?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit
волнение 115 С с.
неод.
‣ lainetus; на озере волнение järvel on lainetus;
‣ ülek. erutus, ärevus; быть в сильном волнении väga erutatud olema, прийти в волнение ärevusse sattuma, erutuma, в волнении ärevuses;
‣ (обычно мн. ч.) rahutus(ed); рабочие волнения töölisrahutused
выволочка 73 С ж.
неод.
kõnek.
‣ (без мн. ч.
) väljatirimine, väljalohistamine; ammutamine; выволочка соли из озера soola ammutamine järvest;
‣ nahutus; sakutus, sakutamine, klohmimine; вчера мне была выволочка eile sain nahutada
вытянуться 339* Г сов.
→ несов.
вытягиваться‣ (välja, ära, pikaks) venima; резинка вытянулась kummipael on välja veninud, озеро вытянулось на несколько километров järv on mitu kilomeetrit pikk, вытянуться цепочкой haneritta ~ riburatta asuma, их лица вытянулись ülek.
nende näod venisid pikaks;
‣ kõnek. pikaks kasvama ~ sirguma ~ venima; дети за лето вытянулись lapsed on suvega pikaks kasvanud ~ veninud;
‣ kõnek. end (täies pikkuses) välja sirutama; end sirgeks lööma ~ ajama; он вытянулся в струнку ta ajas enda tikksirgeks, вытянуться на диване sohvale siruli viskama
далеко I Н kaugel, kaugele, kaugelt(ki); eemal, eemale, eemalt; mis on kaugel, kuhu on pikk tee ~ palju maad (minna); далеко на горизонте виднелся лес eemal ~ kaugel silmapiiril paistis mets, далеко от города linnast kaugel ~ eemal, он убежал далеко в лес ta jooksis sügavale metsa, ему далеко за сорок ta on kaugelt üle neljakümne, это далеко не так see pole hoopiski ~ kaugeltki nii, далеко не все sugugi ~ kaugeltki mitte kõik, далеко не сразу sugugi mitte kohe, отсюда до дому очень далеко siit on koju väga palju maad, до обеда ещё далеко lõunani on veel (palju) aega, ему далеко до совершенства ta on täiuslikkusest kaugel, ta jääb täiuslikkusest kaugele;
◊ далеко пойти (elus) kaugele jõudma; далеко заходить ~ зайти в чём milles ~ millega liiale ~ liiga kaugele minema; далеко не уедешь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kaugele ei jõua; далеко ходить ~ искать не нужно pole vaja kaugelt otsida
днём Н päeval, päeva ajal; вчера днём eile päeval;
◊ днём с огнём не найти ~ не сыщешь kõnekäänd otsi või tikutulega, annab tikutulega otsida
нежели союз liter. kui; он умнее, нежели кажется ta on arukam, kui esialgu näib, она сегодня одета теплее, нежели вчера ta on täna soojemalt riides kui eile, прежде нежели войти enne kui siseneda, veel enne sisenemist
обед 1 С м.
неод.
lõuna(söök), dinee; kõnek.
lõuna(vaheaeg); званый обед pidulik lõunasöök (kutsutud külalistele), обед в честь кого dinee ~ lõuna kelle auks, торжественный обед pidulik lõuna, прощальный обед lahkumislõuna, -dinee, обед из трёх блюд kolmest roast koosnev lõuna(söök), kolme käiguga lõuna, плотный обед kõnek.
priske lõuna(söök), сытный обед toitev ~ rammus lõuna(söök), варить обед lõunat ~ lõunasööki keetma ~ tegema, пригласить ~ позвать на обед lõunale kutsuma, звать к обеду lõunasöögile kutsuma, за обедом lõunalauas, во время обеда lõuna(söögi) ajal, на обед (1) lõunale, (2) lõunaks, до обеда enne lõunat, к обеду будем дома lõunaks jõuame koju, перед обедом enne lõunat ~ lõunasööki, после обеда pärast lõunat, ушёл на обед läksin ~ läks lõunale, olin ~ oli lõunale läinud, с обеда пошёл дождь lõunast (peale) hakkas sadama, перерыв на обед lõunavaheaeg
опера 51 С ж.
