?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 50 artiklit
ага I межд. ahaa, ahah (kahjurõõm, hirmutamine, imestus, rahulolu juhtunuga jne.); ага! догнал тебя! ahaa, sain su kätte! ага! вот и Иван пришёл! ahah, Ivan tuligi!
бег I 21 (предл. п. ед. ч.
о беге, на бегу) С м.
неод.
(без мн. ч.
) jooks, jooksmine (ka sport); задыхаться от бега jooksust hingeldama, застёгивать пальто на бегу käigu peal mantlit kinni nööpima, барьерный бег tõkkejooks, бег на коньках kiiruisutamine, марафонский бег maraton(ijooks), скоростной бег на коньках kiiruisutamine, эстафетный бег teatejooks, стайерский бег pikamaajooks, бег на короткие дистанции lühimaajooks, бег на месте paigaljooks;
◊ (быть) в бегах (1) kõnek.
jooksus ~ lennus olema, ringi jooksma, (2) van.
redus ~ jooksus olema, redutama
брать 216 Г несов.
(eeskätt korduva v. kestva tegevuse puhul) → сов.
взять‣ кого-что, без доп.
võtma; ületama; vallutama; kõnek.
kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
‣ (eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
‣ (ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
‣ (eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
◊ брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
бык I 19 С м.
од.
sõnn, pull; härg; племенной бык tõupull, бой быков härjavõitlus;
◊ здоров как бык kõnek.
terve nagu purikas; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; упереться как бык kõnek.
(nagu sõnn) sõrgu vastu ajama
верить 269b Г несов.
кому-чему, в кого-что uskuma, veendunud olema; верить другу sõpra uskuma, верить каждому слову iga sõna uskuma, верить в лекарства ravimitesse uskuma, верить в победу võidusse uskuma, (не) верить в бога jumalat ~ jumalasse (mitte) uskuma, верить в себя endasse uskuma, не всякому слуху верь ära iga juttu usu;
◊ верить ~ поверить на слово кому kelle sõnu uskuma, keda ausõna peale usaldama; не верить ~ поверить своим (собственным) ушам ~ глазам oma kõrvu ~ silmi mitte uskuma
веровать 171b Г несов.
в кого-что, кому-чему van.
uskuma, veendunud olema, usaldama; вы веруете в бога? kas te jumalat ~ jumalasse usute? веровать в свой талант oma andesse uskuma
вид I 1 (род. п. ед. ч.
вида и виду, предл. п. ед. ч.
о виде, в виду, на виду) С м.
неод.
‣ väljanägemine, välimus; hoiak, olek; внешний вид välimus, väljanägemine, на вид, с виду, по виду pealtnäha, välimuselt, väljanägemiselt, ему на вид лет пятьдесят ta näib viiekümneaastasena, ta näeb välja nagu viiekümneaastane, пальто не имеет никакого вида mantlil pole nägu ega tegu, у него болезненный вид ta näeb haiglane välja, говорить с лукавым видом kavala näoga ~ moega rääkima, рассматривать с видом знатока vaadeldes tarka nägu tegema, с независимым видом sõltumatu hoiakuga, в нетрезвом ~ в пьяном виде joobnud olekus, в разбавленном виде lahjendatuna, lahjendatud kujul, lahjendatust peast, в исправленном виде parandatuna, parandatud peast, в готовом виде valmiskujul, осадки в виде дождя vihm;
‣ vaade; общий вид üldvaade, вид сверху ülaltvaade, pealtvaade, вид из окна vaade aknast, вид на море vaade merele, открытки с видами Таллинна postkaardid Tallinna vaadetega, Tallinna piltpostkaardid;
‣ виды мн. ч. väljavaade, väljavaated; виды на будущее tulevikuväljavaated;
◊ быть на виду (1) silme all ~ silme ees ~ nähtaval ~ vaateväljas olema, (2) silma paistma; у всех на виду kõigi nähes; терять ~ потерять из виду silmist kaotama; при виде кого keda nähes; скрываться ~ скрыться из виду silmapiirilt ~ vaateväljalt kaduma; видал виды kõnek. on palju näinud; делать ~ сделать вид nägu tegema, teesklema; для виду silmakirjaks; иметь в виду silmas pidama; не показывать ~ показать ~ не подавать ~ подать виду mitte välja näitama; иметь виды на кого-что keda-mida silmas pidama, kellele-millele pretendeerima; ни под каким видом mitte mingil juhul ~ kujul; под видом чего ettekäändel; под видом (врача) -na (näit. arstina esinema); упускать ~ упустить из вида ~ из виду kahe silma vahele jätma; ставить ~ поставить на вид кому noomitust tegema; вид на жительство (1) elamisluba, (2) van. isikutunnistus
виза 51 С ж.
неод.
viisa, viisum; виза на выезд, выездная виза väljasõiduviisa, виза на въезд, въездная виза sissesõiduviisa, ставить ~ дать ~ вы дать визу viisat andma, viseerima, продлить визу viisat pikendama, отказать в визе viisat andmast keelduma
влезать 165b Г несов.
