[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 69 artiklit
беспрестанно Н lakkamatult; беспрестанно повторять одно и то же lakkamatult ~ lõputult ~ aina ühte ja sama kordama ~ korrutama
вечно Н igavesti; kõnek. alati, alalõpmata; вечно опаздывать kõnek. alalõpmata hilinema, вечно одно и то же alati ~ aina üks ja sama
воздавать 219 Г несов. → сов. воздать liter.
‣ что, кому-чему andma, osutama, avaldama, üles näitama (au jm. kohta); воздавать должное героям kangelastele au osutama, воздавать по заслугам vastavalt teenetele hindama;
‣ чем, за что tasuma; воздавать злом за добро head kurjaga tasuma, воздавать сторицею kõrgst. sajakordselt tasuma, воздавать тем же samaga tasuma
‣ что, кому-чему andma, osutama, avaldama, üles näitama (au jm. kohta); воздавать должное героям kangelastele au osutama, воздавать по заслугам vastavalt teenetele hindama;
‣ чем, за что tasuma; воздавать злом за добро head kurjaga tasuma, воздавать сторицею kõrgst. sajakordselt tasuma, воздавать тем же samaga tasuma
вольно предик. väljendis вольно же тебе (вам, ему) было madalk. (no) oli sul (teil, temal) vaja ~ tarvis
всё II Н kõnek.
‣ ikka, aina, aiva, vaid; дождь всё ещё лил ikka veel valas vihma, он всё ещё здесь ta on ikka veel siin, как он ни старается, всё ничего не выходит kuidas ta ka ei püüa(ks), ikka ei tule midagi välja, он всё работает и работает ta aina töötab (ja töötab), это всё ты виноват see on kõik sinu süü, selles oled vaid sina süüdi;
‣ в функции частицы ikka, aina, üha; больному всё хуже haigel läheb üha halvemaks, всё дальше aina kaugemale, всё же ikkagi, siiski
‣ ikka, aina, aiva, vaid; дождь всё ещё лил ikka veel valas vihma, он всё ещё здесь ta on ikka veel siin, как он ни старается, всё ничего не выходит kuidas ta ka ei püüa(ks), ikka ei tule midagi välja, он всё работает и работает ta aina töötab (ja töötab), это всё ты виноват see on kõik sinu süü, selles oled vaid sina süüdi;
‣ в функции частицы ikka, aina, üha; больному всё хуже haigel läheb üha halvemaks, всё дальше aina kaugemale, всё же ikkagi, siiski
всякий 129 М
‣ iga, igasugune; mingi; всякий встречный iga vastutulija, во всяком случае igal juhul, на всякий случай igaks juhuks, всякие книги igasugused raamatud, всякий раз одно и то же alati üks ja sama, без всякого сомнения vähimagi kahtluseta, без всякой жалости vähimagi halastuseta;
‣ М → С всякий м. од. igaüks; с этим всякий справится sellega tuleb igaüks toime;
‣ М → С всякое с. неод. (без мн. ч.) igasugune; всякое бывает kõike tuleb ette
‣ iga, igasugune; mingi; всякий встречный iga vastutulija, во всяком случае igal juhul, на всякий случай igaks juhuks, всякие книги igasugused raamatud, всякий раз одно и то же alati üks ja sama, без всякого сомнения vähimagi kahtluseta, без всякой жалости vähimagi halastuseta;
‣ М → С всякий м. од. igaüks; с этим всякий справится sellega tuleb igaüks toime;
‣ М → С всякое с. неод. (без мн. ч.) igasugune; всякое бывает kõike tuleb ette
группироваться 172 Г несов.
‣ rühmituma, grupeeruma; rühmadesse jaotuma; одни и те же факты группируются различно samad tõigad rühmituvad mitmeti;
‣ страд. к группировать; vrd. сгруппироваться
‣ rühmituma, grupeeruma; rühmadesse jaotuma; одни и те же факты группируются различно samad tõigad rühmituvad mitmeti;
‣ страд. к группировать; vrd. сгруппироваться
делать 164a Г несов. кого-что, кем-чем, из чего, кому-чему, для кого-чего, каким tegema; sooritama; valmistama; делать всё охотно kõike meelsasti tegema, что он делает? mida ta (ometi) teeb? делать ошибки vigu tegema, делать покупки sisseoste tegema, делать выбор valikut tegema, делать долги võlgu tegema, делать предложение кому kellele abieluettepanekut tegema, делать различие vahet tegema, делать упрёки etteheiteid tegema, делать обход med. visiite tegema, делать кого несчастным keda õnnetuks tegema, делать опыты katseid tegema ~ sooritama, делать поворот pööret tegema ~ sooritama, делать вывод järeldust tegema, järeldama, делать усилие jõudu pingutama, jõupingutusi tegema, делать уроки koolitükke õppima, (kodus) koolitööd tegema, делать бумагу paberit valmistama, делать стулья toole valmistama, делать гимнастику võimlema, делать наблюдения vaatlema, делать обобщения üldistama, делать взнос sisse maksma, делать упор на чём rõhutama mida, делать снимки pildistama, делать ссылку на что viitama millele, делать знаки märku andma, делать сцену stseeni korraldama, делать секретарём sekretäriks võtma ~ määrama, машина делает 100 км в час auto sõidab 100 kilomeetrit tunnis, что (ж, же) делать, нечего делать pole (midagi) parata, что мы ни делали mida me ka iganes ette võtsime;
◊ делать ~ сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema; делать глазки silma tegema; делать ~ сделать хорошую ~ весёлую мину при плохой игре halva mängu juures head nägu tegema; делать ~ сделать из мухи слона sääsest elevanti tegema; делать ~ сделать ставку на кого-что kellele-millele lootma, panust tegema ~ asetama; делать ~ сделать вид ~ лицо , что... tegema näo, et...; от нечего делать igavusest; vrd. сделать
◊ делать ~ сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema; делать глазки silma tegema; делать ~ сделать хорошую ~ весёлую мину при плохой игре halva mängu juures head nägu tegema; делать ~ сделать из мухи слона sääsest elevanti tegema; делать ~ сделать ставку на кого-что kellele-millele lootma, panust tegema ~ asetama; делать ~ сделать вид ~ лицо , что... tegema näo, et...; от нечего делать igavusest; vrd. сделать
долбить 302 Г несов.
‣ что, чем raiuma; taguma, toksima; peiteldama; долбить долотом peitliga raiuma, долбить лёд jääd lahti raiuma, дятел усердно долбил дерево rähn toksis usinasti puud, долбить лодку ruht tegema ~ õõnestama, капля долбит камень tilkki uuristab kivi;
‣ madalk. korrutama, pähe taguma ~ tuupima; долбить одно и то же ühte ja sama korrutama, долбить правила reegleid pähe taguma ~ tuupima; vrd. выдолбить
‣ что, чем raiuma; taguma, toksima; peiteldama; долбить долотом peitliga raiuma, долбить лёд jääd lahti raiuma, дятел усердно долбил дерево rähn toksis usinasti puud, долбить лодку ruht tegema ~ õõnestama, капля долбит камень tilkki uuristab kivi;
‣ madalk. korrutama, pähe taguma ~ tuupima; долбить одно и то же ühte ja sama korrutama, долбить правила reegleid pähe taguma ~ tuupima; vrd. выдолбить
дух 18 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) vaim (ka filos.); vaimulaad; meeleolu; боевой дух võitlusvaim, дух времени ajavaim, сильный духом kindlameelne, в духе дружбы sõbralikus vaimus ~ õhkkonnas, воспитывать в духе патриотизма isamaalikus ~ patriotismi vaimus kasvatama, продолжать в том же духе samas vaimus jätkama, поднимать дух meeleolu ülendama ~ tõstma, соотношение духа и материи vaimse ja materiaalse vahekord;
‣ од. vaim; злые духи kurjad vaimud, вызывать духов vaime välja kutsuma, нечистый дух kurivaim, vanakuri;
‣ (без мн. ч.) kõnek. lõhn; lehk, hais; van. murd. õhk; грибной дух seenelõhn;
‣ väljendeis на духу kirikl. pihil, как на духу täiesti avameelselt;
◊ дух занимается ~ занялся у кого hing jääb ~ jäi rindu kinni kellel; дух захватывает ~ захватило у кого, от чего hing jäi kinni kellel millest, matab hinge kellel; испустить дух van. iroon. hinge heitma; переводить ~ перевести дух (sügavalt) hinge tõmbama ~ endale hingetõmbeaega lubama; во весь дух kõigest jõust, elu eest; вышибать ~ вышибить душу ~ дух из кого madalk. kabelimatsu andma kellele, maha koksama keda; дух вон из кого kõnek. kes viskas vedru välja; (быть) в добром ~ хорошем расположении духа heas meeleolus olema; (быть) в духе heas tujus olema; падать ~ упасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; собираться ~ собраться с духом ennast koguma, südant rindu võtma; ни сном ни духом (не знаю ~ не ведаю) pole aimugi ~ ei teadnud mõhkugi ~ ööd ega päeva; живым духом kõnek. välkkiirelt; одним ~ единым духом ühe hingetõmbega, ühe soojaga ~ raksuga; не хватает ~ хватило духу у кого на что kellel ei jätku ~ ei jätkunud julgust milleks, kelle vaim ei ole ~ ei olnud valmis milleks; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest pole kuulda ei kippu ega kõppu; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; чтобы и духу чьего (здесь) не было kõnek. et kellest siin enam lõhnagi ~ haisugi järel ei oleks
‣ (без мн. ч.) vaim (ka filos.); vaimulaad; meeleolu; боевой дух võitlusvaim, дух времени ajavaim, сильный духом kindlameelne, в духе дружбы sõbralikus vaimus ~ õhkkonnas, воспитывать в духе патриотизма isamaalikus ~ patriotismi vaimus kasvatama, продолжать в том же духе samas vaimus jätkama, поднимать дух meeleolu ülendama ~ tõstma, соотношение духа и материи vaimse ja materiaalse vahekord;
‣ од. vaim; злые духи kurjad vaimud, вызывать духов vaime välja kutsuma, нечистый дух kurivaim, vanakuri;
‣ (без мн. ч.) kõnek. lõhn; lehk, hais; van. murd. õhk; грибной дух seenelõhn;
‣ väljendeis на духу kirikl. pihil, как на духу täiesti avameelselt;
◊ дух занимается ~ занялся у кого hing jääb ~ jäi rindu kinni kellel; дух захватывает ~ захватило у кого, от чего hing jäi kinni kellel millest, matab hinge kellel; испустить дух van. iroon. hinge heitma; переводить ~ перевести дух (sügavalt) hinge tõmbama ~ endale hingetõmbeaega lubama; во весь дух kõigest jõust, elu eest; вышибать ~ вышибить душу ~ дух из кого madalk. kabelimatsu andma kellele, maha koksama keda; дух вон из кого kõnek. kes viskas vedru välja; (быть) в добром ~ хорошем расположении духа heas meeleolus olema; (быть) в духе heas tujus olema; падать ~ упасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; собираться ~ собраться с духом ennast koguma, südant rindu võtma; ни сном ни духом (не знаю ~ не ведаю) pole aimugi ~ ei teadnud mõhkugi ~ ööd ega päeva; живым духом kõnek. välkkiirelt; одним ~ единым духом ühe hingetõmbega, ühe soojaga ~ raksuga; не хватает ~ хватило духу у кого на что kellel ei jätku ~ ei jätkunud julgust milleks, kelle vaim ei ole ~ ei olnud valmis milleks; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest pole kuulda ei kippu ega kõppu; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; чтобы и духу чьего (здесь) не было kõnek. et kellest siin enam lõhnagi ~ haisugi järel ei oleks
же, ж I частица
‣ ju, ometi (rõhutamiseks); он же врач ta on ju arst, почему же ты не отвечаешь? miks sa ometi ei vasta?
