?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit
дело 96 С с.
неод.
‣ töö, toiming, tegevus; amet, ala (van.
); дело кипит töö käib ~ keeb, дело спорится töö läheb ~ laabub, дело жизни elutöö, делать своё дело oma tööd tegema, сидеть без дела käed rüpes ~ tegevusetult istuma, он прекрасно знает своё дело ta tunneb oma tööd hästi, знаток своего дела oma ala meister, золотых дел мастер kullassepp(meister), часовых дел мастер kellassepp(meister);
‣ asi; защита отечества является делом всего народа isamaa kaitse on kogu rahva asi, частное дело eraasi, это не твоё дело kõnek. see pole sinu asi, по делам службы ~ по служебным делам ametiasjus, ему до всего дело tal on kõigega asja ~ pistmist, в чём дело? kõnek. milles asi on? суть дела asja tuum, у меня к тебе дело mul on sinu juurde asja, дело вкуса maitseasi, делo привычки harjumuse asi, а мне какое дело! kõnek. mis (see) minu asi (on), говорить дело asjalikku juttu rääkima, министерство иностранных дел välisministeerium;
‣ jur. juurdlusasi, süüasi, kohtuasi, (kohtu)protsess; toimik, akt; уголовное дело kriminaalasi, разбирать дело süüasja arutama, возбудить дело kohtuasja algatama, громкое ~ скандальное дело kärarikas protsess, личное дело isikutoimik, приложить к делу toimikusse lisama, завести дело на кого kelle toimikut avama;
‣ lugu, asjalugu, sündmus, juhtum; как дела? kuidas käsi käib ~ käbarad käivad? kuidas lugu on? дело было вечером see (lugu) juhtus õhtul;
‣ (без мн. ч.) üritus, õpetus, ideed; дело мира rahuüritus, продолжать дело Ленина Lenini üritust jätkama;
‣ tegu; совершать благородные дела üllaid ~ õilsaid tegusid tegema, не на словах, а на деле mitte sõnade, vaid tegudega;
‣ (без мн. ч.) -asjandus, -ndus; горное дело mäendus, военное дело sõjandus, sõjaasjandus;
‣ van. äri, ettevõte; дело процветает äri õitseb, выгодное дело tulus äri, закрыть своё дело äri lõpetama, ettevõtet sulgema;
‣ van. heitlus, taplus; жаркое дело äge heitlus;
◊ дело в шляпе kõnek. asi vask ~ ants ~ tahe; (моё, твоё, его...) дело маленькое ~ десятое kõnek. mis (mul, sul, temal...) sellest, minusse (sinusse, temasse...) see ei puutu; дело не станет за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ei jää; дело чьих рук kelle kätetöö; чьё дело сторона kõnek. kellel pole asja millega; дело табак kõnek. asi on sant, lugu on täbar; и делу конец kõnek. ja asi vask ~ ants, ja lool lõpp; (это) гиблое ~ мёртвое дело sellest ei tule midagi välja ~ ei tule head nahka; плохо дело asjad on halvad, lugu on sant; то ли дело hoopis teine asi; не твоего (вашего...) ума дело kõnek. (1) see pole sinu (teie...) asi, (2) see pole lapse asi; дело молодое noore inimese asi; по сути дела tegelikult, sisuliselt; (это) не дело kõnek. nii ei kõlba; на (самом) деле tegelikult; в самом деле tõepoolest, tõesti, tõega; между делом kõnek. töö kõrvalt, töö vahel, tööst vabal ajal; (быть) не у дел erru lastud ~ tegevusest eemale tõrjutud olema; первым делом kõnek. kõigepealt, eelkõige, ennekõike; то и дело aina, aiva, järjest, üha
дуб 3 (предл. п. ед. ч.
о дубе, на дубе, на дубу) С м.
‣ неод.
bot.
tamm (Quercus); черешчатый ~ летний дуб harilik tamm (Quercus robur), скальный ~ зимний дуб kivitamm (Quercus petraea);
‣ неод. (без мн. ч.) tammepuit; кабинет отделали под дуб kõnek. kabinet on tammeimitatsiooniga;
‣ од. kõnek. halv. puupea, tobu, tolvan;
◊ дать дуба madalk. habet issanda poole sirutama
забросить 273a Г сов.
