?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25032 artiklit, väljastan 200
а II союз
‣ (vastandus) aga, kuid, ent, vaid; он уехал, а я остался здесь tema sõitis ära, mina aga jäin siia, это сделала не она, а я seda ei teinud mitte tema, vaid mina, что ни говорите, а он прав rääkige mida tahes, aga temal on õigus, а «Калев»-то выиграл! aga näe, «Kalev» võitis! твой дед, а мой отец, не был в деревне последним человеком minu isa, sinu vanaisa, polnud külas see kõige viimane;
‣ (rinnastus) ja; он занят, а потому не придёт tal on tegemist ja sellepärast ta ei tule;
‣ (kõrvutamine) kuna, aga; мы сидим в гостях, а на дворе уже давно темно meie istume ikka veel külas, õues aga on juba ammu pime ~ kuna õues on juba ammu pime;
‣ (mööndus) kuid, siiski, ikka(gi), aga siiski; работы мало, а домой приходишь усталый tööd pole palju, aga koju tulles oled ikka väsinud;
‣ (küsimus või kahtlus) aga; а ты его предупредил? aga kas sa teda hoiatasid? а ну как он забудет aga äkki ta unustab;
◊ а (не) то (1) muidu, sest muidu, vastasel korral; спеши, а опоздаешь tee ruttu, muidu jääd hiljaks; (2) või (siis); попейте чаю, а пойдите отдохните jooge teed või (siis) minge puhake veidi; (3) aga võib-olla; поживём в деревне недели две, а и больше oleme maal paar nädalat, aga võib-olla ka kauem; (4) võib-olla ~ ehk ~ vahest siiski; а остались бы на лето у нас jääksite ehk siiski suveks meile; а... и (ega) ...-gi; Вам нельзя купаться. -- А я и не купаюсь. Te ei tohi supelda. -- Ega ma (ei) suplegi; а хоть бы (и) kas või näiteks; а хоть бы и вы kas või näiteks teie
абонемент 1 С м.
неод.
‣ abonement, ettetellimus; театральный абонемент teatriabonement, концерт по абонементу abonementkontsert, -etendus, абонемент на цикл лекций loenguabonement;
‣ bibl. laenutus; межбиблиотечный абонемент raamatukogudevaheline laenutus, выдавать книги по абонементу raamatuid laenutama
абонировать 171a Г сов. и несов. что van.
aboneerima, ette tellima; абонировать ложу looži aboneerima
абонироваться 171 Г сов. и несов. на что van.
aboneerima
абсолютизировать 171a Г сов. и несов. что absolutiseerima, absoluudistama, absoluutima
абсорбировать 171a Г сов. и несов. что füüs.
, keem.
absorbeerima, imama, neelama
абсорбироваться 171 Г сов. и несов.
füüs.
, keem.
absorbeeruma, neelduma
абстрагировать 171a Г сов. и несов. что abstraheerima
абстрагироваться 171 Г сов. и несов.
‣ от чего abstraheeruma millest;
‣ страд. к абстрагировать несов.
абсурд 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
) absurd, mõttetus; театр абсурда absurditeater, довести до абсурда mõttetuseni ~ absurdini ~ ‘ad absurdum’ viima
авансировать 171a Г сов. и несов. кого-что avanssi andma kellele-millele, avansseerima keda-mida; авансировать капитальное строительство kapitaalehitust avansseerima
автоматизировать 171a Г сов. и несов. что automatiseerima, automaadistama mida
автоматизироваться 171 Г сов. и несов.
‣ automaatseks muutuma, automatiseeruma, automaadistuma; движения автоматизировались liigutused muutusid automaatseks;
‣ страд. к автоматизировать несов.
авторизовать 172a Г сов. и несов. что autoriseerima (oma autoripoolset heakskiitu andma); авторизованный перевод autoriseeritud tõlge
автостоп 1 С м.
неод.
‣ tehn.
seiskar, autostopp (näit. grammofonil);
‣ autostopp; путешествовать по автостопу autostopiga reisima
агент I 1 С м.
од.
agent; страховой агент kindlustusagent, агент разведки luureagent, тайный агент salaagent, агент по снабжению varustusagent
агитировать 171a Г несов.
кого, за кого-что, против кого-чего agiteerima keda, kelle-mille poolt, kelle-mille vastu; агитировать за мир rahu poolt agiteerima, агитировать против гонки вооружений võidurelvastumise vastu agiteerima, агитировать рабочих против войны töölisi sõja vastu agiteerima; vrd.
сагитировать
агонизировать 171b Г несов.
agoonias olema
агроном 1 С м.
од.
agronoom; агроном по растениеводству rohumaa-agronoom, rohumaade agronoom, агроном по семеноводству seemnekasvatusagronoom, агроном по садоводству aiandusagronoom
агукать 164b Г несов.
‣ kudistama; мать агукает с ребёнком ema kudistab lapsega;
‣ koogama; младенец агукает imik koogab
адаптировать 171a Г сов. и несов. что kohandama, adapteerima, lihtsustama
адаптироваться 171 Г сов. и несов.
‣ adapteeritav ~ (lihtsustades) kohandatav olema; этот текст легко адаптируется seda teksti on kerge adapteerida;
‣ kohanema, kohanduma
администрировать 171b Г несов.
administreerima (ka halv.
