt
ходовой 120 П
‣ käigu-, sõidu-, kõnni-, liikumis-, siirdumis-, ränd-, rände-, siirde-, liikuv, rändav, siirduv; ходовая скорость käigukiirus, sõidukiiirus, ходовое время sõiduaeg, ходовые качества sõiduomadused, ходовое испытание katsesõit, proovisõit, sõidukatse, ходовой автомобиль sõidukorras auto, ходовой транспорт sõidukorras ~ käigus veokid ~ sõidukid, ходовое русло реки laevatatav jõgi, ходовая дорога kõnnitee, ходовые части моста silla kõnnitee, ходовая рыба rändekala, rändav ~ rändaja ~ teisale siirduv ~ läbiliikuv kala, ходовая белка rändorav, ходовой зверь ränduluk, rändav ~ (paigast paika) liikuv ~ paika vahetav metsloom, ходовые олени rändavad ~ (uude paikkonda) siirduvad (põhja)põdrad, ходовое колесо tehn. käiguratas, ankruratas, ходовой вал tehn. käiguvõll, ходовой винт tehn. käigukruvi, ходовая часть tehn., mas. käiguosa, veermik, alusvanker (autol), šassii, ходовая печь mäend. käigulõõr, ходовой огонь mer. käigutuli, ходовая рубка mer. roolikamber, ходовой мостик mer. komandosild, ходовая вахта mer. merevahikord;
‣ kõnek. (hästi) minev, hea minekuga, nõutav, müübiv, turukas; ходовой товар minev ~ nõutav kaup;
‣ kõnek. käibe-, laialt käibiv, levinud, üldtarvitatav; ходовое выражение käibeväljend;
‣ madalk. osavalt teokas, tegev, tragi, atsakas, hakkaja; ходовой парень läbilööja ~ igati hakkaja noormees
‣ käigu-, sõidu-, kõnni-, liikumis-, siirdumis-, ränd-, rände-, siirde-, liikuv, rändav, siirduv; ходовая скорость käigukiirus, sõidukiiirus, ходовое время sõiduaeg, ходовые качества sõiduomadused, ходовое испытание katsesõit, proovisõit, sõidukatse, ходовой автомобиль sõidukorras auto, ходовой транспорт sõidukorras ~ käigus veokid ~ sõidukid, ходовое русло реки laevatatav jõgi, ходовая дорога kõnnitee, ходовые части моста silla kõnnitee, ходовая рыба rändekala, rändav ~ rändaja ~ teisale siirduv ~ läbiliikuv kala, ходовая белка rändorav, ходовой зверь ränduluk, rändav ~ (paigast paika) liikuv ~ paika vahetav metsloom, ходовые олени rändavad ~ (uude paikkonda) siirduvad (põhja)põdrad, ходовое колесо tehn. käiguratas, ankruratas, ходовой вал tehn. käiguvõll, ходовой винт tehn. käigukruvi, ходовая часть tehn., mas. käiguosa, veermik, alusvanker (autol), šassii, ходовая печь mäend. käigulõõr, ходовой огонь mer. käigutuli, ходовая рубка mer. roolikamber, ходовой мостик mer. komandosild, ходовая вахта mer. merevahikord;
‣ kõnek. (hästi) minev, hea minekuga, nõutav, müübiv, turukas; ходовой товар minev ~ nõutav kaup;
‣ kõnek. käibe-, laialt käibiv, levinud, üldtarvitatav; ходовое выражение käibeväljend;
‣ madalk. osavalt teokas, tegev, tragi, atsakas, hakkaja; ходовой парень läbilööja ~ igati hakkaja noormees
циркульный 126 П
‣ sirkli-; циркульная ножка sirkliharu;
‣ ring-, ketas-, tsirkulaarne, ringikujuline; циркульный зал ringikujuline ~ ümmargune saal, ringsaal
‣ sirkli-; циркульная ножка sirkliharu;
‣ ring-, ketas-, tsirkulaarne, ringikujuline; циркульный зал ringikujuline ~ ümmargune saal, ringsaal
читальный 126 П
‣ lugemis-; читальный зал lugemissaal, читальный аппарат luger, lugemisaparaat (mikrofilmide lugemiseks);
‣ П → С читальная ж. неод. van. lugemissaal, lugemisruum, lugemistuba
‣ lugemis-; читальный зал lugemissaal, читальный аппарат luger, lugemisaparaat (mikrofilmide lugemiseks);
‣ П → С читальная ж. неод. van. lugemissaal, lugemisruum, lugemistuba
читатель 10 С м. од. lugeja; читатель газет (aja)lehelugeja, отзывы читателей о книге lugejate arvamused raamatu kohta, зал для читателей lugemissaal
шлихтовальный 126 П mettimis-; шлихтовальная машина mettimismasin, шлихтовальный вал mettimisvalts, liimimisvalts, шлихтовальное корыто mettimisküna
шум 1 (род. п. ед. ч. шума и шуму; мн. ч. 1, 3) С м. неод.