→ сов.
влезть‣ на что, во что (üles, peale, otsa, sisse) ronima; влезать на дерево puu otsa ronima, влезать в окно aknast sisse ronima, влезать в чужой карман võõrasse taskusse ronima;
‣ во что kõnek. (sisse, peale) trügima; влезать в трамвай trammi trügima;
‣ во что kõnek. sisse mahtuma kuhu; всё это в чемодан не влезает kõik see ei mahu kohvrisse, нога не влезает в сапог saabas ei lähe jalga, jalg ei mahu saapasse;
◊ влезать ~ влезть в долги kõnek. võlgadesse sattuma; влезать ~ влезть в душу kõnek. halv. (1) kelle hinges sorima, (2) kavalusega kelle usaldust võitma
где Н, частица kus; где ты был? kus sa olid? где попало kus juhtub, вот они где näe, kus nad on, где бы то ни было kus tahes, где бы ни kus (ka) iganes, там, где не ступала нога человека seal, kus pole astunud inimese jalg, где уж мне kõnek. kus nüüd mina, где там kõnek. kus sa sellega
дикий 122 П (кр. ф.
дик, дика, дико, дики; сравн. ст.
диче и дичее, превосх. ст.
дичайший 124)
‣ mets-, uluk-, metsik; дикие звери metsloomad, ulukid, ulukloomad, дикая утка metspart, ulukpart, дикий виноград metsviinapuu, дикая яблоня metsõunapuu, дикие племена metsikud suguharud;
‣ asustamata; дикая местность asustamata maakoht;
‣ ülek. metsik, meeletu, ohjeldamatu; kummaline; дикий гнев meeletu ~ ohjeldamatu raev, дикий крик võigas karjatus ~ karjumine, дикая мысль meeletu mõte, дикий ужас kõnek. jõledus, дикий поступок kõnek. kummaline tegu ~ käitumine;
‣ ülek. kartlik, pelglik, arglik, uje; дикая девочка pelglik ~ arglik tüdruk;
‣ van. tumehall, hallikas;
◊ дикое мясо kõnek. liigliha
до I предлог с род. п.
‣ enne mida; до войны он работал врачом enne sõda töötas ta arstina, за полчаса до работы pool tundi enne töö algust, вставать до петухов enne kukke ja koitu tõusma, до нашей эры enne meie ajaarvamist;
‣ -ni, kuni; с утра до вечера hommikust õhtuni, от зари до зари varahommikust hilisõhtuni, до сих пор seni(ajani), senini, до леса пять километров metsani on viis kilomeetrit, вода доходит до колен vesi ulatub põlvini, волосы до плеч õlgadeni (ulatuvad) juuksed, промокнуть до последней нитки läbimärjaks ~ üdini märjaks saama, дослужиться до генерала kindraliastmeni välja jõudma ~ teenima, до свидания nägemiseni, head aega, билет до Риги pilet Riiga, любить до безумия meeletult armastama, глупо до смешного naeruväärt, начистить до блеска läikima hõõruma, кричать до хрипоты häält kähedaks karjuma, танцевать до упаду varbaid villi tantsima, доводить до слёз nutma ajama;
‣ ligikaudse piirhulga märkimiseks; аудитория вмещает до ста студентов auditoorium mahutab kuni sada üliõpilast;
‣ tegevuse suuna märkimiseks; дотронуться до картины pilti puudutama, у меня дело до тебя madalk. mul on sinu juurde asja, всем дело до меня kõigil on minuga pistmist;
‣ kõnek. eseme märkimiseks, mille suhtes omadus väljendub; жадный до денег rahaahne, охотник до пива õllesõber;
◊ от времени до времени aeg-ajalt; до поры до времени kuni aeg käes, esiotsa; кому не до кого-чего kellel pole tuju, aega, tahtmist milleks, kelle jaoks; (мне) не до шуток (mul) pole naljatuju; (ему) не до разговоров (tal) pole mahti juttu ajada
единение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) kõrgst.
ühinemine, ühendus; в единении сила ühenduses peitub jõud
жить 330 (прош. вр.
жил, жила, жило, не жил и не жил, не жила, не жило и не жило, не жили и не жили) Г несов.
‣ в ком-чём, с кем-чем elama, elunema, olema; жить долго kaua elama, я жил три года в Москве ma elasin kolm aastat Moskvas, жить в дружбе с кем kellega sõpruses elama, жить с братом vennaga koos elama, жить полной жизнью täisverelist elu elama, жить отшельником erakuna elama, жить припеваючи elama nagu kuninga kass, жить в ладу с кем kellega (rahus ja) üksmeeles elama;
‣ чем, на что elatuma, elama; жить своим трудом oma tööst elatuma, жить на свой заработок oma palgast elama ~ elatuma, она живёт детьми lapsed on tema elu sisu ~ elumõte, жить надеждой lootusest elama;
◊ жить своим умом oma aru järgi elama; жить на широкую ногу laialt elama; жить на всём готовом priiülalpidamisel olema; приказал долго жить kõnek. lahkus siit ilmast, heitis hinge
запыхаться 165 Г сов.