), haldama, valitsema
адоптировать 171a Г сов. и несов. кого lapsendama, adopteerima
адрес 4 С м.
неод.
aadress, elukoht; домашний адрес elukoht, koduaadress, обратный адрес saatja aadress, приветственный адрес auaadress;
◊ в адрес кого-чего kelle-mille pihta, kelle aadressil; не по адресу kõnek.
valel aadressil, valele isikule
адресовать 172a Г сов. и несов. что, кому adresseerima, saatma, suunama, sihtima mida kellele v kelle nimele v kelle pihta; адресовать письмо другу kirja sõbrale adresseerima ~ saatma, адресовать вопрос докладчику küsimust esinejale esitama ~ saatma ~ adresseerima ~ esineja pihta sihtima
адресоваться 172 Г сов. и несов.
‣ куда, к кому-чему (isiklikult või kirjaga) pöörduma kelle-mille poole; адресоваться в правление juhatuse poole pöörduma;
‣ кому-чему saatma, adresseerima mida, kellele v kelle nimele; жалобы адресуются в министерство ~ министру kaebused tuleb saata ~ saadetakse ministeeriumi ~ ministrile ~ tuleb adresseerida ~ adresseeritakse ministri nimele
азартничать 168b Г несов.
kõnek.
hasarti ~ hoogu minema
айкать 164b Г несов.
kõnek.
aietama
айкнуть 335b Г сов.
однокр. к айкать kõnek.
(üks kord) aietama, ai(h) ütlema
акать 164b Г несов.
lgv.
aatama
акклиматизировать 171a Г сов. и несов. кого-что aklimatiseerima, kliimaga kohandama keda-mida
акклиматизироваться 171 Г сов. и несов.
aklimatiseeruma (ka ülek.
), kliimaga kohanema; biol.
kohanema
аккомпанировать 171b Г несов.
кому-чему, на чём muus.
saatma (muusikariistal) keda-mida, millel; аккомпанировать певцу на рояле lauljat klaveril saatma
аккредитовать 171a Г сов. и несов. кого maj.
, pol.
akrediteerima keda
аккумулировать 171a Г сов. и несов. что akumuleerima, koguma
акт 1 С м.
неод.
‣ akt (toiming; seadlus; dokument); познавательный акт tunnetusakt, акт агрессии agressiooniakt, половой акт suguakt, акт на вечное пользование землёй maa põliskasutusakt, акт гражданского состояния perekonnaseisuakt, акт о приёме vastuvõtuakt, обвинительный акт süüdistusakt;
‣ teater vaatus; трагедия в пяти актах tragöödia viies vaatuses;
‣ aktus (õppeasutuses jm.); торжественный акт aktus;
‣ kunst akt (aktimaal, aktijoonistus)
активизировать 171a Г сов. и несов. кого-что keda-mida aktiveerima, aktiviseerima, elavdama; активизировать работу tööd aktiv(is)eerima ~ tegevust elavdama
активизироваться 171 Г сов. и несов.
‣ aktiv(is)eeruma, elavnema; деятельность комиссии активизировалась komisjoni tegevus elavnes;
‣ страд. к активизировать несов.
активировать 171 Г сов. и несов. что keem.
, biol.
aktiveerima mida
активироваться 171 Г сов. и несов.
‣ keem.
, biol.
aktiveeruma;
‣ страд. к активировать несов.
актировать 171 Г сов. и несов. что akteerima mida, akti koostama mille kohta
актуализировать 171a Г сов. и несов. что aktualiseerima, aktuaalistama, päevakohastama
акцентировать 171a Г сов. и несов. что lgv.
, muus.
rõhutama, aktsentueerima, rõhumärki asetama (ka ülek.
); акцентировать мысль mõtet rõhutama
акцептовать 172a Г сов. и несов. что aktsept(eer)ima, heaks kiitma, vastu võtma; акцептовать вексель vekslit aktsepteerima
алеть 229b Г несов.
‣ punama, punetama; алеет заря koit punab, щёки алеют põsed punetavad;
‣ (tuli)punaseks minema, punetama lööma
алеться 229 Г несов.
punama; алеется заря koit punab
алкать 165b (наст. вр., действ. прич. наст. вр., дееприч. наст. вр. также 187b) Г несов.
чего liter.
van.
ihkama mida
аллах 18 С м.
од.
(без мн. ч.
) Allah;
◊ аллах (его) ведает, одному аллаху известно kõnek.
issand ~ jumal seda teab, issand ~ jumal üksi teab seda
алфавит 1 С м.
неод.
tähestik, alfabeet; латинский алфавит ladina tähestik, написать фамилии по алфавиту (perekonna)nimesid tähestikjärjekorras kirjutama ~ tähestikku järjestama
альфа 51 С ж.
неод.
alfa (kreeka täht);
◊ альфа и омега чего (1) mille algus ja lõpp, (2) mille a ja o; от альфы до омеги algusest lõpuni ~ otsani
американизировать 171а Г сов. и несов. что amerikaniseerima
аммонизировать 171a Г сов. и несов. что keem.
ammoniseerima, (sööta) ammoniaakima
амнистировать 171a Г сов. и несов. кого jur.
amnest(eer)ima keda
амнистироваться 171 Г сов. и несов.
jur.
amnestiat saama
амортизировать 171a Г сов. и несов. что amortiseerima
амортизироваться 171 Г сов. и несов.
amortiseeruma
ампутировать 171a Г сов. и несов. что amputeerima mida; ампутировать ногу jalga amputeerima
анализировать 171а Г сов. и несов. что analüüsima mida; анализировать произведение teost analüüsima
аналогия 89 С ж.
