[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit
Serveri koormus liiga suur, ei sordi.
близкий 122 П (кр. ф. близок, близка, близко, близки и близки; сравн. ст. ближе, превосх. ст. ближайший 124)
‣ lähedane, ligidane, lähedal asuv; lühike, väike (vahemaa kohta); близкие друзья lähedased sõbrad, близкие отношения soojad suhted, близкие взгляды lähedased ~ sarnased vaated, близкие по содержанию sisult lähedased, он был близок с моим отцом tema ja mu isa olid lähedased tuttavad ~ seisid teineteisele väga lähedal, близкий конец peane ~ peatselt saabuv lõpp, он близок к обмороку ta on minestuse lävel ~ äärel, он близок к истине ta on tõe jälil, ближе к делу asume asja juurde, близкое расстояние lühike ~ väike vahemaa;
‣ П → С близкие мн. ч. од. omaksed
‣ lähedane, ligidane, lähedal asuv; lühike, väike (vahemaa kohta); близкие друзья lähedased sõbrad, близкие отношения soojad suhted, близкие взгляды lähedased ~ sarnased vaated, близкие по содержанию sisult lähedased, он был близок с моим отцом tema ja mu isa olid lähedased tuttavad ~ seisid teineteisele väga lähedal, близкий конец peane ~ peatselt saabuv lõpp, он близок к обмороку ta on minestuse lävel ~ äärel, он близок к истине ta on tõe jälil, ближе к делу asume asja juurde, близкое расстояние lühike ~ väike vahemaa;
‣ П → С близкие мн. ч. од. omaksed
друг I ед. ч. 18, мн. ч. 50 С м. од.
‣ sõber; друг детства lapsepõlvesõber, закадычный друг kõnek. südamesõber, друзья природы loodus(e)sõbrad;
‣ poolehoidja, pooldaja;
◊ друг дома majasõber (ka naise armuke), perekonnasõber, -tuttav; будь другом kõnek. ole täitsamees
‣ sõber; друг детства lapsepõlvesõber, закадычный друг kõnek. südamesõber, друзья природы loodus(e)sõbrad;
‣ poolehoidja, pooldaja;
◊ друг дома majasõber (ka naise armuke), perekonnasõber, -tuttav; будь другом kõnek. ole täitsamees
друзья им. п. мн. ч. С друг
заспорить 269b Г сов. с кем, о ком-чём, без доп. (vastu) vaidlema hakkama, vaidlusse laskuma; друзья заспорили sõbrad läksid vaidlema
и II союз
‣ (rinnastav sidesõna) ja, ning; отец и мать isa ja ema, дождь прошёл, и всё вокруг засверкало sadu lakkas ja ümberkaudu lõi kõik särama, нет, нет и нет, нет и ещё раз нет ei ja veel kord ei, целиком и полностью täielikult;
‣ (ja) pealegi; у него много работы, и прескучной tal on palju tööd, pealegi väga igavat, я мало жил, и жил в плену olen vähe ilmas elanud ja sedagi vangistuses;
‣ -ki, -gi, ka; как и все его друзья nagu kõik tema sõbradki, этим разговор и кончился sellega jutt lõppeski, так оно и было nii see oligi, будешь работать -- и деньги будут hakkad tööle, tuleb ka raha, так он и сделал nii ta tegigi;
‣ väljendis всё... и... üha, ikka, järjest, aina; метель становилась всё сильнее и сильнее tuisk aina tugevnes, она нравится мне всё больше и больше ta hakkab mulle üha enam meeldima, а она всё говорила и говорила tema aga muudkui rääkis edasi;
‣ kuid, aga; он хотел встать, и не смог ta tahtis tõusta, kuid ei suutnud, в молодости я хотел стать врачом -- и не стал nooruses tahtsin arstiks saada, aga ei saanud;
‣ (loetlemisel) nii... kui (ka), niihästi... kui ka; и берёзовая роща, и пруд, и поле -- всё тонет в тумане nii kasesalu, tiik kui (ka) põld on uttu mattunud