‣ just, sama (kõrvutamiseks ja samastamiseks); в тот же день samal päeval, такая же книга just samasugune raamat, сейчас же otsekohe, jalamaid, здесь же siinsamas, всё же siiski, ikkagi;
‣ kõnek. ühtlasi ka; он же и врач samal ajal on ta ka arst
‣ ju, ometi (rõhutamiseks); он же врач ta on ju arst, почему же ты не отвечаешь? miks sa ometi ei vasta?
‣ just, sama (kõrvutamiseks ja samastamiseks); в тот же день samal päeval, такая же книга just samasugune raamat, сейчас же otsekohe, jalamaid, здесь же siinsamas, всё же siiski, ikkagi;
‣ kõnek. ühtlasi ka; он же и врач samal ajal on ta ka arst
же, ж II союз aga, kuid (vastandamiseks ja täpsustamiseks); я уезжаю, товарищ же остаётся mina sõidan ära, sõber ~ seltsimees aga jääb siia, когда мы ушли, ушли же мы вечером,... kui me lahkusime, lahkusime me aga õhtul...
жевать 178 Г несов. что, чем närima, mäluma; näsima; ülek. kõnek. nämmutama; жевать табак tubakat närima, жевать губами muigutama, лошадь жуёт удила hobune närib suuraudu, жевать одну и ту же фразу sama lauset nämmutama
жук 19 С м. од.
‣ põrnikas, sitikas, mardikas; майский жук maipõrnikas, навозный жук sitasitikas, porbulane, колорадский картофельный жук zool. kartulimardikas, koloraado mardikas (Leptinotarsa decemlineata);
‣ ülek. madalk. kelm, vemmal; ну и жук же он! on aga vemmal!
‣ põrnikas, sitikas, mardikas; майский жук maipõrnikas, навозный жук sitasitikas, porbulane, колорадский картофельный жук zool. kartulimardikas, koloraado mardikas (Leptinotarsa decemlineata);
‣ ülek. madalk. kelm, vemmal; ну и жук же он! on aga vemmal!
заладить Г сов. madalk.
‣ 270a что korrutama, ühte ja sama (visalt) kordama (hakkama); заладил одно и то же ta korrutab aina sama;
‣ 270b с инф., без доп. midagi (visalt, tihti) tegema hakkama; ветер заладил с севера tuul hakkas põhjast puhuma, он заладил к нам ходить ta hakkas tihti meil käima
‣ 270a что korrutama, ühte ja sama (visalt) kordama (hakkama); заладил одно и то же ta korrutab aina sama;
‣ 270b с инф., без доп. midagi (visalt, tihti) tegema hakkama; ветер заладил с севера tuul hakkas põhjast puhuma, он заладил к нам ходить ta hakkas tihti meil käima
занемочь 380 (без страд. прич.) Г сов. → несов. занемогать без доп., чем kõnek. haigeks ~ tõbiseks jääma, haigestuma; он занемог не на шутку ta jäi tõsiselt haigeks, занемочь той же болезнью samasse tõppe jääma
зарядить II 289 (без страд. прич.) Г сов. что, с инф., без доп. kõnek. mida pidevalt ~ korduvalt tegema hakkama; дождь зарядил надолго seadis pikale sajule, он зарядил ходить в театр ta sattus teatrihoogu ~ teatriskäimise hoogu, зарядить одно и то же aina üht ja sama (asja) korrutama ~ raiuma
захотеться 242 Г сов. безл. кому, чего, с инф. tahtma hakkama; мне захотелось пить mul tuli joogijanu, моей дочери захотелось иметь такую же куклу minu tütar hakkas samasugust nukku tahtma, мне не захотелось идти в кино mul ei olnud tahtmist kinno minna
и III частица isegi, ka, -gi, -ki; (küll) ikka, (küll) alles; он и спасибо не сказал ta isegi ei tänanud, и охота тебе заниматься пустяками on sul ka tahtmist tühja-tähjaga tegelda, это и для него не легко temalegi ei ole see kerge, ega see temalegi kerge ole, довольно и того aitab sellestki, и какой же он стал высокий küll ta on ikka suureks kasvanud ~ pikaks veninud
извозиться 313 Г сов. в чём, без доп. madalk. end mustaks määrima ~ (ära) reenama; где же ты так извозился? kus sa küll end nii ära määrinud ~ reenanud oled?
изволить 269b Г несов.
‣ чего, с инф. van. soovima; suvatsema, vaevaks võtma; чего изволите teie soov palun, mida soovite, куда изволите (ехать)? kuhu soovite sõita? извольте выйти palun ~ suvatsege lahkuda ~ välja minna, что же ты не изволил явиться? miks sa ei võtnud vaevaks kohale ilmuda?
‣ изволь, извольте (только повел. накл.) kõnek. hea küll, hästi, nõus; изволь, я поеду hästi, ma sõidan;
‣ изволь, извольте (только повел. накл.) kõnek. palun, ol(g)e lahke(d); eks proovi(ge), eks katsu(ge); вот бумага, извольте palun, paber on siin
‣ чего, с инф. van. soovima; suvatsema, vaevaks võtma; чего изволите teie soov palun, mida soovite, куда изволите (ехать)? kuhu soovite sõita? извольте выйти palun ~ suvatsege lahkuda ~ välja minna, что же ты не изволил явиться? miks sa ei võtnud vaevaks kohale ilmuda?
‣ изволь, извольте (только повел. накл.) kõnek. hea küll, hästi, nõus; изволь, я поеду hästi, ma sõidan;
‣ изволь, извольте (только повел. накл.) kõnek. palun, ol(g)e lahke(d); eks proovi(ge), eks katsu(ge); вот бумага, извольте palun, paber on siin
к II предлог с дат. п.
‣ suuna v. suundumuse märkimisel pool(e), juurde, vastu, -le, omastavaline täiend jt.; бежать к лесу metsa poole jooksma, дым поднимается к небу suits tõuseb taevasse ~ taeva poole, к востоку от города linnast ida pool ~ poole, ехать к брату venna poole ~ juurde sõitma ~ minema, подойти к окну akna alla ~ juurde minema, стоять лицом к лицу silmitsi ~ silm silma vastu seisma, прислониться к стене seina vastu najatuma, vastu seina toetuma, он равнодушен к книгам ta on raamatute vastu ükskõikne, дорога к мосту sillale viiv tee, sillatee, путь к счастью õnnetee, tee õnnele, переход от страха к радости pööre hirmult rõõmule, плыть от острова к острову saarelt saarele ~ saarte vahet sõitma (vesitsi), наклониться к ребёнку lapse kohale kummarduma, на подступах к Днепру Dnepri ~ Dnipro lähistel, припасть к земле end maad ligi suruma, интерес к спорту spordihuvi, воля к победе võidutahe, любовь к родине kodumaa-armastus, приучить к порядку korraga harjutama keda;
‣ kuuluvust, lisamist v. lähedust märkides -sse, -ga, -le, juurde, külge, kõrval ja täiend; принадлежать к высшему обществу kõrgemasse seltskonda kuuluma, присоединиться к компании seltskonnaga liituma, к двум прибавить три kahele liita kolm, пришить к платью kleidi külge õmblema, плечо(м) к плечу õlg õla kõrval, к спору о приросте населения iibeainelise vaidluse sekka ~ puhul, печенье к чаю teeküpsis, предисловие к книге raamatu eessõna, к тому же pealegi, liiati, kummati(gi), lisaks veel;
‣ ajapiiri puhul -ks jt.; к первому января esimeseks jaanuariks, часам к пяти umbes kella viieks, к утру дождь прошёл hommikuks oli ~ jäi vihm üle, к вечеру õhtu eel, vastu õhtut, õhtu poole, õhtuks;
‣ otstarbe näitamisel -ks või omastavaline täiend; готовиться к экзаменам eksamiteks õppima ~ valmistuma, стол, накрытый к завтраку hommikueineks kaetud laud, приготовиться к бою lahinguks valmis ~ lahinguvalmis olema, end lahinguvalmis seadma, представить к награде autasustuseks esitama, к счастью õnneks, к чему milleks, misjaoks, это ни к чему milleks see ~ seda, seda pole vaja, это не к добру see ei tähenda head, подарок ко дню рождения sünnipäevakink, пуговицы к пальто mantlinööbid, пригодный к употреблению kasutamiskõlblik, tarvituskõlblik;
‣ kohasuse näitamisel; это вам не к лицу see ei sobi teile, замечание было к месту märkus oli asjakohane;
◊ принимать ~ принять к сведению teatavaks võtma; к слову сказать muide, muuseas, kui jutt juba sellele läks; ни к селу ни к городу kohatult, asja ees, teist taga; ни к чему, не к чему pole mõtet; к чёрту! kõnek. kuradile
‣ suuna v. suundumuse märkimisel pool(e), juurde, vastu, -le, omastavaline täiend jt.; бежать к лесу metsa poole jooksma, дым поднимается к небу suits tõuseb taevasse ~ taeva poole, к востоку от города linnast ida pool ~ poole, ехать к брату venna poole ~ juurde sõitma ~ minema, подойти к окну akna alla ~ juurde minema, стоять лицом к лицу silmitsi ~ silm silma vastu seisma, прислониться к стене seina vastu najatuma, vastu seina toetuma, он равнодушен к книгам ta on raamatute vastu ükskõikne, дорога к мосту sillale viiv tee, sillatee, путь к счастью õnnetee, tee õnnele, переход от страха к радости pööre hirmult rõõmule, плыть от острова к острову saarelt saarele ~ saarte vahet sõitma (vesitsi), наклониться к ребёнку lapse kohale kummarduma, на подступах к Днепру Dnepri ~ Dnipro lähistel, припасть к земле end maad ligi suruma, интерес к спорту spordihuvi, воля к победе võidutahe, любовь к родине kodumaa-armastus, приучить к порядку korraga harjutama keda;
‣ kuuluvust, lisamist v. lähedust märkides -sse, -ga, -le, juurde, külge, kõrval ja täiend; принадлежать к высшему обществу kõrgemasse seltskonda kuuluma, присоединиться к компании seltskonnaga liituma, к двум прибавить три kahele liita kolm, пришить к платью kleidi külge õmblema, плечо(м) к плечу õlg õla kõrval, к спору о приросте населения iibeainelise vaidluse sekka ~ puhul, печенье к чаю teeküpsis, предисловие к книге raamatu eessõna, к тому же pealegi, liiati, kummati(gi), lisaks veel;
‣ ajapiiri puhul -ks jt.; к первому января esimeseks jaanuariks, часам к пяти umbes kella viieks, к утру дождь прошёл hommikuks oli ~ jäi vihm üle, к вечеру õhtu eel, vastu õhtut, õhtu poole, õhtuks;
‣ otstarbe näitamisel -ks või omastavaline täiend; готовиться к экзаменам eksamiteks õppima ~ valmistuma, стол, накрытый к завтраку hommikueineks kaetud laud, приготовиться к бою lahinguks valmis ~ lahinguvalmis olema, end lahinguvalmis seadma, представить к награде autasustuseks esitama, к счастью õnneks, к чему milleks, misjaoks, это ни к чему milleks see ~ seda, seda pole vaja, это не к добру see ei tähenda head, подарок ко дню рождения sünnipäevakink, пуговицы к пальто mantlinööbid, пригодный к употреблению kasutamiskõlblik, tarvituskõlblik;
‣ kohasuse näitamisel; это вам не к лицу see ei sobi teile, замечание было к месту märkus oli asjakohane;
◊ принимать ~ принять к сведению teatavaks võtma; к слову сказать muide, muuseas, kui jutt juba sellele läks; ни к селу ни к городу kohatult, asja ees, teist taga; ни к чему, не к чему pole mõtet; к чёрту! kõnek. kuradile
как II союз kui, nagu, just nagu (võrdluse puhul); он такой же, как прежде ta on samasugune kui ~ nagu ennegi, будьте как дома tundke end nagu kodus, как назло nagu kiuste, как будто justkui, just nagu, белый как снег lumivalge, напишу, как приеду nii(pea) kui kohale jõuan, kirjutan;
◊ как один (человек) nagu üks mees; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud
◊ как один (человек) nagu üks mees; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud
как III частица
‣ kuidas (imestuse, hämmelduse väljendamiseks); как, разве все здесь? kas tõesti on kõik kohal? как же она этого не заметила kuidas ta seda küll ei märganud, как бы не так kõnek. või veel, oota sa seda;
‣ kõnek. kui, kus alles (osutab tegevuse äkilisusele); он как вскочит tema aga kargas äkki püsti, а он как поскользнись, да и упал äkki ta libises ja kukkus
‣ kuidas (imestuse, hämmelduse väljendamiseks); как, разве все здесь? kas tõesti on kõik kohal? как же она этого не заметила kuidas ta seda küll ei märganud, как бы не так kõnek. või veel, oota sa seda;
‣ kõnek. kui, kus alles (osutab tegevuse äkilisusele); он как вскочит tema aga kargas äkki püsti, а он как поскользнись, да и упал äkki ta libises ja kukkus
когда I Н
‣ millal, kunas; когда он придёт? millal ta tuleb? когда же собрание? millal siis koosolek tuleb ~ on? да когда же я на вас сердился! millal ma siis teie peale pahane olen olnud!