неод.
analoogia, sarnasus; частичная аналогия osaline sarnasus ~ analoogia, провести аналогию между чем analoogiat leidma mille vahel, millede analoogiat leidma, при помощи аналогии analoogia põhjal ~ varal, заключить по аналогии analoogia põhjal järeldama
анатомировать 171a Г сов. и несов. что, без доп.
med.
lahkama, anatomeerima mida; анатомировать труп laipa lahkama
ангажировать 171a Г сов. и несов.
van.
‣ кого-что angažeerima keda-mida, esinemislepingut sõlmima kellega-millega;
‣ кого keda tantsule kutsuma, tantsima võtma;
‣ ülek. kinni panema, hõivama; места были ангажированы kohad olid hõivatud
анестезировать 171a Г сов. и несов. что med.
tuimastama, anesteesima, anesteseerima
аннексировать 171a Г сов. и несов. что pol.
annekteerima, liidendama, anastama
аннотировать 171a Г сов. и несов. что annoteerima mida, annotatsiooni koostama mille kohta; аннотировать книгу raamatut annoteerima
аннулировать 171a Г сов. и несов. что annulleerima, tühistama, kehtetuks tunnistama mida; аннулировать постановление määrust tühistama, аннулировать чек tšekki annulleerima
анонсировать 171a Г сов. и несов. что, о чём van.
kuulutust avaldama mille kohta, (eel)teatama millest; анонсировать спектакль etendusest eelteatama
апеллировать 171b Г сов. и несов.
‣ куда apellatsiooni korras edasi kaebama; апеллировать в суд kohtusse edasi kaebama;
‣ к кому-чему apelleerima kellele-millele, pöörduma kelle-mille poole; апеллировать к здравому смыслу tervele mõistusele apelleerima, апеллировать к общему собранию üldkoosoleku poole pöörduma, üldkoosolekule apelleerima
аплодировать 171b Г сов. и несов. кому-чему, без доп.
aplodeerima kellele, mille peale; аплодировать артисту näitlejale aplodeerima, аплодировать чьей речи kelle kõnele ~ kõne peale aplodeerima
аппетит 1 С м.
неод.
‣ (без мн. ч.
) isu, apetiit; отсутствие аппетита isutus, есть с большим аппетитом suure isuga sööma, у меня нет аппетита mul ei ole isu, дразнить аппетит (1) isu äratama, (2) ülek.
huvi üles kütma;
‣ аппетиты мн. ч. himu, soov, tahtmine; умерьте свои аппетиты talitsege oma himu;
◊ аппетит приходит во время еды vanas. süües kasvab isu; волчий аппетит hundiisu; приятного аппетита! jätku (leivale v. leiba)!, (lauast lahkumisel) head isu! head jätku!
аппретировать 171a Г сов. и несов. что aprettima, apreteerima; аппретировать ткань riiet aprettima
апробировать 171a Г сов. и несов. что aprobeerima, heaks kiitma; апробировать договор kokkulepet aprobeerima
аранжировать 171a Г сов. и несов. что muus.
(teisele pillile, orkestrile jne.) seadma, orkestreerima mida
аргументировать 171a Г сов. и несов. что argumenteerima, põhjendama mida; аргументировать свою точку зрения oma seisukohta põhjendama
арендовать 172a Г сов. и несов. что rentima, rendile võtma mida; арендовать землю maad rentima ~ rendile võtma
арестовать 172a Г сов.
→ несов.
арестовывать‣ кого, за что vahi alla võtma, vahistama, arreteerima keda, mille pärast; арестовать преступника kurjategijat vahistama, арестовать за нарушение закона seaduserikkumise pärast vahistama, арестовать именем закона seaduse nimel vahistama;
‣ что arestima, aresti alla panema mida
арестовывать 168a Г несов.
→ сов.
арестовать
арканить 269a Г несов.
кого lassoga püüdma keda; арканить лошадь hobust lassoga püüdma; vrd.
заарканить
армировать 171a Г сов. и несов. что tehn.
, ehit.
sarrustama, armeerima
артачиться 269 Г несов.
tõrkuma (hobuse kohta); kõnek.
vastu puiklema
артикулировать 171a Г несов.
lgv.
artikuleerima
ассигновать 172a Г сов. и несов. что maj.
assigneerima (summat millekski)
ассимилировать 171a Г сов. и несов. кого-что lgv.
, biol.
assimileerima, sarnastama; füsiol.
omastama; keda ümber rahvustama
ассимилироваться 171 Г сов. и несов. с кем-чем, кому-чему sarnastuma, assimileeruma; ümber rahvustuma, sulanema
ассистировать 171b Г несов.
кому assisteerima keda; ассистировать хирургу kirurgi assisteerima
ассоциация 89 С ж.
неод.
‣ liit, ühendus, koondis, assotsiatsioon; kooslus; международная ассоциация rahvusvaheline liit, звёздная ассоциация täheassotsiatsioon, растительная ассоциация taimekooslus;
‣ чего с чем, между чем, по чему psühh. assotsiatsioon; ассоциация по сходству sarnasusassotsiatsioon, ассоциация по смежности naabrusassotsiatsioon
ассоциировать 171a Г сов. и несов.
