?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 artiklit
валандаться 164 Г несов.
madalk.
‣ с кем-чем, без доп.
pusima, kohmitsema, jändama mille kallal, kellega-millega; валандаться с продажей мебели mööbli müümisega jändama, валандаться с задачей ülesande kallal pusima, ülesandega maadlema;
‣ ringi lõngerdama ~ longerdama;
‣ в чём püherdama; валандаться в грязи poris püherdama
весь 154 М м.
(вся, всё, все)‣ kogu, terve, kõik; всё лето kogu ~ terve suvi, suvi läbi, во всём мире kogu maailmas, он всю ночь читал ta luges öö läbi ~ kogu öö ~ öö otsa, на всех языках kõigis keeltes, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, со всех сторон igast küljest, во весь рост täies pikkuses, üleni, во всей красе täies ilus, во всё горло täiest ~ kõigest kõrist, изо всех сил kõigest jõust, täie jõuga, со всего размаху täie hooga, täie hoo pealt, во все глаза pärani silmi, во весь опор, во всю прыть nagu jalad võtavad, всеми силами kõigest jõust ~ väest, был, да весь вышел oli, aga sai otsa;
‣ üleni; весь железный üleni rauast, весь в грязи üleni porine;
‣ М → С все мн. ч. од. kõik;
‣ все мн. ч. kõnek. tervelt; до города весь шестьдесят километров linna on tervelt kuuskümmend kilomeetrit;
‣ в функции предик. kõnek. (on) otsas; бумага вся paber on otsas;
◊ (он) весь в (отца, мать) (ta) on nagu (isa, ema) suust kukkunud
вываляться 257* Г сов.
→ несов.
вываливаться II в чём kõnek.
ennast mustaks püherdama ~ ära määrima; вываляться в грязи poris püherdama, ennast mudaga määrima
вывозить 313*a Г сов.
что, в чём madalk.
mustaks tegema; вывозить юбку в грязи seelikut poriseks tegema
вывозиться 313* Г сов.
в чём madalk.
mustaks saama, end mustaks tegema; ребёнок вывозился в грязи laps on end poriseks teinud
вымазаться 186* Г сов.
→ несов.
вымазываться чем kõnek.
end ära ~ mustaks määrima ~ tegema; он весь вымазался сажей ta määris enese üleni tahmaga kokku, вымазаться в грязи end poriseks tegema
вымараться 165* Г сов.
в чём, чем kõnek.
end (ära) määrima ~ mustaks tegema; вымараться в грязи end üleni poriseks tegema
вытащить 310* Г сов.
→ несов.
вытаскивать‣ кого-что, из чего välja võtma ~ tõmbama; välja kandma ~ tassima ~ tooma; вытащить из воды veest välja tooma ~ tõmbama, вытащить занозу pindu välja tõmbama, вытащить из беды kõnek.
hädast välja aitama, она вытащила мужа в театр kõnek.
ta vedas mehe teatrisse;
‣ что, у кого kõnek. ära tõmbama, varastama;
◊ вытащить ~ вытаскивать из грязи кого kõnek. mülkast välja kiskuma keda
вязнуть 342 Г несов.
‣ в чём kinni ~ toppama jääma (porri vm.), takerduma (ka ülek.
); колёса вязнут в грязи rattad jäävad porri kinni, мясо вязнет в зубах kõnek.
liha läheb hamba vahele;
‣ kõnek. tüütama
грязь 90 (предл. п. ед. ч.
о грязи, в грязи) С ж.
неод.
‣ (без мн. ч.
) pori, muda; непролазная грязь läbipääs(e)matu pori ~ muda, забрызгать грязью что mida poriga pritsima, pori täis pritsima;
‣ (без мн. ч.) mustus, sopp, kõnts (ka ülek.); какая здесь на кухне грязь kui must siin köögis on, вычистить помещение от грязи ruumi puhtaks tegema;
‣ грязи мн. ч. med. tervismuda, (ravi)muda; лечиться грязями mudaravil olema, он принимает грязи раз в день ta saab iga päev muda
завалять 254a Г сов.
что, в чём kõnek.
mustaks veeretama ~ püherdama; завалять в грязи poris mustaks püherdama
залубенеть 229b Г сов.
(без 1 и 2 л.
) от чего, без доп.
murd.
kangestuma, jäigastuma, jäigaks minema; руки залубенели от студёной воды käed on jäisest veest kanged, плащ-палатка залубенела telkmantel jäigastus, залубеневший от грязи porist korpas; vrd.
лубенеть
зашлёпать 164b Г сов.
