[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 artiklit
выгореть I 231*b Г сов. → несов. выгорать
‣ maha ~ ära põlema; выгореть дотла maani maha põlema, в лампе выгорел весь керосин lambis sai petrooleum otsa;
‣ ära pleekima; материя выгорела riie pleekis ära;
‣ ära kõrbema; хлеба выгорели vili kõrbes ära
‣ maha ~ ära põlema; выгореть дотла maani maha põlema, в лампе выгорел весь керосин lambis sai petrooleum otsa;
‣ ära pleekima; материя выгорела riie pleekis ära;
‣ ära kõrbema; хлеба выгорели vili kõrbes ära
двойной 120 П kahekordne, topelt-, kaksik-; teisik-; kahene; kahend-, binaar-, binaarne; двойной расход kahekordne kulu, topeltkulu, двойное дно kahekordne põhi, topeltpõhi, двойные рамы topeltaknad, материя двойной ширины topeltlai riie, двойной подбородок topeltlõug, двойное подчинение jur. kaksikalluvus, двойное лучепреломление füüs. kiirte kaksikmurdumine, двойное ядро füüs. kaksiktuum, двойной гласный lgv. kaksiktäishäälik, kaksikvokaal, двойной экземпляр teisikeksemplar, двойной сплав met. kahene sulam;
◊ вести двойную игру kahekordset mängu mängima
◊ вести двойную игру kahekordset mängu mängima
диффузный 126 П difuuusne, haju-, hajuv, hajunud, hajus, laialivalguv; диффузное испарение füüs. difuusne aurumine, диффузная радиация füüs. difuusne ~ hajus kiirgus, hajukiirgus, диффузная материя astr. hajuaine, difuusne aine
жёсткий 122 П (кр. ф. жёсток, жёстка и жестка, жёстко, жёстки; сравн. ст. жёстче, превосх. ст. самый жёсткий) kõva, jäik, karm, kare, kalk, vintske; жёсткий матрац kõva madrats, жёсткий вагон kõva(istmeline) vagun, жёсткое правило ülek. jäik ~ karm reegel, жёсткая политика ülek. jäik ~ paindumatu poliitika, жёсткие волосы karmid juuksed, жёсткая материя karm ~ kare riie, жёсткое лицо ülek. karm ~ kalk nägu, жёсткая вода kare vesi, жёсткое мясо vintske liha, жёсткий ветер vali tuul
краситься 273 Г несов.
‣ kõnek. end värvima; она не красится ta ei värvi end;
‣ kõnek. värvi andma;
‣ värvuma, värvi peale võtma; белая материя хорошо красится valge riie võtab hästi värvi peale;
‣ страд. к красить 1.; vrd. выкраситься
‣ kõnek. end värvima; она не красится ta ei värvi end;
‣ kõnek. värvi andma;
‣ värvuma, värvi peale võtma; белая материя хорошо красится valge riie võtab hästi värvi peale;
‣ страд. к красить 1.; vrd. выкраситься
лёгочный 126 П kops-, kopsu-; лёгочные моллюски zool. kopsteod (Pulmonata), лёгочный больной kopsuhaige, лёгочная артерия anat. kopsuarter
материя 89 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) filos. mateeria; первичность материи mateeria primaarsus ~ esmasus;
‣ aine; kõnek. iroon. kõneaine, jutuaine; строение материи aine ehitus, скучная материя igav jutt, важные ~ высокие материи tähtsad asjad ~ jutud;
‣ kõnek. riie, riidematerjal; шёлковая материя siidriie, siid, материя на брюки püksiriie
‣ (без мн. ч.) filos. mateeria; первичность материи mateeria primaarsus ~ esmasus;
‣ aine; kõnek. iroon. kõneaine, jutuaine; строение материи aine ehitus, скучная материя igav jutt, важные ~ высокие материи tähtsad asjad ~ jutud;
‣ kõnek. riie, riidematerjal; шёлковая материя siidriie, siid, материя на брюки püksiriie
нитратный 126 П nitraat-; нитратное удобрение nitraatväetis, lämmastikväetis, нитратная бактерия nitrobakter, нитратное растение lämmastikulembene ~ nitrofiilne taim, nitrofiil
палочкообразный 126 П (кр. ф. палочкообразен, палочкообразна, палочкообразно, палочкообразны) kepp-, pulk-, kepjas, kepikujuline; палочкообразная бактерия biol. kepp-pisik, pulkpisik