от чего, без доп.
hingeldama, lõõtsutama; она запыхалась от бега ta lõõtsutas jooksust
земляной 120 П muld-, mulla-, pinnase-, maa-; van.
mullakarva; земляная пло тина muldpais, земляной пол muldpõrand, земляная краска muldvärv, земляные работы ehit.
mullatööd, земляной щуп pinnasesond, земляная груша bot.
mugulpäevalill (Helianthus tuberosus), maapirn, земляной орех (1) bot.
maapähkel, arahhis (Arachis hypogaea), hiina pähkel, (2) maapähklid, hiina pähklid
знание 115 С с.
неод.
tundmine, teadmine; знание языка keele tundmine, знание жизни elu tundmine, тяга к знаниям teadmahimu, teadusjanu, область знания teadmiste valdkond, teabevaldkond, отрасль знания teadusharu, он обладает глубокими знаниями в чём tal on sügavad teadmised milles, со знанием дела asjatundlikult, oskuslikult, meistri kombel
иго 104 С с.
неод.
(без мн. ч.
) kõrgst.
ike; татарское иго tatari ike, колониальное иго koloniaalike, свергнуть иго iket eneselt heitma
исчезнуть 341 (м. р. прош. вр.
исчез; повел. накл.
исчезни) Г сов.
→ несов.
исчезать где, откуда kaduma (kõnek. ka ülek.
), hävima; она исчезла за дверью ta kadus ukse taha, исчезнуть без следа jäljetult kaduma, исчезнуть из памяти mälust kustuma;
◊ исчезнуть ~ исчезать из глаз ~ из вида silmist ~ silmapiirilt kaduma
кипеть 238 Г несов.
‣ без доп.
, чем, в ком-чём, на чём keema, ülek. ka pulbitsema; чай ~ чайник кипит teevesi keeb, жизнь кипит elu keeb, бой кипит lahing keeb, кипеть гневом vihast keema ~ vahutama, работа кипит töö keeb ~ käib täie hooga, сила кипит в нём temas pulbitseb jõud;
‣ без доп., чем ülek. kobrutama, kihisema; кипеть пеной vahutama, вино кипит в бокале klaasis kihiseb vein;
‣ без доп., чем ülek. kihama; площадь кипела народом väljak kihas rahvast;
◊ кипеть ключом pulbitsema; кровь кипит в ком kelle veri vemmeldab ~ keeb, kelle soontes lõõmab tuli; слёзы кипят у кого nutt on varuks, nutt tuleb peale, pisarad kipitavad kurgus kellel
липа I 51 С ж.
неод.
bot.
pärn (Tilia), pärnapuu; крупнолистная липа suurelehine pärn (Tilia platyphyllos), мелколистная липа harilik pärn (Tilia cordata), lõhmus, niinepuu, липа в цвету (1) pärn õitseb, (2) õitsev pärn
нацедить 313a Г сов.
→ несов.
нацеживать что, чего (mingit kogust) läbi kurnama; täis valama ~ nõristama; нацедить кружку молока kruusi piima täis kurnama, нацедить из бочки пива vaadist õlut laskma
нога 71 (вин. п. ед. ч.
ногу) С ж.
неод.
jalg; правая нога parem jalg, левая нога vasak ~ pahem jalg, передняя нога esimene jalg, задняя нога tagumine jalg, стропильная нога ehit.
sarikas, опорная нога sport tugijalg, не по ноге ei sobi jalga, ei ole jala järgi, стол на трёх ногах kolme jalaga laud, в ногах кровати voodi ~ sängi jalutsis, быть весь день на ногах kogu päeva jalul ~ jalgadel ~ püstijalu olema, взобраться ~ залезть ногами на стул jalgupidi toolile ronima, сбиться с ноги vale jalga astuma (marssimisel), волочить ~ едва таскать ноги vaevalt jalgu järele vedama, вскакивать на ноги püsti kargama, удержаться ~ устоять на ногах jalul püsima, у кого ноги отнялись ~ подломились ~ подкосились kelle jalad läksid nõrgaks, kes vajus kokku, kes püsib vaevalt jalul, переступать ~ переминаться с ноги на ногу paigal tammuma, ühelt jalalt teisele astuma, надевать на босу ногу palja jala otsa panema ~ torkama, перенести болезнь на ногах püstijalu haigust läbi põdema, сидеть нога на ногу jalg üle põlve istuma, сбивать ~ сшибать с ног jalust maha lööma, подставить ногу кому jalga taha panema (ka ülek.
), хромать на обе ноги mõlemat jalga luukama ~ lonkama (ka ülek.