‣ по чему, чем kõnek.
pladisema ~ pladistama ~ plärtsima hakkama; зашлёпать по грязи poris pladistades minema hakkama;
‣ что, чем madalk. poriseks ~ täis pritsima
извозить 313a Г сов.
что, в чём, чем madalk.
reenama, mustaks kandma ~ määrima; извозить подол в грязи kleidi- ~ seelikusaba poriseks tegema
измазаться 186 Г сов.
→ несов.
измазываться kõnek.
‣ чем, в чём end ära määrima; он измазался в грязи ta on enese poriseks teinud;
‣ määrimise ~ võidmise ~ salvimise ~ võõpamise peale ära kuluma
ком ед. ч.
1, мн. ч.
49 С м.
неод.
kamakas, kamp, komp, pall; tomp; mütsak; комья грязи porikamakad, ком земли mullakamp, ком снега lumepall, -kamakas, ком ваты vatitomp, смять в ком (kokku) kägardama, ком подкатил к горлу klimp ~ klomp tõusis kurku;
◊ первый блин комом kõnekäänd esimene vasikas läheb (ikka) aia taha
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
отмывание 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ mahapesemine, väljapesemine, puhtakspesemine; отмывание грязи pori mahapesemine;
‣ pesemine, uhtmine; отмывание золотого песка kullaliiva pesemine ~ uhtmine
очистить 276a Г сов.
→ несов.
очищать‣ кого-что puhastama, puhtaks ~ tühjaks ~ vabaks tegema, vabastama (ka ülek.
); очистить сапоги от грязи saapaid porist puhastama, очистить пруд tiiki puhastama, очистить спирт piiritust puhastama ~ rektifitseerima, очистить семена seemnevilja puhastama, очистить рыбу kala (ära) puhastama, очистить угол стола lauanurka vabaks ~ puhtaks tegema, очистить помещение kõnek.
ruumi vabastama, ruumi vabaks ~ tühjaks tegema, очистить ящик kasti tühjendama, очистить тарелку kõnek.
taldrikut tühjaks tegema, очистить квартиру (1) kõnek.
korterit vabastama, (2) madalk.
korterit tühjaks tegema ~ varastama, очистить совесть раскаянием kahetsemisega südant kergendama ~ südametunnistust rahustama;
‣ что koorima; очистить картофель kartuleid koorima, очистить яйцо muna koorima; vrd. чистить
переваляться 254 Г несов.
madalk.
‣ в чём end poriseks, lumiseks jne. püherdama; переваляться в снегу end lumiseks püherdama, переваляться в грязи end poriseks tegema;
‣ ära vanuma
перепачкаться 164 Г сов.
в чём, без доп.
end üleni ära määrima, üleni määrduma ~ mustaks saama; дети перепачкались в грязи lapsed on üleni poriga koos ~ end üleni poriseks teinud
пошлёпать Г сов.
‣ 164a кого-что, чем, по чему kõnek.
patsutama, (mõnda) laksu andma, laksama; пошлёпать по спине seljale patsutama;
‣ 164b по чему, без доп. madalk. (jalgu lohistades) astuma hakkama, pladistama, plärtsima; пошлёпать по грязи pori mööda plärtsides ~ pladistades minema hakkama
пришлёпать 164b Г сов.
куда madalk.
kohale lentsima ~ vantsima; пришлёпать по грязи porist teed mööda kohale lartsima ~ lentsima ~ vantsima
скользить 293b Г несов.
libistama, libisema, lihkuma, liuguma; ülek.
liuglema; скользить на лыжах suuskadega libistama, ноги скользят по грязи jalad libisevad poris, рыба скользит в руках kala on käes libe, скользить взглядом pilku üle libiseda laskma, скользить по ~ на льду (1) jääl ~ jää peal liugu laskma, (2) jääl liuglema (uiskudel), лодка скользит по волнам paat liugleb lainetel, луч солнца скользит по озеру päikesekiir mängleb järveveel;
◊ скользить по поверхности latvu mööda ~ ladvuti puudutama ~ käsitlema, pealispinda mööda libisema
смывание 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ (ära-, maha)pesemine; loputamine; смывание грязи pori mahapesemine, смывание пятен plekkide väljapesemine;
‣ (ära-, maha)uhtmine, (ära-, maha)uhtumine; смывание почвы ~ грунта pinnase (ära)uhtmine ~ (ära)uhtumine
тонуть 339b Г несов.
в чём uppuma (ka ülek.
), põhja vajuma; железо тонет в воде raud vajub vees põhja, тонуть в снегу lumme uppuma ~ vajuma, тонуть в грязи (1) porri uppuma ~ vajuma, (2) ülek.
mustuse sisse ära uppuma, тонуть в тумане uttu kaduma, тонуть в зелени rohelusse uppuma, тонуть в делах toimetustesse ~ askeldustesse uppuma, голос тонет в шуме ülek.
hääl kaob mürasse, müra lämmatab hääle;
◊ тонуть в крови verre uppuma; vrd.
