[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 56 artiklit
бить 325 Г несов.
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
вожделенный 127 П (кр. ф. вожделен, вожделенна, вожделенно, вожделенны) kõrgst. ihaldatud, igatsetud, oodatud; вожделенный миг igatsetud hetk, вожделенный час oodatud tund, вожделенная цель ihaldatud eesmärk
вползать 169b Г несов. → сов. вползти во что, на что, без доп. sisse ronima ~ pugema (ka ülek.); вползать на четвереньках neljakäpakil ~ käpukil sisse ronima, вползать в щель lõhest ~ praost sisse ronima, в сердце вползала тревога rahutus puges südamesse, süda läks rahutuks
выброситься 273* Г сов. → несов. выбрасываться (välja, alla) viskuma ~ hüppama; выброситься из окна aknast alla viskuma ~ hüppama, выброситься с самолёта с парашютом lennukist langevarjuga alla hüppama, выброситься на мель (pääsemiseks oma veesõidukit) madalikule ajama
высокий 122 П (кр. ф. высок, высока, высоко и высоко, высоки и высоки; сравн. ст. выше, превосх. ст. высший 124 и высочайший 124) kõrge(-), kõrg-; ülek. kõrgelennuline; pikk (inimese kohta); suur; высокая гора kõrge mägi, высокие облака kõrged pilved, высокие цены kõrged hinnad, высокий гость kõrge külaline, высокий лоб kõrge laup ~ otsmik, высокое напряжение el. kõrgepinge, высокая вода kõrgvesi, высокая печать trük. kõrgtrükk, высокое давление meteor., tehn. kõrgrõhk, высокий стиль kirj. kõrgstiil, высокие мысли kõrgelennulised mõtted, высокий урожай rohke ~ rikkalik ~ suur saak ~ voos, высокая температура (1) suur kuumus, (2) kõrge palavik, человек высокого рoста pikka ~ suurt kasvu inimene, высокий мужчина pikk mees, высокая производительность труда suur tööviljakus, товар высокого качества kvaliteetkaup, высокая честь suur au, высокая сознательность suur teadlikkus, высокая цель üllas ~ suur eesmärk, высокая скорость suur kiirus, высокие нравственные качества sügav kõlblus, высокие морально-боевые качества tugev moraal ja võitlusvaim, быть высокого мнения о ком-чём kellest-millest heal arvamusel olema;
◊ птица высокого полёта kõnek. suur nina, tähtis asjamees
◊ птица высокого полёта kõnek. suur nina, tähtis asjamees
голосовой 120 П hääle-; голосовой аппарат hääleaparaat, голосовые связки anat. häälekurrud, -paelad, голосовая щель anat. häälepilu
голь 90 С ж. неод. (без мн. ч.) van.
‣ vaesed, paljasjalgsed, puruvaesed;
‣ viljatu maa-ala ~ lagendik
‣ vaesed, paljasjalgsed, puruvaesed;
‣ viljatu maa-ala ~ lagendik
ель 90 С ж. неод. bot. kuusk (Picea); обыкновенная ~ европейская ель harilik kuusk (Picea abies, Picea excelsa), сибирская ель siberi kuusk (Picea obovata)
жаберный 126 П lõpus(e)-, lõpustega; жаберное дыхание lõpushingamine ~ lõpustega hingamine, жаберная щель zool. lõpusepilu, жаберная дуга zool. lõpus(e)kaar
кабацкий 122 П kõrtsi- (kõnek. ka ülek.); кабацкая драка kõrtsikaklus, кабацкие шутки kõrtsinaljad, voorimehenaljad;
◊ голь кабацкая paadialused, paadialune
◊ голь кабацкая paadialused, paadialune
конечный 126 П
‣ lõpp-, lõpu-; lõplik; конечная остановка lõpp-peatus, конечная цель lõppeesmärk, конечное двустишие viimane värsipaar, в конечном итоге ~ счёте lõppkokkuvõttes, конечная точка mat. lõpp-punkt, конечное значение mat. lõppväärtus, lõplik väärtus, конечное множество mat. lõplik hulk, конечное поле mat. lõplik korpus;
‣ (кр. ф. конечен, конечна, конечно, конечны) lõplik, piiratud; жизнь человека конечна inimese eluiga on piiratud
‣ lõpp-, lõpu-; lõplik; конечная остановка lõpp-peatus, конечная цель lõppeesmärk, конечное двустишие viimane värsipaar, в конечном итоге ~ счёте lõppkokkuvõttes, конечная точка mat. lõpp-punkt, конечное значение mat. lõppväärtus, lõplik väärtus, конечное множество mat. lõplik hulk, конечное поле mat. lõplik korpus;
‣ (кр. ф. конечен, конечна, конечно, конечны) lõplik, piiratud; жизнь человека конечна inimese eluiga on piiratud
ложный 126 П (кр. ф. ложен, ложна, ложно, ложны) vale, väär, võlts, ekslik, eksi-, eba-, pseudo-; sport, sõj. pette-; ложный донос valekaebus, ложное обвинение valesüüdistus, ложный стыд valehäbi, ложный вывод vale ~ väär ~ ekslik järeldus, eksijäreldus, стоять ~ находиться на ложном пути ülek. vääral teel ~ eksiteel olema, vale teed minema, õigelt teelt hälbinud olema, ложное понимание väärkäsitus, ложное суждение väärotsustus, eksiotsustus, ложный шаг väärsamm, eksisamm, ложный пафос võltspaatos, ложная скромность tehtud ~ võlts tagasihoidlikkus, ложный круп med. ebakrupp, pseudokrupp, ложная готика arhit. pseudogootika, ложная цель sõj. pettemärk, ложная атака sõj. petterünnak ложный бросок sport pettevise
лохматый 119 П (кр. ф. лохмат, лохмата, лохмато, лохматы) karvane, karune, hatune, sagrine, sasine, sassis, sagris, sorakas; лохматый пёс karvane koer ~ peni, лохматая голова sagrine ~ sagris pea, sagripea, лохматые брови tihedad ~ paksud kulmud, puhmaskulmud, лохматая ель kahar kuusk
мель 90 (предл. п. ед. ч. о мели, на мели) С ж. неод. madal, madalik (vees), rahu; песчаная мель liivamadal, подводная мель veealune rahu, allveerahu, сесть ~ наскочить на мель madalale ~ madalikule kinni jooksma, karile jooksma, сняться с мели madalalt ~ madalikult lahti saama ~ pääsema;
◊ (сидеть) (как рак) на мели kõnek. kuival ~ pigis ~ plindris olema; сидит как рак на мели (tal) on näpud põhjas
◊ (сидеть) (как рак) на мели kõnek. kuival ~ pigis ~ plindris olema; сидит как рак на мели (tal) on näpud põhjas
метить I 274b Г несов. в кого-что, чем, ülek. kõnek. в кого с мн. ч., на что sihtima, на кого-что, куда van., kõnek. ka vihjama millele; метить в цель märki sihtima, метить в министры ministrikohta sihtima, куда вы метите? kuhu te sihite? millele te vihjate?