);
◊ без задних ног (спать) madalk.
nagu kott magama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; бежать со всех ног jooksma, nagu jalad võtavad, kõigest jõust jooksma; сбиться с ног kandu rakku jooksma; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; (вооружённый) с ног до головы ~ с головы до ног hambuni relvastatud ~ relvis; одна нога здесь, другая там kõnek.
kähku, kibekiiresti (kuhugi jooksma v. kusagil ära käima); вверх ногами uperkuuti, kummuli; отбиваться руками и ногами от кого-чего käte-jalgadega tagasi tõrjuma; ставить ~ поставить вверх ногами pea peale pöörama; колосс на глиняных ногах liter.
hiiglane savijalgadel; валяться в ногах у кого kelle ees põlvili maas roomama; (быть) на короткой ~ дружеской ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; с левой ноги ~ не с той ноги вставать ~ встать vasaku jalaga voodist tõusma; ноги чьей не будет где kõnek.
kes ei tõsta ~ ei too enam oma jalgagi kuhu; едва ноги носят ~ держат, едва на ногах стоит ~ держится, ноги не держат kõnek.
ei seisa ~ püsib vaevalt jalul (väsimusest, haigusest vm.); ноги протянуть kõnek.
vedru välja viskama, koibi sirgu ajama; ставить ~ поставить на ноги jalule aitama; (быть) одной ногой в могиле haua äärel olema, ühe jalaga hauas olema; ни ногой куда kõnek.
ei tõsta jalgagi kuhu; ни в зуб ногой madalk.
tume nagu tökatipudel, mitte mõhkugi (ei tea); идти в ногу с кем-чем kellega-millega sammu pidama, millega kaasas käima; жить на широкую ногу laialt ~ külla otsas elama
оглянуться 339 Г сов.
→ несов.
оглядываться на кого-что, без доп.
(korraks) tagasi ~ kõnek.
ringi vaatama (ka ülek.
); не успел оглянуться, как прошла зима ei jõudnud ringi vaadatagi, kui talv oli möödas, оглянуться на свою жизнь möödunud elule tagasi vaatama ~ pilku heitma
плошать 165b Г несов.
kõnek.
(märgist) mööda laskma, apsu ~ eksisammu tegema;
◊ на бога надейся, а сам не плошай vanas.
jumalale võid küll loota, aga ole ise ka mees; vrd.
оплошать
подать 227 Г сов.
→ несов.
подавать‣ что, кому, с инф.
kätte andma, ulatama; подать пальто palitut ulatama, подать руку (tere)kätt andma ~ ulatama, подать мяч pallima, servima, подать стул кому tooli ~ istet pakkuma;
‣ что, кому, без доп. almust andma; подать нищему kerjusele almust andma;
‣ что ette andma, kohale toimetama; подать поезд rongi ette andma, карета подана tõld on ukse ees ~ ootab, подать лес на стройку metsamaterjali ehitusele toimetama;
‣ что, кому (sööki) ette andma ~ tooma, serveerima (ka ülek.); подать обед lõunasööki serveerima ~ lauale tooma;
‣ что, без доп. esitama, andma; подать просьбу palvet esitama, подать отчёт aruannet esitama, подать иск hagi esitama, подать заявление avaldust esitama, подать в отставку errumineku palvet esitama, подать надежду lootust andma, подать идею ideed andma, подать повод põhjust andma, подать помощь abi andma, aitama, подать пример eeskuju andma, eeskujuks olema, подать команду käsklust andma, подать сигнал signaalima, signaali andma, подать в суд kohtusse kaebama, подать апелляцию apelleerima, подать признаки жизни elumärki andma ~ ilmutama;
‣ что kõnek. nihutama, lükkama; подать стол влево lauda vasakule nihutama, подать машину вперёд veidi edasi sõitma, autot veidi ettepoole andma;
‣ кого-что, как (kirjanduses, kunstis) kujutama;
◊ не подать ~ не подавать вида ~ виду mitte välja näitama, teist nägugi mitte tegema; подать ~ подавать голос (1) endast elumärki ~ märku andma, (2) häält tegema; рукой подать до чего mis on kiviga visata ~ käega katsuda
показать 198 Г сов.
→ несов.