первичный 126 П (кр. ф. первичен, первична, первично, первичны) alg-, esma(s)-, primaar-, primaarne, esmane, põhiline; первичный период болезни haiguse algperiood, первичный документ (1) info algdokument, (2) jur. esmasdokument, первичная партийная организация parteialgorganisatsioon, первичная обработка хлопка puuvilla esmatöötlus, первичная равнина geol. esmastasandik, первичная руда primaarne maak, первичный ток el. primaarvool, первичное напряжение el. primaarpinge, первичная обработка раны haavapuhastus, материя первична mateeria on primaarne
первооснова 51 С ж. неод. liter. põhialus, põhi; материя -- первооснова всего существующего mateeria on kõige olemasoleva põhialus
почвенный 127 П muld-, mulla(-), mullastiku-, pinnas(e)-; põhja-; почвенный покров muldkate, mullastik, почвенная бактерия mullabakter, почвенный воздух mullaõhk, почвенная вода ~ влага mullavesi, почвенная карта mullastikukaart, почвенная коррозия mulla korrosioon, pinnaskorrosioon, почвенная мерзлота kelts
сесть 353 Г сов. → несов. садиться
‣ во что, за что, на что, куда, с инф. istuma (ka ülek.); сесть в автобус bussi astuma ~ sisenema, bussi peale minema, сесть за стол lauda ~ laua taha istuma, сесть у окна akna juurde istuma, сесть к окну akna alla istuma, сесть за работу tööd käsile võtma, сесть за чтение end lugema sättima, сесть за рояль klaveri taha istuma, сесть пообедать lõunalauda istuma, сесть отдохнуть istuma, et puhata, puhkama istuma, сесть на мель (1) madalikule ~ karile jooksma, (2) ülek. karile jooksma, kuivale jääma, сесть на корточки kükitama, сесть на яйца hauduma hakkama ~ minema, сесть за карты kaarte mängima ~ kaardilauda istuma, сесть в засаду varitsema ~ varitsusse asuma, сесть в тюрьму kõnek. vangi sattuma, сесть на три года madalk. kolmeks aastaks kinni ~ istuma minema, сесть на диету dieeti pidama hakkama, на глаз сел ячмень odraiva on silma tulnud;
‣ laskuma, maanduma; maha langema; птицы сели на дерево linnud laskusid puule, туман сел udu langes maha;
‣ loojuma; солнце село päike läks looja ~ loojus;
‣ (без 1 и 2 л.) vajuma; фундамент сел vundament on vajunud;
‣ kokku minema ~ tõmbuma; материя села riie läks kokku;
‣ alanema, vähenema, vähemaks jääma;
◊ сесть ~ садиться на шею кому kõnek. kelle kaela peale tulema; сесть ~ садиться на голову кому kõnek. kellel üle pea kasvama; сесть ~ садиться верхом на кого kõnek. kelle kukile istuma; сесть ~ садиться в лужу ~ калошу ~ галошу kõnek. kimpu ~ jänni jääma, naeruväärsesse ~ rumalasse olukorda sattuma ~ jääma; сесть за решётку kõnek. trellide taha minema; сесть на скамью подсудимых süüpinki ~ kohtu alla sattuma, kohtupinki istuma; сесть ~ садиться на своего ( любимого ) конька kõnek. jutusoonele saama, (lemmikteemal) jutuhoogu ~ oma sõiduvette sattuma; ни стать, ни сесть не умеет kõnek. ei oska istuda ega astuda
‣ во что, за что, на что, куда, с инф. istuma (ka ülek.); сесть в автобус bussi astuma ~ sisenema, bussi peale minema, сесть за стол lauda ~ laua taha istuma, сесть у окна akna juurde istuma, сесть к окну akna alla istuma, сесть за работу tööd käsile võtma, сесть за чтение end lugema sättima, сесть за рояль klaveri taha istuma, сесть пообедать lõunalauda istuma, сесть отдохнуть istuma, et puhata, puhkama istuma, сесть на мель (1) madalikule ~ karile jooksma, (2) ülek. karile jooksma, kuivale jääma, сесть на корточки kükitama, сесть на яйца hauduma hakkama ~ minema, сесть за карты kaarte mängima ~ kaardilauda istuma, сесть в засаду varitsema ~ varitsusse asuma, сесть в тюрьму kõnek. vangi sattuma, сесть на три года madalk. kolmeks aastaks kinni ~ istuma minema, сесть на диету dieeti pidama hakkama, на глаз сел ячмень odraiva on silma tulnud;