‣ (rinnastav sidesõna) ja, ning; отец и мать isa ja ema, дождь прошёл, и всё вокруг засверкало sadu lakkas ja ümberkaudu lõi kõik särama, нет, нет и нет, нет и ещё раз нет ei ja veel kord ei, целиком и полностью täielikult;
‣ (ja) pealegi; у него много работы, и прескучной tal on palju tööd, pealegi väga igavat, я мало жил, и жил в плену olen vähe ilmas elanud ja sedagi vangistuses;
‣ -ki, -gi, ka; как и все его друзья nagu kõik tema sõbradki, этим разговор и кончился sellega jutt lõppeski, так оно и было nii see oligi, будешь работать -- и деньги будут hakkad tööle, tuleb ka raha, так он и сделал nii ta tegigi;
‣ väljendis всё... и... üha, ikka, järjest, aina; метель становилась всё сильнее и сильнее tuisk aina tugevnes, она нравится мне всё больше и больше ta hakkab mulle üha enam meeldima, а она всё говорила и говорила tema aga muudkui rääkis edasi;
‣ kuid, aga; он хотел встать, и не смог ta tahtis tõusta, kuid ei suutnud, в молодости я хотел стать врачом -- и не стал nooruses tahtsin arstiks saada, aga ei saanud;
‣ (loetlemisel) nii... kui (ka), niihästi... kui ka; и берёзовая роща, и пруд, и поле -- всё тонет в тумане nii kasesalu, tiik kui (ka) põld on uttu mattunud
извериться 269 Г сов. → несов. извериваться в ком-чём, без доп. kõnek. usaldust kelle vastu ~ usku kellesse-millesse kaotama; друзья изверились во мне sõbrad ei usu enam minusse
навязаться 198 Г сов. → несов. навязываться кому, к кому, с чем, с инф. kõnek. halv. peale tikkuma ~ tükkima ~ pressima, end peale sundima, pealetükkiv olema; навязаться к кому в гости kellele vägisi külla tulema ~ tikkuma, навязаться на дружбу ~ в друзья sõbraks tükkima, навязаться со своими разговорами vestluskaaslaseks tükkima, oma juttudega tüütama;
◊ навязаться на голову ~ на шею чью nuhtluseks ~ veskikiviks kaelas olema kellel
◊ навязаться на голову ~ на шею чью nuhtluseks ~ veskikiviks kaelas olema kellel
неразлучный 126 П (кр. ф. неразлучен, неразлучна, неразлучно, неразлучны) lahutamatu; неразлучные друзья lahutamatud sõbrad
окружать 169a Г несов. → сов. окружить кого-что ümbritsema, ümber olema, piirama; парк окружал дом со всех сторон maja oli keset parki ~ pargi keskel, его окружают друзья tema ümber on sõbrad, окружать кого вниманием kelle vastu tähelepanelik olema
отвернуться 338 Г сов. → несов. отвёртываться
‣ keeramisel ~ kruvimisel lahti tulema, küljest ~ otsast ära tulema; гайка отвернулась kruvi tuli lahti;
‣ (несов. также отворачиваться) üles käänduma; рукав куртки отвернулся jopi käis käändus üles;
‣ (несов. также отворачиваться) от кого-чего, без доп. kõrvale ~ ära pöörduma; ülek. selga pöörama; отвернуться к окну akna poole pöörduma, отвернуться в сторону kõrvale pöörduma, pead kõrvale pöörama, друзья отвернулись от него sõbrad jätsid ta maha ~ pöörasid talle selja
‣ keeramisel ~ kruvimisel lahti tulema, küljest ~ otsast ära tulema; гайка отвернулась kruvi tuli lahti;
‣ (несов. также отворачиваться) üles käänduma; рукав куртки отвернулся jopi käis käändus üles;
‣ (несов. также отворачиваться) от кого-чего, без доп. kõrvale ~ ära pöörduma; ülek. selga pöörama; отвернуться к окну akna poole pöörduma, отвернуться в сторону kõrvale pöörduma, pead kõrvale pöörama, друзья отвернулись от него sõbrad jätsid ta maha ~ pöörasid talle selja
отступиться 323 Г сов. → несов. отступаться от кого-чего, без доп. kõnek.