показывать‣ кого-что, кому-чему (ette) näitama; показать паспорт passi näitama, показать, как делать ette näitama, kuidas teha tuleb, показать больного врачу haiget arstile näitama, показать язык keelt näitama;
‣ чем, на кого-что näitama, osutama; показать пальцем sõrmega ~ näpuga näitama (ka ülek.), показать рукой käega näitama ~ osutama, показать дорогу кому kellele teed näitama ~ juhatama;
‣ кому-чему, что (üles) näitama, ilmutama, demonstreerima, kujutama; часы показали полночь kell näitas kesköötundi, показать прекрасные знания hiilgavaid teadmisi näitama ~ ilmutama, показать лучшее время в беге на 100 м saja meetri jooksus parimat aega saavutama ~ näitama (kõnek.), показать себя на деле end töös näitama, показать опыт katset demonstreerima, показать своё превосходство oma üleolekut näitama ~ demonstreerima, показать в романе romaanis kujutama, я ему покажу kõnek. ma talle (veel) näitan;
‣ (без несов.; без страд. прич.) на кого, с союзом что jur. tunnistama, tunnistust andma; показать под присягой vande all tunnistama ~ tunnistust andma,
‣ показан, показана, показано, показаны (кр. ф. страд. прич.) (on) soovitatav ~ sobiv ~ näidustatud ~ kasulik; больному показан покой haige vajab rahu;
◊ показать ~ показывать (на) дверь кому ust näitama kellele; показать ~ показывать спину (1) selga pöörama, (2) sääri ~ putket tegema; не показать ~ не показывать ~ не подавать ~ не подать (и) вида ~ виду mitte teist nägugi tegema, mitte välja näitama; показать ~ показывать когти ~ ногти ~ ноготки ~ зубы kõnek. hambaid näitama; показать кузькину мать madalk., показать, где pаки зимуют кому kõnek. näitama, kuidas Luukas õlut teeb ~ keedab ~ pruulib; показать ~ показывать кукиш в кармане madalk. (püksi)taskus rusikat pigistama (julguse puudumise tõttu); показать ~ показывать товар лицом keda-mida kõige paremast küljest ~ kõige soodsamas valguses näitama; показать ~ показывать пятки kõnek. sääri ~ putket tegema, varvast laskma ~ viskama
потерять 254a Г сов.
кого-что (ära) kaotama, minetama, käest laskma, millest ilma jääma; потерять ключи võtmeid kaotama, потерять адрес aadressi ära kaotama, потерять отца isa kaotama, потерять зрение nägemist kaotama, nägemisest ilma jääma, потерять всё состояние (kogu) varandusest ilma jääma, потерять дорогу teed kaotama, teelt eksima, потерять след чей (1) kelle jälgi kaotama, (2) ülek.
keda silmapiirilt kaotama, потерять терпение kannatust kaotama, потерять интерес huvi kaotama ~ minetama, потерять надежду lootust kaotama, потерять уважение к кому lugupidamist kaotama kelle vastu, потерять трудоспособность töövõimet kaotama, потерять чувство меры mõõdutunnet kaotama, потерять равновесие tasakaalu kaotama, tasakaalust välja minema, потерять сознание teadvust kaotama, minestama, потерянная в горах деревенька ülek.
mägede vahele äraeksinud küla, потерять высоту lenn.
kõrgust kaotama, вы многое потеряли, что не пришли te jäite paljust ilma, et ei tulnud, ветер потерял силу tuul nõrgenes, потерять в весе kaalus maha võtma, потерять даром время aega (jõude) raiskama ~ kaotsi minna laskma, потерять в чьём мнении kelle silmis langema, всё потеряно kõik on kadunud ~ läbi;
◊ потерять ~ терять голову pead kaotama; потерять ~ терять счёт кому-чему millest ülevaadet kaotama (arvult v. koguselt), mitte enam kokku lugeda jõudma mida; потерять ~ терять из вида ~ из виду кого-что silmist kaotama ~ laskma keda-mida; потерять ~ терять почву под ногами pinda jalge alt kaotama; vrd.
терять
преобразить 293a Г сов.
→ несов.
преображать кого-что ümber kujundama, (teistsuguseks) muutma; зима преобразила поля и леса talv on põldudele ja metsale teise näo andnud
разгорячиться 287 Г сов.
от чего‣ kuumaks ~ palavaks minema, end kuumaks ajama; все разгорячились от работы kõigil läks töötegemisest nahk kuumaks, разгорячиться от вина veinist üle keha kuumaks minema;
‣ ülek. end üles kütma, ägestuma, ärrituma, ägedaks ~ keevaliseks minema; разгорячиться от злости meelepahast ägedaks minema; vrd. горячиться
рог 21 С м.
неод.
‣ sarv (loomal; ka ülek.
; puhkpill); оленьи рога põdrasarved, рога улитки teosarved, охотничий рог jahisarv, пастушеский рог karjasarv, karjapasun, lutusarv, трубить в рог sarve puhuma, рог крюка konksuharu, konksusarv, рог струга höövlisarv, рог якоря ankruharu, рог молодого месяца noorkuu sirp;
‣ рога мн. ч. ülek. sarved;
◊ брать ~ взять быка за рога kõnek. härjal sarvist haarama; как из рога изобилия nagu küllusesarvest; наставлять ~ наставить рога кому kõnek. kellele sarvi tegema ~ pähe panema, keda sarvekandjaks tegema; сломать ~ обломать рога кому madalk. keda põlvili suruma, kellele rõngast ninna panema; согнуть ~ скрутить в бараний рог кого kõnek. keda oinasarveks ~ sõlme keerama, kellega seitset imet tegema; к чёрту на рога kõnek. pärapõrgusse, karukolkasse; у чёрта на рогах kõnek. pärapõrgus, karukolkas
сбросить 273a Г сов.
→ несов.