‣ в функции союзн. сл. kui, millal; в то лето, когда... sel suvel, kui ~ mil..., когда бы ни ükskõik millal;
‣ madalk. (vahete)vahel, mõnikord; почитаем когда vahel ehk loeme;
‣ madalk. kunagi; слыхал ты когда что-нибудь подобное? kas oled säärast enne kuulnud? когда как kuidas kunagi
‣ millal, kunas; когда он придёт? millal ta tuleb? когда же собрание? millal siis koosolek tuleb ~ on? да когда же я на вас сердился! millal ma siis teie peale pahane olen olnud!
‣ в функции союзн. сл. kui, millal; в то лето, когда... sel suvel, kui ~ mil..., когда бы ни ükskõik millal;
‣ madalk. (vahete)vahel, mõnikord; почитаем когда vahel ehk loeme;
‣ madalk. kunagi; слыхал ты когда что-нибудь подобное? kas oled säärast enne kuulnud? когда как kuidas kunagi
кошмар 1 С м. неод.
‣ košmaar, luupainaja, painajalik uni ~ nägemus;
‣ ülek. kõnek. painajalikkus, õudus, õud, ööv;
‣ в функции предик. kõnek. (on) õudne ~ kohutav; это же кошмар! oo õudust!
‣ košmaar, luupainaja, painajalik uni ~ nägemus;
‣ ülek. kõnek. painajalikkus, õudus, õud, ööv;
‣ в функции предик. kõnek. (on) õudne ~ kohutav; это же кошмар! oo õudust!
легион 1 С м. неод. sõj. leegion (väeüksus; ülek. määratu hulk); иностранный легион võõrleegion, легион мальчишек terve leegion poisse, poistekari;
◊ имя (же) им легион liter. nende nimi ~ aru on leegion (neid on terve leegion)
◊ имя (же) им легион liter. nende nimi ~ aru on leegion (neid on terve leegion)
мгновение 115 С с. неод. hetk, silmapilk, moment, viiv; в то же мгновение samal hetkel, на мгновение hetkeks, viivuks, ни на мгновение mitte hetkekski, mitte silmapilgukski;
◊ в мгновение ока silmapilk(selt), kohe, hetkega
◊ в мгновение ока silmapilk(selt), kohe, hetkega
мерить 269a, kõnek. 253 (меряю...) Г несов.
‣ кого-что, чем, на что mõõtma, mõõtu võtma; мерить шестом глубину latiga sügavust mõõtma, мерить шагами sammudega mõõtma, мерить температуру кому, у кого kelle(l) ihusoojust ~ palavikku mõõtma, мерить землю maad mõõtma, мерить расстояние по карте kaardi järgi vahemaad mõõtma;
‣ что kõnek. (selga v. jalga) proovima; мерить туфли kingi jalga proovima;
◊ мерить вёрсты ~ землю kõnek. (jalgadega) maad ~ kilomeetreid mõõtma; мерить одной мерой ~ меркой ~ на один аршин ~ на одну мерку кого-что sama mõõdupuuga mõõtma keda-mida; мерить той же мерой кому liter. sama mõõduga tasuma ~ vastu mõõtma; мерить на свой аршин ~ своим аршином ~ своей меркой кого-что oma mõõdupuuga mõõtma; мерить глазами ~ взглядом кого pilguga mõõtma keda; vrd. смерить, померить
‣ кого-что, чем, на что mõõtma, mõõtu võtma; мерить шестом глубину latiga sügavust mõõtma, мерить шагами sammudega mõõtma, мерить температуру кому, у кого kelle(l) ihusoojust ~ palavikku mõõtma, мерить землю maad mõõtma, мерить расстояние по карте kaardi järgi vahemaad mõõtma;
‣ что kõnek. (selga v. jalga) proovima; мерить туфли kingi jalga proovima;
◊ мерить вёрсты ~ землю kõnek. (jalgadega) maad ~ kilomeetreid mõõtma; мерить одной мерой ~ меркой ~ на один аршин ~ на одну мерку кого-что sama mõõdupuuga mõõtma keda-mida; мерить той же мерой кому liter. sama mõõduga tasuma ~ vastu mõõtma; мерить на свой аршин ~ своим аршином ~ своей меркой кого-что oma mõõdupuuga mõõtma; мерить глазами ~ взглядом кого pilguga mõõtma keda; vrd. смерить, померить
миг 18 С м. неод. (обычно без мн. ч.) hetk, silmapilk, moment, viiv; на миг hetkeks, ни на миг (mitte) hetkekski, в один миг silmapilk(selt), в тот же миг samal hetkel
молодчина 51 С од. (без мн. ч.) kõnek.
‣ м. vt. молодец 1;
‣ м. и ж. предик. on tubli; on tubli poiss ~ tüdruk; ну и молодчина же он küll ta on alles tubli
‣ м. vt. молодец 1;
‣ м. и ж. предик. on tubli; on tubli poiss ~ tüdruk; ну и молодчина же он küll ta on alles tubli
монета 51 С ж. неод. münt, metallraha; kõnek. raha; золотая монета kuldraha, -münt, медная монета vaskraha, -münt, серебряная монета hõberaha, -münt, памятная монета mälestusmünt, юбилейная монета juubelimünt, мелкая ~ разменная монета peenraha, vahetusraha, звонкая монета kõnek. metall (raha kohta), kõlisev, чеканить монету müntima, raha lööma, münte vermima;
◊ ходячая монета kulunud tõde; платить ~ отплатить той же монетой sama mõõduga tasuma ~ vastama; принимать ~ принять за чистую монету puhta kullana võtma; гони монету madalk. lao raha lagedale, otsi raha välja
◊ ходячая монета kulunud tõde; платить ~ отплатить той же монетой sama mõõduga tasuma ~ vastama; принимать ~ принять за чистую монету puhta kullana võtma; гони монету madalk. lao raha lagedale, otsi raha välja
мусолить 269a Г несов. что madalk.