неод.
ooper; ooperietendus; ooperiteater; ooperitrupp; классическая опера klassikaline ooper, комическая опера koomiline ooper, идти в оперу ooperietendusele ~ ooperiteatrisse minema;
◊ из другой оперы, не из той оперы hoopis teisest ooperist
опора 51 С ж.
неод.
‣ (alus)tugi, tugialus, tugisõlm; sammas; turv, laager; mast; точка опоры toetuspunkt, tugipunkt, опора свода ehit.
võlvi tugi, мёртвая опора tehn.
kinnistugi, опора моста sillasammas, свайная опора vaisammas, башенная опора ehit.
tornsammas, опора путепровода ehit.
viaduktisammas, воздушная опора tehn.
õhklaager, опора на камнях tehn.
kivilaager, плавучая опора ehit.
ujukkandur, одностоечная опора el.
post(mast);
‣ (без мн. ч.) ülek. tugi, toetus, abi; опора семьи pere(konna)tugi, искать опоры у кого kellelt tuge ~ toetust ~ abi otsima, быть опорой для кого kellele toeks olema
отказаться 198 Г сов.
→ несов.
отказываться‣ от кого-чего, с инф.
keelduma, loobuma, mitte omaks tunnistama, lahti ütlema; отказаться петь laulmast keelduma, отказаться от борьбы võitlusest loobuma, отказаться от своих слов oma sõnu tagasi võtma ~ sööma ~ mitte omaks tunnistama, отказаться от родственников sugulastest lahti ütlema, не откажусь поехать sõidan hea meelega, не отказался бы от обеда hea meelega sööks lõunat, poleks midagi lõunasöögi vastu;
‣ с инф. üles ütlema, rikki minema; замок отказался служить lukk läks rikki
перебрать 216 (страд. прич. прош. вр.
перебранный, кр. ф.
перебран, перебратьа, перебратьо, перебратьы) Г сов.
→ несов.
перебирать‣ что läbi vaatama, (välja) valima ~ korjama ~ sortima; перебрать рукописи käsikirju (hoolikalt) läbi vaatama ~ lehitsema ~ lappama, перебрать старые письма vanu kirju läbi sorima ~ lappama, перебрать в памяти все события дня päevasündmusi meenutama ~ mälus läbi sorima, перебрать ягоду marju valima ~ puhastama, перебрать картофель kartuleid sort(eer)ima;
‣ кого-что ülek. läbi võtma ~ arutama; перебрать все возможности kõiki võimalusi läbi kaaluma ~ arutama, перебрать всех знакомых kõiki tuttavaid läbi võtma;
‣ что kõnek. koost lahti võtma ja uuesti kokku panema; перебрать мотор mootorit lahti võtma ja uuesti kokku panema;
‣ что trük. ümber laduma;
‣ что, чего üleliia ~ ülemäära ~ liiga palju võtma; перебрать пять очков viis liigset punkti ~ silma võtma, viis punkti ~ silma ülearu ~ üle normi võtma, перебрать у знакомых много денег kõnek. juba liigagi palju tuttavatelt laenama ~ võlgu võtma, он вчера малость перебрал madalk. ta võttis eile liiga palju, ta jõi end eile liiga täis;
◊ перебрать ~ перебирать в уме ~ в памяти ~ в мыслях кого-что kõike ~ kõiki järjepanu vaimusilma ette manama, kellel-millel vaimusilma eest mööda libiseda laskma, kõike mõttes läbi kaaluma; перебрать ~ перебирать по косточкам кого-что kõnek. keda üksipulgi läbi võtma, mida pisiasjadeni sõeluma ~ läbi arutama
перо ед. ч.
99, мн. ч.
49 С с.
неод.
‣ sulg (ka ülek.
