?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 88 artiklit
водить 313a Г несов.
‣ кого, в(о) ~ на что talutama, viima, кого-что juhtima; водить детей гулять lapsi jalutama viima, водить старушку под руку eidekest käe alt kinni hoides talutama, их водили на работу под конвоем tööl käisid nad valve all, водить кого в атаку rünnakule viima, водить поезда ronge juhtima, водить экскурсии ekskursioone juhtima, водить кого по городу linna näitama kellele;
‣ чем, по чему, что vedama, (edasi-tagasi) liigutama; водить карандашом по бумаге pliiatsiga mööda paberit vedama, водить носом ninaga õhku vedama, водить глазами silmi ringi käia laskma, водить бровями kulme kergitama, водить рыбу на удочке kala õnge otsas vedama;
‣ что pidama (без доп. ka peitusmängus); водить дружбу sõprust pidama, sõbrustama, водить знакомство läbi käima, tutvust pidama;
◊ водить за нос кого kõnek. ninapidi vedama keda; водить на помочах кого käekõrval talutama (igal sammul aitama); водить хлеб-соль с кем sõprust pidama kellega; водить хороводы ringmänge mängima; vrd. вести
вывести 367* Г сов.
→ несов.
выводить‣ кого-что (välja, eemale) viima ~ juhatama ~ talutama ~ tooma; вывести детей на прогулку lapsi jalutama viima, вывести лошадь из конюшни hobust tallist välja tooma, вывести из боя lahingust välja viima, дорожка вывела нас из рощи rada tõi meid salust välja;
‣ кого из чего eemaldama, kõrvaldama, välja arvama; его вывели из состава президиума ta arvati presiidiumist välja;
‣ кого-что hävitama; вывести сорняки umbrohtu hävitama, вывести мышей hiiri hävitama;
‣ что eemaldama, kõrvaldama, välja võtma; вывести пятна plekke välja võtma;
‣ что järeldama; mat. tuletama; вывести заключение järeldama, вывести формулу valemit tuletama;
‣ что (koondhinnet) välja panema; вывести четвертной балл veerandihinnet panema;
‣ что во что (sisse) kandma (näit. arveraamatusse); вывести в расход (1) что maj. mida kuludesse kandma, (2) кого ülek. keda mullatoidule arvama (tapma, hukkama);
‣ кого välja hauduma; вывести цыплят tibusid välja hauduma;
‣ что (välja) aretama; вывести новые сорта пшеницы nisusorte aretama;
‣ что ehitama, püstitama (näit. seinu), kõrgemaks tegema;
‣ что selgelt ja püüdlikult välja kirjutama, (järele) joonistama ~ joonestama, välja maalima; он вывел заголовок крупными буквами ta maalis pealkirja suurte tähtedega;
‣ кого-что kujutama, välja ~ esile tooma, kirjeldama; в романе выведены интересные лица romaanis on kujutatud huvitavaid isikuid;
◊ вывести ~ выводить в люди кого järje peale ~ heale järjele aitama keda; вывести ~ выводить из заблуждения кого kelle silmi avama, eksitusest päästma keda; вывести ~ выводить из равновесия кого tasakaalust välja lööma ~ viima keda; вывести ~ выводить из строя кого-что rivist välja viima ~ lööma; вывести ~ выводить из терпения кого kelle kannatust katkema panema; вывести ~ выводить на чистую ~ свежую воду кого-что valge ette tooma keda, päevavalgele tooma mida
вывозить 315 Г несов.
→ сов.
вывезти кого-что (ära, välja) vedama ~ viima; maj.
eksportima, välja vedama; вывозить мусор со двора hoovist prahti ära vedama, вывозить детей за город lapsi rohelisse ~ linnast välja sõidutama, вывозить товар за границу kaupa eksportima;
◊ вывозить ~ вывезти на себе ~ на своих плечах ~ на своём горбу что oma ~ enda turjal kandma mida; вывозить ~ вывезти в свет van.
suurilma ~ kõrgemasse seltskonda viima keda
выкрасить 273*a Г сов.
→ несов.
выкрашивать I что, чем, во что (ära) värvima; выкрасить полы põrandaid (ära) värvima, дверь выкрашена жёлтой краской ~ в жёлтую краску uks on kollaseks värvitud; vrd.
красить
вырастить 296*a Г сов.
→ несов.
выращивать кого-что (üles) kasvatama; мать вырастила троих детей ema kasvatas kolm last üles, колхозники вырастили высокий урожай kolhoosnikud saavutasid ~ said suure saagi, надо вырастить хорошие кадры tuleb kasvatada hea kaader; vrd.