‣ süljega määrima ~ niisutama ~ märjaks tegema, ilastama; (ära) käperdama; мусолить карандаш на языке pliiatsit suus niisutama, мусолить нагрудник pudipõlle ilastama;
‣ ülek. nämmutama, venitama, jokutama; мусолить одно и то же ühe ja sama asja kallal nämmutama; vrd. замусолить
‣ süljega määrima ~ niisutama ~ märjaks tegema, ilastama; (ära) käperdama; мусолить карандаш на языке pliiatsit suus niisutama, мусолить нагрудник pudipõlle ilastama;
‣ ülek. nämmutama, venitama, jokutama; мусолить одно и то же ühe ja sama asja kallal nämmutama; vrd. замусолить
надо предик. кому-чему, с инф., кого-чего, кого-что on vaja, on tarvis, tuleb, peab; надо послать за ним tuleb talle keegi järele saata, мне надо туда сходить ma pean seal ära käima, mul tuleb ~ on vaja ~ on tarvis seal ära käia, мебель -- что надо kõnek. mööbel on selline, nagu olema peab, так надо nii peab olema, что тебе здесь надо? kõnek. mis sa siit otsid? не хочешь -- не надо kõnek. kui ei taha, pole tarvis, очень мне надо kõnek. õige mul tarvis, надо вам сказать pean teile ütlema;
◊ надо же! madalk. mis sa ütled! надо думать, надо полагать ilmselt, loomulikult, muidugi; так (ему) и надо! kõnek. paras (talle)! далеко ходить не надо pole tarvis kaugelt otsida
◊ надо же! madalk. mis sa ütled! надо думать, надо полагать ilmselt, loomulikult, muidugi; так (ему) и надо! kõnek. paras (talle)! далеко ходить не надо pole tarvis kaugelt otsida
наконец Н
‣ lõpuks, viimaks; наконец он пришёл lõpuks (ometi) ta tuli, наконец -то! viimaks ometi! ometi ükskord! иди же наконец! tule ~ mine ometi! tule ~ mine juba (üks)kord!;
‣ в функции вводн. сл. (lõppude) lõpuks; наконец, вы можете и отказаться lõppude lõpuks te võite ju ka ära ütelda
‣ lõpuks, viimaks; наконец он пришёл lõpuks (ometi) ta tuli, наконец -то! viimaks ometi! ometi ükskord! иди же наконец! tule ~ mine ometi! tule ~ mine juba (üks)kord!;
‣ в функции вводн. сл. (lõppude) lõpuks; наконец, вы можете и отказаться lõppude lõpuks te võite ju ka ära ütelda
нет
‣ частица ei; нет, я не согласен ei, ma pole nõus, идёшь или нет? (kas) tuled või ei (tule)? нет так нет kui ei, siis ei, никак нет van. ei, ülepea mitte, nalj. teps mitte, sõj. ei (ole);
‣ предик. кого-чего ei ole, pole; нет свободного времени pole vaba aega, нет сомнений pole mingit kahtlust, его уже нет на свете teda pole enam, ta on surnud, нет сил встать pole jõudu tõusta, нет слов рассказать об этом pole sõnu, et seda edasi anda ~ sellest rääkida, нет ничего лучше pole midagi paremat, нет (того) чтобы помочь et appi tuldaks ~ mindaks, ei seda ole, тебе нет дела до этого pole sinu asi ~ mure, билетов больше нет piletid on otsas, его всё нет и нет ta ei tule ega tule, а то нет? kõnek. kas pole nii ~ õigus? чего только там нет mida seal kõike ei ole, ему цены нет ta on kuldaväärt;
‣ частица kõnek. väljendeis да нет, (так) нет же, так нет aga ei, ei, mitte;
‣ частица → С 1 м. неод. nalj. väljendab puudumist; пирог с нетом täidiseta pirukas;
◊ на нет и суда нет kõnekäänd (kui) ei, siis ei, surm ka ei võta sealt, kust võtta pole; нет как нет kadus nagu tina tuhka; и в помине нет кого-чего kõnek. ei ole olemaski keda-mida; лица нет на ком kes on näost ära; нет худа без добра vanas. pole halba ilma heata; сводить ~ свести на нет kõnek. nulliks tegema, hävitama, maha mängima; сходить ~ сойти ~ сводиться ~ свестись на нет kõnek. (1) tühja ~ luhta minema, tühja jooksma, tähtsust minetama, (2) hoopis kaduma (näit. heli kohta)
‣ частица ei; нет, я не согласен ei, ma pole nõus, идёшь или нет? (kas) tuled või ei (tule)? нет так нет kui ei, siis ei, никак нет van. ei, ülepea mitte, nalj. teps mitte, sõj. ei (ole);
‣ предик. кого-чего ei ole, pole; нет свободного времени pole vaba aega, нет сомнений pole mingit kahtlust, его уже нет на свете teda pole enam, ta on surnud, нет сил встать pole jõudu tõusta, нет слов рассказать об этом pole sõnu, et seda edasi anda ~ sellest rääkida, нет ничего лучше pole midagi paremat, нет (того) чтобы помочь et appi tuldaks ~ mindaks, ei seda ole, тебе нет дела до этого pole sinu asi ~ mure, билетов больше нет piletid on otsas, его всё нет и нет ta ei tule ega tule, а то нет? kõnek. kas pole nii ~ õigus? чего только там нет mida seal kõike ei ole, ему цены нет ta on kuldaväärt;
‣ частица kõnek. väljendeis да нет, (так) нет же, так нет aga ei, ei, mitte;
‣ частица → С 1 м. неод. nalj. väljendab puudumist; пирог с нетом täidiseta pirukas;
◊ на нет и суда нет kõnekäänd (kui) ei, siis ei, surm ka ei võta sealt, kust võtta pole; нет как нет kadus nagu tina tuhka; и в помине нет кого-чего kõnek. ei ole olemaski keda-mida; лица нет на ком kes on näost ära; нет худа без добра vanas. pole halba ilma heata; сводить ~ свести на нет kõnek. nulliks tegema, hävitama, maha mängima; сходить ~ сойти ~ сводиться ~ свестись на нет kõnek. (1) tühja ~ luhta minema, tühja jooksma, tähtsust minetama, (2) hoopis kaduma (näit. heli kohta)
ну II частица
‣ kas tõesti? mine’nd ikka! noo! да ну? noo, kas tõesti?
‣ noh, jaa (vastus hüüdele); Мама, а мама! -- Ну? Ema, ae! -- Noh, mis on?;
‣ no, noh (väljenduse tugevdamisel); ну, конечно no muidugi, ну, так что же! (1) noh, kuidas siis jääb, (2) noh, ja mis siis (sellest), ну, кажется, можно ехать noh, ilmselt võib teele asuda, noh, võib vist sõita ~ sõitma hakata, ну что за жизнь! no küll on ikka elu!
‣ частица, союз kõnek. noh, heakene küll; ну, наступил вечер noh, saabuski õhtu, ну, я к себе пойду heakene küll, lähen oma tuppa;
‣ madalk. (noh) oletame; Это ты говорил? -- Ну, я Kas sina ütlesid ~ rääkisid? -- Noh, oletame, et mina, noh ja siis;
‣ с инф. kõnek. intensiivse tegevuse väljendamiseks; и ну спорить ja kus kukkusid vaidlema;
‣ kõnek. aga äkki ~ järsku, mis siis, kui; а ну, как он узнает aga mis siis, kui ta teada saab;
◊ ну вот ещё! kõnek. see veel puudus! ну уж нет kõnek. no ei, seda küll mitte
‣ kas tõesti? mine’nd ikka! noo! да ну? noo, kas tõesti?
‣ noh, jaa (vastus hüüdele); Мама, а мама! -- Ну? Ema, ae! -- Noh, mis on?;
‣ no, noh (väljenduse tugevdamisel); ну, конечно no muidugi, ну, так что же! (1) noh, kuidas siis jääb, (2) noh, ja mis siis (sellest), ну, кажется, можно ехать noh, ilmselt võib teele asuda, noh, võib vist sõita ~ sõitma hakata, ну что за жизнь! no küll on ikka elu!
‣ частица, союз kõnek. noh, heakene küll; ну, наступил вечер noh, saabuski õhtu, ну, я к себе пойду heakene küll, lähen oma tuppa;
‣ madalk. (noh) oletame; Это ты говорил? -- Ну, я Kas sina ütlesid ~ rääkisid? -- Noh, oletame, et mina, noh ja siis;
‣ с инф. kõnek. intensiivse tegevuse väljendamiseks; и ну спорить ja kus kukkusid vaidlema;
‣ kõnek. aga äkki ~ järsku, mis siis, kui; а ну, как он узнает aga mis siis, kui ta teada saab;
◊ ну вот ещё! kõnek. see veel puudus! ну уж нет kõnek. no ei, seda küll mitte
ого, о-го-го межд. kõnek. ohoo, ohoh; tohoo, tohoh; ого, как ты вырос ohoo, kui suureks sa oled kasvanud, и живёт же он, о-го-го ta elab nii, et imesta, ta elab nagu kuninga kass
один 133
‣ Ч, Ч → С м. üks; один метр üks meeter, комната в одно окно ühe aknaga tuba, меня тревожит одно ma muretsen vaid ühe asja pärast, одно и то же ükssama, üks ja seesama (lugu vm.), одного недостаёт ainult ühest asjast on puudus, одно из двух üks kahest, emb-kumb, по одному ükshaaval, ühekaupa;
‣ Ч → П üksi(nda); ainult, aina; один как перст ihuüksi, täiesti üksi(nda), он живёт один ta elab üksinda, оставить детей одних lapsi omapead ~ üksinda koju jätma, дома одни лишь дети kodus on ainult lapsed, одни неприятности aina pahandused, всё это -- одни слова need on ainult ~ tühipaljad sõnad, одно название kõnek. tühipaljas nimi, в одном платье kleidiväel;
‣ Ч → П sama, seesama; жить с кем в одном доме kellega samas majas elama, мы с вами одного мнения oleme samal ~ ühel arvamusel, одних с нами лет meie eakaaslased, meiega ühevanused ~ samavanused, в одно и то же время samal ajal, сидеть за одной партой pinginaabrid olema, привести к одному знаменателю ühe nimetaja alla viima (ka ülek.);
‣ Ч → М, С м. keegi, mingi, üks; один молодой человек keegi noormees, один из нас keegi ~ üks meie hulgast, в один прекрасный день ühel ilusal päeval, одно время мы часто встречались üksvahe saime tihti kokku, с одной стороны ühest küljest, ühelt poolt, из одной крайности в другую ühest äärmusest teise, одно письмо грознее другого üks kiri on ähvardavam kui teine, один из самых одарённых üks andekaim, занять одно из первых ~ призовых мест auhinnalisele kohale tulema, одно другому не мешает üks (töö vm.) ei sega teist, то один, то другой kord üks, kord teine, один за другим üksteise järel, hanereas;
◊ в один голос (nagu) ühest suust, ühel häälel, (kõik) kooris; в один присест korraga, ühe jutiga mida tegema; один ~ одно к одному ~ одна к одной üks parem kui teine, nagu valitud; одно к одному üks häda teise otsa; один на один (1) nelja silma all, (2) üks ühe vastu; все как один nagu üks mees; все до одного viimane kui üks; один другого стоит üks väärib teist; один в поле не воин vanas. üks ei ole võitlusväljal sõdur; одна нога здесь, другая там kõnek. kibekähku, nagu välgupoeg, välgukiirusel, tuulekiirusel, nagu õlitatud välk; в одни руки kõnek. ühele inimesele, (ühe) nina peale; в одних руках ühe inimese käes; одним словом ühesõnaga; одним ухом poole kõrvaga; (хоть) одним глазом kas või silmanurgast(ki); одним ~ единым духом ühe raksuga ~ soojaga ~ valuga; одним ~ единым махом, с одного маху kõnek. ühe ropsuga ~ hoobiga ~ hingetõmbega; одним росчерком пера üheainsa suletõmbega; одним миром мазаны halv. nagu ühe vitsaga löödud, üks pole parem kui teine, ühed hullud kõik; на одно лицо (kõik) ühte nägu; все за одного, один за всех vanas. kõik ühe eest, üks kõigi eest; (они) одного поля ягода kõnek. (nad) on ühest killast ~ ühte tõugu ~ ühe vitsaga löödud, viska ühega teist; стоять одной ногой в могиле ühe jalaga hauas olema, haua äärel olema; ставить ~ поставить на одну доску кого, с кем ühele pulgale seadma ~ panema; стричь ~ подстригать ~ остричь ~ подстричь (всех) под одну гребёнку (kõiki) ühe mõõdupuuga mõõtma, (kõiki) ühele liistule tõmbama ~ samale pulgale asetama