кого-что, без доп.
assotsieerima, sidestama, ühendama; ассоциировать два представления kaht kujutelma assotsieerima
ассоциироваться 171 Г сов. и несов. с кем-чем assotsieeruma, sidestuma; liituma, ühinema kellega-millega, koonduma
асфальтировать 171a Г сов. и несов. что asfaltima, asfalteerima; асфальтировать улицу tänavat asfalt(eer)ima; vrd.
заасфальтировать
асфальтироваться 171 Г сов. и несов.
‣ asfaldiga kattuma;
‣ страд. к асфальтировать несов.
атаковать 172a Г сов. и несов. кого-что ründama, atakeerima; атаковать противника vastast ründama
атрофироваться 171 Г сов. и несов.
(без 1 и 2 л.
) atrofeeruma, kõhetuma
аттестат 1 С м.
неод.
tunnistus, atestaat (van.
); order; аттестат о среднем образовании, van.
аттестат зрелости küpsustunnistus, вещевой аттестат varustusorder
аттестовать 172a Г сов. и несов. кого-что atesteerima keda-mida, atestatsiooni andma kelle-mille kohta, kellele-millele; iseloomustama keda-mida; его аттестовали как хорошего работника teda iseloomustati kui head töötajat, председателя аттестовали с самой лучшей стороны esimeest iseloomustati kõige paremast küljest, он престранно аттестует себя ta näitab end imelikust küljest
ату межд. võta! hass!; ату его! hass! võta kinni!
ау межд.
‣ uu!; ау, мама! где ты? ema, uu, kus sa oled?
‣ madalk. (on) läbi ~ läinud; теперь-то уж ау, не догонишь его! nüüd on läbi, ei teda enam kätte saa!
аукать 164b Г несов.
huikuma, huiklema
аукаться 164 Г несов.
с кем-чем, без доп.
(vastastikku) huikuma, huiklema
аукнуть 335b Г сов.
(korraks) huikama, huiga(h)tama
аукнуться 335 Г сов.
‣ korraks (vastastikku) huikama;
‣ кому-чему, без доп. madalk. käest libisema, vett vedama minema;
◊ как аукнется, так и откликнется vanas. kuidas küla mulle, nii mina külale, kuidas huikad, nõnda kostab
афишировать 171a Г несов.
что kuulutama, reklaamima (ennast, oma suhteid jne.)
ахать 164b Г несов.
ahhetama; ohkima; полно ахать, слезами горю не поможешь aitab nutust, ega pisarad muret vähenda
ахнуть 335b Г сов.
‣ üks kord «ah» hüüdma;
‣ кого, по чему madalk. virutama, äigama; ахнуть его по голове talle vastu pead andma ~ virutama;
‣ kõnek. kärgatama; пушка ахнула kahur kärgatas;
◊ ахнуть не успел, как... ei jõudnud iitsatadagi, kui...
бабахать Г несов.
kõnek.
‣ 168a кого по чему virutama kellele kuhu; taguma, kolkima;
‣ 168b kärgatama; глухо бабахать kõmatama, kõmisema
бабахаться 168 Г несов.
kõnek.
maha ~ pikali prantsatama
бабахнуть Г сов.
однокр. к бабахать kõnek.
‣ 335a кого по чему (korraks) virutama kellele; бабахнуть по спине vastu selga virutama;
‣ 335b kärgatama, prahvatama; бабахнуло из пушки kahur kärgatas
бабушка 73 С ж.
од.
vanaema; mutike; бабушка по матери emaema, emapoolne vanaema;
◊ бабушка надвое сказала kõnekäänd see asi on veel segane, see pole veel kindel; к чёртовой бабушке madalk.
kuradile
багроветь 236b Г несов.
‣ tumepunaseks ~ purpurseks muutuma ~ minema; лицо багровеет nägu läheb punaseks ~ lillaks;
‣ punama, punetama, purpurselt loitma
багрянеть 229b Г несов.
‣ purpurseks ~ purpurpunaseks värvuma ~ minema;
‣ punetama, punama
багрянить 285a, багрянить 269a Г несов.
что liter.
purpurseks tegema, punama ~ punetama panema
базировать 171a Г несов.
что на чём liter.
rajama millele, aluseks võtma mida; базировать доводы на фактах argumente tõikadele rajama
базироваться 171 Г несов.
‣ на чём baseeruma millel, tuginema millele, rajanema millel; выступление базируется на фактах ettekanne rajaneb ~ baseerub faktidel ~ tõikadel, базироваться на современной теории moodsal teoorial rajanema ~ põhinema;
‣ где baseeruma, paiknema; военные корабли базировались в крупных портах mereväebaasid asusid suurtes sadamates
бал 3 С м.
неод.
(предл. п.
о бале, на балу) ball, (tantsu)pidu; новогодний бал nääriball, uusaastaball, школьный бал koolipidu, kooliball, выпускной бал lõpupidu, давать балы balle andma ~ korraldama;
◊ кончен бал kõnek.
lõpp naljal; с корабля на бал pardalt peole (äkki uude olukorda sattuma)
балаганить 269b Г несов.
kõnek.
veiderdama, palaganitama, palagani lööma ~ tegema
балагурить 269b Г несов.
kõnek.
naljatama, nalja heitma
баламутить 274a Г несов.
kõnek.