многовековой 120 П sajanditepikkune, sajanditevanune; многовековая история sajanditepikkune ajalugu, многовековая ель sajanditevanune kuusk
найти II 374 Г сов. → несов. находить
‣ на кого-что otsa ~ vastu põrkama, otsa ~ vastu ~ peale minema ~ tulema; пароход нашёл на мель aurik jooksis madalikule, туча нашла на солнце pilv varjas päikese, гроза нашла puhkes äike;
‣ (также безл.) на кого ülek. kõnek. valdama, haarama keda, peale tulema kellele; на него нашла злость ta sai tulivihaseks;
‣ куда, безл. также кого-чего kõnek. (suurel hulgal) kokku tulema ~ kogunema; нашло много гостей tuli palju külalisi, дым нашёл в комнату suitsu on tuppa tulnud, suits tungis tuppa;
◊ нашла коса на камень kõnekäänd sattusid parajad kokku, kaks kanget said kokku
‣ на кого-что otsa ~ vastu põrkama, otsa ~ vastu ~ peale minema ~ tulema; пароход нашёл на мель aurik jooksis madalikule, туча нашла на солнце pilv varjas päikese, гроза нашла puhkes äike;
‣ (также безл.) на кого ülek. kõnek. valdama, haarama keda, peale tulema kellele; на него нашла злость ta sai tulivihaseks;
‣ куда, безл. также кого-чего kõnek. (suurel hulgal) kokku tulema ~ kogunema; нашло много гостей tuli palju külalisi, дым нашёл в комнату suitsu on tuppa tulnud, suits tungis tuppa;
◊ нашла коса на камень kõnekäänd sattusid parajad kokku, kaks kanget said kokku
нанести I 365 Г сов. → несов. наносить I
‣ что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
‣ что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
‣ что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
‣ что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
‣ что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
‣ что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
‣ что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
‣ что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
‣ что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
‣ что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
наплыть 349 Г сов. → несов. наплывать
‣ на кого-что (laevaga vm. sõites) vastu ~ otsa põrkama; наплыть на мель madalikule jooksma;
‣ на что ülek. (pikkamööda) tulema ~ (peale) vajuma; туча наплыла на солнце pilv vajus päikese ette;
‣ чего (teatud hulgal) kogunema (veevooluga); üle valguma; под берег наплыло тины kalda alla oli kogunenud muda, наплывшие свечи ülessulanud ~ ületilkunud küünlad
‣ на кого-что (laevaga vm. sõites) vastu ~ otsa põrkama; наплыть на мель madalikule jooksma;
‣ на что ülek. (pikkamööda) tulema ~ (peale) vajuma; туча наплыла на солнце pilv vajus päikese ette;
‣ чего (teatud hulgal) kogunema (veevooluga); üle valguma; под берег наплыло тины kalda alla oli kogunenud muda, наплывшие свечи ülessulanud ~ ületilkunud küünlad
наскочить 311b Г сов. → несов. наскакивать
‣ на кого-что (hooga) otsa ~ vastu põrkama; peale sattuma (ka ülek.); наскочить на пень vastu kändu ~ kännu otsa jooksma ~ põrkama, наскочить на мину miinile sattuma, судно наскочило на мель laev jooksis madalikule, он наскочил на неприятности tal on ~ tekkis ebameeldivusi;
‣ на кого kallale kargama ~ tormama (kõnek. ka ülek.); собака с лаем наскочила на прохожего koer kargas ~ tormas haukudes möödujale kallale, наскочить на кого с руганью keda sõimama hakkama ~ kukkuma
‣ на кого-что (hooga) otsa ~ vastu põrkama; peale sattuma (ka ülek.); наскочить на пень vastu kändu ~ kännu otsa jooksma ~ põrkama, наскочить на мину miinile sattuma, судно наскочило на мель laev jooksis madalikule, он наскочил на неприятности tal on ~ tekkis ebameeldivusi;
‣ на кого kallale kargama ~ tormama (kõnek. ka ülek.); собака с лаем наскочила на прохожего koer kargas ~ tormas haukudes möödujale kallale, наскочить на кого с руганью keda sõimama hakkama ~ kukkuma
недостижимый 119 П (кр. ф. недостижим, недостижима, недостижимо, недостижимы) saavutamatu, mittesaavutatav, kättesaamatu, teostamatu; недостижимая цель kättesaamatu ~ saavutamatu ~ mittesaavutatav eesmärk
недосягаемый 119 П (кр. ф. недосягаем, недосягаема, недосягаемо, недосягаемы) kättesaamatu, saavutamatu, teostamatu, ligipääs(e)matu; на недосягаемой высоте kättesaamatus kõrguses, недосягаемый идеал kättesaamatu ideaal, ideaal, milleni ei küünita, недосягаемая цель saavutamatu eesmärk
низменный 127 П (кр. ф. низмен, низменна, низменно, низменны)
‣ geogr. madalmiku(-), madaliku(-); madal(-), lausk(-), lauskjas; низменный рельеф madal reljeef ~ pinnamood, низменная равнина madaltasandik, низменный берег lauskrand;
‣ ülek. alatu, autu, madal; низменная цель alatu eesmärk, низменное побуждение madal ajend, низменная страсть madal iha, низменные желания madalad soovid
‣ geogr. madalmiku(-), madaliku(-); madal(-), lausk(-), lauskjas; низменный рельеф madal reljeef ~ pinnamood, низменная равнина madaltasandik, низменный берег lauskrand;
‣ ülek. alatu, autu, madal; низменная цель alatu eesmärk, низменное побуждение madal ajend, низменная страсть madal iha, низменные желания madalad soovid
обдать 227 Г сов. → несов. обдавать кого-что чем
‣ üle valama ~ uhtma, peale kallama ~ puistama; обдать кипятком kuuma ~ keeva veega üle valama, волна обдала его с головы до ног laine uhtus ta pealaest jalatallani üle, обдать холодной водой külma veega uhtma, külma vett peale ~ kaela kallama, ель обдала его снегом kuusk puistas talle lund kaela, обдать грязью кого keda pori täis pritsima;
‣ hoovama, uhkama; запах цветов обдал меня mulle hoovas vastu lillelõhna, холод обдал его külm õhk haaras ta embusse ~ uhkas temast üle, уже в передней его обдало теплом juba esikus lõi talle soe õhk vastu, его взгляд обдал нас холодом ülek. tema pilgust õhkas külma, ta pilk oli külm ~ jäine;
‣ ülek. täitma, haarama; встреча с ним обдала меня радостью kohtumine temaga tegi mu meele rõõmsaks
‣ üle valama ~ uhtma, peale kallama ~ puistama; обдать кипятком kuuma ~ keeva veega üle valama, волна обдала его с головы до ног laine uhtus ta pealaest jalatallani üle, обдать холодной водой külma veega uhtma, külma vett peale ~ kaela kallama, ель обдала его снегом kuusk puistas talle lund kaela, обдать грязью кого keda pori täis pritsima;
‣ hoovama, uhkama; запах цветов обдал меня mulle hoovas vastu lillelõhna, холод обдал его külm õhk haaras ta embusse ~ uhkas temast üle, уже в передней его обдало теплом juba esikus lõi talle soe õhk vastu, его взгляд обдал нас холодом ülek. tema pilgust õhkas külma, ta pilk oli külm ~ jäine;
‣ ülek. täitma, haarama; встреча с ним обдала меня радостью kohtumine temaga tegi mu meele rõõmsaks
одиночный 126 П üksik(-); ühe(inimese)-; одиночное заключение üksikvangistus, одиночный огонь sõj. üksiktuli, одиночная цель sõj. üksikmärk, одиночный выстрел üksik lask, одиночное катание üksiksõit (iluuisutamises), одиночные сани üheinimesesaan, одиночная рама kõnek. ühekordne (akna)raam
определиться 285 Г сов. → несов. определяться
‣ kindlaks ~ välja kujunema; selguma, selgeks saama; его характер определился ta iseloom on välja kujunenud, цены определились hinnad on kindlaks ~ välja kujunenud, цель определилась eesmärk sai selgeks;
‣ oma asukohta määrama, orienteeruma; определиться по компасу kompassi järgi orienteeruma;
‣ куда, кем van., kõnek. ametisse astuma, tööle asuma; определиться на работу tööle asuma, определиться учителем õpetajana ametisse ~ õpetajaametisse asuma
‣ kindlaks ~ välja kujunema; selguma, selgeks saama; его характер определился ta iseloom on välja kujunenud, цены определились hinnad on kindlaks ~ välja kujunenud, цель определилась eesmärk sai selgeks;
‣ oma asukohta määrama, orienteeruma; определиться по компасу kompassi järgi orienteeruma;
‣ куда, кем van., kõnek. ametisse astuma, tööle asuma; определиться на работу tööle asuma, определиться учителем õpetajana ametisse ~ õpetajaametisse asuma
основной 120 П
‣ põhi-, pea-, põhiline, peamine, alg-, alus-; основной вопрос põhiprobleem, основное положение põhiseisukoht, -aspekt, основной недостаток põhipuudus, основной капитал maj. põhikapital, основная огневая позиция sõj. põhitulepositsioon, основная цель peaeesmärk, основное направление põhisuund, peasuund, основное значение algtähendus;
‣ П → С основное с. неод. (без мн. ч.) (miski) põhiline ~ peamine, peaasi; в основном мы договорились peamises jõudsime kokkuleppele