‣ Ч, Ч → С м. üks; один метр üks meeter, комната в одно окно ühe aknaga tuba, меня тревожит одно ma muretsen vaid ühe asja pärast, одно и то же ükssama, üks ja seesama (lugu vm.), одного недостаёт ainult ühest asjast on puudus, одно из двух üks kahest, emb-kumb, по одному ükshaaval, ühekaupa;
‣ Ч → П üksi(nda); ainult, aina; один как перст ihuüksi, täiesti üksi(nda), он живёт один ta elab üksinda, оставить детей одних lapsi omapead ~ üksinda koju jätma, дома одни лишь дети kodus on ainult lapsed, одни неприятности aina pahandused, всё это -- одни слова need on ainult ~ tühipaljad sõnad, одно название kõnek. tühipaljas nimi, в одном платье kleidiväel;
‣ Ч → П sama, seesama; жить с кем в одном доме kellega samas majas elama, мы с вами одного мнения oleme samal ~ ühel arvamusel, одних с нами лет meie eakaaslased, meiega ühevanused ~ samavanused, в одно и то же время samal ajal, сидеть за одной партой pinginaabrid olema, привести к одному знаменателю ühe nimetaja alla viima (ka ülek.);
‣ Ч → М, С м. keegi, mingi, üks; один молодой человек keegi noormees, один из нас keegi ~ üks meie hulgast, в один прекрасный день ühel ilusal päeval, одно время мы часто встречались üksvahe saime tihti kokku, с одной стороны ühest küljest, ühelt poolt, из одной крайности в другую ühest äärmusest teise, одно письмо грознее другого üks kiri on ähvardavam kui teine, один из самых одарённых üks andekaim, занять одно из первых ~ призовых мест auhinnalisele kohale tulema, одно другому не мешает üks (töö vm.) ei sega teist, то один, то другой kord üks, kord teine, один за другим üksteise järel, hanereas;
◊ в один голос (nagu) ühest suust, ühel häälel, (kõik) kooris; в один присест korraga, ühe jutiga mida tegema; один ~ одно к одному ~ одна к одной üks parem kui teine, nagu valitud; одно к одному üks häda teise otsa; один на один (1) nelja silma all, (2) üks ühe vastu; все как один nagu üks mees; все до одного viimane kui üks; один другого стоит üks väärib teist; один в поле не воин vanas. üks ei ole võitlusväljal sõdur; одна нога здесь, другая там kõnek. kibekähku, nagu välgupoeg, välgukiirusel, tuulekiirusel, nagu õlitatud välk; в одни руки kõnek. ühele inimesele, (ühe) nina peale; в одних руках ühe inimese käes; одним словом ühesõnaga; одним ухом poole kõrvaga; (хоть) одним глазом kas või silmanurgast(ki); одним ~ единым духом ühe raksuga ~ soojaga ~ valuga; одним ~ единым махом, с одного маху kõnek. ühe ropsuga ~ hoobiga ~ hingetõmbega; одним росчерком пера üheainsa suletõmbega; одним миром мазаны halv. nagu ühe vitsaga löödud, üks pole parem kui teine, ühed hullud kõik; на одно лицо (kõik) ühte nägu; все за одного, один за всех vanas. kõik ühe eest, üks kõigi eest; (они) одного поля ягода kõnek. (nad) on ühest killast ~ ühte tõugu ~ ühe vitsaga löödud, viska ühega teist; стоять одной ногой в могиле ühe jalaga hauas olema, haua äärel olema; ставить ~ поставить на одну доску кого, с кем ühele pulgale seadma ~ panema; стричь ~ подстригать ~ остричь ~ подстричь (всех) под одну гребёнку (kõiki) ühe mõõdupuuga mõõtma, (kõiki) ühele liistule tõmbama ~ samale pulgale asetama
отплатить 316a Г сов. → несов. отплачивать кому-чему, чем, за что tasuma, korvama, hüvitama; kätte maksma ~ tasuma; отплатить гостеприимством külalislahkusega tasuma ~ vastama;
◊ отплатить ~ платить той же монетой sama mõõduga tasuma ~ vastama
◊ отплатить ~ платить той же монетой sama mõõduga tasuma ~ vastama
отчего Н, союзн. сл. miks, mispärast, mille tõttu, mistõttu, millest; отчего он не пришёл? miks ta ei tulnud? он засмеялся, отчего лицо его стало гораздо приятнее ta hakkas naerma, mis tegi ta näo meeldivamaks, отчего же kõnek. (1) miks mitte, (2) sugugi mitte, отчего такая перемена? millest selline muutus?
песня 66 С ж. неод. laul; детская песня lastelaul, застольная песня seltskonnalaul, колыбельная песня hällilaul, массовая песня massilaul, народная песня rahvalaul, обрядовая песня tavandilaul, плясовая песня tantsulaul, солдатская песня sõdurilaul, folkl. nekrutilaul, хоровая песня koorilaul, цыганская песня mustlaslaul, песня без слов muus. sõnadeta laul (laulva meloodiaga instrumentaalminiatuur), поэма из пяти песен viiest laulust koosnev poeem, затянуть песню kõnek. laulu alustama ~ üles võtma, сложить песню про кого-что kellest-millest, kelle-mille kohta laulu tegema ~ looma;
◊ лебединая песня luigelaul; старая песня kõnek. vana lugu ~ laul; тянуть ~ петь одну и ту же песню kõnek. vana joru ajama, üht ja sama laulu laulma; чья песня спета kõnek. kelle laul on lauldud, kelle lips on läbi; из песни слова не выкинешь kõnekäänd pole pääsu, ka kõik halb tuleb välja laduda, asja huvides tuleb kõik ära rääkida, laulust sõnu välja ei viska
◊ лебединая песня luigelaul; старая песня kõnek. vana lugu ~ laul; тянуть ~ петь одну и ту же песню kõnek. vana joru ajama, üht ja sama laulu laulma; чья песня спета kõnek. kelle laul on lauldud, kelle lips on läbi; из песни слова не выкинешь kõnekäänd pole pääsu, ka kõik halb tuleb välja laduda, asja huvides tuleb kõik ära rääkida, laulust sõnu välja ei viska
петь 248 Г несов.
‣ кого-что, без доп. laulma; петь в опере ooperis laulma, петь тенором tenorit laulma, петь Онегина kõnek. Oneginit laulma, петь народные песни (1) rahvalaule laulma, (2) leelutama, leelotama, душа пела hing laulis ~ juubeldas, петух пел kukk kires, петь петухом kukena kirema, провода поют traadid undavad;
‣ кого-что luulek. värssides ülistama;
‣ о чём, про что, что, без доп. madalk. üht ja sama korrutama;
◊ петь дифирамбы кому-чему iroon. kiidulaulu ~ ülistuslaulu ~ aukiitust laulma kellele-millele; петь лазаря kõnek. halv. nutulaulu laulma, halisema; петь с чужого голоса halv. teistele järele kiitma; петь одну и ту же песню kõnek. üht ja sama laulu laulma, vana joru ajama; vrd. спеть I
‣ кого-что, без доп. laulma; петь в опере ooperis laulma, петь тенором tenorit laulma, петь Онегина kõnek. Oneginit laulma, петь народные песни (1) rahvalaule laulma, (2) leelutama, leelotama, душа пела hing laulis ~ juubeldas, петух пел kukk kires, петь петухом kukena kirema, провода поют traadid undavad;
‣ кого-что luulek. värssides ülistama;
‣ о чём, про что, что, без доп. madalk. üht ja sama korrutama;
◊ петь дифирамбы кому-чему iroon. kiidulaulu ~ ülistuslaulu ~ aukiitust laulma kellele-millele; петь лазаря kõnek. halv. nutulaulu laulma, halisema; петь с чужого голоса halv. teistele järele kiitma; петь одну и ту же песню kõnek. üht ja sama laulu laulma, vana joru ajama; vrd. спеть I
платить 316a Г несов. что, за что, чем maksma, tasuma; платить долг võlga maksma, платить за покупки ostude eest maksma, платить по счёту arve järgi maksma, платить золотом kullaga maksma, платить наличными sularahas maksma, платить добром за добро head heaga tasuma, платить услугой за услугу teenega teenet tasuma, vastuteenet tegema;
◊ платить дань (1) чего, кому-чему keda-mida vääriliselt hindama, kelle-mille vastu õiglast suhtumist üles näitama, (2) чему millele lõivu maksma; платить той же монетой кому kõnek. kellele samaga tasuma, kellele sama mõõduga vastama; платить чёрной неблагодарностью tänamatusega tasuma; vrd. заплатить
◊ платить дань (1) чего, кому-чему keda-mida vääriliselt hindama, kelle-mille vastu õiglast suhtumist üles näitama, (2) чему millele lõivu maksma; платить той же монетой кому kõnek. kellele samaga tasuma, kellele sama mõõduga vastama; платить чёрной неблагодарностью tänamatusega tasuma; vrd. заплатить
повторить 285a Г сов. → несов. повторять что kordama; повторить просьбу palvet kordama, повторить урок õppetükki kordama, повторить ту же ошибку sama viga uuesti tegema ~ kordama, повторить песню laulu kordama ~ uuesti ~ veel kord esitama
потухнуть 343 (без страд. прич.) Г сов. → несов. потухать kustuma (ka ülek.); костёр потух lõke on kustunud, глаза потухли pilk on tuhm ~ elutu, мысль об этом тут же потухла mõte sellest kustus samas, жизнь его потухла тихо ta (elu) kustus vaikselt
приспичить 271b Г сов. безл. кому, с инф. madalk. keda mida tegema ajama, hädasti vaja olema mida teha; почему тебе так приспичило ехать в город? mis kihu ~ valu sind ajab ~ ajas linna minema ~ sõitma? ему приспичило сейчас же ехать ta kippus otsekohe ära sõitma
продолжить 271a (повел. накл. продолжи) Г сов. → несов. продолжать
‣ что pikendama, pikemaks tegema; продолжить трамвайную линию trammiliini pikendama;
‣ что, с инф. jätkama, edasi tegema; продолжить курс лечения ravikuuri jätkama, продолжить свою речь edasi kõnelema, продолжить работу tööd jätkama ~ edasi tegema, продолжить игру mängu jätkama, edasi mängima, продолжить в том же духе samas vaimus jätkama
‣ что pikendama, pikemaks tegema; продолжить трамвайную линию trammiliini pikendama;
‣ что, с инф. jätkama, edasi tegema; продолжить курс лечения ravikuuri jätkama, продолжить свою речь edasi kõnelema, продолжить работу tööd jätkama ~ edasi tegema, продолжить игру mängu jätkama, edasi mängima, продолжить в том же духе samas vaimus jätkama
просто
‣ Н lihtsalt; on lihtne; просто одеваться lihtsalt ~ tagasihoidlikult riides käima ~ riietuma, это объясняется просто see on lihtsalt seletatav, просто объяснить задачу ülesannet lihtsalt ~ lihtsate sõnadega seletama, просто обращаться с людьми inimestega suhtlemises lihtne olema, lihtsalt käituma, всё это не так просто see pole ~ ei ole nii lihtne, это совсем просто see on päris lihtne, просто так lihtsalt niisama;
‣ частица kõnek. lihtsalt, lausa, otse, niisama; всё это просто выдумки kõik see on kõige lihtlabasem ~ paljalt väljamõeldis, этому просто нельзя поверить seda lihtsalt ei saa uskuda, это же просто прелесть see on ju lausa võluv
‣ Н lihtsalt; on lihtne; просто одеваться lihtsalt ~ tagasihoidlikult riides käima ~ riietuma, это объясняется просто see on lihtsalt seletatav, просто объяснить задачу ülesannet lihtsalt ~ lihtsate sõnadega seletama, просто обращаться с людьми inimestega suhtlemises lihtne olema, lihtsalt käituma, всё это не так просто see pole ~ ei ole nii lihtne, это совсем просто see on päris lihtne, просто так lihtsalt niisama;
‣ частица kõnek. lihtsalt, lausa, otse, niisama; всё это просто выдумки kõik see on kõige lihtlabasem ~ paljalt väljamõeldis, этому просто нельзя поверить seda lihtsalt ei saa uskuda, это же просто прелесть see on ju lausa võluv
пускай kõnek.