растить
вырядить 313*a Г сов.
→ несов.
выряжать кого madalk.
välja ehtima; они вырядили детей, как кукол nad on lapsed nagu nukud riidesse pannud
высадить 313*a Г сов.
→ несов.
высаживать‣ кого-что välja ~ maha tõstma ~ (minna) aitama; (kuivale) maale saatma; maandama; высадить детей из вагона lapsi vagunist maha aitama, высадить безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, высадить на острове десант saarele dessanti saatma ~ maandama;
‣ что, во что, из чего välja ~ maha istutama; высадить рассаду в грунт taimi avamaale istutama;
‣ что, чем madalk. sisse ~ välja lööma; высадить дверь ust sisse lööma
девять 136 Ч üheksa; девять человек üheksa inimest, девять детей üheksa last, девять с половиной üheksa ja pool
дети 117 С мн. ч.
од.
(ед. ч.
ребёнок м. и дитя с.
) lapsed; в семье трое детей peres on kolm last, дети своего века oma ajastu lapsed
для предлог с род. п.
‣ (otstarbe märkimiseks) kelle-mille jaoks, heaks, tarvis, pärast, milleks, kellele-millele; собирать хворост для костра lõkke jaoks hagu korjama, сделать всё для победы tegema kõik võidu heaks, для приличия viisakuse mõttes ~ pärast, вредно для здоровья tervisele kahjulik, это для меня не новость see pole mulle uudis, ваза для цветов lillevaas, ящик для писем kirjakast, спектакль для детей lasteetendus, -lavastus, не для чего kõnek. pole mõtet;
‣ mille kohta; ребёнок хорошо развит для своих лет laps on oma vanuse kohta hästi arenenud
доноситься 319 Г несов.
→ сов.
донестись‣ до кого-чего, без доп.
kuulduma, kõrvu ulatuma, kanduma, jõudma kelleni; с улицы доносились голоса детей tänavalt kuuldus ~ kostis laste hääli;
‣ до чего, без доп. kõnek. kohale kihutama;
‣ страд. к доносить 1.
желаемый 119 П (кр. ф.
желаем, желаема, желаемо, желаемы)‣ soovitud; добиться желаемых результатов soovitud tulemusteni jõudma;
‣ П → С желаемое с. неод. (без мн. ч.) soovitu, soovitud tulemus; выдать желаемое за действительное soovitut tegeliku pähe esitama
желтеть 229b Г несов.
‣ kollendama, kolletama; вдали желтеет поле eemal kollendab põld;
‣ kollaseks minema, koltuma; листья желтеют lehed lähevad kollaseks ~ kolletavad; vrd. пожелтеть
желток 24 С м.
неод.
rebu, munakollane
жёлтый 119 П (кр. ф.
жёлт, желта, жёлто и желто, жёлты и желты) kollane (ka ülek.
), kolla-; жёлтый лист kollane leht, жёлтая лихорадка med.
kollapalavik, жёлтое пятно anat.
kollatähn, жёлтое тело anat.
kollakeha, жёлтая акация bot.
suur läätspuu (Caragana arborescens), kollane akaatsia (kõnek.
), жёлтый дом van.
hullumaja
забавлять 255 Г несов.
кого, чем lõbustama keda, kelle meelt lahutama; забавлять детей шутками lastele nalja tegema
забросить 273a Г сов.
→ несов.
забрасывать I кого-что‣ куда (sisse) viskama ~ heitma ~ paiskama; рыбаки забросили сети kalurid heitsid võrgud vette, забросить мяч в сетку palli võrku viskama, забросить шайбу в ворота litrit väravasse lööma, забросить ружьё за плечо püssi õlale viskama, судьба забросила меня сюда saatus tõi ~ on paisanud mu siia;
‣ ülek. unarusse ~ hooletusse jätma; она забросила книги ta ei hoolinud enam raamatutest, забросить детей lapsi hooletusse jätma;
‣ куда ülek. kõnek. (mööda minnes) kohale toimetama ~ viima; забросить чемодан в гостиницу kohvrit mööda minnes võõrastemajja viima;
◊ забросить ~ забрасывать удочку kõnek. pinda sondeerima, maad kuulama, lanti välja heitma
завезти 326 Г сов.
→ несов.
завозить I кого-что (ära, kaugele, kohale) viima ~ sõidutama; завезти на чужбину võõrsile viima, завезти детей в школу (sama teed sõites) lapsi kooli sõidutama, завезти товар в магазин kaupa kauplusse tooma ~ vedama ~ viima
замарать 165a Г сов.