→ несов.
забрасывать I кого-что‣ куда (sisse) viskama ~ heitma ~ paiskama; рыбаки забросили сети kalurid heitsid võrgud vette, забросить мяч в сетку palli võrku viskama, забросить шайбу в ворота litrit väravasse lööma, забросить ружьё за плечо püssi õlale viskama, судьба забросила меня сюда saatus tõi ~ on paisanud mu siia;
‣ ülek. unarusse ~ hooletusse jätma; она забросила книги ta ei hoolinud enam raamatutest, забросить детей lapsi hooletusse jätma;
‣ куда ülek. kõnek. (mööda minnes) kohale toimetama ~ viima; забросить чемодан в гостиницу kohvrit mööda minnes võõrastemajja viima;
◊ забросить ~ забрасывать удочку kõnek. pinda sondeerima, maad kuulama, lanti välja heitma
кинуть 334 Г сов.
→ несов.
кидать‣ что, во что, чем, в кого viskama, heitma, paiskama; кинуть снежком в кого lumepalliga viskama keda, кинуть пальто на стул mantlit toolile viskama, кинуть полки в атаку polke rünnakule paiskama, кинуть обвинение кому kellele süüdistust näkku heitma ~ paiskama;
‣ (без несов.) кого-что kõnek. hülgama, maha jätma; кинуть в беде кого keda õnnetuses maha jätma;
◊ куда ни кинь глазом kuhu ka vaataksid, kuhu iganes vaatad
клин ед. ч.
1, мн. ч.
49 С м.
неод.
‣ kiil, talb; вогнать клин kiilu sisse taguma, борода клином kikkhabe;
‣ (põllu-, riide-) siil (-u), paan; põllutükk; вшить клин siilu vahele õmblema, юбка из четырёх клиньев nelja paaniga seelik, озимый клин taliviljapõld;
‣ aj., sõj. seanina (kiilukujuline lahingurivi);
◊ клином не вышибешь чего из кого kõnek. löö või maha, aga seda mõtet vm. kellest välja ei saa; свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), kelle-mille pärast ei lähe veel maailm hukka; клин клином вышибать kõnek. talba talvaga välja taguma, millest tõbi, sellest abi; куда ни кинь -- всё клин vanas. igal pool pigi (väljapääsutu olukorra kohta)
куда Н
‣ kuhu; куда вы идёте? kuhu te lähete? куда бы нам сегодня пойти? kuhu me täna läheme? kuhu täna minna võiks? куда тебя несёт? madalk. kus sa (ometi) tormad? куда он ни пойдёт kuhu ta ka (iganes) läheb ~ läheks;
‣ kõnek. milleks, misjaoks, mistarvis; куда тебе столько денег milleks sulle nii palju raha;
‣ kõnek. kuhugi, kuskile; если куда пойдёте, скажите kui te kuhugi lähete, siis ütelge;
‣ в функции частицы kõnek. palju, hoopis; куда лучше palju ~ kaugelt parem;
‣ в функции частицы kõnek. kus, mis; куда уж мне, старику, плясать kus nüüd mina, vana mees, veel tantsima lähen, куда там kus nüüd seda, kus sa sellega, куда тебе kus nüüd sina, куда тут спать magamisest ei saa juttugi olla, kus sa siin (veel) magad;
◊ (ещё) куда ни шло kõnek. see ehk veel tuleb kuidagi kõne alla ~ kuidagi kõlbab, olgu pealegi; куда ни кинь, всё клин vanas. igal teel tõke eel; хоть куда kõnek. täitsa tore ~ vahva ~ toredalt ~ vahvasti; куда попало kõnek. kuhu juhtub; куда глаза глядят kuhu jalad viivad, kuhu nina näitab
мат I 1 С м.
неод.
matt (males); дать ~ сделать ~ объявить мат matti tegema, дать мат в три хода kolme käiguga matti tegema
направить 278a Г сов.
→ несов.
направлять‣ кого-что, к кому-чему, на кого-что, куда saatma, suunama; направить на третий этаж kolmandale korrusele juhatama ~ saatma, направить кого к юристу keda juristi juurde saatma, направить на работу tööle saatma, направить не по адресу valel aadressil saatma, направить письмо куда kirja läkitama ~ saatma kuhu, направить кого в распоряжение директора keda direktori käsutusse andma ~ suunama, направить работника куда töötajat lähetama ~ komandeerima kuhu, направить пистолет на кого-что püstoliga sihtima keda-mida, püstolit suunama kellele-millele, направить критику в адрес кого kriitikat kelle pihta suunama ~ sihtima, направить дело в суд asja kohtusse andma, направить взгляд на кого kellele pilku pöörama, направить все усилия на что mille heaks pingutama, направить силы на что mille heaks v nimel jõudu koondama, направить внимание на что tähelepanu juhtima ~ pöörama millele;
‣ что kõnek. (töö)korda seadma, parandama; направить станок tööpinki korda seadma;
‣ что kõnek. teravaks ihuma, (ära) teritama; направить косу ~ косу vikatit pinnima;
‣ что korraldama, organiseerima; направить работу (1) tööd hästi korraldama ~ suunama, (2) madalk. tööd käima panema;
◊ направить ~ направлять на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; направить ~ направлять (свои) стопы ~ шаги ~ путь куда, к кому oma samme seadma kuhu
наскочить 311b Г сов.
→ несов.
наскакивать‣ на кого-что (hooga) otsa ~ vastu põrkama; peale sattuma (ka ülek.
); наскочить на пень vastu kändu ~ kännu otsa jooksma ~ põrkama, наскочить на мину miinile sattuma, судно наскочило на мель laev jooksis madalikule, он наскочил на неприятности tal on ~ tekkis ebameeldivusi;
‣ на кого kallale kargama ~ tormama (kõnek. ka ülek.); собака с лаем наскочила на прохожего koer kargas ~ tormas haukudes möödujale kallale, наскочить на кого с руганью keda sõimama hakkama ~ kukkuma
неподсудный 126 П (кр. ф.
неподсуден, неподсудна, неподсудно, неподсудны) (teatud) kohtule mittealluv, (teatud) kohtu pädevusse mittekuuluv; это дело неподсудно гражданскому суду see asi ei käi tsiviilkohtu alla
около I предлог с род. п.
‣ objekti märkimisel, mille juures tegevus toimub juurde, kõrvale; juures, kõrval, ligidal, lähedal; van. ümber; сядь около меня istu minu juurde ~ kõrvale, около дома maja juures ~ ligidal, собраться около рассказчика jutustaja ümber kogunema;
‣ ligilähedase suuruse, vastuse vm. märkimisel umbes, ligi, peaaegu, paiku, ümmarguselt, ringis; шли около часа kõndisime umbes tunni, длиной около пяти метров umbes viie meetri pikkune, мы прошли около десяти километров olime kõndinud ~ läbinud kümmekond kilomeetrit, он женат около двух лет ta on ligi ~ peaaegu kaks aastat abielus, около семи часов вечера õhtul kella seitsme ringis ~ paiku
пена 51 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) vaht; морская пена merevaht, мыльная пена seebivaht, огнетушительная пена (tule)kustutusvaht, снимать пену с супа supilt vahtu võtma ~ korjama, взбивать пену vahtu üles ajama, vahule ajama, лошадь в пене hobune on vahus;
◊ с пеной у рта kõnek.
nii et suu vahutab
передать 227 Г сов.
→ несов.
передавать‣ кого-что, кому-чему, с кем, через кого-что üle andma, edasi andma ~ toimetama ~ saatma, edastama; teatama; передать письмо kirja üle andma ~ edasi toimetama, передать землю кому maad üle andma, передать власть кому võimu üle andma, передать управление кому juhtimist üle andma, передать эстафету труда tööjärge üle andma, передать мысль автора autori mõtet edasi andma, передать привет tervitust edasi andma, terviseid saatma, передать инфекцию nakkust edasi andma, nakatama, передать сообщение teadet edasi andma ~ edastama, teatama, передать известие sõnumit edastama, передать из рук в руки käest kätte andma, передать дело в суд asja kohtusse andma, передать своими словами oma sõnadega jutustama, передать на словах kirjeldama, передать концерт по радио kontserti raadios üle kandma, передать по телефону telefonitsi ~ telefoniga teatama, передать по радио raadio kaudu teatama, передать мяч palli söötma, передать детям любовь к труду lastesse tööarmastust sisendama;
‣ что, чего kõnek. (kogemata) rohkem ~ ülearu andma; liiga palju maksma, peale maksma
перенести 365 Г сов.
→ несов.
переносить I‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma ~ kandma, teise kohta viima ~ tooma, edastama, edasi lükkama; перенести вещи в комнату asju tuppa viima ~ tooma, перенести столицу в другой город pealinna mujale ~ teisale üle viima, teist linna pealinnaks tegema ~ kuulutama, перенести последний слог на другую строку viimast silpi teisele reale üle viima, перенести правку во второй экземпляр рукописи parandust käsikirja teise eksemplari üle kandma, перенести собрание на другой день koosolekut teisele päevale edasi lükkama, перенести главный удар pealööki ümber suunama, перенести дело в суд asja kohtule üle andma;
‣ что läbi ~ üle elama, taluma, välja kannatama, tunda saama; läbi põdema; хорошо перенести засуху põuda hästi taluma, перенести много горя palju muret tunda saama, перенести болезнь haigust läbi põdema
посадить 313a Г сов.
→ несов.
сажать‣ что istutama, maha panema; посадить цветы lilli istutama, посадить картофель kartuleid maha panema;
‣ кого-что, на что, куда istuma panema; кого, за что, с инф. mida tegema sundima ~ panema; посадить малыша на стул väikemeest toolile istuma panema, посадить его рядом с собой teda enda kõrvale istuma panema, посадить ребёнка за уроки last õppetükke tegema ~ õppima sundima, посадить курицу на яйца kana hauduma panema;
‣ кого-что, куда panema, asetama; посадить на поезд rongi peale panema ~ aitama, посадить больного на диету kõnek. haiget dieedile panema, посадить топор на топорище kirvele vart taha panema, посадить пироги в печь pirukaid ahju panema, посадить собаку на цепь koera ketti panema, наискось посаженные глаза veidi pilukil silmad, глубоко посаженные глаза sügavad ~ sügaval asetsevad silmad;
‣ кого-что, куда vangi ~ kinni panema; посадить в тюрьму vangi ~ kinni panema, vangistama, посадить под арест aresti panema;
‣ что, на что kõnek. peale ajama (näit. plekki); посадить в тетради кляксу tindiplekki vihikusse tegema;
‣ что, на что kõnek. peale ~ külge õmblema ~ kinnitama; посадить пуговицы на пальто mantlile nööpe külge õmblema ~ ajama;
‣ кого-что maandama, maanduma sundima; madalikule ajama; посадить самолёт lennukit maandama, посадить судно на мель laeva madalikule ~ karile ajama;
‣ кого madalk. täbarasse olukorda panema; посадить на экзамене eksamil küsimustega vahele võtma;
‣ что, кому madalk. sisse lööma ~ taguma;
◊ посадить ~ сажать в калошу ~ в лужу кого kõnek. keda rumalasse ~ täbarasse olukorda panema; посадить ~ сажать на шею чью, кого, кому kõnek. kellele kaela määrima; посадить ~ сажать на хлеб и (на) воду кого kõnek. keda vee ja leiva peale panema; vrd. сажать
проникнуть 343 Г сов.
→ несов.
проникать‣ во что, сквозь что läbi ~ sisse tungima, sisse pääsema; проникнуть в дом majja tungima, проникнуть в тыл врага vastase tagalasse tungima, туда очень трудно проникнуть sinna on väga raske pääseda, лучи солнца проникли в комнату päikesekiired tungisid tuppa;
‣ ülek. во что süvenema; кого-что van. läbi nägema, ära aimama, mõistma; проникнуть в суть проблемы probleemi (olemusse) süvenema;
‣ во что ülek. läbi imbuma, levima, (sisse) juurduma, omaseks saama; сведения проникли в печать andmed imbusid ajakirjandusse;
‣ кого-что, чем van. haarama; он весь проникнут этой мыслью ta on üleni selle mõtte kütkeis, see mõte on teda jäägitult haaranud
пустить 317 Г сов.
→ несов.
пускать кого-что‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer.
triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk.
kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek.
poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
разбирать 169a Г несов.
→ сов.
разобрать‣ что lahti võtma, demonteerima, lahti monteerima, osadeks lahutama, osandama, lammutama (ka trük.
); разбирать пулемёт kuulipildujat lahti võtma, разбирать часы kella osadeks lahutama, разбирать печь ahju lammutama, разбирать постель voodit (magamaminekuks) tegema;
‣ что sort(eer)ima, jaotama, korda seadma; разбирать письма kirju sort(eer)ima, разбирать по номерам numbrite järgi sort(eer)ima ~ jaotama, разбирать бумаги pabereid korda seadma, разбирать кассу trük. tähekasti korda seadma;
‣ что arutama, analüüsima, käsitlema; разбирать персональное дело personaalküsimust arutama, разбирать дело в суде asja kohtus ~ kohtulikult arutama, разбирать конфликт konflikti arutama, разбирать статью artiklit ~ kirjutist arutama ~ analüüsima, разбирать предложение lgv. lauset analüüsima, lauseanalüüsi tegema;
‣ что, без доп. aru saama, mõistma, taipama; я не разбираю его почерк ma ei saa tema käekirjast aru, ma ei loe tema käekirja välja, не разбираю, кто говорит правду ma ei taipa, kes kõneleb tõtt;
‣ что (kõike paljude poolt) võtma ~ ostma; разбирать весь товар kõnek. kogu kaupa ära ostma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. valdama, võimust võtma; его разбирала злость teda valdas viha, ревность разбирает armukadedus võtab võimust, зависть разбирает кого kellel on kade meel, kes on kadedust täis, смех разбирает naer tikub ~ kipub peale;
‣ (безл.) кого kõnek. pähe hakkama, pehmeks tegema (alkoholi kohta); понемногу вино разбирало всех vähehaaval hakkas vein kõigile pähe;
‣ (без сов.) что kõnek. valima, vahet tegema; не разбирая средств vahendeid valimata, ехать, не разбирая дороги teed valimata ~ huupi ~ umbes sõitma;
◊ разбирать ~ разобрать по косточкам кого-что kõnek. keda-mida üksipulgi läbi arutama ~ võtma
рассматривать 168a Г несов.
→ сов.
рассмотреть кого-что‣ vaatlema, silmitsema, uurima; пристально рассматривать окружающих ümbritsevaid inimesi hoolega silmitsema, рассматривать подпись allkirja uurima, рассматривать строение стебля в микроскоп mikroskoobi abil varre ehitust uurima;
‣ läbi vaatama ~ arutama; käsitlema; рассматривать заявление avaldust läbi vaatama, рассматривать дело в суде asja kohtulikult arutama, рассматривать предложение ettepanekut arutama ~ kaaluma ~ läbi vaatama, рассматривать важную тему tähtsat teemat ~ ainevalda käsitlema;
‣ (без сов.) käsitama, millena võtma; как вы рассматриваете этот вопрос kuidas te käsitate seda küsimust, я рассматриваю это как насмешку pean seda pilkeks, võtan seda pilkena
садить 313a Г несов.
madalk.
‣ что istutama, maha panema; садить лес metsa istutama, садить картофель kartuleid maha panema;
‣ кого-что panema, paigutama, asetama, istuma seadma ~ panema; садить хлебы в печь leiba ~ leibasid ahju panema, садить птицу в клетку lindu puuri panema, садить собаку на цепь koera ketti panema, садить на скамью подсудимых kohtupinki ~ süüpinki panema, садить в тюрьму vangi ~ türmi ~ kinni ~ istuma panema, садить кого за работу keda tööle panema, садить ребёнка за стол last laua taha (istuma) panema, садить кого на диван keda diivanile istuma seadma ~ sättima, садить курицу на яйца kana hauduma panema, садить самолёт lennukit maandama, садить судно на мель laeva madalikule ajama;
‣ что, без доп. hooga, jõuliselt, kiiresti, hasardiga tegema; мальчик так и садит по дороге poiss silkab ~ sibab ~ leegib mööda teed, садить пулю за пулей kuuli kuuli järel laskma ~ saatma;
‣ кого-что, без доп. hoope (paremale ja vasakule) jagama, peksma
свидетельствовать Г несов.
‣ 171b о чём, без доп.
tõendama, tunnistust andma, tunnistama; успехи свидетельствуют о мощи страны edu tõendab riigi võimsust ~ annab tõendust riigi võimsusest, свидетельствовать в суде kohtus tunnistust andma, свидетельствовать в суде по делу о краже kohtus varguseasjas tunnistust andma ~ tunnistaja olema;
‣ 171a что tõestama; свидетельствовать подпись allkirja tõestama;
‣ 171a кого-что van. läbi vaatama (näit. haiget)
слушать 164a Г несов.
‣ кого-что, без доп.
kuulama; med.
auskulteerima, kuulatlema; слушать лекцию loengut kuulama, слушать оперу ooperit kuulama, слушать во всём отца kõiges isa kuulama ~ kuulda võtma, слушать курс высшей математики kõrgema matemaatika kursust kuulama, врач слушает лёгкие arst kuulab kopse;
‣ что jur. kohtuasja arutama; слушать дело в суде asja kohtus arutama; vrd. послушать
суд 2 С м.
неод.
kohus (riiklik v. ühiskondlik organ; kohtulik arutamine, kohtumõistmine; kohtumaja, kohtuhoone; kohtunikud); ülek.
arvamus, otsustus, hinnang; верховный суд ülemkohus, народный суд rahvakohus, товарищеский суд seltsimehelik kohus, литературный суд kirjanduskohus, kirjanduslik kohus, военно-полевой суд välikohus, суд чести aukohus (aukohtu), суд высшей инстанции kõrgema astme kohus, суд присяжных vandekohus, vandemeestekohus, суд Линча lintšikohus, omakohus, божий суд (1) aj.
jumalakohus, ordaal, (2) ülek.
issanda karistus, заседание суда kohtuistung, суд общественности ülek.
avalik ~ üldsuse ~ ühiskondlik arvamus, подавать в суд на кого keda kohtusse kaebama, привлечь к суду kohtulikule vastutusele võtma, отдать под суд кого keda kohtu alla andma, предать суду kohtu kätte andma, быть под судом kohtu all olema, выступать в суде kohtus esinema, быть оправданным по суду kohtu poolt õigeks mõistetud olema, встать, суд идёт (tõuske) püsti, kohus tuleb, страшный суд kirikl.
viimsepäevakohus;
◊ шемякин суд ebaõiglane kohus; суды да ~ и пресуды kõnek.
üks igavene arutamine ~ jahumine, mokalaat; пока суд да дело kõnek.
kuni asjast asja saab; на нет и суда нет kõnekäänd surm ka ei võta sealt, kust midagi võtta pole, (kui) ei siis ei
суть I 90 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) чего olemus, tuum; суть вопроса küsimuse tuum, по сути дела tegelikult, sisuliselt, вникнуть в самую суть (asja) sisusse tungima
туз III 2 С м.
неод.
madalk.
väljendis дать туза võmmu andma
ум 2 С м.
‣ неод.
mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.