‣ частица las(ke), -ku, -gu; пускай говорят las räägivad, пускай придёт las ta tuleb, tulgu;
‣ союз olgugi et, kuigi; пускай с опозданием, но он всё же пришёл olgu hilinemisega, aga ta siiski tuli
‣ частица las(ke), -ku, -gu; пускай говорят las räägivad, пускай придёт las ta tuleb, tulgu;
‣ союз olgugi et, kuigi; пускай с опозданием, но он всё же пришёл olgu hilinemisega, aga ta siiski tuli
развернуться 338 Г сов. → несов. развёртываться, разворачиваться
‣ lahti keerduma ~ rulluma ~ minema; avanema (ka ülek.); laotuma; ковёр развернулся vaip rullus lahti, свёрток развернулся pakk läks lahti, развернулся красивый вид avanes ilus vaade, перед нами развернулись широкие поля meie ees laiusid avarad põllud;
‣ sõj. (lahku) hargnema; развернуться в боевой порядок lahingukorda hargnema, батальон развернулся в цепь pataljon hargnes ahelikku;
‣ во что sõj. (end) täiskoosseisuni suurendama, suurenema; полк развернулся до полного состава polk suurenes täiskoosseisuni;
‣ (end) üles ~ töövalmis seadma; здесь же развернулась полевая кухня siinsamas oli end üles seadnud väliköök;
‣ ülek. (välja) arenema, hoogustuma, hoogu võtma, laienema; avalduma; повесть развернулась в роман jutustusest arenes välja romaan, по всей стране развернулась гигантская стройка kogu maal võttis hoogu hiiglaslik ehitustöö, здесь развернулся его талант siin puhkes tema anne täies võimsuses;
‣ kõnek. vabalt tegutsema, oma võimeid ~ ennast näitama; он не мог развернуться tal puudus tegutsemisvabadus, ta ei saanud oma võimeid ~ ennast näidata;
‣ (ümber, tagasi) pöörduma ~ keerama; самолёт развернулся lennuk tegi pöörde, развернулся и уехал keeras otsa ringi ja sõitis ära;
‣ madalk. (löögiks) hoogu võtma
‣ lahti keerduma ~ rulluma ~ minema; avanema (ka ülek.); laotuma; ковёр развернулся vaip rullus lahti, свёрток развернулся pakk läks lahti, развернулся красивый вид avanes ilus vaade, перед нами развернулись широкие поля meie ees laiusid avarad põllud;
‣ sõj. (lahku) hargnema; развернуться в боевой порядок lahingukorda hargnema, батальон развернулся в цепь pataljon hargnes ahelikku;
‣ во что sõj. (end) täiskoosseisuni suurendama, suurenema; полк развернулся до полного состава polk suurenes täiskoosseisuni;
‣ (end) üles ~ töövalmis seadma; здесь же развернулась полевая кухня siinsamas oli end üles seadnud väliköök;
‣ ülek. (välja) arenema, hoogustuma, hoogu võtma, laienema; avalduma; повесть развернулась в роман jutustusest arenes välja romaan, по всей стране развернулась гигантская стройка kogu maal võttis hoogu hiiglaslik ehitustöö, здесь развернулся его талант siin puhkes tema anne täies võimsuses;
‣ kõnek. vabalt tegutsema, oma võimeid ~ ennast näitama; он не мог развернуться tal puudus tegutsemisvabadus, ta ei saanud oma võimeid ~ ennast näidata;
‣ (ümber, tagasi) pöörduma ~ keerama; самолёт развернулся lennuk tegi pöörde, развернулся и уехал keeras otsa ringi ja sõitis ära;
‣ madalk. (löögiks) hoogu võtma
разорваться 217 (прош. вр. разорвалось и разорвалось, разорвались и разорвались) Г сов. → несов. разрываться
‣ на что, во что lõhki ~ puruks ~ katki rebenema ~ kärisema ~ minema; сапоги разорвались saapad on katki;
‣ lõhkema, plahvatama;
‣ ülek. katkema; переписка разорвалась kirjavahetus katkes;
‣ kõnek. ülek. end lõhki tõmbama ~ kiskuma; не разорваться же мне ega ma ei saa end lõhki kiskuda, хоть разорвись kisu end või lõhki;
◊ разорваться ~ разрываться на части kõnek. end kas või lõhki kiskuma
‣ на что, во что lõhki ~ puruks ~ katki rebenema ~ kärisema ~ minema; сапоги разорвались saapad on katki;
‣ lõhkema, plahvatama;
‣ ülek. katkema; переписка разорвалась kirjavahetus katkes;
‣ kõnek. ülek. end lõhki tõmbama ~ kiskuma; не разорваться же мне ega ma ei saa end lõhki kiskuda, хоть разорвись kisu end või lõhki;
◊ разорваться ~ разрываться на части kõnek. end kas või lõhki kiskuma
самый 119 М м.
‣ sama, seesama; тот же самый seesama, в то самое время samal ajal;
‣ päris, otse, just, paras; в самом центре päris ~ otse ~ just keskel ~ keskuses, в самом начале päris alguses, с самого начала päris algusest ~ otsast peale, перед самым концом päris lõpu eel, у самого моря päris ~ otse mere ääres, туфли в самый раз kingad on päris ~ täpselt ~ täiesti parajad, он пришёл в самый раз ta tuli just parajal ajal, с самого утра hommikust saadik ~ peale, aohakust alates, до самой смерти surmatunnini, до самого дна viimse põhjani, в самом деле tõesti, tõega, tõepoolest, tõeliselt, на самом деле tegelikult;
‣ kõige (ülivõrde puhul); самый большой kõige suurem, suurim, самый старый kõige vanem, vanim, самый северный kõige põhjapoolsem, põhjapoolseim, самые ничтожные причины kõige tühisemad põhjused
‣ sama, seesama; тот же самый seesama, в то самое время samal ajal;
‣ päris, otse, just, paras; в самом центре päris ~ otse ~ just keskel ~ keskuses, в самом начале päris alguses, с самого начала päris algusest ~ otsast peale, перед самым концом päris lõpu eel, у самого моря päris ~ otse mere ääres, туфли в самый раз kingad on päris ~ täpselt ~ täiesti parajad, он пришёл в самый раз ta tuli just parajal ajal, с самого утра hommikust saadik ~ peale, aohakust alates, до самой смерти surmatunnini, до самого дна viimse põhjani, в самом деле tõesti, tõega, tõepoolest, tõeliselt, на самом деле tegelikult;
‣ kõige (ülivõrde puhul); самый большой kõige suurem, suurim, самый старый kõige vanem, vanim, самый северный kõige põhjapoolsem, põhjapoolseim, самые ничтожные причины kõige tühisemad põhjused
сейчас Н
‣ kohe, praegu, nüüd; я сейчас приду tulen kohe ~ õige varsti, мне сейчас некогда mul ei ole praegu aega, как сейчас помню selgesti mäletan, nagu oleks see täna olnud;
‣ kõnek. nüüdsama, äsja, vast, just praegu; он сейчас вышел ta läks just praegu välja;
‣ с частицей же otsemaid, otsekohe, silmapilk, jalamaid; сейчас же извинись otsemaid ~ silmapilk palu vabandust, надо сейчас же сообщить об этом sellest tuleb otsekohe teatada
‣ kohe, praegu, nüüd; я сейчас приду tulen kohe ~ õige varsti, мне сейчас некогда mul ei ole praegu aega, как сейчас помню selgesti mäletan, nagu oleks see täna olnud;
‣ kõnek. nüüdsama, äsja, vast, just praegu; он сейчас вышел ta läks just praegu välja;
‣ с частицей же otsemaid, otsekohe, silmapilk, jalamaid; сейчас же извинись otsemaid ~ silmapilk palu vabandust, надо сейчас же сообщить об этом sellest tuleb otsekohe teatada
столь Н
‣ nii, niivõrd; это не столь важно see pole nii tähtis, шум был столь оглушителен, что... müra oli nii kõrvulukustav, et..., столь (же)..., сколь niisama... kui(võrd), sama(võrd)... kui(võrd), столь же умён, сколь и образован niisama tark kui haritud;
‣ madalk. niisama palju, samapalju, samavõrd
‣ nii, niivõrd; это не столь важно see pole nii tähtis, шум был столь оглушителен, что... müra oli nii kõrvulukustav, et..., столь (же)..., сколь niisama... kui(võrd), sama(võrd)... kui(võrd), столь же умён, сколь и образован niisama tark kui haritud;
‣ madalk. niisama palju, samapalju, samavõrd
столько
‣ Н nii palju, niivõrd, niipalju; он столько пережил ta on nii palju läbi elanud, столько, сколько нужно nii palju kui tarvis, он не столько силён, сколько ловок ta pole niivõrd tugev, kuivõrd osav;
‣ М 157 nii palju; столько птиц nii palju linde, после стольких лет nii paljude aastate pärast, где ты был столько времени kus sa nii kaua olid;
‣ Н samapalju, samavõrd, niisama palju; столько же samapalju, teist niipalju
‣ Н nii palju, niivõrd, niipalju; он столько пережил ta on nii palju läbi elanud, столько, сколько нужно nii palju kui tarvis, он не столько силён, сколько ловок ta pole niivõrd tugev, kuivõrd osav;
‣ М 157 nii palju; столько птиц nii palju linde, после стольких лет nii paljude aastate pärast, где ты был столько времени kus sa nii kaua olid;
‣ Н samapalju, samavõrd, niisama palju; столько же samapalju, teist niipalju
так I Н
‣ nii, niimoodi, niiviisi, nõnda, nõndaviisi; он говорил так, как нужно ta rääkis nii, nagu vaja, пусть всё останется так jäägu kõik nii ~ niimoodi ~ nõnda, он так много ходил, что устал ta kõndis nii ~ nõnda palju, et väsis, точно так täpselt nii ~ nõnda ~ niimoodi ~ niiviisi, именно так nimme nõnda, just nii ~ niiviisi, я так и знал seda ~ nõnda ma arvasingi, так называемый niinimetatud, nõndanimetatud, и так далее ja nii edasi, так сказать nii-öelda, так точно sõj. just nii, так держать (1) mer. nii hoida, (2) kõnek. jätka(ke) samas vaimus, как же так kuidas siis nii ~ nõnda, когда ~ если ~ раз так kõnek. kui nii siis, sel juhul, не так ли kas pole nii, eks ole nii, on ju nii;