потонуть,
утонуть
увалять 254a Г сов.
→ несов.
уваливать II‣ что vanutama; (õhemaks) rullima; увалять войлок vilti vanutama, увалять тесто tainast rullima;
‣ кого-что madalk. ära määrima, reenama, millega kokku ~ mustaks tegema; увалять в пыли tolmuseks tegema, увалять в грязи poriseks tegema
увязнуть 342 Г сов.
→ несов.
увязать II‣ в чём (porri, lumme) kinni ~ sisse jääma, sisse vajuma; колёса увязли в грязи rattad jäid porri kinni, увязнуть по пояс в снегу vööst saadik ~ vööni lumme vajuma, увязнуть в болоте sohu ~ rappa vajuma, рыба увязла в сетях kala jäi võrku (kinni);
‣ у кого, где ülek. kõnek. kuhu pidama ~ toppama jääma; не знаю, где он увяз ei tea, kuhu ta toppama on jäänud;
‣ в чём, во что ülek. kõnek. millesse vajuma ~ uppuma ~ takerduma; увязнуть с головой в работе töösse uppuma, üle pea töö sees olema, увязнуть по уши в долгах kõrvuni ~ kõrini ~ kaelani võlgades olema ~ võlgadesse sattuma ~ võlgades siplema, увязнуть в мелочах pisiasjadesse takerduma, увязнуть в пессимизме pessimismi langema;
◊ увязнуть ~ увязать костью в горле кому, у кого madalk. kelle hammaste alla sattuma, kellel põigiti hammaste vahel olema; vrd. вязнуть
утопить 323a Г сов.
кого-что‣ в чём (ära) uputama (ka ülek.
), põhja laskma; утопить судно laeva uputama ~ põhja laskma, утопить котят kassipoegi (ära) uputama, утопить ведро в колодце pangel kaevu uppuda ~ kukkuda laskma, утопить горе в вине muret veini sisse uputama, утопить тоску в работе hingevaeva ~ kurvastust töösse uputama, утопить гвоздь naelapead sisse lööma ~ peitma;
‣ madalk. üle ujutama;
‣ ülek. kõnek. keda vee alla vajutama, sisse tõmbama ~ vedama;
‣ madalk. в чём millesse vajutama; утопить ногу в грязи jalga porisse vajutama ~ vajuda laskma; vrd. топить III
целебный 126 П (кр. ф.
целебен, целебна, целебно, целебны) tervis-, tervise-, tervistus-, tervistav, raviv, tervislik, tervisele kasulik; целебная вода tervis(e)vesi, целебные грязи tervis(e)muda, целебный ключ tervis(e)veeallikas, целебный напиток tervistusjook, целебная трава ravimtaim, целебный воздух tervistav õhk, целебное средство ravivahend, ravim, arstim, целебный сон tervislik ~ tervistav ~ kosutav uni
чёрный 126 П (кр. ф.
чёрен, черна, черно, черны)‣ must(-), musta värvi; чёрная краска must värv, чёрный дым must suits, чёрная собака must koer, чёрный шар must kuul (vastuhäälena), чёрная раса must rass, чёрная смерть van.
must surm, katk, чёрный хлеб must leib, rukkileib, чёрная икра must kalamari, чёрный кофе must kohv, чёрный перец must pipar, чёрный лес lehtmets, чёрная буря mullatorm, чёрный пар mustkesa, чёрная металлургия mustmetallurgia, чёрные металлы mustmetallid, чёрный мёд tume mesi, чёрная ночь kottpime öö, чёрное духовенство mustad vaimulikud, munkvaimulikud, mungad, чёрный от загара päevitusest lausa must, lausa mustaks päevitunud, чёрный, как уголь süsimust, tukkmust, чёрный, как смоль pigimust, tökatmust, чёрный, как сажа nõgimust, tahmmust, чёрная смородина bot.
must sõstar (Ribes nigrum), чёрный тополь bot.
must pappel (Populus nigra), чёрная ножка bot.
mustmädanik, чёрная казарка zool.
mustlagle (Branta bernida), чёрный стриж zool.
piiritaja (Apus apus), чёрная рыба zool.
tundrakala, dallia (Dallia pectoralis), чёрная оспа med.
mustad rõuged, чёрная кровь med.
mustveresus, pigmentveresus, чёрная окраска кожи med.
nahamustumus, nahapigmentumus, чёрная кожа must nahk, med.