‣ laskuma, maanduma; maha langema; птицы сели на дерево linnud laskusid puule, туман сел udu langes maha;
‣ loojuma; солнце село päike läks looja ~ loojus;
‣ (без 1 и 2 л.) vajuma; фундамент сел vundament on vajunud;
‣ kokku minema ~ tõmbuma; материя села riie läks kokku;
‣ alanema, vähenema, vähemaks jääma;
◊ сесть ~ садиться на шею кому kõnek. kelle kaela peale tulema; сесть ~ садиться на голову кому kõnek. kellel üle pea kasvama; сесть ~ садиться верхом на кого kõnek. kelle kukile istuma; сесть ~ садиться в лужу ~ калошу ~ галошу kõnek. kimpu ~ jänni jääma, naeruväärsesse ~ rumalasse olukorda sattuma ~ jääma; сесть за решётку kõnek. trellide taha minema; сесть на скамью подсудимых süüpinki ~ kohtu alla sattuma, kohtupinki istuma; сесть ~ садиться на своего ( любимого ) конька kõnek. jutusoonele saama, (lemmikteemal) jutuhoogu ~ oma sõiduvette sattuma; ни стать, ни сесть не умеет kõnek. ei oska istuda ega astuda
сквозить 293b Г несов.
‣ (безл.) tõmbama (tuule kohta); здесь сквозит siin tuul tõmbab;
‣ läbi paistma (ka ülek.); märgata olema; материя сквозит kõnek. riie paistab läbi, через щель сквозит свет praost paistab valgus, в его словах сквозит тревога ta sõnades on tunda ärevust, в её глазах сквозило недоверие ta pilgus oli umbusaldust
‣ (безл.) tõmbama (tuule kohta); здесь сквозит siin tuul tõmbab;
‣ läbi paistma (ka ülek.); märgata olema; материя сквозит kõnek. riie paistab läbi, через щель сквозит свет praost paistab valgus, в его словах сквозит тревога ta sõnades on tunda ärevust, в её глазах сквозило недоверие ta pilgus oli umbusaldust
сквозной 120 П
‣ läbi-, läbiv(-), läbis-, läbiulatuv, pidev; сквозное отверстие mulk, läbiauk, сквозное промачивание läbiligunemine, сквозная скважина mäend. läbispuurauk, сквозной подъезд mäend. läbisjuurdesõit; сквозной фронт работ карьера mäend. karjääri läbisrinne, сквозная коррозия keem. läbiskorrosioon, сквозная долина geol. puhandusorg, сквозная рана läbiulatuv ~ mulgustav haav, сквозной ток el. läbiv vool, сквозные профессии üldkutsealad, сквозной график pidev graafik, сквозная бригада ahelbrigaad, сквозной ветер tõmbetuul, сквозное сообщение otseühendus, transiitühendus, сквозной поезд otseühendusrong;
‣ läbipaistev, hõre; сквозная материя läbipaistev riie, сквозной лес hõre mets
‣ läbi-, läbiv(-), läbis-, läbiulatuv, pidev; сквозное отверстие mulk, läbiauk, сквозное промачивание läbiligunemine, сквозная скважина mäend. läbispuurauk, сквозной подъезд mäend. läbisjuurdesõit; сквозной фронт работ карьера mäend. karjääri läbisrinne, сквозная коррозия keem. läbiskorrosioon, сквозная долина geol. puhandusorg, сквозная рана läbiulatuv ~ mulgustav haav, сквозной ток el. läbiv vool, сквозные профессии üldkutsealad, сквозной график pidev graafik, сквозная бригада ahelbrigaad, сквозной ветер tõmbetuul, сквозное сообщение otseühendus, transiitühendus, сквозной поезд otseühendusrong;
‣ läbipaistev, hõre; сквозная материя läbipaistev riie, сквозной лес hõre mets
слагаться 169 Г несов. → сов. сложиться II
‣ tekkima, kujunema, välja kujunema ~ arenema; у меня слагалось мнение, что... mul küpses arusaamine, et..., mul kujunes arvamus, et..., обстановка слагалась такая, что... olukord oli kujunemas selline, et..., обстоятельства слагались в нашу пользу asjaolud hakkasid meie kasuks kalduma, слагаться в уме ~ в голове mõttes kuju võtma;