‣ что sogastama, sogaseks tegema; баламутить воду vett soga(sta)ma;
‣ кого-что, чем ülek. halv. ärevile ajama, üles ärritama; vrd. взбаламутить
балансировать Г несов.
‣ 171b на чём, чем, без доп.
balansseerima, tasakaalu hoidma;
‣ 171a что tehn. tasakaalustama;
‣ 171a что maj. bilanss(eer)ima; vrd. сбалансировать
баллотировать 171a Г несов.
кого-что, без доп.
hääletama, balloteerima kelle-mille poolt v vastu; hääletusele panema; баллотировать предложение ettepanekut hääletusele panema
баллотироваться 171 Г несов.
kandideerima kelleks; баллотироваться в члены общества ühingu liikmeks kandideerima, баллотироваться в депутаты saadikuks ~ saadiku kohale kandideerima
балованный 127‣ страд. прич. прош. вр. Г баловать;
‣ прич. → П (кр. ф. балован, балованна, балованно, балованны) hellitatud
баловать Г несов.
‣ 172a кого, чем hellitama keda, millega; баловать внука lapselast hellitama, баловать вниманием tähelepanuga hellitama;
‣ 172b чем, с чем, без доп. kõnek. vallatlema, mängima; не балуй со спичками! ära mängi tikkudega!
баловаться 172 Г несов.
kõnek.
‣ с чем, без доп.
mürama, vallatlema, hullama, mängima; дети балуются lapsed müravad ~ vallatlevad, нельзя баловаться с огнём tulega ei tohi mängida;
‣ чем (ajuti) enda lõbuks tegema mida; баловаться табаком suitsust (vahel) mõnu tundma, pühapäevasuitsetaja olema, natuke tõmbama, баловаться стишками enda lõbuks luuletama ~ luulet lugema
бальзамировать 171a Г сов. и несов. кого-что palsameerima
барабанить Г несов.
‣ 269b trummi lööma; чем, по чему, во что, без доп.
trummeldama; rabistama, rabisema; барабанить пальцами по столу sõrmedega vastu lauda trummeldama, дождь барабанит по крыше vihm rabistab katusel ~ rabiseb katusele;
‣ 269a что, на чём ülek. kõnek. taguma, prõmmima; барабанить по клавишам рояля klaverit taguma;
‣ 269b ülek. kõnek. paristama (kõne kohta)
барахлить 285b Г несов.
madalk.
‣ jukerdama, jupsima, tõrkuma, vigurdama; мотор барахлит (1) mootor jukerdab ~ vigurdab ~ tõrgub, (2) ülek.
süda jukerdab;
‣ van. rumalusi rääkima, tühja lobisema, jama ajama
барахтаться 164 Г несов.
kõnek.
rabelema, rähklema, vähkrema; барахтаться в воде vees rabelema ~ sumama
барышничать 168b Г несов.
кем-чем, без доп.
van.
üles ostma, vahelt kauplema, paristama; барышничать лошадьми hobuseid paristama, hobuseparisnik olema
басить 297b Г несов.
kõnek.
bassihäälel ~ bassihäälega rääkima ~ laulma
бастовать 172b Г несов.
streikima; рабочие бастуют уже неделю töölised on streikinud juba nädal aega
батрачить 271b Г несов.
sulasena töötama, moonakaks ~ sulaseks olema; батрачить на хуторе talus sulaseks olema
батюшка 73 С м.
од.
‣ van.
isa, papa; как вас по батюшке (зовут)? kuidas teie isanimi on? kuidas teid isa järgi hüüda?
‣ kõnek. isake, papi (kõnetlussõnana);
‣ kõnek. papp, baatjuška; батюшка Алексий isa Aleksi;
◊ батюшки (мои)!, батюшки светы! kõnek. issake! issa ristike! oh sa jessas!
бахвалиться 269 Г несов.
чем, без доп.
kõnek.
kelkima, hooplema, praalima; бахвалиться своими успехами oma eduga kelkima
бахнуться 335 Г сов.
однокр. к бахаться чем, обо что kõnek.
(maha v. pikali v. millegi vastu) prantsatama; бахнуться головой об пол peadpidi vastu põrandat prantsatama, бахнуться на пол põrandale ~ maha prantsatama
бац межд. kõnek. pats(ti), mats(ti), põmm(di), prõmm(di); бац по спине кого patsti vastu selga kellele
баюкать 164a Г несов.
кого-что äiutama; баюкать ребёнка last äiutama
бег I 21 (предл. п. ед. ч.
о беге, на бегу) С м.
неод.
(без мн. ч.
) jooks, jooksmine (ka sport); задыхаться от бега jooksust hingeldama, застёгивать пальто на бегу käigu peal mantlit kinni nööpima, барьерный бег tõkkejooks, бег на коньках kiiruisutamine, марафонский бег maraton(ijooks), скоростной бег на коньках kiiruisutamine, эстафетный бег teatejooks, стайерский бег pikamaajooks, бег на короткие дистанции lühimaajooks, бег на месте paigaljooks;
◊ (быть) в бегах (1) kõnek.
jooksus ~ lennus olema, ringi jooksma, (2) van.
redus ~ jooksus olema, redutama
бегать 164b Г несов.