‣ niisama; сказал просто так ütles suusoojaks ~ lihtsalt niisama, болезнь не пройдёт так haigus niisama ~ iseenesest ei möödu ~ mööda ei lähe;
◊ за так madalk. jumalamuidu, pennigi maksmata; так и быть olgu ~ jäägu ~ saagu nii, olgu siis, minugipärast; так и есть kõnek. nii ta on, tõepoolest; так или иначе nii või teisiti; так кому и надо kõnek. paras kellele; так и так kõnek. nii ja naa, niimoodi ja naamoodi; так себе kõnek. (1) enam-vähem, talutavalt, keskmiselt, keskeltläbi, pole viga, käib kah, ajab asja ära, (2) asja ees, teist taga, lihtsalt niisama, (3) keskpärane, keskmine; давно бы так kõnek. ammu oleks (olnud) aeg ~ pidanud nii tegema; так на так madalk. võrdselt, ühepalju; кому всё не так kõnek. kellele pole miski meele järele; и так и этак kõnek. (1) küll nii, küll teisiti, küll nii, küll naa, küll üht-, küll teistviisi, küll sedamoodi, küll teistmoodi, küll niimoodi, küll naamoodi, (2) nii või teisiti
‣ nii, niimoodi, niiviisi, nõnda, nõndaviisi; он говорил так, как нужно ta rääkis nii, nagu vaja, пусть всё останется так jäägu kõik nii ~ niimoodi ~ nõnda, он так много ходил, что устал ta kõndis nii ~ nõnda palju, et väsis, точно так täpselt nii ~ nõnda ~ niimoodi ~ niiviisi, именно так nimme nõnda, just nii ~ niiviisi, я так и знал seda ~ nõnda ma arvasingi, так называемый niinimetatud, nõndanimetatud, и так далее ja nii edasi, так сказать nii-öelda, так точно sõj. just nii, так держать (1) mer. nii hoida, (2) kõnek. jätka(ke) samas vaimus, как же так kuidas siis nii ~ nõnda, когда ~ если ~ раз так kõnek. kui nii siis, sel juhul, не так ли kas pole nii, eks ole nii, on ju nii;
‣ niisama; сказал просто так ütles suusoojaks ~ lihtsalt niisama, болезнь не пройдёт так haigus niisama ~ iseenesest ei möödu ~ mööda ei lähe;
◊ за так madalk. jumalamuidu, pennigi maksmata; так и быть olgu ~ jäägu ~ saagu nii, olgu siis, minugipärast; так и есть kõnek. nii ta on, tõepoolest; так или иначе nii või teisiti; так кому и надо kõnek. paras kellele; так и так kõnek. nii ja naa, niimoodi ja naamoodi; так себе kõnek. (1) enam-vähem, talutavalt, keskmiselt, keskeltläbi, pole viga, käib kah, ajab asja ära, (2) asja ees, teist taga, lihtsalt niisama, (3) keskpärane, keskmine; давно бы так kõnek. ammu oleks (olnud) aeg ~ pidanud nii tegema; так на так madalk. võrdselt, ühepalju; кому всё не так kõnek. kellele pole miski meele järele; и так и этак kõnek. (1) küll nii, küll teisiti, küll nii, küll naa, küll üht-, küll teistviisi, küll sedamoodi, küll teistmoodi, küll niimoodi, küll naamoodi, (2) nii või teisiti
такой 123 М м.
‣ see, selline, niisugune, säärane, säherdune, seesugune, nisuke (kõnek.); такой работник нам нужен sellist töötajat me vajamegi, в таком случае sellisel ~ sel juhul, точно такой же täpselt ~ täpipealt ~ täpilt sama ~ samasugune, такого рода seda laadi, seesugune, selletaoline, кто ты такой kes sa niisugune ~ selline ~ sihuke oled, он такой силач ta on kõva ~ kange jõumees, ta on lausa jõujuurikas, таким образом niisiis, sel moel, niimoodi, seega, до такой степени sedavõrd, niivõrd, раз такое дело kõnek. kui asi ~ asjalugu on nõnda;
‣ М → С такое с. неод. see, selline; что я такого сделал mida ma siis (õige) teinud olen, мы и не к такому привыкли oleme hullemagagi harjunud, что же тут такого mis siin ~ selles siis imelikku on, mis siin siis õige ära ei ole, что такое истина mis (asi) on tõde, такое тебе покажу kõnek. küll ma sulle veel ~ alles näitan ~ teen;
‣ такое в функции частицы kõnek. siis, nimelt; почему такое ты не согласен? miks sa siis nõus ei ole?, как такое не пойдёшь? kuidas sa siis ei lähe?
‣ see, selline, niisugune, säärane, säherdune, seesugune, nisuke (kõnek.); такой работник нам нужен sellist töötajat me vajamegi, в таком случае sellisel ~ sel juhul, точно такой же täpselt ~ täpipealt ~ täpilt sama ~ samasugune, такого рода seda laadi, seesugune, selletaoline, кто ты такой kes sa niisugune ~ selline ~ sihuke oled, он такой силач ta on kõva ~ kange jõumees, ta on lausa jõujuurikas, таким образом niisiis, sel moel, niimoodi, seega, до такой степени sedavõrd, niivõrd, раз такое дело kõnek. kui asi ~ asjalugu on nõnda;
‣ М → С такое с. неод. see, selline; что я такого сделал mida ma siis (õige) teinud olen, мы и не к такому привыкли oleme hullemagagi harjunud, что же тут такого mis siin ~ selles siis imelikku on, mis siin siis õige ära ei ole, что такое истина mis (asi) on tõde, такое тебе покажу kõnek. küll ma sulle veel ~ alles näitan ~ teen;
‣ такое в функции частицы kõnek. siis, nimelt; почему такое ты не согласен? miks sa siis nõus ei ole?, как такое не пойдёшь? kuidas sa siis ei lähe?
то I союз
‣ korduse, kinnituse, vastanduse, loetluse, selgituse vm. märkimisel kord...kord, pea...pea, küll... küll, ei...ega jt.; то один, то другой kord üks, kord teine, то тут, то там kord siin, kord seal, pea siin, pea seal, küll siin, küll seal, она то плакала, то смеялась ta kord nuttis, kord naeris, не то снег, не то дождь идёт see pole ei lumi ega vihm, mis sajab, не то спишь, не то бодрствуешь ei maga ega ole ärkvel, я спал три часа, да и то сидя magasin kolm tundi ja sedagi istudes, не то, чтобы я не хотел, а не мог mitte just seda, et ma ei oleks tahtnud, vaid ma ei saanud, у него хорошая квартира, не то что у нас tal on hea korter, hoopis ~ sootuks teine asi kui meil, а то как же kuidas siis muidu, не то või muidu, aga muidu, то есть союз see tähendab, see on, teiste sõnadega, то есть частица kõnek. (1) kuidas nii, (2) lihtsalt, otse, päriselt;
‣ tingimuse, alternatiivi, käsu v soovi märkimisel (kui)...siis, (kas)...või siis; если поздно, то не ходи, kui on hilja, ära siis mine, если он знает, то пусть скажет, kui ta teab, siis eks öelgu ~ ütelgu, когда я вернулся, то он уже был дома kui tagasi tulin, oli ta juba kodus, посиди дома, а не то сходи в кино ole kodus või siis mine käi kinos;
◊ то и дело ~ знай kõnek. aina, aiva, üha, ühtelugu, ühtevalu, ühtesoodu, muudkui, järjest, järjepanu; то ли дело kõnek. hoopis teine asi ~ lugu ~ tubakas
‣ korduse, kinnituse, vastanduse, loetluse, selgituse vm. märkimisel kord...kord, pea...pea, küll... küll, ei...ega jt.; то один, то другой kord üks, kord teine, то тут, то там kord siin, kord seal, pea siin, pea seal, küll siin, küll seal, она то плакала, то смеялась ta kord nuttis, kord naeris, не то снег, не то дождь идёт see pole ei lumi ega vihm, mis sajab, не то спишь, не то бодрствуешь ei maga ega ole ärkvel, я спал три часа, да и то сидя magasin kolm tundi ja sedagi istudes, не то, чтобы я не хотел, а не мог mitte just seda, et ma ei oleks tahtnud, vaid ma ei saanud, у него хорошая квартира, не то что у нас tal on hea korter, hoopis ~ sootuks teine asi kui meil, а то как же kuidas siis muidu, не то või muidu, aga muidu, то есть союз see tähendab, see on, teiste sõnadega, то есть частица kõnek. (1) kuidas nii, (2) lihtsalt, otse, päriselt;
‣ tingimuse, alternatiivi, käsu v soovi märkimisel (kui)...siis, (kas)...või siis; если поздно, то не ходи, kui on hilja, ära siis mine, если он знает, то пусть скажет, kui ta teab, siis eks öelgu ~ ütelgu, когда я вернулся, то он уже был дома kui tagasi tulin, oli ta juba kodus, посиди дома, а не то сходи в кино ole kodus või siis mine käi kinos;
◊ то и дело ~ знай kõnek. aina, aiva, üha, ühtelugu, ühtevalu, ühtesoodu, muudkui, järjest, järjepanu; то ли дело kõnek. hoopis teine asi ~ lugu ~ tubakas
тот 152 М м. (та, то, те) see, too; teine; тот дом see maja, в тот год sel ~ tol aastal, в тот раз tol korral, tookord, на том берегу teisel kaldal, vastaskaldal, по ту сторону дороги teisel pool ~ teispool teed, tee vastaspoolel, на той неделе eelmisel ~ möödunud nädalal, до того времени, до тех пор seni, seniajani, senimaani, siiamaani, с того времени, с тех пор sellest ~ tollest ajast peale ~ alates, тем временем samal ajal, vahepeal, тот самый seesama, одно и то же üks ja seesama, ükssama, то был мой друг see oli minu sõber, те шепчутся, те смеются ühed sosistavad, teised naeravad, спрошу у того, кто знает küsin selle käest, kes teab, и тот и другой nii see kui teine, mõlemad, ни тот ни другой ei see ega teine, mitte kumbki, это всё не то (kõik) see pole see, два дня тому назад kahe päeva eest, kaks päeva tagasi, тем ~ тем самым дело и кончилось sellega ~ sedaviisi lugu lõppeski, до того я устал kõnek. olen nii väsinud, кому не до того kellel pole milleks aega ~ mahti, и без того niigi, isegi, selletagi, не без того ju jah, küllap jah, küllap ikka, ju vist, благодаря тому что seetõttu ~ tänu sellele et, для того чтобы selleks et, в то время как sel ~ samal ajal kui, sellal kui, kuna, kuni, ввиду ~ в силу того, что seetõttu et, sellepärast et, до тех пор, пока niikaua kuni, seni ~ senikaua ~ seniajani ~ senimaani kuni, sestsaadik, siiasaadik, enne kui, из-за того что sellepärast et, seetõttu et, несмотря на то, что sellest hoolimata et, sellele vaatamata et, с тем чтобы selleks et, вместо того, чтобы selle asemel et, по мере того, как sel määral kui, sedamööda kui(das), вместе с тем (1) ühtlasi, (2) siiski, перед тем, как enne seda kui, между тем, как sel ~ samal ajal kui, ühtlasi, тем не менее siiski, ikkagi, ometi(gi), kummatigi, sellegipärast, sellest hoolimata, sellele vaatamata, и тому подобное ja muu sellesarnane, ja muud sellesarnast, ja nii edasi;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, iga hinna eest, ilmtingimata; ни то ни сё kõnek. ei see ega teine, ei üks ega teine, ei seda ega teist; как бы то ни было olgu kuidas on, olgu sellega kuidas tahes ~ on, igal juhul, mis ka (iganes) ei oleks; да и то сказать kõnek. mis siin salata, tõepoolest, tõele au andes; не та музыка, не тот коленкор madalk. hoopis teine tubakas ~ lugu ~ asi, iseasi; если уж на то пошло kõnek. kui juba, siis juba, kui jutt juba selle peale on läinud