‣ valmima, valmis saama; стихи слагались легко värsid tulid nobedasti;
‣ (без сов.) koosnema; материя слагается из молекул aine koosneb molekulidest;
‣ страд. к слагать
‣ tekkima, kujunema, välja kujunema ~ arenema; у меня слагалось мнение, что... mul küpses arusaamine, et..., mul kujunes arvamus, et..., обстановка слагалась такая, что... olukord oli kujunemas selline, et..., обстоятельства слагались в нашу пользу asjaolud hakkasid meie kasuks kalduma, слагаться в уме ~ в голове mõttes kuju võtma;
‣ valmima, valmis saama; стихи слагались легко värsid tulid nobedasti;
‣ (без сов.) koosnema; материя слагается из молекул aine koosneb molekulidest;
‣ страд. к слагать
сонный 127 П uni-, une-, unesegane, unine (ka ülek.); сонная болезнь med. unitõbi, сонная артерия anat. unearter, unetuiksoon, сонные порошки kõnek. unerohi, сонный напиток unejook, uinutav jook, сонный ребёнок unine laps, сонные глаза unised silmad, сонное царство humor. unemaa, uneriik, Une-Mati maa, сонный вид unine ~ uimane ilme, сонная жизнь ülek. unine ~ uimane elu, сонная тишина rambe vaikus;
◊ как сонная муха kõnek. nagu uimane kärbes
◊ как сонная муха kõnek. nagu uimane kärbes
термофильный 126 П biol. soojalembene, termofiilne; термофильная бактерия termofiilne ~ soojalembene bakter
тонкий 122 П (кр. ф. тонок, тонка, тонко, тонки и тонки; сравн. ст. тоньше, превосх. ст. тончайший 124)
‣ peen(-), peenike(ne) (ka ülek.); тонкое сукно peenvillane riie, тонкая верёвка peenike nöör, тонкая ветка peenike oks, тонкая талия peenike ~ sale ~ kitsas piht, тонкая кишка anat. peensool, тонкие пальцы peened ~ peenikesed sõrmed, тонкие ноги peened ~ peenikesed jalad, тонкий голос peenike ~ kõrge hääl, тонкий аромат peen aroom ~ lõhn, тонкий вкус peen ~ rafineeritud maitse, тонкие черты лица peened näojooned, тонкая пища peen ~ hõrk toit, тонкий юмор peen huumor, тонкий намёк peen vihje, тонкая керамика peenkeraamika (nõud, kunstiesemed), тонкая работа peen ~ filigraanne töö, тонкий слух peen ~ terav ~ erk kuulmine, тонкий ум terav ~ vahe mõistus, hästi lõikav pea, тонкий наблюдатель terane vaatleja, тонкий психолог peen psühholoog, это дело тонкое kõnek. see on peen asi ~ peenike värk;
‣ õhuke, õhe; тонкая бумага õhuke paber, тонкий лёд õhuke jää, тонкие чулки õhukesed sukad, тонкая материя õhuke riie, тонкий ломтик хлеба õhuke leivaviil, тонкая тетрадь õhuke vihik;
‣ delikaatne, taktitundeline, peenetundeline; он чрезвычайно тонкий человек ta on ülidelikaatne inimene;
◊ кишка тонка у кого madalk. kes on ~ oli vilets vend, kelle hammas ei hakka ~ ei hakanud peale, kelle jõud ei kanna ~ ei kandnud välja
‣ peen(-), peenike(ne) (ka ülek.); тонкое сукно peenvillane riie, тонкая верёвка peenike nöör, тонкая ветка peenike oks, тонкая талия peenike ~ sale ~ kitsas piht, тонкая кишка anat. peensool, тонкие пальцы peened ~ peenikesed sõrmed, тонкие ноги peened ~ peenikesed jalad, тонкий голос peenike ~ kõrge hääl, тонкий аромат peen aroom ~ lõhn, тонкий вкус peen ~ rafineeritud maitse, тонкие черты лица peened näojooned, тонкая пища peen ~ hõrk toit, тонкий юмор peen huumor, тонкий намёк peen vihje, тонкая керамика peenkeraamika (nõud, kunstiesemed), тонкая работа peen ~ filigraanne töö, тонкий слух peen ~ terav ~ erk kuulmine, тонкий ум terav ~ vahe mõistus, hästi lõikav pea, тонкий наблюдатель terane vaatleja, тонкий психолог peen psühholoog, это дело тонкое kõnek. see on peen asi ~ peenike värk;