); гусиное перо hanesulg, пуховое перо udusulg, ebesulg, стальное перо terassulg, kirjutussulg, чертёжное перо joonestussulg, плакатное перо plakatisulg, plakatkirjasulg, редисовое перо redissulg, вечное перо täitesulepea, рисунок пером kunst sulejoonistus, перо стрелки raudt.
pöörmesulg (-sule), острое перо писателя ülek.
kirjaniku terav sulg, бойкое перо ülek.
vahe ~ nobe sulg;
‣ (kala)uim; aerulaba; плавательное перо uim, перо весла aerulaba;
‣ (обычно мн. ч.) kõnek. sibulapealsed; küüslaugupealsed; перья лука sibulapealsed;
◊ проба пера suleproov; выходить ~ выйти из-под пера кого kelle sulest ilmuma; одним росчерком пера ühe suletõmbega; ни пуха ни пера kivi kotti; браться ~ взяться за перо sulge haarama; владеть пером osava ~ hea ~ ladusa sulega ~ sõnaosav olema; ни в сказке сказать, ни пером написать kõnekäänd ei sõnul seletada ega kirjas kirjutada; ворона в павлиньих перьях kõnek. iroon. vares paabu(linnu)sulgedes
пробороздить 292 Г сов.
что vaostama (ka ülek.
), vagusid sisse ajama; пробороздить озеро на катере kaatril järve risti ja põiki läbi sõitma, морщины пробороздили его лоб ta otsaesine on ~ oli kortsuvagusid täis, aastad on ~ olid ta näkku vagusid jätnud
пробрать 216 Г сов.
→ несов.
пробирать‣ кого-что kõnek.
haarama, valdama; его пробрал страх teda haaras hirm, её пробрал мороз ta on läbi külmunud;
‣ кого kõnek. läbi võtma, peapesu tegema; вчера его сильно пробрали eile sai ta kõvasti võtta;
‣ что põll. rohima, kitkuma;
‣ madalk. lahku (sisse) kammima
проваляться 254 Г сов.
kõnek.
(teatud aeg v. ajani) vedelema ~ vedelema jääma; проваляться в постели до обеда lõunani voodis vedelema, книги провалялись на чердаке несколько лет raamatud jäid mitmeks aastaks pööningule vedelema
прокосить 319a Г сов.
→ несов.
прокашивать‣ что sisse niitma; прокосить межу piiririba ~ -kaart sisse niitma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) niitma; они прокосили до обеда nad niitsid lõunani
пролежать Г сов.
→ несов.
пролёживать‣ 180 (mõnda aega) lamama ~ pikutama; пролежать до обеда в постели lõunani voodis olema;
‣ 180 (без 1 и 2 л.) (teatud aeg) vedelema, (teatud ajani) seisma jääma; письмо долго пролежало на почте kiri seisis kaua postkontoris;
‣ 181 что kõnek. ära lamama, lamamisest valusaks ~ lohku ~ auku jääma; я пролежал себе бок olen külje ära lamanud, külg on lamamisest valus, ты все диваны пролежал kõik diivanid oled lohku lesinud;
‣ 180 (без несов.) kõnek. (teatud aeg v. ajani) haigevoodis ~ haigena maas olema; он пролежал неделю в жару ta oli nädal aega palavikuga maas
протаскать 165a Г сов.
kõnek.
‣ что (teatud aeg v. ajani) kandma (madalk.
ka rõivaste kohta) ~ tassima; она протаскала дрова до обеда ta oli lõunani puude kandmise ~ tassimisega ametis, он протаскал эти брюки три года ta nühkis neid pükse kolm aastat (kanda);
‣ кого-что jooksutama ~ käima sundima ~ vedama; его протаскали по судам пять лет viis aastat oli ta sunnitud kohtuid pidi käima, viis aastat jooksutati teda kohtuid pidi
протянуть 339a Г сов.
→ несов.