‣ põhi-, pea-, põhiline, peamine, alg-, alus-; основной вопрос põhiprobleem, основное положение põhiseisukoht, -aspekt, основной недостаток põhipuudus, основной капитал maj. põhikapital, основная огневая позиция sõj. põhitulepositsioon, основная цель peaeesmärk, основное направление põhisuund, peasuund, основное значение algtähendus;
‣ П → С основное с. неод. (без мн. ч.) (miski) põhiline ~ peamine, peaasi; в основном мы договорились peamises jõudsime kokkuleppele
перекатный 126 П
‣ veer-, jooksu-, aju-, veerev; перекатная волна veerlaine, kordlaine, rulluv laine, перекатный песок ajuliiv;
‣ kaikuv, voogav, kõmav; перекатный гул voogav mürin;
◊ голь перекатная van. paljasjalgne, paljasjalgsed
‣ veer-, jooksu-, aju-, veerev; перекатная волна veerlaine, kordlaine, rulluv laine, перекатный песок ajuliiv;
‣ kaikuv, voogav, kõmav; перекатный гул voogav mürin;
◊ голь перекатная van. paljasjalgne, paljasjalgsed
попадание 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) sattumine;
‣ tabamine, tabamus, pihtamine, pihtamus; попадание в цель märki tabamine, прямое попадание sõj. otsetabamus
‣ (без мн. ч.) sattumine;
‣ tabamine, tabamus, pihtamine, pihtamus; попадание в цель märki tabamine, прямое попадание sõj. otsetabamus
попасть 356b Г сов. → несов. попадать
‣ в кого-что, чем tabama; попасть в цель märki tabama, снаряд попал в дом mürsk tabas maja, попасть камнем в окно kivi aknasse lennutama, попасть ногой в лужу jalaga veelompi astuma;
‣ куда sattuma; saama, juhtuma, pääsema; попасть в окружение sõj. piiramisrõngasse sattuma, попасть в плен sõj. vangi sattuma ~ langema, мыло попало в глаза seep läks silma, вы не туда попали (1) te olete valesse kohta sattunud, (2) te helistate valel numbril, valeühendus, письмо попало не по адресу kiri sattus valesse kohta, попасть в чьи руки kelle kätte sattuma, попасть в немилость к кому kelle ebasoosingusse sattuma, попасть в беду hätta sattuma, попасть в неловкое положение piinlikku olukorda sattuma, попасть под суд kohtu alla sattuma, он не попал на самолёт ta ei saanud ~ ei jõudnudki lennuki peale, как попасть на площадь Победы? kuidas saab ~ pääseb Võidu väljakule? попасть в гости к ужину õhtusöögi ajaks külla juhtuma, попасть на хорошую книгу hea raamatu peale juhtuma, попасть на другой берег teisele kaldale pääsema, попасть на приём к врачу arsti vastuvõtule pääsema, попасть в университет ülikooli pääsema, попасть под трамвай trammi alla jääma, попасть под дождь vihma kätte jääma, попасть в зависимость от кого kellest sõltuma hakkama, sõltuvusse sattuma, sõltuvaks jääma;
‣ безл. кому-чему kõnek. riielda ~ naha peale saama, karistada saama; ему попало от отца ta sai isa käest võtta, попадёт тебе за это küll sa selle eest alles saad, selle eest on sul nüüd küll nahatäis soolas;
‣ попало прош. вр. с. р. kõnek. väljendeis куда попало kuhu juhtub ~ juhtus, как попало kuidas juhtub ~ juhtus, чем попало millega juhtub ~ juhtus;
◊ попасть ~ попадать в (неприятную) историю ~ в переплёт ~ в переделку portsu otsa kukkuma, supi sisse sattuma; попасть ~ попадать впросак kõnek. omadega sisse kukkuma, orki lendama, kimpu ~ pigisse jääma; попасть ~ попадать в точку märki tabama; попасть ~ попадать в когти (к) кому kelle küüsi ~ pihku sattuma; попасть ~ попадать в ловушку lõksu langema; попасть ~ попадать на зубок ~ на зуб кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; попасть ~ попадать пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu laskma; попасть ~ попадать как кур во щи kõnek. orki lendama, kimbatusse ~ hätta sattuma, omadega vahele jääma; попасть ~ попадать под руку кому kellele kätte sattuma ~ juhtuma; попадёт на орехи кому kõnek. kellel on nahatäis ~ keretäis ~ peapesu soolas; попасть ~ попадать не в бровь, а в глаз kõnek. otse naelapea pihta ~ nagu rusikaga silmaauku (tabama)
‣ в кого-что, чем tabama; попасть в цель märki tabama, снаряд попал в дом mürsk tabas maja, попасть камнем в окно kivi aknasse lennutama, попасть ногой в лужу jalaga veelompi astuma;
‣ куда sattuma; saama, juhtuma, pääsema; попасть в окружение sõj. piiramisrõngasse sattuma, попасть в плен sõj. vangi sattuma ~ langema, мыло попало в глаза seep läks silma, вы не туда попали (1) te olete valesse kohta sattunud, (2) te helistate valel numbril, valeühendus, письмо попало не по адресу kiri sattus valesse kohta, попасть в чьи руки kelle kätte sattuma, попасть в немилость к кому kelle ebasoosingusse sattuma, попасть в беду hätta sattuma, попасть в неловкое положение piinlikku olukorda sattuma, попасть под суд kohtu alla sattuma, он не попал на самолёт ta ei saanud ~ ei jõudnudki lennuki peale, как попасть на площадь Победы? kuidas saab ~ pääseb Võidu väljakule? попасть в гости к ужину õhtusöögi ajaks külla juhtuma, попасть на хорошую книгу hea raamatu peale juhtuma, попасть на другой берег teisele kaldale pääsema, попасть на приём к врачу arsti vastuvõtule pääsema, попасть в университет ülikooli pääsema, попасть под трамвай trammi alla jääma, попасть под дождь vihma kätte jääma, попасть в зависимость от кого kellest sõltuma hakkama, sõltuvusse sattuma, sõltuvaks jääma;
‣ безл. кому-чему kõnek. riielda ~ naha peale saama, karistada saama; ему попало от отца ta sai isa käest võtta, попадёт тебе за это küll sa selle eest alles saad, selle eest on sul nüüd küll nahatäis soolas;
‣ попало прош. вр. с. р. kõnek. väljendeis куда попало kuhu juhtub ~ juhtus, как попало kuidas juhtub ~ juhtus, чем попало millega juhtub ~ juhtus;
◊ попасть ~ попадать в (неприятную) историю ~ в переплёт ~ в переделку portsu otsa kukkuma, supi sisse sattuma; попасть ~ попадать впросак kõnek. omadega sisse kukkuma, orki lendama, kimpu ~ pigisse jääma; попасть ~ попадать в точку märki tabama; попасть ~ попадать в когти (к) кому kelle küüsi ~ pihku sattuma; попасть ~ попадать в ловушку lõksu langema; попасть ~ попадать на зубок ~ на зуб кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; попасть ~ попадать пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu laskma; попасть ~ попадать как кур во щи kõnek. orki lendama, kimbatusse ~ hätta sattuma, omadega vahele jääma; попасть ~ попадать под руку кому kellele kätte sattuma ~ juhtuma; попадёт на орехи кому kõnek. kellel on nahatäis ~ keretäis ~ peapesu soolas; попасть ~ попадать не в бровь, а в глаз kõnek. otse naelapea pihta ~ nagu rusikaga silmaauku (tabama)
поразить 293a Г сов. → несов. поражать
‣ кого-что, чем tabama, pihtama, pihta saama; снаряд поразил цель mürsk tabas (siht)märki, mürsk läks pihta, поразить кого мечом van. mõõgaga läbi torkama ~ surmama keda;
‣ кого-что liter. purustama, puruks lööma, võitma;
‣ (без 1 и 2 л.) что kahjustama, tõvestama; болезнь поразила лёгкие haigus on kahjustanud kopse;
‣ кого-что, чем hämmastama, rabama, üllatama; поразить красотой oma iluga hämmastama, новость поразила всех uudis rabas kõiki
‣ кого-что, чем tabama, pihtama, pihta saama; снаряд поразил цель mürsk tabas (siht)märki, mürsk läks pihta, поразить кого мечом van. mõõgaga läbi torkama ~ surmama keda;
‣ кого-что liter. purustama, puruks lööma, võitma;
‣ (без 1 и 2 л.) что kahjustama, tõvestama; болезнь поразила лёгкие haigus on kahjustanud kopse;
‣ кого-что, чем hämmastama, rabama, üllatama; поразить красотой oma iluga hämmastama, новость поразила всех uudis rabas kõiki
посадить 313a Г сов. → несов. сажать
‣ что istutama, maha panema; посадить цветы lilli istutama, посадить картофель kartuleid maha panema;
‣ кого-что, на что, куда istuma panema; кого, за что, с инф. mida tegema sundima ~ panema; посадить малыша на стул väikemeest toolile istuma panema, посадить его рядом с собой teda enda kõrvale istuma panema, посадить ребёнка за уроки last õppetükke tegema ~ õppima sundima, посадить курицу на яйца kana hauduma panema;
‣ кого-что, куда panema, asetama; посадить на поезд rongi peale panema ~ aitama, посадить больного на диету kõnek. haiget dieedile panema, посадить топор на топорище kirvele vart taha panema, посадить пироги в печь pirukaid ahju panema, посадить собаку на цепь koera ketti panema, наискось посаженные глаза veidi pilukil silmad, глубоко посаженные глаза sügavad ~ sügaval asetsevad silmad;