‣ õhuke, õhe; тонкая бумага õhuke paber, тонкий лёд õhuke jää, тонкие чулки õhukesed sukad, тонкая материя õhuke riie, тонкий ломтик хлеба õhuke leivaviil, тонкая тетрадь õhuke vihik;
‣ delikaatne, taktitundeline, peenetundeline; он чрезвычайно тонкий человек ta on ülidelikaatne inimene;
◊ кишка тонка у кого madalk. kes on ~ oli vilets vend, kelle hammas ei hakka ~ ei hakanud peale, kelle jõud ei kanna ~ ei kandnud välja
уксуснокислый 119 П äädikhap(p)e(-), etaanhap(p)e(-); уксуснокислое брожение äädikhappekäärimine, etaanhappekäärimine, уксуснокислая бактерия äädikhappebakter, уксуснокислая соль keem. äädikhappe sool, atsetaat
уплотнённый 128
‣ страд. прич. прош. вр. Г уплотнить;
‣ прич. → П (кр. ф. уплотнён, уплотнённа, уплотнённо, уплотнённы) tihendatud (ka ülek.), tihkestatud, tihkendatud, tihestatud, tihenenud, tihkenenud, tihe, tihke; ülek. kokkusurutud, lühendatud; kõnek. tihedamini ~ tihedasti asustatud; уплотнённая почва tihendatud ~ tihenenud muld, уплотнённая глина tihkenenud savi, paaksavi, уплотнённый рабочий график tihe ~ tihendatud töögraafik, уплотнённая материя tihke ~ plink ~ tihkendatud ~ plingitud riie, уплотнённый монтаж tehn. kompaktmontaaž
‣ страд. прич. прош. вр. Г уплотнить;
‣ прич. → П (кр. ф. уплотнён, уплотнённа, уплотнённо, уплотнённы) tihendatud (ka ülek.), tihkestatud, tihkendatud, tihestatud, tihenenud, tihkenenud, tihe, tihke; ülek. kokkusurutud, lühendatud; kõnek. tihedamini ~ tihedasti asustatud; уплотнённая почва tihendatud ~ tihenenud muld, уплотнённая глина tihkenenud savi, paaksavi, уплотнённый рабочий график tihe ~ tihendatud töögraafik, уплотнённая материя tihke ~ plink ~ tihkendatud ~ plingitud riie, уплотнённый монтаж tehn. kompaktmontaaž
уплотниться 285 Г сов. → несов. уплотняться tihenema (ka ülek.), tihkestuma, tihkenema, tihestuma, tihedamaks ~ tihkemaks muutuma; ülek. lühenema; kõnek. asustustiheduse tõttu kitsamaks jääma; грунт уплотнился pinnas läks ~ sai tihedamaks, глина уплотнилась savi tihkenes ~ paakus, материя уплотнилась riie läks tihkeks ~ plingiks, рабочий день уплотнился tööpäev tihenes ~ muutus tihedamaks, сроки уплотнились tähtajad lühenesid
флажный 126 П lipu-, plagu-; флажная материя lipuriie, флажный сигнал lipusignaal, флажные позывные (lipu)kutsung
хлопчатобумажный 126 П puuvill-, puuvilla-, puuvillane, puuvillast, poomvillane (van.); хлопчатобумажная материя ~ ткань puuvillriie, puuvillane riie, хлопчатобумажная пряжа puuvill-lõng, puuvillane lõng, хлопчатобумажный комбинат puuvillakombinaat
чумной 120 П
‣ katku-, katkuhaige, katkutõbine, katkune; чумная бактерия med. katkubakter, чумная палочка katkubatsill, katku kepp-pisik, чумной карантин katkukarantiin, чумная эпидемия katkuepideemia, чумное животное katkutõbine loom, чумной город katkune linn;
‣ madalk. pöörane, ogar, peast segane, hull; вот чумной какой päris segane peast, hull valmis;
‣ П → С чумной м, чумная ж. од. katkuhaige, katkutõbine
‣ katku-, katkuhaige, katkutõbine, katkune; чумная бактерия med. katkubakter, чумная палочка katkubatsill, katku kepp-pisik, чумной карантин katkukarantiin, чумная эпидемия katkuepideemia, чумное животное katkutõbine loom, чумной город katkune linn;
‣ madalk. pöörane, ogar, peast segane, hull; вот чумной какой päris segane peast, hull valmis;
‣ П → С чумной м, чумная ж. од. katkuhaige, katkutõbine