‣ jooksma (ei viita ühesuunalisusele); за кем ülek.
madalk.
järele jooksma kellele; бегать рысью sörki jooksma, sörkima, бегать наперегонки võidu jooksma, бегать на лыжах suusatama, бегать на коньках uisutama, он бегает за девушками ta ajab tüdrukuid taga;
‣ от кого-чего kõnek. (end) eemale hoidma kellest-millest; бегать от дела tööst eemale hoidma;
‣ vilama; глаза бегают silmad vilavad;
◊ мурашки бегают по спине judinad jooksevad ~ käivad üle selja; vrd. бежать
беготня 61 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) kõnek.
jooksmine, tormamine; sagin, sagimine, askeldus, askeldamine; беготня по магазинам mööda poode jooksmine ~ tormamine, весь день проходит в беготне kogu päev muudkui jookse ringi ~ sekelda
беднеть 229b Г несов.
без доп.
, кем-чем vaesuma, vaeseks jääma kelle-mille poolest; vrd.
обеднеть
бедный 126 П (кр. ф.
беден, бедна и бедна, бедно, бедны и бедны)‣ vaene (ka ülek.
), vilets, kehv, kesine; бедный человек vaene inimene, бедная обстановка kehv sisustus, бедный ужин kesine õhtusöök;
‣ чем (-)aher, -vaene, -kehv; бедная руда geol. aher maak, бедный известью lubjavaene, бедный по содержанию sisukehv, бедная событиями жизнь sündmus(te)vaene elu;
‣ П → С бедный м., бедная ж. од. vaene;
◊ бедный как церковная мышь ~ крыса vaene kui kirikurott
бедокурить 269b Г несов.
kõnek.
vempe ~ vallatusi ~ ulakusi tegema
бедствовать 171b Г несов.
virelema, viletsuses elama; семья сильно бедствовала pere(kond) vaevles viletsuses
бежать 182 Г несов.
‣ (ühes suunas) jooksma, tormama (ka ülek.
); бежать вприпрыжку hüpeldes jooksma, бежать наперегонки võidu jooksma, бежать по дороге mööda teed jooksma, тропинка бежит в гору rada lookleb mäest üles, облака бегут pilved kihutavad ~ sõuavad;
‣ jooksma, (kiirelt) voolama; река бежит jõgi voolab kiirelt, вода бежит из крана на пол vesi voolab ~ jookseb kraanist põrandale, слёзы бегут из глаз pisarad voolavad silmist;
‣ põgenema (ka ülek.), jooksu panema; бежать из плена sõjavangist põgenema;
‣ ülek. lendama, kiirelt mööduma; время бежит aeg lendab, дни бегут päevad mööduvad kiirelt;
◊ бежать изо всех сил kõigest jõust ~ väest jooksma; бежать со всех ног jooksma nagu jalad võtavad; vrd. бегать
без, безо предлог с род. п.
‣ märgib puudumist, ilmaolekut, äraolekut: (ilma) -ta; без денег ilma rahata, безо всякой пользы ilma mingi kasuta, без сомнения kahtlemata, без толку asjatult, asjata, без тебя приходил твой товарищ kui sa ära olid ~ sinu äraolekul käis su sõber siin;
‣ märgib, et tervest puudub osa; без пяти шесть (kell on) viie (minuti) pärast kuus, без четверти три (kell on) kolmveerand kolm, без малого (год) ligi ~ peaaegu (aasta otsa);
‣ koos eitusega väljendab tagasihoidlikku jaatust; не без успеха mõninga eduga, mitte just edutult, не без интереса mõninga huviga, не без того, чтобы не... juhtus sedagi, et...;
◊ без году неделя ~ неделю üürikest aega (olema), hiljaaegu (tulema v. saama); без зазрения совести piinlikkust tundmata, vähimagi autundeta; без ума (быть) от кого-чего kelle pärast arust ära ~ kellest-millest vaimustuses (olema); без ума (любить) meeletult (armastama)
бездействовать 171b Г несов.
jõude ~ tegevuseta olema, jõude seisma; механизмы бездействуют mehhanismid seisavad (jõude), телеграф бездействует telegraaf ei tööta, люди бездействуют inimesed on ~ seisavad tegevuseta ~ ei tegutse
бездельничать 168b Г несов.
kõnek.
laisklema, logelema, looderdama, vedelema; целыми днями бездельничает logeleb päev(ad) otsa, päev(ad) otsa aina vedeleb (ringi)
безденежье 113 С с.
неод.
(без мн. ч.
) rahapuudus; постоянное безденежье измучило его pidev rahapuudus on ta ära vaevanud
безмолвствовать 171b Г несов.
vaikima; толпа безмолвствовала rahvasumm vaikis
безобразить Г несов.
‣ 272a кого-что inetuks ~ näotuks tegema; безобразить фигуру figuuri ~ keha inetuks tegema;
‣ 272b kõnek. vt. безобразничать
безобразничать 168b Г несов.
kõnek.
näotult ~ inetult ~ sündmatult käituma, laamendama, huligaanitsema; безобразничать на улице tänaval huligaanitsema ~ laamendama ~ sigatsema
безотносительно Н к чему olenemata, olenematult, sõltumata, sõltumatult millest; безотносительно к его планам olenemata tema kavatsustest
безумие 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ van. hullumeelsus; припадок безумия hullumeelsushoog, hullus(e)hoog;
‣ meeletus, pöörasus; любить до безумия meeletult armastama
безумствовать 171b Г несов.
meeletusi tegema, meeletult toimima; ülek.
märatsema; перестань безумствовать jäta (oma) meeletused, море безумствует meri märatseb
бей I повел. накл. Г бить
белеть 229b Г несов.