протягивать‣ что üles panema, tõmbama; rajama, viima, juhtima; протянуть верёвку для белья pesunööri üles panema, протянуть телефонную линию telefoniliini üles panema, протянуть канал до реки kanalit jõeni kaevama ~ juhtima ~ välja viima, протянуть дорогу до посёлка teed asulani rajama;
‣ что, (к) кому ette ~ välja sirutama, ulatama, küünitama; протянуть руку вперёд kätt ette sirutama, протянуть руку на прощанье hüvastijätuks kätt ulatama;
‣ что, сквозь v через что läbi tõmbama (ka tehn. metalle survega töötlema); протянуть нитку сквозь игольное ушко niiti nõelasilmast läbi tõmbama ~ ajama;
‣ что tõmbekammiga lõikama;
‣ что kõnek. edasi ~ paigast tirima ~ vedama ~ tõmbama, lohistama; протянуть воз пять метров koormat viis meetrit edasi vedama ~ tirima;
‣ что, без доп. venitama (что, с чем ka kõnek. ülek.), venitades hääldama ~ ütlema; протянуть ноту nooti venitama ~ pikemalt hoidma, протянуть дело до осени asja sügiseni venitama, протянуть время до обеда lõunani (välja) venitama;
‣ 339b kõnek. vastu pidama; старик протянул ещё десять лет vanataat pidas veel kümme aastat vastu, больной долго не протянет haige enam kaua vastu ei pea;
‣ 339b jah. (üle, mille kohal) lendama (lindude kohta);
‣ кого ülek. madalk. (ajalehes, koosolekul) nahutama ~ pähe andma;
‣ кого, чем madalk. kellele äigama, kellel üle küüru tõmbama;
◊ протянуть ноги madalk. koibi välja sirutama ~ sirgu ajama, kõrvu pea alla panema, vedru välja viskama; протянуть руку помощи abistavat kätt ulatama
пух 18 (род. п. ед. ч.
пуха и пуху, предл. п.
о пухе и ~ на пуху) С м.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ udusuled; alus(vill)karvad, alusvill, uduvill; лебяжий пух luige(udu)suled, гусиный пух hane(udu)suled, верблюжий пух kaamelivill, козий пух kitsevill, одеяло на пуху (udu)suletekk;
‣ udemed, udukarvad, ebemed, ehmed; пух одуванчика võililleudemed, -ebemed, тополиный пух papliebemed, прядильный ~ ткацкий пух ketrusebemed;
◊ (разбить) в пух и прах kõnek. pihuks ja põrmuks (tegema); разодеться в пух и прах kõnek. end üles lööma ~ mukkima ~ välja ehtima; (разориться) в пух и прах puruvaeseks ~ puupaljaks jääma; рыльце в пуху у кого kõnek. kes ei ole puhas millest; ни пуха ни пера kivi kotti, nael kummi; (пусть будет) земля ему ~ ей пухом olgu muld talle kerge
расплыться 349 (прош. вр.
расплылось и расплылось, расплылись и расплылись) Г сов.
→ несов.
расплываться‣ laiali minema ~ valguma (ka ülek.
); чернила расплылись на бумаге tint läks paberil laiali, туман расплылся udu läks laiali ~ hajus, лицо расплылось в улыбке nägu venis laiale naerule, nägu läks laia naeru täis;
‣ ülek. kõnek. lihavaks ~ paksuks ~ laiaks minema;
‣ (veekogul) laiali sõitma ~ ujuma; гуси расплылись по озеру haned ujusid mööda järve laiali;
‣ ülek. ähmaseks ~ häguseks muutuma; tuhmuma; фигуры людей расплылись в сумраке inimeste piirjooned tuhmusid hämaruses, inimeste kogud sulasid hämaruse hägusse
скользить 293b Г несов.
libistama, libisema, lihkuma, liuguma; ülek.
liuglema; скользить на лыжах suuskadega libistama, ноги скользят по грязи jalad libisevad poris, рыба скользит в руках kala on käes libe, скользить взглядом pilku üle libiseda laskma, скользить по ~ на льду (1) jääl ~ jää peal liugu laskma, (2) jääl liuglema (uiskudel), лодка скользит по волнам paat liugleb lainetel, луч солнца скользит по озеру päikesekiir mängleb järveveel;
◊ скользить по поверхности latvu mööda ~ ladvuti puudutama ~ käsitlema, pealispinda mööda libisema
сплавать 164b Г сов.
kõnek.
sinna ja tagasi ujuma, ujudes ära käima; сплавать на ту сторону озера järve teisele kaldale ~ üle järve ja tagasi ujuma
сцена 51 С ж.