кого-что, чем kõnek.
‣ ära määrima ~ mustama, mustaks tegema; она боялась замарать руки ta kartis käsi mustaks teha, у детей замаранные лица lastel on näod kriimud, пальцы замараны чернилами sõrmed on tindiga koos;
‣ ülek. häbistama, määrima; его честь замарана ta au on määritud, он замарал честь всей бригады ta on kogu brigaadi häbistanud;
‣ van. maha kriipsutama; vrd. марать
занять II 263 Г сов.
→ несов.
занимать‣ что hõlmama, hõivama, täitma, enda alla ~ ära võtma; saama; что, для кого kellele kinni panema; книги заняли всю полку raamatud täitsid ~ võtsid enda alla kogu riiuli, дети заняли свои места lapsed asusid ~ istusid oma kohtadele, нижний этаж заняли молодожёны alumisele korrusele asus elama noorpaar, озеро заняло площадь в несколько гектаров järv võttis enda alla mitu hektarit maad, чемоданы заняли всю каюту kajut oli kohvreid täis, он занял призовое место ta tuli auhinnakohale, занять первое место esikohta võitma ~ saama, он занял высокую должность ta on kõrgel (ameti)kohal, занять место кому, для кого, kellele kohta kinni panema, он занял очередь ta asus järjekorda ~ võttis järjekorra ära, она заняла две грядки под огурцы ta võttis kaks peenart kurkide alla;
‣ что vallutama, hõivama, okupeerima; занять крепость kindlust vallutama;
‣ что täitma, (aega) võtma; он не знал, чем занять время ta ei teadnud, millega aega viita, эта работа заняла весь день see töö võttis kogu päeva ära, это заняло не больше трёх минут see ei võtnud üle kolme minuti (aega);
‣ кого, чем hõivama, (tööd teha) andma, кого в чём rakendama; занять кого срочной работой kellele kiiret tööd andma, чем ты занят? millega sa tegeled? она всегда чем-то занята tal on alati midagi käsil ~ teoksil, на фабрике заняты тысячи рабочих vabrikus töötab tuhandeid töölisi, занять молодёжь в спектакле noori lavastuses rakendama;
‣ кого huvitama, köitma; кого чем lõbustama; книга заняла его raamat köitis teda, занять детей играми lastega mängima, lapsi mänguga lõbustama, занять гостей külalisi lõbustama, это происшествие заняло все его мысли kõik tema mõtted olid selle juhtumi juures
защита 51 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) kaitse (ka jur.
, sport), kaitsmine; tõrje; защита диссертации väitekirja kaitsmine, защита авторства autorikaitse, защита окружающей среды (1) ümbrus(konna)kaitse, (2) keskkonnakaitse, защита от оружия массового поражения massihävitusrelvavastane kaitse, взять под свою защиту oma kaitse alla võtma, выступить в защиту кого kelle kaitseks välja astuma, День защиты детей lastekaitsepäev, под защитой ночи öö varjus, искать защиты от дождя vihma eest varju otsima, превосходная игра защиты sport kaitsjate (eriti) hea mäng, защита от сорняков umbrohutõrje
здравие 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) van.
tervis;
◊ здравия желаю ~ желаем tervist! (sõjaväetervitus ülemale); начать за здравие, а кончить за упокой kõnekäänd heaga algama ja halvaga lõpetama
испортить 274a (повел. накл.
испорть и испорти, испортьте и испортите) Г сов.
кого-что, кому-чему, чем rikkuma; испортить часы kella rikkuma ~ katki tegema, испортить детей lapsi rikkuma, испорченный до мозга костей läbi ja lõhki ~ läbinisti ~ täiesti ~ üdini rikutud, ружьё испорчено püss on korrast ära;
◊ испортить ~ портить (всю) обедню кому, без доп.
kõnek.
kogu lugu kihva keerama ~ vussi ajama; испортить ~ портить столько ~ много крови кому kõnek.
kelle(l) südant ~ hinge seest sööma; кашу маслом не испортишь kõnekäänd ega küll küllale liiga (ei) tee; vrd.
портить
кликнуть 335a Г сов.
однокр. к кликать кого, без доп.
kõnek.
hõikama, hõigatama, huikama, huigatama, hüüdma, hüüatama, kutsuma; кликни детей kutsu lapsed siia
мазать 186 Г несов.