‣ loobuma, ära ütlema; отступиться от своих требований oma nõudmistest taganema ~ lahti ütlema, отступиться от своего слова oma sõna mitte pidama;
‣ maha jätma, eemale tõmbuma; друзья от него отступились sõbrad tõmbusid temast eemale
‣ loobuma, ära ütlema; отступиться от своих требований oma nõudmistest taganema ~ lahti ütlema, отступиться от своего слова oma sõna mitte pidama;
‣ maha jätma, eemale tõmbuma; друзья от него отступились sõbrad tõmbusid temast eemale
познаваться 219 Г несов.
‣ ilmsiks tulema; друзья познаются в беде sõpra tuntakse hädas;
‣ страд. к познавать
‣ ilmsiks tulema; друзья познаются в беде sõpra tuntakse hädas;
‣ страд. к познавать
прежний 121 П
‣ endis-, endine, eelnev, eelmine; в прежнее время endisajal, прежние друзья endised sõbrad, его прежний роман tema eelmine romaan, прежняя судимость jur. eelnev karistatus;
‣ П → С прежнее с. неод. (без мн. ч.) olnu, möödunu, möödanik, minevik
‣ endis-, endine, eelnev, eelmine; в прежнее время endisajal, прежние друзья endised sõbrad, его прежний роман tema eelmine romaan, прежняя судимость jur. eelnev karistatus;
‣ П → С прежнее с. неод. (без мн. ч.) olnu, möödunu, möödanik, minevik
рассеяться 259 Г сов. → несов. рассеиваться
‣ laiali minema, hajuma (ka ülek.); облака рассеялись pilved läksid laiali, друзья рассеялись по всей стране sõbrad on üle kogu maa laiali läinud, туман рассеялся udu hajus, колонна рассеялась kolonn valgus laiali, надежды рассеялись lootused haihtusid ~ kadusid, грусть рассеялась nukrus kadus, гнев рассеялся viha lahtus;
‣ ülek. meelt lahutama; рассеяться после работы pärast tööd meelt lahutama
‣ laiali minema, hajuma (ka ülek.); облака рассеялись pilved läksid laiali, друзья рассеялись по всей стране sõbrad on üle kogu maa laiali läinud, туман рассеялся udu hajus, колонна рассеялась kolonn valgus laiali, надежды рассеялись lootused haihtusid ~ kadusid, грусть рассеялась nukrus kadus, гнев рассеялся viha lahtus;
‣ ülek. meelt lahutama; рассеяться после работы pärast tööd meelt lahutama
связать 198 Г сов. → несов. связывать
‣ кого-что, чем kokku ~ ühte ~ kinni siduma ~ sõlmima ~ köitma; raad. sidestama; связать концы верёвок nööriotsi kokku siduma ~ sõlmima, связать вещи в узелок asju kompsu siduma ~ panema, связать руки кому (1) käsi kinni siduma ~ köidikusse panema, (2) ülek. käsist ~ käsist-jalust siduma;
‣ кого-что, с кем-чем liitma, ühendama, siduma (ka keem.; ka ülek.), niduma (seesmiselt siduma); связать электрический провод elektrijuhet ühendama, связать себя обещанием end lubadusega siduma, связать свою судьбу со школой oma saatust kooliga siduma, одно явление связано с другим üks nähtus on seotud teisega, это дело связано с риском see asi on riskiga seotud ~ on riskantne, поездка связана с большими расходами sõit on kulukas ~ seotud suurte kuludega, друзья связаны на всю жизнь sõbrad on kogu eluks ühte liidetud, sõprus seob neid kogu eluks, связать чью волю kelle tahet aheldama, связать инициативу algatust ~ initsiatiivi ~ ettevõtlikkust piirama ~ kitsendama;
‣ (без несов) что (valmis) kuduma ~ heegeldama; связать чулок sukka valmis kuduma;
◊ связать ~ связывать язык кому kõnek. kellel suud lukku panema, mitte suudki lahti teha laskma; связать ~ связывать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist-jalust ~ käsist ja jalust siduma; не уметь ~ не мочь двух слов связать kahte sõnagi ritta panna ~ seada mitte oskama; vrd. вязать
‣ кого-что, чем kokku ~ ühte ~ kinni siduma ~ sõlmima ~ köitma; raad. sidestama; связать концы верёвок nööriotsi kokku siduma ~ sõlmima, связать вещи в узелок asju kompsu siduma ~ panema, связать руки кому (1) käsi kinni siduma ~ köidikusse panema, (2) ülek. käsist ~ käsist-jalust siduma;