сбрасывать‣ кого-что alla ~ maha ~ kokku viskama; что (hulgakaupa) alla ~ maha ~ kokku pilduma ~ loopima; kõnek.
pealt ~ kõrvale ~ ära ~ endalt heitma, seljast ~ jalast viskama; ülek.
lahti saama; сбросить с машины мешки autolt kotte (maha) laadima, сбросить ношу с плеч kandamit seljast maha viskama, сбросить на парашюте langevarjuga alla laskma ~ heitma, сбросить в воду vette laskma, сбросить буй mer.
poid sisse viskama ~ laskma, сбросить одеяло tekki pealt viskama ~ ära ajama, сбросить с себя шубу kasukat seljast viskama, сбросить кожу kesta heitma ~ vahetama, сбросить рога sarvi vahetama, сбросить лень ülek.
laiskusest lahti saama;
‣ ülek. что kukutama, (ära) heitma; сбросить самодержавие isevalitsust kukutama, сбросить иго рабства eneselt orjaiket heitma;
‣ что vähendama, maha võtma, alandama; lähtestama, algseisu taastama; info nullima, nullseisu viima; сбросить скорость kiirust vähendama, сбросить цену hinda alandama, hinnast alla jätma, сбросить вес kaalus maha võtma;
‣ что summat arvelaualt kustutama ~ ära lööma; сбросить косточки на счётах arvelauanuppe tagasi lööma ~ lükkima;
‣ что на что ära andma ~ viskama (kaardimängus);
‣ что (vett) ära juhtima;
◊ сбросить ~ сбрасывать с плеч что kaelast ära saama; сбросить ~ сбрасывать со счетов ~ счёта кого-что kõnek. arvelt maha kandma; сбросить жир(ок) kõnek. rasva ~ rasvu maha võtma; сбросить ~ сбрасывать маску oma õiget nägu näitama, maski kõrvale heitma
сварить 305a Г сов.
→ несов.
сваривать что‣ (без несов.
) ära ~ pehmeks ~ valmis keetma; сварить обед lõunat keetma, сварить чай teed keetma, сварить клей liimi keetma, сварить сталь terast sulatama;
‣ (kokku) keevitama;
◊ каши ~ пива не сваришь с кем kõnek. kellega ei saa kokkuleppele ~ toime ~ kellega ei saa ~ ei anna kokku leppida ~ ei anna asju ajada; vrd. варить
свергнуть 344a Г сов.
→ несов.
свергать кого-что‣ kukutama; свергнуть буржуазию kodanlust kukutama, свергнуть с престола troonilt kukutama, свергнуть иго рабства endalt orjaiket heitma;
‣ с чего van. alla heitma ~ viskama, maha paiskama
стакан 1 С м.
неод.
‣ (joogi-, tee-, keedu)klaas; гранёный стакан kandiline ~ tahkudega teeklaas, химический стакан keem.
keeduklaas, стакан сока klaas ~ klaasitäis mahla, стакан для пива õlleklaas, (klaasist) õllekann, за стаканом вина veiniklaasi taga;
‣ kest, ümbris, puks, (lõhkeaugu-, nisa)kann, lõhkeainepuurauk; hülss; стакан снаряда sõj. mürsukann, доильный стакан põll. nisakann, фундаментный стакан ehit. kannvundament, vundamendikann;
◊ буря в стакане воды torm veeklaasis
татарский 129 П Tatari, tatari; Татарский пролив Tatari väin, татарский язык tatari keel, татарское иго aj.
tatari ike, татарский клён bot.
tatari vaher (Acer tataricum), татарская жимолость bot.
tatari kuslapuu (Lonicera tatarica)
тяга I 69 С ж.
неод.
‣ (без мн. ч.
) tõmbamine, tõmme, tõmbus; vedamine, vedu; tõmbejõud, veojõud; тяга дымовой трубы korstna tõmme, конная тяга hobuvedu, hobuveojõud, электрическая тяга elektervedu, тепловозная тяга mootorvedu; сила тяги veojõud, тяга двигателя mootori veojõud;
‣ (без мн. ч.) raudt. veostu, veovärk; служба тяги veoamet;
‣ tõmmits, tõmb; sidevarras, tõmbevarras; tõmbevahend; sideraud, kang, sidekang, riisk; рулевая тяга aut. roolivarras, стрелочная тяга raudt. pöörmetõmmits;
‣ (без мн. ч.) püüe, püüdlus, taotlus, himu, tung; тяга в город tung linna, тяга домой koju kippumine ~ tahtmine, тяга к знаниям teadmishimu, тяга к красоте ilupüüe, ilutaotlus, тяга к чтению lugemishimu, lugemistung
удержать 183a Г сов.
→ несов.