‣ кого-что, куда vangi ~ kinni panema; посадить в тюрьму vangi ~ kinni panema, vangistama, посадить под арест aresti panema;
‣ что, на что kõnek. peale ajama (näit. plekki); посадить в тетради кляксу tindiplekki vihikusse tegema;
‣ что, на что kõnek. peale ~ külge õmblema ~ kinnitama; посадить пуговицы на пальто mantlile nööpe külge õmblema ~ ajama;
‣ кого-что maandama, maanduma sundima; madalikule ajama; посадить самолёт lennukit maandama, посадить судно на мель laeva madalikule ~ karile ajama;
‣ кого madalk. täbarasse olukorda panema; посадить на экзамене eksamil küsimustega vahele võtma;
‣ что, кому madalk. sisse lööma ~ taguma;
◊ посадить ~ сажать в калошу ~ в лужу кого kõnek. keda rumalasse ~ täbarasse olukorda panema; посадить ~ сажать на шею чью, кого, кому kõnek. kellele kaela määrima; посадить ~ сажать на хлеб и (на) воду кого kõnek. keda vee ja leiva peale panema; vrd. сажать
‣ что istutama, maha panema; посадить цветы lilli istutama, посадить картофель kartuleid maha panema;
‣ кого-что, на что, куда istuma panema; кого, за что, с инф. mida tegema sundima ~ panema; посадить малыша на стул väikemeest toolile istuma panema, посадить его рядом с собой teda enda kõrvale istuma panema, посадить ребёнка за уроки last õppetükke tegema ~ õppima sundima, посадить курицу на яйца kana hauduma panema;
‣ кого-что, куда panema, asetama; посадить на поезд rongi peale panema ~ aitama, посадить больного на диету kõnek. haiget dieedile panema, посадить топор на топорище kirvele vart taha panema, посадить пироги в печь pirukaid ahju panema, посадить собаку на цепь koera ketti panema, наискось посаженные глаза veidi pilukil silmad, глубоко посаженные глаза sügavad ~ sügaval asetsevad silmad;
‣ кого-что, куда vangi ~ kinni panema; посадить в тюрьму vangi ~ kinni panema, vangistama, посадить под арест aresti panema;
‣ что, на что kõnek. peale ajama (näit. plekki); посадить в тетради кляксу tindiplekki vihikusse tegema;
‣ что, на что kõnek. peale ~ külge õmblema ~ kinnitama; посадить пуговицы на пальто mantlile nööpe külge õmblema ~ ajama;
‣ кого-что maandama, maanduma sundima; madalikule ajama; посадить самолёт lennukit maandama, посадить судно на мель laeva madalikule ~ karile ajama;
‣ кого madalk. täbarasse olukorda panema; посадить на экзамене eksamil küsimustega vahele võtma;
‣ что, кому madalk. sisse lööma ~ taguma;
◊ посадить ~ сажать в калошу ~ в лужу кого kõnek. keda rumalasse ~ täbarasse olukorda panema; посадить ~ сажать на шею чью, кого, кому kõnek. kellele kaela määrima; посадить ~ сажать на хлеб и (на) воду кого kõnek. keda vee ja leiva peale panema; vrd. сажать
поставить I 278a Г сов. → несов. ставить
‣ кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.); поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema ~ asetama, поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, поставить заплату lappi peale panema, поставить точку punkti panema (ka ülek.), поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, поставить на место kohale ~ paika panema, поставить самовар teemasinat üles panema, поставить подножку кому kellele jalga taha panema, поставить нового директора kõnek. uut direktorit kohale panema, поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, поставить под контроль kontrolli alla panema ~ seadma, поставить перед фактом fakti ette seadma ~ panema, поставить в пример eeskujuks seadma, поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо поставить дело asja hästi korraldama, поставить пятно на скатерть kõnek. laudlinale plekki peale ajama, поставить подпись alla kirjutama, поставить опыт katset tegema, поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;
‣ что kõnek. ehitama, püstitama; поставить дом maja üles lööma, поставить памятник mälestussammast püstitama;
‣ что lavastama, lavale tooma; поставить оперу ooperit lavastama;
‣ что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;
‣ кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama ~ teistest kõrgemale seadma, поставить за правило reegliks võtma;
‣ что, кому, без доп. madalk. välja tegema; поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema;
◊ поставить ~ ставить в вину что кому kellele mida süüks panema ~ arvama; поставить ~ ставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama; поставить ~ ставить в тупик keda ummikusse ajama; поставить ~ ставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse ~ kategooriliselt küsima; поставить ~ ставить точку ~ точки над и i-le punkti (peale) panema; поставить ~ ставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama; поставить ~ ставить знак равенства между кем-чем kelle-mille vahele võrdusmärki panema; поставить ~ ставить к стенке кого keda seina äärde panema; поставить ~ ставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; поставить ~ ставить на вид кому что kellele märkust tegema; поставить ~ ставить на карту что mida mängu ~ (ühele) kaardile panema; поставить ~ ставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; поставить ~ ставить ~ поднимать ~ поднять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada ~ jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поставить ~ ставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma ~ asetama; поставить ~ ставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma; поставить ~ ставить фонарь кому kellel ~ kelle silma siniseks lööma, kellele laternat silma alla panema ~ lööma
‣ кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.); поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema ~ asetama, поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, поставить заплату lappi peale panema, поставить точку punkti panema (ka ülek.), поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, поставить на место kohale ~ paika panema, поставить самовар teemasinat üles panema, поставить подножку кому kellele jalga taha panema, поставить нового директора kõnek. uut direktorit kohale panema, поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, поставить под контроль kontrolli alla panema ~ seadma, поставить перед фактом fakti ette seadma ~ panema, поставить в пример eeskujuks seadma, поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо поставить дело asja hästi korraldama, поставить пятно на скатерть kõnek. laudlinale plekki peale ajama, поставить подпись alla kirjutama, поставить опыт katset tegema, поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;
‣ что kõnek. ehitama, püstitama; поставить дом maja üles lööma, поставить памятник mälestussammast püstitama;
‣ что lavastama, lavale tooma; поставить оперу ooperit lavastama;
‣ что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;
‣ кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama ~ teistest kõrgemale seadma, поставить за правило reegliks võtma;
‣ что, кому, без доп. madalk. välja tegema; поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema;
◊ поставить ~ ставить в вину что кому kellele mida süüks panema ~ arvama; поставить ~ ставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama; поставить ~ ставить в тупик keda ummikusse ajama; поставить ~ ставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse ~ kategooriliselt küsima; поставить ~ ставить точку ~ точки над и i-le punkti (peale) panema; поставить ~ ставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama; поставить ~ ставить знак равенства между кем-чем kelle-mille vahele võrdusmärki panema; поставить ~ ставить к стенке кого keda seina äärde panema; поставить ~ ставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; поставить ~ ставить на вид кому что kellele märkust tegema; поставить ~ ставить на карту что mida mängu ~ (ühele) kaardile panema; поставить ~ ставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; поставить ~ ставить ~ поднимать ~ поднять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada ~ jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поставить ~ ставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma ~ asetama; поставить ~ ставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma; поставить ~ ставить фонарь кому kellel ~ kelle silma siniseks lööma, kellele laternat silma alla panema ~ lööma
преследовать 171a (без страд. прич. прош. вр.) Г несов.
