[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

брешь 90 С ж. неод. brešš, purustusava, murrukoht, auk; пробить брешь в обороне противника vastase kaitsest läbi murdma
грабить I 277 Г несов. кого-что röövima, riisuma, rüüstama; грабить народ rahvast riisuma, грабить город linna rüüstama; vrd. ограбить
грабить II 277 Г несов. что kõnek. riisuma, rehitsema
грозить 293b Г несов. кому-чему, чем, с инф. ähvardama keda millega; грозить пальцем sõrmega ähvardama, грозить судом kohtuga ähvardama, грозить кулаком кому kellele rusikat näitama; vrd. погрозить, пригрозить
громить 303 Г несов. кого-что purustama, puruks lööma ~ peksma; ülek. kõnek. materdama; громить своих противников vastaseid materdama; vrd. разгромить
грубить 304 Г несов. кому-чему jämedalt ~ toorelt ~ jõhkralt kõnelema kellega, jämedusi ütlema, toorutsema, jõhkrutsema; vrd. нагрубить
дробить 302 Г несов.
‣ что tükeldama, peenestama, purustama, lõhkuma, killustama; (ka ülek.); дробить грунт pinnast tükeldama ~ purustama, дробить камни kive lõhkuma, дробить силы jõude killustama;
‣ чем, по чему kõnek. klõbistama; vrd. раздробить
дробиться 302 Г несов.
‣ purunema, killustuma (ka ülek.), killunema, pihunema, murduma; волны дробятся о скалы lained murduvad ~ purunevad vastu kaljusid;
‣ страд. к дробить 1.; vrd. раздробиться
кулак I 19 С м. неод.
‣ rusikas; сжимать кулаки käsi rusikasse pigistama, подперев щёку кулаком käsipõsakil, наброситься на кого с кулаками rusikatega kallale minema kellele, грозить кулаком rusikat vibutama;
‣ tehn. nukk (nuki);
‣ ülek. peajõud, (pealetungiks koondatud) sõjaväeüksus;
◊
давать ~ дать волю кулакам kätele voli andma; держать в кулаке кого keda kõvasti peos hoidma; зажимать ~ зажать в кулак кого keda oma käpa alla saama; свистеть в кулак kõnek. (nälja)käppa imema; смеяться в кулак pihku naerma; собирать ~ собрать в кулак koondama, kokku võtma keda-mida
навылет Н väljendeis ранить ~ прострелить ~ пробить навылет (kuuliga) läbi laskma (näit. jalga)
нагрубить 304 Г сов. кому jämedusi ~ toorusi ütlema, toorutsema, jõhkrutsema; vrd. грубить
насквозь Н läbi, läbini, läbinisti, läbi ja lõhki, läbi ja läbi, täiesti; пробить доску насквозь lauast läbi lööma (näit. naela), промокнуть насквозь üdini märjaks ~ läbimärjaks saama, насквозь лживый läbinisti ~ läbi ja läbi valelik;
◊
видеть кого насквозь kõnek. keda läbi nägema
ограбить 277 Г сов. кого-что (paljaks) röövima ~ riisuma; vrd. грабить I
погрозить 293b Г сов. кому, чем, с инф. keda ähvardama; погрозить пальцем sõrmega ähvardama; vrd. грозить
пригрозить 293b Г сов. кому-чему, чем, с инф. ähvardama; пригрозить кому судом keda kohtuga ähvardama, пригрозить пальцем sõrmega ähvardama; vrd. грозить
пробивать 169a Г несов. → сов. пробить
пробить 325 Г сов. → несов. пробивать
‣ что, в чём läbi ~ auku sisse lööma, läbima, läbistama, augustama, mulgustama; sälkama; пробить отверстие в стене seina sisse auku tegema, река пробила плотину jõgi purustas tammi ~ murdis tammist läbi, пуля пробила плечо kuul läbistas õla ~ läks ~ tungis õlast läbi, пробить туннель tunnelit rajama ~ läbi raiuma;
‣ (без несов.) во что, что, по чему, без доп. lööma, pealelööki sooritama ~ tegema; пробить по воротам palli väravasse lööma, пробить в колокол häirekella lööma, пробить в барабан trummil (maha) põristama (näit. signaali), пробить тревогу häiret andma, часы пробили три раза kell lõi kolm korda, пробило полночь kell lõi südaöötundi;
‣ что kõnek. rajama; пробить шоссе maanteed rajama, пробить дорогу teed rajama (ka ülek.);
‣ что ehit. tihtima, takutama;
‣ что ülek. madalk. läbi suruma ~ lükkama; пробить проект projekti läbi suruma;
◊
чей час пробил ~ настал kelle tund on tulnud; пушкой ~ из пушки не пробьёшь ~ не прошибёшь kõnek. (1) (rahvast) on murdu ~ paksult koos, (2) kes on kohutav ~ hirmus põikpea ~ puupea, keda ei veena ~ ei mõjuta millegagi
разгромить 301 (страд. прич. прош. вр. разгромленный и разгромлённый) Г сов. hävitama, purustama, puruks peksma ~ lööma; laastama, rüüstama; разгромить противника vastast hävitama ~ purustama (ka ülek.), разгромить город linna laastama ~ rüüstama; vrd. громить
раздробить 302 (страд. прич. прош. вр. раздробленный и раздроблённый) Г сов. → несов. раздроблять что
‣ tükkideks ~ kildudeks ~ puruks lööma, peenestama, purustama, tükeldama, killustama (ka ülek.); раздробить в щепки pilbasteks lööma, раздробить камень kivi puruks lööma, пуля раздробила кость kuul purustas luu, буржуазия стремится раздробить рабочее движение kodanlus püüab töölisliikumist killustada;
‣ (väiksemateks ühikuteks) teisendama; раздробить метры в сантиметры meetreid sentimeetriteks teisendama; vrd. дробить
угробить 277 Г сов. madalk.
‣ кого-что vagaseks ~ kutuks tegema, magama panema, hauda ajama; угроби себя end hauda ajama;
‣ что kihva keerama, untsu ~ nässu ~ nurja ajama, tuksi panema ~ keerama; угробить дело asja kihva keerama, угробить трактор traktorit nässu ajama, на это я угробил целый месяц see pani mul terve kuu tuksi ~ nahka

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur