[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit
вкатить 316a Г сов. → несов. вкатывать
‣ что, во что, на что (sisse, peale) veeretama mida; бочку вкатили по доске на телегу tünn veeretati mööda lauda vankrisse ~ vankrile;
‣ что, кому madalk. virutama, andma; вкатить ученику двойку õpilasele kahte ~ puudulikku virutama, вкатить пощёчину vastu kõrvu ~ vastu vahtimist ~ kõrvakiilu andma;
‣ 316b во что kõnek. (sisse) veerema; повозка вкатила во двор vanker (vm.) veeres hoovi ~ õuele
‣ что, во что, на что (sisse, peale) veeretama mida; бочку вкатили по доске на телегу tünn veeretati mööda lauda vankrisse ~ vankrile;
‣ что, кому madalk. virutama, andma; вкатить ученику двойку õpilasele kahte ~ puudulikku virutama, вкатить пощёчину vastu kõrvu ~ vastu vahtimist ~ kõrvakiilu andma;
‣ 316b во что kõnek. (sisse) veerema; повозка вкатила во двор vanker (vm.) veeres hoovi ~ õuele
вызвать 215* Г сов. → несов. вызывать
‣ кого välja kutsuma ~ hüüdma; kohale ilmuda käskima; его вызвали из комнаты ta kutsuti toast välja, вызвать ученика õpilast küsima (tunnis), учитель вызвал его к доске õpetaja kutsus ta tahvli juurde, вызвать добровольцев vabatahtlikke välja hüüdma, вызвать скорую помощь kiirabi kutsuma, вызвать кого в суд keda kohtusse kutsuma, вызвать по телефону telefoni teel välja kutsuma;
‣ что esile kutsuma, tekitama; он старался вызвать улыбку жены ta püüdis naist naeratama panna, вызвать чей гнев kelle viha esile kutsuma, вызвать аппетит söögiisu tekitama, чем вызван пожар? mis põhjustas tulekahju? вызвать на разговор rääkima ärgitama;
‣ кого на что (üles)kutset esitama kellele, üles kutsuma keda; бригаду вызвали на соцсоревнование brigaadile tehti sotsialistliku võistluse ettepanek, brigaad kutsuti sotsialistlikule võistlusele, вызвать кого на поединок ~ на дуэль keda kahevõitlusele kutsuma
‣ кого välja kutsuma ~ hüüdma; kohale ilmuda käskima; его вызвали из комнаты ta kutsuti toast välja, вызвать ученика õpilast küsima (tunnis), учитель вызвал его к доске õpetaja kutsus ta tahvli juurde, вызвать добровольцев vabatahtlikke välja hüüdma, вызвать скорую помощь kiirabi kutsuma, вызвать кого в суд keda kohtusse kutsuma, вызвать по телефону telefoni teel välja kutsuma;
‣ что esile kutsuma, tekitama; он старался вызвать улыбку жены ta püüdis naist naeratama panna, вызвать чей гнев kelle viha esile kutsuma, вызвать аппетит söögiisu tekitama, чем вызван пожар? mis põhjustas tulekahju? вызвать на разговор rääkima ärgitama;
‣ кого на что (üles)kutset esitama kellele, üles kutsuma keda; бригаду вызвали на соцсоревнование brigaadile tehti sotsialistliku võistluse ettepanek, brigaad kutsuti sotsialistlikule võistlusele, вызвать кого на поединок ~ на дуэль keda kahevõitlusele kutsuma
высечь I 378*a Г сов. → несов. высекать
‣ что на чём, из чего välja raiuma ~ tahuma, sisse raiuma; его имя высечено на мраморной доске tema nimi on raiutud marmortahvlisse ~ -tahvlile, точно из камня высеченный nagu kivisse raiutud;
‣ что, чем (tuld, sädemeid) välja lööma; высечь огонь tuld lööma (tulekivist)
‣ что на чём, из чего välja raiuma ~ tahuma, sisse raiuma; его имя высечено на мраморной доске tema nimi on raiutud marmortahvlisse ~ -tahvlile, точно из камня высеченный nagu kivisse raiutud;
‣ что, чем (tuld, sädemeid) välja lööma; высечь огонь tuld lööma (tulekivist)
диабет 1 С м. неод. med. diabeet, liigkusesus; сахарный диабет suhkurtõbi, suhkurdiabeet, suhkruhaigus (kõnek.), несахарный диабет suhkruta diabeet
диск 18 С м. неод. ketas, tehn. ka kilp; ketassulgur; sõj. ketas, (padruni)salv; метание диска sport kettaheide, номерный диск numbriketas, valimisketas, плужный диск põll. (adra) ketasnuga, солнечный диск päikeseketas, диск сцепления siduriketas, диск колеса rattakilp
диспут 1 С м. неод. arutelu, vaidlus, mõttevahetus, läbirääkimised, dispuut; вести диспут disputeerima, vaidlema, arutlema, mõtteid vahetama, sõnasõda pidama
дичать 165b Г несов. metsistuma, metsikuks minema; сад без ухода дичает hoolitsuseta aed metsistub; сов. одичать
метание 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) heitmine, viskamine (ka sport), van. pildumine, loopimine; метание гранаты granaadivise, метание копья odavise, метание диска kettaheide, метание молота vasaraheide;
‣ (без мн. ч.) hangumine, (heina vm.) kokkupanek;
‣ (без мн. ч.) poegimine;
‣ (обычно мн. ч.) visklemine, vähkremine; rabelemine, ringitormamine, sagimine, segelemine
‣ (без мн. ч.) heitmine, viskamine (ka sport), van. pildumine, loopimine; метание гранаты granaadivise, метание копья odavise, метание диска kettaheide, метание молота vasaraheide;
‣ (без мн. ч.) hangumine, (heina vm.) kokkupanek;
‣ (без мн. ч.) poegimine;
‣ (обычно мн. ч.) visklemine, vähkremine; rabelemine, ringitormamine, sagimine, segelemine
метатель 10 С м. од. sport heitja, viskaja; метатель диска kettaheitja, метатель молота vasaraheitja, метатель гранаты granaadiviskaja, метатель копья odaviskaja
обод (ед. ч. 1, мн. ч. ободья 49) С м. неод. võru, rõngas; tehn. (ratta)pöid; kaarkinnis, kaarklamber; глубокий обод süvapöid, зубчатый обод hammaspöid, обод колеса rattapöid, обод вместе с диском velg (autol)
пикет I 1 С м. неод. pikett (sõj. van. valvetõke; pol. streikijate valvesalk streigimurdjate tõkestamiseks); конный пикет ratsapikett, забастовочный пикет streigipikett
пикет II 1 С м. неод. pikett (loodimisel märkvaiaga tähistatud punkt; märkvai; raudtee pikkusühik: 100 m)
расположение I 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ asetamine, paigutamine, järjestamine, asetus, paigutus, järjestus; asend, paiknemine, (laiali)asetumine; расположение комнат tubade asetus, расположение войск vägede paigutus, расположение фигур на шахматной доске malendite asetus ~ paigutus malelaual, алфавитное расположение alfabeetjärjestus, tähestikjärjestus, alfabeetiline ~ tähestikuline järjestus (näit. kataloogis), alfabeetpaigutus, tähestikpaigutus, alfabeetiline ~ tähestikuline paigutus (näit. trükistel riiulil), хронологическое расположение kronoloogiline järjestus (näit. registris) ~ paigutus (näit. trükistel riiulil), расположение месторождений mäend. maardlate paiknemine, схема расположения asetuse skeem, место расположения asukoht;
‣ asukoht, paiknemiskoht, dislokatsioon, maa-ala; расположение батальона pataljoni asukoht, план расположения asukoha plaan
‣ asetamine, paigutamine, järjestamine, asetus, paigutus, järjestus; asend, paiknemine, (laiali)asetumine; расположение комнат tubade asetus, расположение войск vägede paigutus, расположение фигур на шахматной доске malendite asetus ~ paigutus malelaual, алфавитное расположение alfabeetjärjestus, tähestikjärjestus, alfabeetiline ~ tähestikuline järjestus (näit. kataloogis), alfabeetpaigutus, tähestikpaigutus, alfabeetiline ~ tähestikuline paigutus (näit. trükistel riiulil), хронологическое расположение kronoloogiline järjestus (näit. registris) ~ paigutus (näit. trükistel riiulil), расположение месторождений mäend. maardlate paiknemine, схема расположения asetuse skeem, место расположения asukoht;
‣ asukoht, paiknemiskoht, dislokatsioon, maa-ala; расположение батальона pataljoni asukoht, план расположения asukoha plaan
расставить 278a Г сов. → несов. расставлять
‣ кого-что kohale ~ laiali asetama ~ panema ~ paigutama ~ seadma; järjestama; расставить книги на полки raamatuid riiulitele asetama ~ paigutama, расставить шахматы на доске malendeid ~ malenuppe (malelaua) peale panema, расставить в алфавитном порядке tähestikuliselt järjestama ~ paigutama, расставить сети võrke ~ püüniseid välja panema ~ üles seadma (ka ülek.), расставить ударения (sõnadele) rõhumärke panema, правильно расставить рабочую силу tööjõudu õigesti paigutama, расставить пальцы sõrmi laiali ~ harali ajama, расставить ноги jalgu harki ajama;
‣ что kõnek. laiemaks laskma ~ tegema; järele laskma; расставить платье kleiti õmblustest järele laskma
‣ кого-что kohale ~ laiali asetama ~ panema ~ paigutama ~ seadma; järjestama; расставить книги на полки raamatuid riiulitele asetama ~ paigutama, расставить шахматы на доске malendeid ~ malenuppe (malelaua) peale panema, расставить в алфавитном порядке tähestikuliselt järjestama ~ paigutama, расставить сети võrke ~ püüniseid välja panema ~ üles seadma (ka ülek.), расставить ударения (sõnadele) rõhumärke panema, правильно расставить рабочую силу tööjõudu õigesti paigutama, расставить пальцы sõrmi laiali ~ harali ajama, расставить ноги jalgu harki ajama;
‣ что kõnek. laiemaks laskma ~ tegema; järele laskma; расставить платье kleiti õmblustest järele laskma
стоять 257 Г несов.
‣ seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); стоять на месте paigal seisma ~ püsima, стоять на ногах püsti seisma, стоять на цыпочках kikivarvul seisma, стоять навытяжку tikksirgelt seisma, стоять спиной к кому seljaga ~ selg kelle poole seisma, стоять в углу nurgas seisma, стоять перед зеркалом peegli ees seisma, стоять на ветру tuule käes seisma, стоять в очереди järjekorras seisma ~ olema, стоять перед глазами silmade ~ silme ees seisma, стоять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, стоять борт о борт pardati ~ pardad vastakuti ~ parras pardas seisma, стоять на мели madalikul seisma ~ olema, стоять на якоре ankrus seisma ~ olema, стоять на вахте vahis seisma ~ olema, стоять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, стоять на стороне кого kelle poolt olema, стоять в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ keskmes olema, стоять у власти võimul olema, valitsema, стоять во главе чего mille eesotsas olema, стоять на повестке дня päevakorras olema, стоять в списке nimekirjas olema, стоять наготове valmis olema, стоять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, стоять в обороне kaitses ~ kaitsel olema, стоять на пoсту (vahi)postil olema ~ seisma, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, стоять лагерем laagris olema, стоять на зимних квартирах talvekorteris olema, стоять перед катастрофой katastroofi ~ suure õnnetuse äärel ~ hukkumas ~ hukul olema, часы стоят kell seisab, работа стоит töö seisab, перед нами стоят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы стоят в вазе lilled on vaasis, слёзы стоят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах стояли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel ~ vees, стояло лето oli suvi, на дворе стоял октябрь käes oli oktoober, стояли солнечные дни olid ~ püsisid päik(e)selised ~ päikest täis päevad, жара стоит palav ~ kuum ilm püsib, peab palavat ~ kuuma ilma, на ногах не стоит ta püsib vaevu jalul, в ушах стоял шум kõrvus kohises, стоит грохот müriseb, mürtsub, стоит смех on kuulda naeru, naerdakse;
‣ стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! стойте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde;
◊ стоять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma; стоять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; стоять на карте kaalul olema; стоять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu ~ hingerahu mitte andma; ругать ~ бранить на чём свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must; стоять выше кого kellest üle olema; стоять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks ~ kindlaks jääma; стоять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel ~ ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel; стоять на ложном пути valel teel olema; стоять на распутье teelahkmel olema; стоять насмерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama; стоять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema
‣ seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); стоять на месте paigal seisma ~ püsima, стоять на ногах püsti seisma, стоять на цыпочках kikivarvul seisma, стоять навытяжку tikksirgelt seisma, стоять спиной к кому seljaga ~ selg kelle poole seisma, стоять в углу nurgas seisma, стоять перед зеркалом peegli ees seisma, стоять на ветру tuule käes seisma, стоять в очереди järjekorras seisma ~ olema, стоять перед глазами silmade ~ silme ees seisma, стоять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, стоять борт о борт pardati ~ pardad vastakuti ~ parras pardas seisma, стоять на мели madalikul seisma ~ olema, стоять на якоре ankrus seisma ~ olema, стоять на вахте vahis seisma ~ olema, стоять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, стоять на стороне кого kelle poolt olema, стоять в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ keskmes olema, стоять у власти võimul olema, valitsema, стоять во главе чего mille eesotsas olema, стоять на повестке дня päevakorras olema, стоять в списке nimekirjas olema, стоять наготове valmis olema, стоять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, стоять в обороне kaitses ~ kaitsel olema, стоять на пoсту (vahi)postil olema ~ seisma, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, стоять лагерем laagris olema, стоять на зимних квартирах talvekorteris olema, стоять перед катастрофой katastroofi ~ suure õnnetuse äärel ~ hukkumas ~ hukul olema, часы стоят kell seisab, работа стоит töö seisab, перед нами стоят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы стоят в вазе lilled on vaasis, слёзы стоят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах стояли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel ~ vees, стояло лето oli suvi, на дворе стоял октябрь käes oli oktoober, стояли солнечные дни olid ~ püsisid päik(e)selised ~ päikest täis päevad, жара стоит palav ~ kuum ilm püsib, peab palavat ~ kuuma ilma, на ногах не стоит ta püsib vaevu jalul, в ушах стоял шум kõrvus kohises, стоит грохот müriseb, mürtsub, стоит смех on kuulda naeru, naerdakse;
‣ стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! стойте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde;
◊ стоять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma; стоять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; стоять на карте kaalul olema; стоять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu ~ hingerahu mitte andma; ругать ~ бранить на чём свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must; стоять выше кого kellest üle olema; стоять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks ~ kindlaks jääma; стоять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel ~ ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel; стоять на ложном пути valel teel olema; стоять на распутье teelahkmel olema; стоять насмерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama; стоять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema
углубление 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) süvendamine (ka ülek.), süvendus, sügavdamine, sügavdus, sügavamaks ~ süvemaks tegemine ~ muutmine; süvenemine, süüvimine (ka ülek.), sügavamaks ~ süvemaks minemine ~ muutumine; углубление окопа kaeviku süvendamine, углубление знаний teadmiste süvendamine;
‣ (без мн. ч.) sügavamale laskmine ~ paigutamine ~ löömine; ehit., tehn. süvistamine, süvistus; sügavamale vajumine ~ laskumine ~ tungimine; углубление свай vaiade süvistamine ~ pinnasesse surumine ~ rammimine;
‣ süvend, nõgu, lohk, süvik, sügavik; anat. õõnestis, sopis; углубление в земле süvend maapinnas ~ pinnases, süvend ~ lohk mullas, в углублении сцены lavasügavuses, lavasügavikus, углубление диска anat. kettaõõnestis, зрительное углубление anat. nägemissopis, optiline sopis;
‣ mer. süvis (laeva veesistumise sügavus); углублени гребного винта sõukruvi süvis, марка углубления süvisemärk
‣ (без мн. ч.) süvendamine (ka ülek.), süvendus, sügavdamine, sügavdus, sügavamaks ~ süvemaks tegemine ~ muutmine; süvenemine, süüvimine (ka ülek.), sügavamaks ~ süvemaks minemine ~ muutumine; углубление окопа kaeviku süvendamine, углубление знаний teadmiste süvendamine;
‣ (без мн. ч.) sügavamale laskmine ~ paigutamine ~ löömine; ehit., tehn. süvistamine, süvistus; sügavamale vajumine ~ laskumine ~ tungimine; углубление свай vaiade süvistamine ~ pinnasesse surumine ~ rammimine;
‣ süvend, nõgu, lohk, süvik, sügavik; anat. õõnestis, sopis; углубление в земле süvend maapinnas ~ pinnases, süvend ~ lohk mullas, в углублении сцены lavasügavuses, lavasügavikus, углубление диска anat. kettaõõnestis, зрительное углубление anat. nägemissopis, optiline sopis;
‣ mer. süvis (laeva veesistumise sügavus); углублени гребного винта sõukruvi süvis, марка углубления süvisemärk