‣ кого-что jälitama, taga ajama, kannul käima (ka ülek.); преследовать отступающего врага taganevat vaenlast jälitama, преследовать зверя ulukit jälitama, преследовать по пятам jälgi mööda järele minema, преследовать в судебном порядке jur. kohtukorras taga otsima;
‣ кого-что, чем taga kiusama; ülek. piinama; его преследовала одна мысль üks mõte piinas teda, преследовать упрёками кого keda etteheidetega ära vaevama;
‣ что taotlema, järgima, silmas pidama; преследовать цель eesmärki taotlema, преследовать задачу ülesannet silmas pidama, преследовать свои интересы oma huve silmas pidama, преследовать корыстные цели omakasupüüdlikke eesmärke ~ omakasu silmas pidama
‣ кого-что jälitama, taga ajama, kannul käima (ka ülek.); преследовать отступающего врага taganevat vaenlast jälitama, преследовать зверя ulukit jälitama, преследовать по пятам jälgi mööda järele minema, преследовать в судебном порядке jur. kohtukorras taga otsima;
‣ кого-что, чем taga kiusama; ülek. piinama; его преследовала одна мысль üks mõte piinas teda, преследовать упрёками кого keda etteheidetega ära vaevama;
‣ что taotlema, järgima, silmas pidama; преследовать цель eesmärki taotlema, преследовать задачу ülesannet silmas pidama, преследовать свои интересы oma huve silmas pidama, преследовать корыстные цели omakasupüüdlikke eesmärke ~ omakasu silmas pidama
промазать 168 Г сов. → несов. промазывать
‣ что, чем sisse määrima, hästi määrima ~ õlitama; промазать глиной щель pragu kinni savitama, промазать замазкой kittima;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) õlitama ~ määrima;
‣ (без страд. прич.) madalk. mööda laskma ~ lööma, (märki) mitte tabama (ka ülek.)
‣ что, чем sisse määrima, hästi määrima ~ õlitama; промазать глиной щель pragu kinni savitama, промазать замазкой kittima;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) õlitama ~ määrima;
‣ (без страд. прич.) madalk. mööda laskma ~ lööma, (märki) mitte tabama (ka ülek.)
проползти 363 Г сов. → несов. проползать
‣ что, без доп. (teatud aja jooksul, teatud vahemaad maha) roomama (ühes suunas); проползти через дорогу üle tee roomama, проползти двести метров kakssada meetrit (ära) roomama;
‣ во что (roomates) sisse pääsema, sisse ~ läbi roomama; проползти в щель pilust sisse ~ läbi roomama;
‣ kõnek. vaevu ~ aeglaselt ~ teosammul edasi liikuma ~ venima
‣ что, без доп. (teatud aja jooksul, teatud vahemaad maha) roomama (ühes suunas); проползти через дорогу üle tee roomama, проползти двести метров kakssada meetrit (ära) roomama;
‣ во что (roomates) sisse pääsema, sisse ~ läbi roomama; проползти в щель pilust sisse ~ läbi roomama;
‣ kõnek. vaevu ~ aeglaselt ~ teosammul edasi liikuma ~ venima
проскочить Г сов. → несов. проскакивать
‣ 311a (без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. sisse ~ läbi ~ mööda lipsama ~ saama (ka ülek.); проскочить в дверь uksest sisse lipsama, заяц проскочил мимо охотника jänes lipsas jahimehest mööda, проскочила ошибка kõnek. viga on läbi lipsanud ~ kahe silma vahele jäänud, проскочить в начальники madalk. ülemuseks saama;
‣ 311b kõnek. mille vahele kukkuma; игла проскочила в щель nõel kukkus prakku ~ prao vahele;
◊ чёрная кошка проскочила ~ пробежала между кем kõnek. must kass on kelle vahelt läbi jooksnud
‣ 311a (без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. sisse ~ läbi ~ mööda lipsama ~ saama (ka ülek.); проскочить в дверь uksest sisse lipsama, заяц проскочил мимо охотника jänes lipsas jahimehest mööda, проскочила ошибка kõnek. viga on läbi lipsanud ~ kahe silma vahele jäänud, проскочить в начальники madalk. ülemuseks saama;
‣ 311b kõnek. mille vahele kukkuma; игла проскочила в щель nõel kukkus prakku ~ prao vahele;
◊ чёрная кошка проскочила ~ пробежала между кем kõnek. must kass on kelle vahelt läbi jooksnud
разить I 293a Г несов. кого-что, чем liter.