‣ valgeks ~ heledaks muutuma; зайцы зимой белеют jänesed saavad talveks valge karva;
‣ valendama; белеет парус одинокий valendab üksik puri
белеться 229 Г несов.
valendama
белить 307 (страд. прич. прош. вр.
белённый; белён, белена, белено, белены,) 285a Г несов.
что‣ valgendama, valgeks värvima; minkima; белить потолок lage valgendama, белить лицо nägu valgeks minkima;
‣ pleegitama; белить ткань riiet pleegitama
белиться 307, 285 Г несов.
‣ end (valgeks) minkima;
‣ pleekima; холст белится на солнце lõuend pleegib päikese käes;
‣ страд. к белить
белый 119 П (кр. ф.
бел, бела, бело и бело, белы и белы)‣ valge(-); белый потолок valge lagi, белые облака valged pilved, белый как мел kriitvalge, белые ночи valged ööd, белое мясо valge liha (kana- v. vasikaliha), белый шар valge kuul (poolthäälena), белый чугун valgemalm, белое вещество мозга füsiol.
aju valgeaine ~ valgeollus, белые кровяные тельца füsiol.
valgelibled, leukotsüüdid, белое каление tehn.
valge hõõgus, белый шум tehn.
valge müra, белый стих kirj.
blankvärss, белое духовенство kirikl.
valged vaimulikud, ilmikvaimulikud (mungaks pühitsemata), белая горячка med.
joomahullus, белый медведь zool.
jääkaru (Ursus v. Thalarctos maritimus), белый налив bot.
valge klaar(õun), белый гриб bot.
(harilik) kivipuravik (Boletus edulis);
‣ П → С м. од. valge (valgenahaline); pol. valge(kaartlane); в плену у белых (1) valgete (meeste) käes vangis, (2) valge(kaartlas)te käes vangis;
‣ П → С белые мн. ч. неод. valged (malendid);
◊ белая ворона valge vares; белая кость kõrgemast soost ~ sinivereline (inimene); белое пятно valge laik (uurimata ala); белый свет (1) füüs. valge valgus, (2) (maa)ilm; белые мухи lumehelbed, -räitsakad; доводить ~ довести до белого каления кого kõnek. marru ajama keda; сказка про белого бычка ikka üks ja sama laul; среди ~ средь белого ~ бела дня kõnek. päise päeva ajal; шито белыми нитками iroon. traagelniidid näha; чёрным по белому must valgel
берег 21 (предл. п. ед. ч.
о береге, на берегу, вин. п.
на берег, на берег) С м.
неод.
kallas; rand, rannik; крутой берег järsk kallas, пологий берег lauge kallas, на берегу реки jõe kaldal, выбросить на берег kaldale heitma, выйти из берегов üle kallaste tõusma, родные берега kodurand, морской берег, берег моря mererand, сойти на берег randuma, берег фиордового типа geol.
fjordrannik, lõhangrannik, берег аральского типа geol.
araali rannik
бередить 289 Г несов.
что haiget kohta puudutama; ülek.
osatama; бередить раны сердца liter.
hingehaavu osatama; vrd.
разбередить
беременеть 229b Г несов.
rasestuma
беременность 90 С ж.
неод.
rasedus, raskejalgsus (van.
); tiinus; отпуск по беременности и родам rasedus- ja sünnituspuhkus, dekreetpuhkus, третий месяц беременности kolmas raseduskuu
беречь 379 Г несов.
кого-что, от чего hoidma, säästma keda-mida, kaitsma; säilitama; беречь каждую копейку iga kopikat hoidma, беречь здоровье tervist hoidma, беречь от простуды külma eest kaitsma, беречь людей inimesi hoidma ~ säästma, беречь народное добро rahva vara hoidma, беречь время aega säästma;
◊ беречь как зеницу ока hoidma nagu (oma) silmatera
беречься 379 Г несов.
end hoidma ~ säästma; кого-чего hoiduma kelle-mille eest; берегитесь простуды ärge külmetage end, hoiduge külmetusest, берегись ~ берегитесь поезда hoidu ~ hoidke end rongi eest, берегись ~ берегитесь! hoia ~ hoidke alt!
беседовать 171b Г несов.
с кем, о ком-чём vestlema, jutlema, keskustlema kellega, kellest-millest; беседовать с сотрудниками kaastöölistega vestlema ~ jutlema, беседовать о новой теме исследования uuest uurimisteemast vestlema
бесить 319a (без страд. прич.; действ. прич. наст. вр.
бесящий и бесящий) Г несов.
кого kõnek.
raevu ~ marru ajama keda; её упрямство бесит меня tema kangekaelsus ajab mind marru; vrd.
взбесить
беситься 319 Г несов.