mustnahksus;
‣ ülek. mure-, murelik, must, sünge; чёрная меланхолия must ~ sünge melanhoolia, чёрная тоска ahastus, чёрная скука põrguigavus, tappev igavus, чёрная сторона жизни elu pahupool, лицо стало чёрным от горя nägu oli murest must ~ on murest mustaks läinud;
‣ ülek. alatu, räpane, must, kuri, paha; чёрные замыслы alatud ~ mustad plaanid, чёрная измена alatu ~ räpane reetmine, чёрная душа must ~ alatu hing, чёрное дело must tehing, sobing, чёрный рынок must turg, чёрная биржа must börs (spekulantide börs), чёрная реакция must ~ sünge reaktsiooniaeg, чёрный список must nimekiri, чёрная сотня aj. mustsada, чёрная несправедливость karjuv ~ kisendav ülekohus, чёрная дума kuri ~ halb ~ paha ~ must mõte, чёрный глаз kuri silm ~ pilk;
‣ van. kõnek. must, määrdunud; чёрное бельё must pesu, руки, чёрные от грязи mustad ~ porised käed;
‣ (без кр. ф.) taga-, köögi-, hoovi-; чёрный двор tagahoov, чёрный ход tagauks, köögikäik, чёрное крыльцо tagatrepp, tagumine välistrepp, köögitrepp;
‣ (без кр. ф.) suitsu-; чёрная изба suitsutare, чёрная печь suitsuahi, чёрная баня suitsusaun;
‣ (без кр. ф.) van. must(-), mustkunsti(-), nõia-; чёрное волшебство mustkunst, чёрная магия must maagia, чёрная книга nõiaraamat, чёрная сила põrguvägi;
‣ (без кр. ф.) must, liht-, abi-; чёрная работа must ~ kvalifitseerimata ~ erioskuseta töö, lihttöö;
‣ (без кр. ф.) must-, toor-, pooltöödeldud, pooleldi töötlemata; чёрный пол must põrand, aluspõrand;
‣ (без кр. ф.) liht-, alam-; чёрный люд ~ народ lihtrahvas, alamrahvas, pööbel, alamkiht;
‣ (без кр. ф.) aj. rakke-; чёрные люди rakketalupojad;
‣ П → С чёрный м, чёрная ж. од. must (neeger), mustanahaline;
‣ П → С чёрные мн. ч. од. pööbel, alamrahvas;
‣ П → С чёрные мн. ч. неод. mustad (malendid, kabendid); ход чёрными mustade käik;
‣ П → С чёрное с. неод. must rõivas ~ ülikond; ходить в чёрном mustas rõivas ~ mustas käima, leinariiet kandma;
‣ П → С чёрный м. од. madalk. vanatühi, vanakuri;
◊ держать в чёрном теле кого kõnek. vaeslapse osas pidama; навести ~ наводить чёрную краску musta värvi paksult peale panema; в чёрном цвете mustades ~ süngetes värvides; чёрным по белому написано ~ напечатано must valgel ~ kirjas seisma; чёрная кость alamrahva ~ lihtrahva hulgast (inimene); называть чёрное белым musta valgeks nimetama; принимать ~ принять чёрное за белое musta valgeks pidama; чёрная кошка пробежала ~ проскочила между кем kõnek. kelle vahelt on must kass läbi jooksnud; на ~ про чёрный день mustadeks päevadeks
шлёпать Г несов.
→ сов.
шлёпнуть‣ 164a кого-что, по чему patsutama, platsutama, plätsutama, latsutama, plätsima, laks(ti) ~ plaks(ti) lööma; шлёпать вёслами по воде aerudega sulpsima, шлёпать ладонью по спине käega seljale ~ vastu selga patsutama, шлёпать ребёнка lapsele lakse andma, шлёпать босыми ногами по воде paljajalu vees plätsima;
‣ 164b kõnek. plats(ti) ~ plarts(ti) ~ parts(ti) ~ pots(ti) kukkuma; волны шлёпают о берег lained peksavad ~ laksuvad vastu kallast;
‣ 164b по чему kõnek. lartsima, kahlama, sumama, sumpama; шлёпать по воде vees sulpsima, шлёпать по грязи poris soprama ~ partsima ~ lartsima, шлёпать по снегу lumes sumama ~ sumpama ~ sompima, шлёпать по лужам läbi veelompide pahlama, veeloikudes plätsima;
‣ 164b чем kõnek. lohinal ~ liipadi-laapadi käima; шлёпать туфлями susse lohistama;
‣ 164b madalk. kõmpima, lontsima, vantsima;
‣ 164a кого madalk. maha lööma, vagaseks tegema, mättasse lööma