); блестящий ум hiilgav mõistus, здравый ум terve ~ kaine mõistus, природный ум andekus, loodusest antud arukus, пытливый ум juurdlev mõistus, проницательный ум terav mõistus ~ taip, светлый ~ ясный ум helge ~ hele ~ selge pea ~ mõistus, ограниченный ум piiratud mõistus, человек с умом arukas ~ nupukas ~ nutikas ~ oiukas ~ peaga inimene, склад ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в уме peast arvutama, взвешивать в уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelde, делать что с умом mida mõistusega ~ arukalt ~ peaga tegema, у него другое на уме tal mõlgub meeles ~ mõttes midagi muud, на это у него не хватит ума selleks on tal mõistust ~ oidu vähe, в уме ли ты? kõnek.
on sul aru peas?, kas su mõistus on ikka korras?, kas sa oled peast põrunud?;
‣ умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие умы человечества inimkonna parimad ~ helgeimad pead, великие умы suurvaimud, волновать умы meeli erutama ~ köitma;
◊ держать в уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, (2) что mida nõuks ~ pähe võtma; выжить ~ выживать из ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama; не чьего ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus ~ pea ei võta ~ jaga mida, mis ei puutu kellesse ~ ei lähe kellele korda ~ ei ole kelle asi; раскинуть ~ раскидывать умом kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast ~ ajust läbi laskma, aru pidama; ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas; себе на уме kõnek. salatseja (omds.), kinnine, kinnise iseloomuga; наставлять ~ наставить на ум кого kõnek. kellele mõistust ~ aru pähe panema; набираться ~ набраться ума kõnek. targemaks ~ targaks saama, mõistust juurde koguma; жить чужим умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole ~ ei olnud oma mõistust peas; без ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust ~ meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema; взять (себе) в ум madalk. aru saama, taipama, mõistma; браться ~ взяться за ум mõistust ~ aru pähe võtma, mõistlikuks saama; жить своим умом oma aru järgi ~ oma mõistust mööda ~ omaenese tarkusest ~ oma pea järgi elama; приходить ~ прийти на ум ~ в ум кому pähe ~ meelde tulema; и в уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi; не в своём уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures; ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata; лишиться ~ лишаться ума, тронуться в уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks ~ peast segi minema; спятить ~ свихнуться с ума madalk. ogaraks ~ segaseks ~ peast segi minema, nupust nikastanud ~ peast põrunud olema; сходить ~ сойти с ума (1) mõistust ~ aru kaotama, hulluks ~ segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema; сводить ~ свести с ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema ~ ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama; с ума сойти kõnek. hulluks võib minna; доходить ~ дойти до чего своим умом kõnek. oma mõistusega millest aru ~ jagu saama, ise ära jagama, ise ~ oma peaga milleni ~ kuhu välja jõudma; задним умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; ум помутился mõistus läks segi; уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni; от большого ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga; ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead
чуждый 119 П (кр. ф.
чужд, чужда, чуждо, чужды)‣ кому-чему, для кого-чего võõr-, võõras (mitteomane), võõrastav; чуждые элементы võõrelemendid, они чужды мне nad on mulle (hingelt) võõrad, чуждая для меня среда mulle võõras ~ võõrastavalt mõjuv keskkond;
‣ чего -vaba, tundmatu; он чужд мелочности väiklus on talle võõras ~ tundmatu, человек, чуждый ревности inimene, kes ei tunne kiivust ~ armukadedust ~ kellele on armukadedus ~ kiivus võõras;
‣ van. võõras, teiste; чуждая подмога teiste abi, чуждое небо võõras taevas
швырять 254a Г несов.
→ сов.
швырнуть кого-что, чем kõnek.
loopima, pilduma, paiskama, pillutama (ka ülek.
); швырять камнями в окно kive aknasse loopima, швырять чем попало loopima, millega juhtub ~ mis kätte juhtub, лодку швыряло на волнах lained pillutasid paati, куда меня только судьба не швыряла kuhu saatus mind küll pole pillutanud ~ viinud ~ paisanud, куда меня только не швыряло kus ma küll (saatuse tahtel) olnud ei ole, швырять деньги ~ деньгами kõnek.
raha loopima ~ pilduma;
◊ швырять (деньги) на ветер kõnek.
raha tuulde loopima ~ pilduma, tuulde laskma