‣ raevutsema, marutsema, maruvihane olema, märatsema; ветер бесится за окном tuul möllab ~ lõhub ~ raevutseb akna taga;
‣ kõnek. möllama, hullama; дети бесились весь вечер lapsed hullasid ~ möllasid kogu õhtu;
‣ (без 1 и 2 л.) marutõppe jääma ~ haigestuma, marru minema (looma kohta);
◊ с жиру бесится kõnek. hea elu peal lolliks ~ rikkusest ogaraks läinud; vrd. взбеситься
бесконечность 90 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) lõpmatus (ka mat.
, filos.
), lõputus; до бесконечности lõpmatuseni
бесноваться 172 Г несов.
märatsema, raevutsema
беспокоить 268 Г несов.
‣ кого, чем häirima, tülitama keda millega; шум беспокоит больного müra häirib haiget, беспокоить просьбами кого palvetega tülitama keda;
‣ кого muret tegema kellele, rahutuks tegema keda; её отсутствие беспокоит нас meil on mure, miks teda ei ole ~ miks ta ei ole tulnud, меня беспокоит твоё сердце su süda teeb mulle muret
беспокоиться 268 Г несов.
‣ о ком-чём, за кого-что, из-за чего muretsema, muret ~ rahutust tundma kelle-mille pärast; беспокоиться о детях laste pärast muretsema ~ muret tundma, беспокоиться о здоровье tervise pärast muretsema;
‣ endale tüli tegema; не беспокойтесь, мне удобно ärge tehke endale tüli, mul on küllalt mugav
беспрестанно Н lakkamatult; беспрестанно повторять одно и то же lakkamatult ~ lõputult ~ aina ühte ja sama kordama ~ korrutama
беспризорничать 168b Г несов.
kõnek.
hooldamatult ~ järelevalvetult elama (lapse kohta)
беспутничать 168b Г несов.
kõnek.
kõlvatut elu elama, liiderdama
бесславить 277 Г кого-что häbistama, (au) riivama, (nime) määrima; laimama
бесцельно Н sihitult, eesmärgitult; бесцельно ходить по городу sihitult mööda linna kõndima
бесчестить 276a (повел. накл.
бесчести и бесчесть) Г несов.
кого-что häbistama, teotama keda-mida; бесчестить его доброе имя tema head nime määrima; vrd.
обесчестить
бесчинствовать 171b Г несов.
(toorelt) korda rikkuma, skandaalitsema, märatsema; vägivallatsema; nurjatusi tegema ~ toime panema
бесчувствие 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ meelemärkusetus, teadvusetus; в бесчувствии meelemärkuseta, пьян до бесчувствия maani purjus ~ täis, бить до бесчувствия oimetuks peksma;
‣ tundetus, osavõtmatus, tuimus
бешенство 94 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ med. marutõbi;
‣ pöörasus, meeletus; довести до бешенства, привести в бешенство кого marru ajama keda, быть в бешенстве marus olema
библиография 89 С ж.
неод.
bibliograafia; библиография по истории русской музыки vene muusika bibliograafia, библиография технических журналов tehnikaajakirjade bibliograafia
бинтовать 172a Г несов.
кого-что (paelikuga) siduma, mähist ~ sidet tegema kellele-millele; бинтовать голову pead siduma
битый 119‣ страд. прич. прош. вр. Г бить;
‣ прич. → П katkine, purustatud; битая посуда katkised nõud, битое стекло purustatud klaas;
◊ битый час kõnek. terve tund
бить 325 Г несов.
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
битьё 113a С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ чего, во что, по чему löömine, tagumine;
‣ кого kelle peksmine;
‣ чего mille lõhkumine
биться 325 Г несов.
‣ с кем, на чём võitlema, sõdima kellega, millega; биться на шпагах mõõkadega võitlema, биться насмерть elu ja surma peale võitlema, биться с врагом vaenlastega sõdima;
‣ обо что, чем, без доп. visklema, pekslema, peksma millega mille vastu; птица бьётся о стекло lind peksleb vastu klaasi, волны бьются о берег lained löövad ~ laine lööb vastu kallast, биться головой об стену peaga vastu seina peksma;
‣ tuksuma, põksuma, lööma, pekslema (südame, pulsi kohta);
‣ в чём vappuma milles; биться в истерике hüsteeria(hoogude)s vappuma;
‣ над кем-чем, с кем-чем ülek. kõnek. vaevlema, maadlema kelle-mille kallal, kellega-millega; биться над решением задачи ülesandega maadlema;
‣ (без 1 и 2 л.) purunema; стекло бьётся klaas puruneb;
‣ löödama, tapetama, purustatama;
◊ биться, как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; биться из-за куска хлеба iga palukese pärast vaeva nägema, palehigis leiba teenima; биться один на один mees mehe vastu võitlema; биться головой об стен(к)у pead vastu seina taguma; биться об заклад kihla vedama, kihlvedu sõlmima
бичевать 173 Г несов.
кого-что piitsutama, nüpeldama keda-mida (ka ülek.
); бичевать пороки pahesid piitsutama, бичевать лошадь hobust nüpeldama
бишь частица kõnek. nüüd; как бишь его зовут mis ta nimi nüüd oligi, то бишь see tähendab, что бишь это было mis see n’d oligi
благовестить 276b Г несов.
к чему, без доп.
kirikl.
(kiriku)kella lööma, kirikut sisse lööma
благоволить 285b Г несов.
‣ (к) кому soosima keda; начальство к нему благоволит ülemused soosivad teda;
‣ van. suvatsema (viisakusvormel); благоволите ответить suvatsege vastata