‣ (relvaga) lööma, raiuma; разить мечом mõõgaga raiuma, разить цель märki tabama;
‣ ülek. purustama, hävitama, hävitavat lööki andma, põrmuks lööma, põrmustama; разить врага vaenlasele hävitavat lööki andma
‣ (relvaga) lööma, raiuma; разить мечом mõõgaga raiuma, разить цель märki tabama;
‣ ülek. purustama, hävitama, hävitavat lööki andma, põrmuks lööma, põrmustama; разить врага vaenlasele hävitavat lööki andma
разойтись 372 Г сов. → несов. расходиться II
‣ с кем-чем, в чём lahku ~ laiali minema; kaduma; публика разошлась publik läks laiali, гости разошлись поздно külalised lahkusid ~ läksid laiali hilja, тучи разошлись pilved läksid laiali, туман разошёлся udu hajus, разойтись с женой naisest lahku minema, слова с делом не разошлись teod ei läinud sõnadest lahku, наши точки зрения разошлись meie seisukohad läksid lahku, дорога разошлась на две tee hargnes kaheks, разойдись! rivitult!, опухоль постепенно разошлась paistetus kadus pikkamööda, морщины разошлись kortsud silenesid ~ kadusid, швы разошлись õmblused vajusid ~ hargnesid laiali, щель разошлась pragu läks laiemaks, складки разошлись voldid vajusid välja, деньги разошлись raha kulus ära ~ kulus käest, письма разошлись в пути kirjad läksid teel ristamisi ~ teineteisest lahku, в темноте мы разошлись pimedas läksime üksteisest mööda ~ üksteist nägemata lahku, pimedas kadusime üksteisel käest;
‣ levima; слухи разошлись по городу linnas levisid kuuldused, румянец разошёлся по всему лицу puna levis üle kogu näo;
‣ müübima, läbi müüdama; книга быстро разошлась raamat müübis kiiresti ~ müüdi kiiresti läbi;
‣ ülek. ära sulama ~ lahustuma; сахар разошёлся в чае suhkur sulas tee sees ära, масло разошлось в каше või sulas pudru sees ära;
‣ kõnek. hoogu sisse saama; hoogu sattuma; поезд разошёлся под уклон rong sai kallakul hoo sisse, танцор разошёлся tantsija sattus ~ läks hoogu, дождь разошёлся vihma hakkas kallama ~ kõvasti sadama;
‣ (üksteist riivamata) mööduma; на узкой тропинке трудно разойтись kitsal rajal on raske üksteist riivamata mööduda
‣ с кем-чем, в чём lahku ~ laiali minema; kaduma; публика разошлась publik läks laiali, гости разошлись поздно külalised lahkusid ~ läksid laiali hilja, тучи разошлись pilved läksid laiali, туман разошёлся udu hajus, разойтись с женой naisest lahku minema, слова с делом не разошлись teod ei läinud sõnadest lahku, наши точки зрения разошлись meie seisukohad läksid lahku, дорога разошлась на две tee hargnes kaheks, разойдись! rivitult!, опухоль постепенно разошлась paistetus kadus pikkamööda, морщины разошлись kortsud silenesid ~ kadusid, швы разошлись õmblused vajusid ~ hargnesid laiali, щель разошлась pragu läks laiemaks, складки разошлись voldid vajusid välja, деньги разошлись raha kulus ära ~ kulus käest, письма разошлись в пути kirjad läksid teel ristamisi ~ teineteisest lahku, в темноте мы разошлись pimedas läksime üksteisest mööda ~ üksteist nägemata lahku, pimedas kadusime üksteisel käest;
‣ levima; слухи разошлись по городу linnas levisid kuuldused, румянец разошёлся по всему лицу puna levis üle kogu näo;
‣ müübima, läbi müüdama; книга быстро разошлась raamat müübis kiiresti ~ müüdi kiiresti läbi;
‣ ülek. ära sulama ~ lahustuma; сахар разошёлся в чае suhkur sulas tee sees ära, масло разошлось в каше või sulas pudru sees ära;
‣ kõnek. hoogu sisse saama; hoogu sattuma; поезд разошёлся под уклон rong sai kallakul hoo sisse, танцор разошёлся tantsija sattus ~ läks hoogu, дождь разошёлся vihma hakkas kallama ~ kõvasti sadama;
‣ (üksteist riivamata) mööduma; на узкой тропинке трудно разойтись kitsal rajal on raske üksteist riivamata mööduda
рекламный 126 П reklaam-, reklaami-, reklaamiline; рекламный плакат reklaamplakat, рекламное издание reklaamväljaanne, рекламное бюро reklaamibüroo, рекламная цель статьи kirjutise reklaamiline ~ reklaamiv eesmärk
садить 313a Г несов. madalk.
‣ что istutama, maha panema; садить лес metsa istutama, садить картофель kartuleid maha panema;
‣ кого-что panema, paigutama, asetama, istuma seadma ~ panema; садить хлебы в печь leiba ~ leibasid ahju panema, садить птицу в клетку lindu puuri panema, садить собаку на цепь koera ketti panema, садить на скамью подсудимых kohtupinki ~ süüpinki panema, садить в тюрьму vangi ~ türmi ~ kinni ~ istuma panema, садить кого за работу keda tööle panema, садить ребёнка за стол last laua taha (istuma) panema, садить кого на диван keda diivanile istuma seadma ~ sättima, садить курицу на яйца kana hauduma panema, садить самолёт lennukit maandama, садить судно на мель laeva madalikule ajama;
‣ что, без доп. hooga, jõuliselt, kiiresti, hasardiga tegema; мальчик так и садит по дороге poiss silkab ~ sibab ~ leegib mööda teed, садить пулю за пулей kuuli kuuli järel laskma ~ saatma;
‣ кого-что, без доп. hoope (paremale ja vasakule) jagama, peksma
‣ что istutama, maha panema; садить лес metsa istutama, садить картофель kartuleid maha panema;
‣ кого-что panema, paigutama, asetama, istuma seadma ~ panema; садить хлебы в печь leiba ~ leibasid ahju panema, садить птицу в клетку lindu puuri panema, садить собаку на цепь koera ketti panema, садить на скамью подсудимых kohtupinki ~ süüpinki panema, садить в тюрьму vangi ~ türmi ~ kinni ~ istuma panema, садить кого за работу keda tööle panema, садить ребёнка за стол last laua taha (istuma) panema, садить кого на диван keda diivanile istuma seadma ~ sättima, садить курицу на яйца kana hauduma panema, садить самолёт lennukit maandama, садить судно на мель laeva madalikule ajama;
‣ что, без доп. hooga, jõuliselt, kiiresti, hasardiga tegema; мальчик так и садит по дороге poiss silkab ~ sibab ~ leegib mööda teed, садить пулю за пулей kuuli kuuli järel laskma ~ saatma;
‣ кого-что, без доп. hoope (paremale ja vasakule) jagama, peksma
сажать 165a Г несов.
‣ что istutama, maha panema; сажать цветы lilli istutama, сажать картофель kartuleid (maha) panema;
‣ кого-что, на что panema, paigutama, asetama, istuma panema ~ seadma; сажать гостя возле себя külalist enda kõrvale istuma panema, сажать на поезд rongile panema, сажать самолёт lennukit maandama, сажать на мель madalikule ajama, сажать курицу на яйца kana hauduma panema, сажать хлебы leiba ~ leibasid ahju panema, сажать наживку на крючок kõnek. sööta konksu otsa panema, сажать на диету dieedile panema, сажать в тюрьму vangi ~ türmi ~ kinni ~ istuma panema, сажать под арест aresti panema, сажать пятна kõnek. plekke peale ajama, сажать на экзамене madalk. eksamil vahele võtma;
‣ что kõnek. (kuul kuuli v. mürsk mürsu järel) laskma, saatma, põrutama; сажать пулю в пулю куда kuuli kuuli järel saatma kuhu;
◊ сажать на царство troonile panema; vrd. посадить