‣ кого-что, с кем-чем liitma, ühendama, siduma (ka keem.; ka ülek.), niduma (seesmiselt siduma); связать электрический провод elektrijuhet ühendama, связать себя обещанием end lubadusega siduma, связать свою судьбу со школой oma saatust kooliga siduma, одно явление связано с другим üks nähtus on seotud teisega, это дело связано с риском see asi on riskiga seotud ~ on riskantne, поездка связана с большими расходами sõit on kulukas ~ seotud suurte kuludega, друзья связаны на всю жизнь sõbrad on kogu eluks ühte liidetud, sõprus seob neid kogu eluks, связать чью волю kelle tahet aheldama, связать инициативу algatust ~ initsiatiivi ~ ettevõtlikkust piirama ~ kitsendama;
‣ (без несов) что (valmis) kuduma ~ heegeldama; связать чулок sukka valmis kuduma;
◊ связать ~ связывать язык кому kõnek. kellel suud lukku panema, mitte suudki lahti teha laskma; связать ~ связывать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist-jalust ~ käsist ja jalust siduma; не уметь ~ не мочь двух слов связать kahte sõnagi ritta panna ~ seada mitte oskama; vrd. вязать
сойтись 374 Г сов. → несов. сходиться
‣ kokku saama; сойтись на полдороге poolel teel kokku saama ~ kohtuma;
‣ kokku kogunema ~ tulema; сошлись друзья sõbrad tulid kokku, сошлось много гостей oli tulnud palju külalisi ~ võõraid;
‣ kokku ~ ühte langema ~ minema (ka ülek.), ühtima; ühte meelt olema; цифры сошлись arvud läksid ~ langesid kokku, показания свидетелей сошлись tunnistajate ütlused langesid kokku, наши мнения сошлись meie arvamused langesid ~ läksid ühte, сойтись во взглядах ühel arvamusel ~ ühisel seisukohal olema, они сошлись во вкусах neil oli üks ~ sama maitse, они не сошлись характерами nende iseloomud ei sobinud, сойтись на ринге poksiringis kokku minema;
‣ с кем sõbrunema, sõbraks saama; они сошлись в школьные годы nad said sõpradeks koolipäevil;
‣ с кем kõnek. kokku elama hakkama;
‣ в чём kokku leppima, kokkulepet saama, kokkuleppele jõudma; сойтись в цене hinnas kokkuleppele ~ jutule saama;
‣ kinni ~ kokku andma; пояс не сошёлся vöö ei andnud kinni ~ kokku;
◊ свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. ega maailm veel kelle-mille pärast hukas ole, kelle-mille pärast ei lähe veel maailm hukka, egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), kelle-mille pärast ei kustu veel päike
‣ kokku saama; сойтись на полдороге poolel teel kokku saama ~ kohtuma;
‣ kokku kogunema ~ tulema; сошлись друзья sõbrad tulid kokku, сошлось много гостей oli tulnud palju külalisi ~ võõraid;
‣ kokku ~ ühte langema ~ minema (ka ülek.), ühtima; ühte meelt olema; цифры сошлись arvud läksid ~ langesid kokku, показания свидетелей сошлись tunnistajate ütlused langesid kokku, наши мнения сошлись meie arvamused langesid ~ läksid ühte, сойтись во взглядах ühel arvamusel ~ ühisel seisukohal olema, они сошлись во вкусах neil oli üks ~ sama maitse, они не сошлись характерами nende iseloomud ei sobinud, сойтись на ринге poksiringis kokku minema;
‣ с кем sõbrunema, sõbraks saama; они сошлись в школьные годы nad said sõpradeks koolipäevil;
‣ с кем kõnek. kokku elama hakkama;
‣ в чём kokku leppima, kokkulepet saama, kokkuleppele jõudma; сойтись в цене hinnas kokkuleppele ~ jutule saama;
‣ kinni ~ kokku andma; пояс не сошёлся vöö ei andnud kinni ~ kokku;
◊ свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. ega maailm veel kelle-mille pärast hukas ole, kelle-mille pärast ei lähe veel maailm hukka, egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), kelle-mille pärast ei kustu veel päike