удерживать‣ кого-что kinni ~ käes hoida suutma; я еле удержал стакан в руках suutsin vaevalt ~ vaevu klaasi käes hoida (et ei kukuks);
‣ кого-что säilitama, alles ~ alal hoidma, alles jääma; enese käes hoidma, enese kätte jätma; удержать равновесие tasakaalu säilitama, удержать в памяти meeles pidama, удержать в повиновении sõnakuulmises ~ kuulekuses hoidma, удержать за собой endale ~ enda kätte jätma, удержать город linna enda käes hoidma ~ hoida suutma, команда удержала первое место võistkond suutis esikohta säilitada ~ kaitsta;
‣ что (maksmisel) kinni pidama; удержать пять рублей из заработной платы palgast viis rubla kinni pidama;
‣ кого-что, чем, от чего tagasi hoidma (ka ülek.), kinni pidama, peetama; удержать лошадей hobuseid tagasi hoidma, удержать слёзы pisaraid tagasi hoidma, удержать дыхание hinge tagasi hoidma ~ kinni pidama, удержать гнев viha talitsema ~ tagasi hoidma, удержать кого от необдуманного шага kelle mõtlematut sammu ära hoidma, удержать руками kätega kinni hoidma, удержать улыбку naeratust tagasi hoidma, удержать кого дома keda kodus (kinni) hoidma, удержать за руку käest ~ kättpidi tagasi hoidma
умирать 169b Г несов.
→ сов.
умереть‣ от чего, за кого-что, без доп.
surema (ka ülek.
); ülek.
välja surema, hääbuma; умирать, защищая родину kodumaad kaitstes langema ~ surema ~ surma saama, умирать за свободу vabaduse eest elu andma, умирать от голода nälga surema, умирать от тифа tüüfusesse surema, умирать своей смертью õiget ~ loomulikku surma surema, умирать от скуки kõnek.
igavuse kätte ~ igavusest surema ~ suremas olema, умирать с горя kõnek.
mure kätte surema ~ suremas olema, природа умирает loodus sureb ~ hääbub, дерево умирает puu sureb välja;
‣ (без сов.) только наст. вр. kõnek. (tähenduse intensiivistamisel) sure või ära; умираю устала olen surmani väsinud ~ surmväsinud ~ surmlikult väsinud, умираю есть хочу kõht on nii tühi, et sure või ära, он умирает спать хочет teda vaevab põrgulik uni;
◊ умирать ~ умереть со смеху kõnek. naeru kätte surema, end surnuks ~ lõhki ~ katki naerma; хоть ложись да умирай kõnek. pane või kõrvad pea alla, poe või kirstu
упустить 317 Г сов.
→ несов.
упускать‣ кого-что käest ~ maha pillama, kukkuda laskma; упустить весло из рук aeru käest kukkuda laskma;
‣ кого-что käest (lahti v. minna) laskma; он упустил птицу tal pääses lind käest lahti, упустить зверя ulukit käest laskma;
‣ что ülek. käest ~ mööda laskma, minetama, kasutamata ~ vahele jätma; упустить возможность võimalust minetama ~ mööda laskma ~ käest laskma ~ kasutamata jätma, упустить случай juhust kasutamata jätma ~ mööda laskma, упустить время parajat ~ sobivat aega mööda laskma, упустить из внимания tähele panemata ~ vahele jätma, упустить победу võitu käest laskma, не упускай своего счастья ära oma õnne käest lase;
‣ что madalk. hooletusse jätma, käest ära laskma; упустить порядок korda käest ära laskma, упустить костёр lõkkel kustuda laskma;
◊ упустить ~ упускать из виду ~ из вида кого-что (1) keda-mida silmist laskma, (2) mida kahe silma vahele jätma; не упустить ~ упускать из глаз ~ из виду кого-что keda-mida silmist mitte laskma
утаить 283 Г сов.
→ несов.
утаивать что‣ от кого-чего varjama, peitma, salajas hoidma; утаить правду tõde varjama, утаить свои чувства oma tundeid varjama ~ peitma ~ maha salgama, от него ничего не утаишь tema eest ei saa midagi salajas hoida ~ varjata;
‣ salaja omastama; утаить чужие вещи salaja võõraid asju omastama;
◊ шила в мешке не утаишь vanas. kaua naaskel kotis seisab, ega terav nõel kotis seisa
фиг 18 С м.
неод.
vt.
фига II;
◊ фига с два madalk.
ei mõtlegi (teha, öelda vm.), mitte sinnapoolegi, ära loodagi, tuhkagi; ни фига madalk.
(mitte) tuhkagi, mõhkugi; ни фига (себе) madalk.
tohoo till ae!; на фиг madalk.
õige mul (tarvis), kah mul asja
фига II 69 С ж.
неод.
madalk.
trääs; показать фигу trääsa näitama;
◊ получить фигу с маслом madalk.
kooki moosiga saama, säh sulle kooki moosiga; смотреть в книгу, (а) видеть фигу kõnek.
silm seletab, aga nupp ei noki, mitte mõhkugi ~ tuhkagi taipama ~ aru saama ~ jagama
филе I нескл. С с. неод. kok. filee (pehme liha; sellest valmistatud toit); филе из баранины lambafilee, филе птицы linnufilee, тресковое филе tursafilee, мороженое филе külmutatud filee
финал 1 С м.
неод.
finaal (ka sport, muus.
); lõpp; финал соревнований võistluste finaal ~ lõpp, финал оперы ooperi finaal, выйти в финал finaali ~ lõppvooru ~ lõppvõistlusele pääsema
хилый 119 П (кр. ф.