‣ что istutama, maha panema; сажать цветы lilli istutama, сажать картофель kartuleid (maha) panema;
‣ кого-что, на что panema, paigutama, asetama, istuma panema ~ seadma; сажать гостя возле себя külalist enda kõrvale istuma panema, сажать на поезд rongile panema, сажать самолёт lennukit maandama, сажать на мель madalikule ajama, сажать курицу на яйца kana hauduma panema, сажать хлебы leiba ~ leibasid ahju panema, сажать наживку на крючок kõnek. sööta konksu otsa panema, сажать на диету dieedile panema, сажать в тюрьму vangi ~ türmi ~ kinni ~ istuma panema, сажать под арест aresti panema, сажать пятна kõnek. plekke peale ajama, сажать на экзамене madalk. eksamil vahele võtma;
‣ что kõnek. (kuul kuuli v. mürsk mürsu järel) laskma, saatma, põrutama; сажать пулю в пулю куда kuuli kuuli järel saatma kuhu;
◊ сажать на царство troonile panema; vrd. посадить
сель- часть сложных слов maa-, küla-; сель-маг (сельский магазин) maakauplus, maapood, сель-совет (сельс кий совет) külanõukogu
сесть 353 Г сов. → несов. садиться
‣ во что, за что, на что, куда, с инф. istuma (ka ülek.); сесть в автобус bussi astuma ~ sisenema, bussi peale minema, сесть за стол lauda ~ laua taha istuma, сесть у окна akna juurde istuma, сесть к окну akna alla istuma, сесть за работу tööd käsile võtma, сесть за чтение end lugema sättima, сесть за рояль klaveri taha istuma, сесть пообедать lõunalauda istuma, сесть отдохнуть istuma, et puhata, puhkama istuma, сесть на мель (1) madalikule ~ karile jooksma, (2) ülek. karile jooksma, kuivale jääma, сесть на корточки kükitama, сесть на яйца hauduma hakkama ~ minema, сесть за карты kaarte mängima ~ kaardilauda istuma, сесть в засаду varitsema ~ varitsusse asuma, сесть в тюрьму kõnek. vangi sattuma, сесть на три года madalk. kolmeks aastaks kinni ~ istuma minema, сесть на диету dieeti pidama hakkama, на глаз сел ячмень odraiva on silma tulnud;
‣ laskuma, maanduma; maha langema; птицы сели на дерево linnud laskusid puule, туман сел udu langes maha;
‣ loojuma; солнце село päike läks looja ~ loojus;
‣ (без 1 и 2 л.) vajuma; фундамент сел vundament on vajunud;
‣ kokku minema ~ tõmbuma; материя села riie läks kokku;
‣ alanema, vähenema, vähemaks jääma;
◊ сесть ~ садиться на шею кому kõnek. kelle kaela peale tulema; сесть ~ садиться на голову кому kõnek. kellel üle pea kasvama; сесть ~ садиться верхом на кого kõnek. kelle kukile istuma; сесть ~ садиться в лужу ~ калошу ~ галошу kõnek. kimpu ~ jänni jääma, naeruväärsesse ~ rumalasse olukorda sattuma ~ jääma; сесть за решётку kõnek. trellide taha minema; сесть на скамью подсудимых süüpinki ~ kohtu alla sattuma, kohtupinki istuma; сесть ~ садиться на своего ( любимого ) конька kõnek. jutusoonele saama, (lemmikteemal) jutuhoogu ~ oma sõiduvette sattuma; ни стать, ни сесть не умеет kõnek. ei oska istuda ega astuda
‣ во что, за что, на что, куда, с инф. istuma (ka ülek.); сесть в автобус bussi astuma ~ sisenema, bussi peale minema, сесть за стол lauda ~ laua taha istuma, сесть у окна akna juurde istuma, сесть к окну akna alla istuma, сесть за работу tööd käsile võtma, сесть за чтение end lugema sättima, сесть за рояль klaveri taha istuma, сесть пообедать lõunalauda istuma, сесть отдохнуть istuma, et puhata, puhkama istuma, сесть на мель (1) madalikule ~ karile jooksma, (2) ülek. karile jooksma, kuivale jääma, сесть на корточки kükitama, сесть на яйца hauduma hakkama ~ minema, сесть за карты kaarte mängima ~ kaardilauda istuma, сесть в засаду varitsema ~ varitsusse asuma, сесть в тюрьму kõnek. vangi sattuma, сесть на три года madalk. kolmeks aastaks kinni ~ istuma minema, сесть на диету dieeti pidama hakkama, на глаз сел ячмень odraiva on silma tulnud;
‣ laskuma, maanduma; maha langema; птицы сели на дерево linnud laskusid puule, туман сел udu langes maha;
‣ loojuma; солнце село päike läks looja ~ loojus;
‣ (без 1 и 2 л.) vajuma; фундамент сел vundament on vajunud;
‣ kokku minema ~ tõmbuma; материя села riie läks kokku;
‣ alanema, vähenema, vähemaks jääma;
◊ сесть ~ садиться на шею кому kõnek. kelle kaela peale tulema; сесть ~ садиться на голову кому kõnek. kellel üle pea kasvama; сесть ~ садиться верхом на кого kõnek. kelle kukile istuma; сесть ~ садиться в лужу ~ калошу ~ галошу kõnek. kimpu ~ jänni jääma, naeruväärsesse ~ rumalasse olukorda sattuma ~ jääma; сесть за решётку kõnek. trellide taha minema; сесть на скамью подсудимых süüpinki ~ kohtu alla sattuma, kohtupinki istuma; сесть ~ садиться на своего ( любимого ) конька kõnek. jutusoonele saama, (lemmikteemal) jutuhoogu ~ oma sõiduvette sattuma; ни стать, ни сесть не умеет kõnek. ei oska istuda ega astuda
сквозить 293b Г несов.
‣ (безл.) tõmbama (tuule kohta); здесь сквозит siin tuul tõmbab;
‣ läbi paistma (ka ülek.); märgata olema; материя сквозит kõnek. riie paistab läbi, через щель сквозит свет praost paistab valgus, в его словах сквозит тревога ta sõnades on tunda ärevust, в её глазах сквозило недоверие ta pilgus oli umbusaldust
‣ (безл.) tõmbama (tuule kohta); здесь сквозит siin tuul tõmbab;
‣ läbi paistma (ka ülek.); märgata olema; материя сквозит kõnek. riie paistab läbi, через щель сквозит свет praost paistab valgus, в его словах сквозит тревога ta sõnades on tunda ärevust, в её глазах сквозило недоверие ta pilgus oli umbusaldust
сквозь предлог с вин. п. läbi mille, millest läbi; сквозь сон läbi une, сквозь стену läbi seina, сквозь плач läbi nutu, сквозь зубы läbi hammaste, смотреть сквозь щель läbi pilu vaatama, сеять муку сквозь сито jahu sõeluma ~ läbi sõela laskma, пробираться сквозь толпу läbi rahvahulga ~ rahvahulgast läbi trügima, прогнать сквозь строй aj. läbi kadalipu ajama;
◊ как ~ точно сквозь землю провалиться kõnek. nagu maa alla vajuma, nagu tina tuhka kaduma, nagu vits vette kaduma; смотреть на что сквозь пальцы läbi sõrmede vaatama millele; пройти сквозь огонь, воду и медные трубы tulest ja veest läbi käima
◊ как ~ точно сквозь землю провалиться kõnek. nagu maa alla vajuma, nagu tina tuhka kaduma, nagu vits vette kaduma; смотреть на что сквозь пальцы läbi sõrmede vaatama millele; пройти сквозь огонь, воду и медные трубы tulest ja veest läbi käima
смотровой 120 П vaate-, vaatlus-, ülevaatus-, kontroll-, kontrollimis-; смотровая площадка vaateplats, vaatlusplats, vaateplatvorm, смотровая щель sõj. vaatepilu, смотровое окно vaateava, vaatlusava, kontrollava, vaatlusaken, keem. vaateaken, aut. (auto)esiklaas, смотровой люк kontroll-luuk, vaateluuk, смотровой колодец tehn. kontrollkaev, vaatluskaev
стать I 223 Г сов. → несов. становиться
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
стрелять 255 Г несов.