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, iga hinna eest, ilmtingimata; ни то ни сё kõnek. ei see ega teine, ei üks ega teine, ei seda ega teist; как бы то ни было olgu kuidas on, olgu sellega kuidas tahes ~ on, igal juhul, mis ka (iganes) ei oleks; да и то сказать kõnek. mis siin salata, tõepoolest, tõele au andes; не та музыка, не тот коленкор madalk. hoopis teine tubakas ~ lugu ~ asi, iseasi; если уж на то пошло kõnek. kui juba, siis juba, kui jutt juba selle peale on läinud
туда Н sinna; пойти туда sinna minema, билет туда и обратно edasi-tagasi pilet, то туда, то сюда kord siia, kord sinna, edasi-tagasi, siia-sinna, sinna-tänna, сам молокосос, а туда же учить kõnek. endal alles kõrvatagused märjad, aga juba kipub ~ tükib õpetama;
◊ ни туда, ни сюда kõnek. ei edasi ega tagasi, mitte paigastki (liikuma, nihkuma); туда и дорога kõnek. (1) кому see on kellele (täitsa) paras, (2) чему head teed tal minna, ja polegi tast kahju, ja mis tast taga nutta
◊ ни туда, ни сюда kõnek. ei edasi ega tagasi, mitte paigastki (liikuma, nihkuma); туда и дорога kõnek. (1) кому see on kellele (täitsa) paras, (2) чему head teed tal minna, ja polegi tast kahju, ja mis tast taga nutta
тут I Н kõnek.
‣ siin; тут темно siin on pime, то тут, то там kord siin, kord seal, тут и там siin ja seal, siin-seal;
‣ samas, kohe; siis; снег тут же растаял lumi sulas samas ~ kohe, он тут же вернулся ta tuli kohe ~ samas tagasi, кто тут нам помог kes meid siis aitas, как тут быть? mida siis teha?, kuidas toimida?;
‣ Н → частица siin; чем тут поможешь? kuidas siin aidata?, mis siin aitab?, millega siin aidata saab?, нечего тут спорить pole siin midagi vaielda, какое тут любит mis armastusest siin saab juttu olla, я тут ни при чём mina ei puutu asjasse, mul pole selle asjaga mingit pistmist;
◊ и всё тут kõnek. ja ongi kõik ~ kogu lugu; тут как тут kõnek. kohal nagu vana viieline ~ viis kopikat
‣ siin; тут темно siin on pime, то тут, то там kord siin, kord seal, тут и там siin ja seal, siin-seal;
‣ samas, kohe; siis; снег тут же растаял lumi sulas samas ~ kohe, он тут же вернулся ta tuli kohe ~ samas tagasi, кто тут нам помог kes meid siis aitas, как тут быть? mida siis teha?, kuidas toimida?;
‣ Н → частица siin; чем тут поможешь? kuidas siin aidata?, mis siin aitab?, millega siin aidata saab?, нечего тут спорить pole siin midagi vaielda, какое тут любит mis armastusest siin saab juttu olla, я тут ни при чём mina ei puutu asjasse, mul pole selle asjaga mingit pistmist;
◊ и всё тут kõnek. ja ongi kõik ~ kogu lugu; тут как тут kõnek. kohal nagu vana viieline ~ viis kopikat
тянуть 339a Г несов.
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
увещевать 169a Г несов. manitsema, keelitama, veenma; сколько же можно увещевать лодыря kui kaua peab ühte loodrit manitsema ~ loodrile sõnu peale lugema
угораздить 270b Г сов. kõnek.
‣ (безл.) кого, с инф. (mittevajalikku, halba, absurdset) tegema panema ~ sundima ~ ajama ~ tõukama; угораздило же его прийти no oli tal vaja siia tulla, mis teda küll siia ajas, mis teda sundis siia tulema, нелёгкая угораздила его прийти tont ~ pagan teda siia ajas, угораздило тебя заболеть oskasid haigeks jääda;
‣ во что, куда kuhu trehvama, juhtuma, sattuma, tabama; угораздить в яму auku sattuma ~ kukkuda oskama
‣ (безл.) кого, с инф. (mittevajalikku, halba, absurdset) tegema panema ~ sundima ~ ajama ~ tõukama; угораздило же его прийти no oli tal vaja siia tulla, mis teda küll siia ajas, mis teda sundis siia tulema, нелёгкая угораздила его прийти tont ~ pagan teda siia ajas, угораздило тебя заболеть oskasid haigeks jääda;
‣ во что, куда kuhu trehvama, juhtuma, sattuma, tabama; угораздить в яму auku sattuma ~ kukkuda oskama
упрямо Н
‣ kangekaelselt, nõngelt, jonnakalt, põikpäiselt, isemeelselt, tõrksalt, omatahtlikult; упрямо повторять одно и то же kangekaelselt ühte ja sama kordama ~ ühte joru ajama, упрямо молчать nõngelt vaikima;
‣ visalt, sihikindlalt; упрямо идти к цели visalt ~ sihikindlalt eesmärgi poole minema ~ liikuma
‣ kangekaelselt, nõngelt, jonnakalt, põikpäiselt, isemeelselt, tõrksalt, omatahtlikult; упрямо повторять одно и то же kangekaelselt ühte ja sama kordama ~ ühte joru ajama, упрямо молчать nõngelt vaikima;
‣ visalt, sihikindlalt; упрямо идти к цели visalt ~ sihikindlalt eesmärgi poole minema ~ liikuma
успех 18 С м. неод.
‣ в чём, чего edu, õnnestumine, edusamm, kordaminek; полный успех täisedu, täielik kordaminek, производственные успехи tootmisedusammud, успех боя lahingu edukus, успехи в учёбе edusammud õpinguis, успехи нашей науки meie teaduse edusammud ~ edasiminek, добиваться ~ добиться успеха edu saavutama, желать успеха кому kellele edu ~ kordaminekut soovima, дело увенчалось успехом asja kroonis edu, asi lõppes edukalt, делать успехи edusamme tegema, развить успех edu(seisu) suurendama, как ваши успехи? kõnek. kuidas teil läheb?, kuidas elu edeneb?, с тем же успехом (1) (nii)sama edukalt ~ hästi, (2) vanaviisi, vanamoodi, nagu ennegi, с успехом edukalt, tulemuslikult;
‣ (без мн. ч.) menu; он пользуется успехом среди молодёжи tal on noorte hulgas menu, книга имеет успех raamatul on menu, raamat on menukas, завоевать успех menu saavutama
‣ в чём, чего edu, õnnestumine, edusamm, kordaminek; полный успех täisedu, täielik kordaminek, производственные успехи tootmisedusammud, успех боя lahingu edukus, успехи в учёбе edusammud õpinguis, успехи нашей науки meie teaduse edusammud ~ edasiminek, добиваться ~ добиться успеха edu saavutama, желать успеха кому kellele edu ~ kordaminekut soovima, дело увенчалось успехом asja kroonis edu, asi lõppes edukalt, делать успехи edusamme tegema, развить успех edu(seisu) suurendama, как ваши успехи? kõnek. kuidas teil läheb?, kuidas elu edeneb?, с тем же успехом (1) (nii)sama edukalt ~ hästi, (2) vanaviisi, vanamoodi, nagu ennegi, с успехом edukalt, tulemuslikult;
‣ (без мн. ч.) menu; он пользуется успехом среди молодёжи tal on noorte hulgas menu, книга имеет успех raamatul on menu, raamat on menukas, завоевать успех menu saavutama
это III частица
‣ (rõhutab küsivat asesõna, adverbi v. verbi) siis, ometi, nüüd; кто это пришёл kes ~ kes see ~ kes seal tuli, где это вы пропадали kus te ometi nii kaua olite, kuhu te ometi kadusite ~ jäite, это куда же ты отправляешься kuhu sa õige ~ siis nüüd lähed, это ему-то жалко temal nüüd sellest kahju, сижу это я и жду istun nüüd ~ siis ja ootan, что это с вами mis teiega (lahti) on, mis teil viga on, как это можно kuidas siis niiviisi tohib, как это вы не будете делать kuidas siis nii, et teie ei tee, о чём это мы говорили millest me nüüd rääkisimegi;
‣ в функции связки (see) on; жизнь -- это борьба elu on võitlus, спорить -- это интересно vaielda on huvitav
‣ (rõhutab küsivat asesõna, adverbi v. verbi) siis, ometi, nüüd; кто это пришёл kes ~ kes see ~ kes seal tuli, где это вы пропадали kus te ometi nii kaua olite, kuhu te ometi kadusite ~ jäite, это куда же ты отправляешься kuhu sa õige ~ siis nüüd lähed, это ему-то жалко temal nüüd sellest kahju, сижу это я и жду istun nüüd ~ siis ja ootan, что это с вами mis teiega (lahti) on, mis teil viga on, как это можно kuidas siis niiviisi tohib, как это вы не будете делать kuidas siis nii, et teie ei tee, о чём это мы говорили millest me nüüd rääkisimegi;
‣ в функции связки (see) on; жизнь -- это борьба elu on võitlus, спорить -- это интересно vaielda on huvitav