‣ mühin, müha, müra (ka füüs., info); kohin, koha, kahin, sahin, pahin, sumin; шум ветра tuulemühin, tuule mühisemine ~ tuhisemine, шум моря meremüha, уличный шум tänavamüra, tänavakära, tavalärm, шум моторов mootorimüra, шум боя lahingumüra, lahingukära, шум деревьев puudekohin, puudekoha, шум воды veekohin, шум волн lainete koha ~ mühin ~ rüma, шум в ушах kõrvakohin, kõrvasumin, kohin ~ sumin kõrvus, шум в зале sumin saalis, шум камыша kõrkjasahin, kõrkjate sahin, шум пилы saesahin, шум самовара teemasina ~ samovari pahin ~ kahin, шумы радиоприёмника raadio(vastuvõtja) kahinad, шум и гам kära ja müra, kisa ja kära, житейский ~ мирской шум ilmakära, шум голосов häältemelu, вокруг стоял шум и смех ümberringi sumiseti ja naerdi ~ käis sumin ja naer, индукционный шум füüs. induktsioonimüra, собственный шум füüs. omamüra, omakahin, коэффициент шума raad. mürategur, шум в сердце, сердечный шум med. südamekahin, дыхательный шум med. hingamiskahin, respiratsioonikahin;
‣ (без мн. ч.) kõnek. kisa, kära, lärm; kõmu, kumu; поднять шум kisama ~ käratsema ~ lärmama hakkama, kisa ~ lärmi tõstma, у соседей опять шум naabrid jälle lärmavad, naabritel on jälle lärm lahti, наделать шуму kõmu tekitama ~ tegema, книга вызвала шум raamat tekitas kõmu, raamatu ümber tekkis kõmu
‣ mühin, müha, müra (ka füüs., info); kohin, koha, kahin, sahin, pahin, sumin; шум ветра tuulemühin, tuule mühisemine ~ tuhisemine, шум моря meremüha, уличный шум tänavamüra, tänavakära, tavalärm, шум моторов mootorimüra, шум боя lahingumüra, lahingukära, шум деревьев puudekohin, puudekoha, шум воды veekohin, шум волн lainete koha ~ mühin ~ rüma, шум в ушах kõrvakohin, kõrvasumin, kohin ~ sumin kõrvus, шум в зале sumin saalis, шум камыша kõrkjasahin, kõrkjate sahin, шум пилы saesahin, шум самовара teemasina ~ samovari pahin ~ kahin, шумы радиоприёмника raadio(vastuvõtja) kahinad, шум и гам kära ja müra, kisa ja kära, житейский ~ мирской шум ilmakära, шум голосов häältemelu, вокруг стоял шум и смех ümberringi sumiseti ja naerdi ~ käis sumin ja naer, индукционный шум füüs. induktsioonimüra, собственный шум füüs. omamüra, omakahin, коэффициент шума raad. mürategur, шум в сердце, сердечный шум med. südamekahin, дыхательный шум med. hingamiskahin, respiratsioonikahin;
‣ (без мн. ч.) kõnek. kisa, kära, lärm; kõmu, kumu; поднять шум kisama ~ käratsema ~ lärmama hakkama, kisa ~ lärmi tõstma, у соседей опять шум naabrid jälle lärmavad, naabritel on jälle lärm lahti, наделать шуму kõmu tekitama ~ tegema, книга вызвала шум raamat tekitas kõmu, raamatu ümber tekkis kõmu
экспозиционный 127 П väljapaneku-, väljapanekute, ekspositsiooni-, ekspositsiooniline; fot. säri-, säritus-; экспозиционный зал väljapanekusaal, экспозиционное число säriarv
эруптивный 126 П eruptiivne (astr. plahvatav, loiteline; geol. purske-, purskeline, efusiivne; med. eruptiiv-, lööbe-, lööbeline); эруптивные звёзды eruptiivsed tähed (ootamatult plahvatavad muutlikud tähed, näit. noovad), эруптивная деятельность вулкана vulkaani pursketegevus, эруптивный вулканический газ vulkaani purskegaas, эруптивная порода purskekivim, vulkaniit, vulkaaniline ~ efusiivne kivim
ядовитый 119 П
‣ mürk-, mürgi-, mürgine; venenoos-, venenoosne, virulentne; ядовитый газ mürkgaas, ядовитая змея mürkmadu, ядовитое вещество mürkaine, ядовитое растение mürktaim, mürgine taim, ядовитый зуб mürgihammas, ядовитый пар mürgine aur, ядовитый лютик bot. tulikas (Ranunculus sceleratus), ядовитая цикута bot. harilik mürkputk (Cicuta virosa);
‣ (кр. ф. ядовит, ядовита, ядовито, ядовиты) ülek. sapine, salvav, torkav, terav, pilkav, mürgine, kihvtine; ядовитый старик sapine vanamees, ядовитое слово salvav ~ torkav ~ mürgine sõna, ядовитая улыбка sapine ~ mürgine naeratus, ядовитый язык mürgine ~ terav ~ salvav keel;
‣ ülek. mürkjas, mürktugev, mürkvänge, mürkkibe; ядовитый цвет mürktugev ~ väga erk ~ intensiivne värv(us)
‣ mürk-, mürgi-, mürgine; venenoos-, venenoosne, virulentne; ядовитый газ mürkgaas, ядовитая змея mürkmadu, ядовитое вещество mürkaine, ядовитое растение mürktaim, mürgine taim, ядовитый зуб mürgihammas, ядовитый пар mürgine aur, ядовитый лютик bot. tulikas (Ranunculus sceleratus), ядовитая цикута bot. harilik mürkputk (Cicuta virosa);
‣ (кр. ф. ядовит, ядовита, ядовито, ядовиты) ülek. sapine, salvav, torkav, terav, pilkav, mürgine, kihvtine; ядовитый старик sapine vanamees, ядовитое слово salvav ~ torkav ~ mürgine sõna, ядовитая улыбка sapine ~ mürgine naeratus, ядовитый язык mürgine ~ terav ~ salvav keel;
‣ ülek. mürkjas, mürktugev, mürkvänge, mürkkibe; ядовитый цвет mürktugev ~ väga erk ~ intensiivne värv(us)