хил, хилa и хила, хило, хилы) kidur, põdur, hädine, vilets, armetu, igerik; хилый ребёнок kidur ~ põdur ~ haiglane laps, хил здоровьем põdura ~ viletsa ~ kehva tervisega, хилое растение kidur taim, хилый дом igerik maja, хилые руки kidurad ~ kuivetunud käed
чёрт 5 (мн. ч. им. п.
черти, род. и вин. п.
чертей, дат. п.
чертям, твор. п.
чертями, предл. п.
о чертях) С м.
од.
kurat, saatan, kurivaim, vanapagan, vanatühi, vanakuri, põrguvürst, vanaõelus, vanakurat, vanasarvik, pärgel; работать как чёрт nagu hobune ~ nagu meeletu tööd tegema, какой ты, к чёрту, врач kõnek.
mis pagana arst sa ka oled, не верить ни в бога, ни в чёрта mitte jumalat ega kuradit uskuma;
◊ послать ко всем чертям ~ к чёрту kõnek.
põrgusse ~ kuradile saatma; ни к чёрту не годится kõnek.
ei kõlba kusagile ~ kuradilegi ~ kassi saba allagi; сам чёрт не поймёт ~ не разберёт kõnek.
keegi kurat ei saa aru, vanakuratki ~ tontki ei saa otsa peale; у чёрта на куличках kõnek.
karukolkas, pärapõrgus, põrgupõhjas, maailma otsas; чем чёрт не шутит kõnek.
paljugi mis ~ ei või iialgi teada, mis võib juhtuda, tont teab, kuidas läheb; чёрт дёрнул кого kõnek.
kes kurat käskis kellel mida teha; чёрт попутал кого kõnek.
kiusatus tuli peale kellele; чёрта с два madalk.
keda kuraditki ei..., võta näpust; бояться кого как чёрт ладана kõnek.
kartma keda nagu vanakurat välku; ни богу свечка, ни чёрту кочерга kõnek.
(kes) pole ei liha ega kala, (kellest) pole põrguharki ega taevavärki, kahvatu kuju (olema); всё пошло ~ полетело к чёрту kõnek.
kõik lendas kuradile ~ vastu taevast ~ läks vett vedama; чёрт возьми ~ побери madalk.
kurat võtku ~ võtaks, põrgu ~ kirevase päralt; ни черта нет madalk.
tuhkagi pole; чёрт знает что madalk.
kurat ~ tont teab mis; не так страшен чёрт, как его малюют vanas.
kurat polegi nii hirmus, kui teda maalitakse, asi ei olegi nii hull, kui pealt paistab; в тихом омуте черти водятся vanas.
vaga vesi, sügav põhi; кой ~ какой чёрт madalk.
(1) mis ~ kes kurat, (2) mis pagan; на кой ~ какой чёрт madalk.
mis pagana ~ kuradi pärast ~ jaoks; ни один чёрт kõnek.
mitte keegi kurat ~ ükski tont; (сам) чёрт ногу ~ голову сломит kõnek.
kõik on pilla-palla, vanakurigi murrab oma kaela; один чёрт madalk.
üks kama kõik; тьфу (ты) чёрт madalk.
sa tuline ~ sinine ~ sarviline saatan, ptüi, põrguline; до чёрта madalk.
kuradimoodi, põrgumoodi, roppumoodi; чёрт носит кого где madalk.
kus kurat keegi küll ringi kolab ~ on; одному чёрту известно kõnek.
mida teab ainult vanakurat ise
шило 94 С с.
неод.
naaskel; столярное шило naaskelpuur, шорницкое шило sadulsepanaaskel, морское шило zool.
harilik madunõel (kala Nerophis ophidion);
◊ шила в мешке не утаишь vanas.
naasklit kotis ei peida, kaua naaskel kotis seisab; менять шило на мыло kõnek.
vihma käest räästa alla sattuma; шилом моря не нагреешь nagu tilk (vett) kuumale kerisele ~ kivile
шиш 29 С м.
неод.
madalk.
trääs; показать шиш trääsa näitama;
◊ шиш с маслом (получить ~ дать) madalk.
säh sulle kooki moosiga, millest tuleb ~ tuli suu puhtaks pühkida, mitte kui midagi saama; ни шиша madalk.
tuhkagi, kübetki, õhkagi, miskitki; на какие шиши (жить, приобретать) madalk.
mis rahade eest
шоколадный 126 П‣ šokolaadi-; шоколадная фабрика šokolaadivabrik, шоколадное мороженое šokolaadijäätis, шоколадная кон фета šokolaadikompvek, шоколадное масло šokolaadivõi, шоколадное дерево kakaopuu, шоколадные бобы kakaooad;
‣ šokolaadivärvi, šokolaadikarva, šokolaadpruun; шоколадного цвета šokolaadivärvi, šokolaadikarva, шоколадное пальто šokolaadikarva ~ šokolaadpruun mantel