‣ кого, в кого-что, по кому-чему, из чего, без доп. tulistama, laskma; стрелять из пушки kahurist tulistama, стрелять ракетами rakettidega tulistama, стрелять в воздух õhku tulistama, стрелять по самолётам lennukeid tulistama, стрелять лёжа lamades tulistama ~ laskma, стрелять стоя püsti tulistama ~ laskma, стрелять с колена põlvelt tulistama ~ laskma, стрелять в цель märki laskma, стрелять уток parte laskma, стой, стрелять буду! seis, ma lasen!;
‣ ülek. paukuma, praksuma, ragisema; в печке стреляют дрова ahjus praksuvad puud;
‣ (безл.) где kõnek. torkima, pistma (valu kohta); в ушах стреляет kõrvus torgib;
‣ что, у кого madalk. (ühe ja teise käest) küsima, jahtima, pommima, noolima; стрелять сигареты sigarette jahtima;
◊ стрелять глазами kõnek. (1) silmi välgutama, vilavaid ~ välkkiireid pilke heitma, (2) silmi tegema; стрелять из пушки по воробьям kõnek. (1) kassi pärast kalaranda minema, tühjast tüli tegema, (2) kirvega kurge püüdma
‣ кого, в кого-что, по кому-чему, из чего, без доп. tulistama, laskma; стрелять из пушки kahurist tulistama, стрелять ракетами rakettidega tulistama, стрелять в воздух õhku tulistama, стрелять по самолётам lennukeid tulistama, стрелять лёжа lamades tulistama ~ laskma, стрелять стоя püsti tulistama ~ laskma, стрелять с колена põlvelt tulistama ~ laskma, стрелять в цель märki laskma, стрелять уток parte laskma, стой, стрелять буду! seis, ma lasen!;
‣ ülek. paukuma, praksuma, ragisema; в печке стреляют дрова ahjus praksuvad puud;
‣ (безл.) где kõnek. torkima, pistma (valu kohta); в ушах стреляет kõrvus torgib;
‣ что, у кого madalk. (ühe ja teise käest) küsima, jahtima, pommima, noolima; стрелять сигареты sigarette jahtima;
◊ стрелять глазами kõnek. (1) silmi välgutama, vilavaid ~ välkkiireid pilke heitma, (2) silmi tegema; стрелять из пушки по воробьям kõnek. (1) kassi pärast kalaranda minema, tühjast tüli tegema, (2) kirvega kurge püüdma
стройный 126 П (кр. ф. строен, стройна, стройно, стройны и стройны)
‣ sihvakas, sale, rühikas, graatsiline, sire, nõtke; стройная девушка sale ~ sihvakas neiu, стройная ель sihvakas kuusk, стройная берёза nõtke kask;
‣ korrapärane, reeglipärane, järjekindel, loogiline; harmooniline, sujuv, sulav, kooskõlaline; стройные ряды korrapärased read, стройная теория järjekindel ~ loogiline teooria, стройные звуки harmoonilised ~ sulavad helid, стройные движения sujuvad liigutused
‣ sihvakas, sale, rühikas, graatsiline, sire, nõtke; стройная девушка sale ~ sihvakas neiu, стройная ель sihvakas kuusk, стройная берёза nõtke kask;
‣ korrapärane, reeglipärane, järjekindel, loogiline; harmooniline, sujuv, sulav, kooskõlaline; стройные ряды korrapärased read, стройная теория järjekindel ~ loogiline teooria, стройные звуки harmoonilised ~ sulavad helid, стройные движения sujuvad liigutused
сходный 126 П (кр. ф. сходен, схoдна, сходно, сходны)
‣ с кем-чем sarnane, samalaadne, ühetaoline, ühtiv; сходная цель sarnane eesmärk, сходное изобретение sarnane leiutis, сходные понятия sarnased mõisted, сходные по значению слова tähenduselt sarnased ~ sarnase tähendusega sõnad, сходные мысли samalaadsed ~ ühetaolised mõtted, они сходны между собой nad on (omavahel) sarnased;
‣ kõnek. paras, sobiv, vastuvõetav, paslik; сходная цена paras ~ vastuvõetav hind, сходные условия sobivad tingimused ~ olud;
‣ (без кр. ф.) mer. allatulemis-, allaminemis-, laskumis-; сходный люк trepiluuk, сходный трап kajutitrapp, tekitrepp
‣ с кем-чем sarnane, samalaadne, ühetaoline, ühtiv; сходная цель sarnane eesmärk, сходное изобретение sarnane leiutis, сходные понятия sarnased mõisted, сходные по значению слова tähenduselt sarnased ~ sarnase tähendusega sõnad, сходные мысли samalaadsed ~ ühetaolised mõtted, они сходны между собой nad on (omavahel) sarnased;
‣ kõnek. paras, sobiv, vastuvõetav, paslik; сходная цена paras ~ vastuvõetav hind, сходные условия sobivad tingimused ~ olud;
‣ (без кр. ф.) mer. allatulemis-, allaminemis-, laskumis-; сходный люк trepiluuk, сходный трап kajutitrapp, tekitrepp
цель 90 С ж. неод.
‣ märk(laud); sõj. (siht)märk; наземная цель pealmaamärk, maapealne (siht)märk, воздушная цель õhumärk, движущаяся цель liikuvmärk, живая цель elav märklaud, морская цель mere(siht)märk, попадать ~ бить в цель märki tabama (ka ülek.), бить мимо цели märgist mööda laskma (ka ülek.);
‣ siht, eesmärk, otstarve; конечная цель lõppeesmärk, заветная цель (palavaim) salasiht, salaeesmärk, püha siht, ihaldatud eesmärk, цель жизни elu eesmärk, в целях наживы et kasu saada, kasu saamiseks, kasu saamaks, для практической цели praktiliseks otstarbeks, ставить цель, задаться целью endale eesmärki ~ eesmärgiks seadma, преследовать какую цель mis eesmärki taotlema, служить цели eesmärki teenima, иметь цель ~ целью sihiks ~ eesmärgiks olema, это входит в наши цели see on meie eesmärk ~ ülesanne, в мирных целях rahulikuks otstarbeks, rahu eesmärgil, не имеющий цели sihitu, eesmärgitu, mõttetu, без цели бродить по городу mööda linna hulkuma, добиться ~ достичь цели eesmärki saavutama, eesmärgile jõudma, обстоятельство цели lgv. otstarbemäärus, с целью предлог с род. п., с инф. millisel eesmärgil, с целью увеличить производительность труда tööviljakuse suurendamiseks, suurendamaks ~ et suurendada tööviljakust, убийство с целью грабежа mõrv röövimise eesmärgil, röövmõrv, в целях (1) предлог с род. п., с инф. mis eesmärgil, (2) mis põhjusel, ударить в целях самозащиты enesekaitseks lööma, в непонятных целях велено остаться на месте arusaamatutel põhjustel on kästud paigale jääda;
◊ цель оправдывает средства lendsõna eesmärk pühitseb abinõu
‣ märk(laud); sõj. (siht)märk; наземная цель pealmaamärk, maapealne (siht)märk, воздушная цель õhumärk, движущаяся цель liikuvmärk, живая цель elav märklaud, морская цель mere(siht)märk, попадать ~ бить в цель märki tabama (ka ülek.), бить мимо цели märgist mööda laskma (ka ülek.);
‣ siht, eesmärk, otstarve; конечная цель lõppeesmärk, заветная цель (palavaim) salasiht, salaeesmärk, püha siht, ihaldatud eesmärk, цель жизни elu eesmärk, в целях наживы et kasu saada, kasu saamiseks, kasu saamaks, для практической цели praktiliseks otstarbeks, ставить цель, задаться целью endale eesmärki ~ eesmärgiks seadma, преследовать какую цель mis eesmärki taotlema, служить цели eesmärki teenima, иметь цель ~ целью sihiks ~ eesmärgiks olema, это входит в наши цели see on meie eesmärk ~ ülesanne, в мирных целях rahulikuks otstarbeks, rahu eesmärgil, не имеющий цели sihitu, eesmärgitu, mõttetu, без цели бродить по городу mööda linna hulkuma, добиться ~ достичь цели eesmärki saavutama, eesmärgile jõudma, обстоятельство цели lgv. otstarbemäärus, с целью предлог с род. п., с инф. millisel eesmärgil, с целью увеличить производительность труда tööviljakuse suurendamiseks, suurendamaks ~ et suurendada tööviljakust, убийство с целью грабежа mõrv röövimise eesmärgil, röövmõrv, в целях (1) предлог с род. п., с инф. mis eesmärgil, (2) mis põhjusel, ударить в целях самозащиты enesekaitseks lööma, в непонятных целях велено остаться на месте arusaamatutel põhjustel on kästud paigale jääda;
◊ цель оправдывает средства lendsõna eesmärk pühitseb abinõu
шантажистский 129 П šantaaži-, šantažeerija-, väljapressija-; шантажистская цель šantaažieesmärk, шантажистский приём šantaaživõte
щель 92 (предл. п. ед. ч. о щели, в щели) С ж. неод. pragu, pilu, lõhe; sõj. kaitsepilu; soon; щель в полу põrandapragu, световая щель valguspilu, голосовая щель anat. häälepilu, ротовая щель anat. suuava, suupilu, сухожильная щель anat. kõõluselahi, смотровая щель sõj., tehn. vaatepilu, открытая щель sõj. katmata kaitsepilu, щель иглы tekst. nõelasoon
ягель 10 С м. неод. (без мн. ч.) bot. harilik põdrasamblik (Cladonia rangiferina), põdrasamblik, põdrasammal (kõnek.)