неод.
‣ (teatri)lava; вращающаяся сцена pöördlava, сцена для репетиции proovilava, оперная сцена ooperilava, работник сцены lavatöötaja, teatritöötaja, мастера сцены lavakunstimeistrid, полвека на сцене pool sajandit laval ~ teatris ~ lavategevust, идти на сцене laval olema, teatris mängima ~ minema ~ mängitama (etenduse kohta), поступать на сцену lavale minema, teatris mängima hakkama (inimese kohta), играть на сцене laval esinema, teatris mängima;
‣ stseen (episood, sündmus; sõnavahetus, tüli; teater etteaste); сцена прощания из романа «Воскресение» lahkumisstseen romaanist «Ülestõusmine», эта сцена запомнилась ему надолго see sündmus ~ episood on talle kauaks meelde jäänud, финальная сцена lõpustseen, массовая сцена massistseen, немая сцена tummstseen, семейная сцена perekonnatüli, уличная сцена tänavatüli, tänavakaklus, сцена ревности armukadedustseen, kiivustüli, устраивать сцены кому kõnek. kellele stseene tegema;
‣ ülek. areen (tegevus- v. võitlusväli); выступить на сцену истории ajalooareenile astuma;
‣ skeene, skenee (antiikteatri lavataust);
◊ сойти ~ сходить со сцены (1) lavalt ~ lavalaudadelt lahkuma, (2) areenilt lahkuma, (3) mängukavast välja langema ~ maha võetama; эта опера не сходит со сцены see ooper on ~ püsib ikka veel mängukavas
точно I Н
‣ (сравн. ст. точнее) täpselt, täpipealt, karvapealt, jõhvilt, jõhvipealt, punktipealt, akuraat (van.); точно перевести täpselt tõlkima, точно в три часа täpselt ~ punkt kell kolm, точно так täpselt, täpipealt nii, так точно just nii (ka sõj.), точнее говоря täpsemalt öeldes, точно по расписанию plaani järgi, täpselt nagu plaanis;
‣ kõnek. tõesti tõemeeli, tõepoolest; точно ли у него есть талант on see kindel, et tal on annet, kas tal tõesti on annet;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. tõesti, tõepoolest; он, точно, немного странен ta on tõesti pisut imelik ~ veider;
‣ точнее сравн. ст. в функции вводн. сл. täpsemalt; он приехал после обеда, точнее, в три часа ta saabus pärast lõunat, täpsemalt kell kolm
хорошо Н
‣ (сравн. ст. лучше) hästi, toredasti, kenasti, tublisti; on hea ~ tore; он хорошо поёт ta laulab hästi, она хорошо одета ta on hästi riides, на улице хорошо väljas on ilus ilm, мне было хорошо mul oli hea olla, тому хорошо, у кого мало забот sellel on hea, kellel on vähe muret, хорошо, что он нас не слышал hea, et ta meid ei kuulnud, ему хорошо смеяться tal on hea naerda, mis tal viga naerda, хорошо тебе советовать mis sul viga nõu anda;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. hästi, hüva, olgu; ну, хорошо, я сделаю по твоему olgu, ma teen sinu tahtmist;
‣ в функции частицы hästi, olgu, hea küll, nõus; хорошо, я приду hästi ~ olgu, ma tulen, вы сделаете это завтра, хорошо teete seda homme, eks;
‣ в функции частицы kõnek. hästi, kena küll, oota sa (ähvardusena); хорошо, я тебе это ещё припомню hästi, küll ma sulle seda veel meelde tuletan ~ tagasi ütlen ~ tagasi teen;
‣ Н → С нескл. с. неод. hea (hindena); получить по математике хорошо matemaatikas nelja saama, учиться на хорошо neljadele ~ hästi õppima