‣ кого-что, чем määrima, võidma, salvima, võõpama; мазать мазью salviga võidma ~ määrima, мазать хлеб маслом leivale võid peale panema, мазать губы huuli võõpama, мазать стены жёлтой краской seinu kollaseks võõpama, мазать хату maja valgendama ~ lupjama ~ savitama, мазать мелом kriitima, kriidiga valgendama;
‣ что, без доп. kõnek. plätserdama, soperdama;
‣ madalk. mööda ~ viltu laskma;
◊ одним миром мазаны halv. ühed hullud kõik, (nagu) ühe vitsaga löödud
нажить 332 Г сов.
→ несов.
наживать‣ кого-чего, кого-что koguma, muretsema, soetama, hankima, omandama; saama; ülek.
kaela tõmbama; нажитое годами добро aastatega kogutud vara, нажить богатство rikkaks minema, нажить детей lapsi soetama, нажить своим трудом oma tööga saama, нажить себе врага endale vaenlast saama, нажить кашель köha saama, нажить беду häda kaela tõmbama, нажить себе хлопот (endale) sekeldusi kaela tõmbama;
‣ что, на чём (vahelt)kasu saama, vahelt teenima; нажить капитал на продаже леса metsamüügist rikkaks saama;
‣ (без страд. прич.; без несов.) madalk. lühikest aega elama; недолго она после смерти мужа нажила pärast mehe surma ei elanud ta kaua
наплодить 289 Г сов.
что, кого-чего kõnek.
(hulgaliselt) sigitama ~ sigineda laskma; наплодить детей hulka lapsi soetama, наплодить мух kärbseil sigineda laskma
народить 292 Г сов.
кого kõnek.
(palju lapsi) sünnitama ~ ilmale tooma; народить много детей mitu last ~ palju lapsi sünnitama
обвязать 198 Г сов.
→ несов.
обвязывать‣ что, чем mille ümber mässima ~ mähkima ~ siduma, mida millega kinni siduma ~ köitma; ehit.
vöötama; она обвязала голову платком ta mässis räti ümber pea, обвязать ящик верёвкой kasti nööriga kinni siduma, kastile nööri ümber siduma, обвязать верёвку вокруг чего mida nööriga kinni siduma, nööri mille ümber siduma;
‣ что, чем mille ümber heegeldama ~ kuduma mida; обвязать ворот кружевами kaeluse ümber pitsi heegeldama;
‣ кого madalk. (haril. mitmele) kõike vajalikku kuduma; обвязать и обшить детей lastele kõike vajalikku selga kuduma ja õmblema
обделить 308 Г сов.
→ несов.
обделять кого, чем‣ (jagamisel) ilma jätma; судьба не обделила его умом saatus ei ole teda mõistusest ilma jätnud;
‣ madalk. (paljudele) jaotama ~ jagama; обделить детей конфетами lastele komme jagama
оберегать 169a Г несов.
→ сов.
оберечь кого-что, от кого-чего kaitsma kelle-mille eest, (eemale) hoidma keda kellest-millest; оберегать детей от опасности lapsi ohtude eest kaitsma, оберегать кого от забот keda muredest säästma, kellest mured eemal hoidma, оберегать государственную собственность riigivara hoidma ~ kaitsma, оберегать лицо от солнца nägu päikese eest hoidma
обучение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) õpetamine, õpetus, väljaõpe, õppus; обучение кого чему kellele mille õpetamine, обучение детей пению lastele laulmise õpetamine, наглядное обучение näitlikustamine, näitlik õpetamine, бесплатное обучение tasuta (kooli)õpetus, производственное обучение tootmisõpetus, начальное военное обучение sõjaline algõpetus, трудовое обучение tööõpetus, срок обучения õppeaeg, õpiaeg, всеобщее обязательное обучение üldine koolikohustus ~ koolisundus
одарить 285a Г сов.
→ несов.
одарять, одаривать кого-что, чем‣ kinkima, kinke jagama kellele; она одарила меня улыбкой ta kinkis mulle naeratuse, одарить детей игрушками lastele mänguasju jagama;
‣ ülek. (looduse poolt) andma, õnnistama; природа одарила её хорошим голосом loodus on teda hea häälega õnnistanud, он одарён умом tal on mõistust, ta on andekas
одевать 169a Г несов.
→ сов.
одеть кого-что, во что, кем-чем, как‣ riietama, rõivastama, riidesse panema keda, selga ~ ülle panema kellele mida; одевать всю семью kogu peret katma, она одевает детей со вкусом ta lapsed käivad ~ on alati hästi ~ maitsekalt riides;
‣ ülek. kõnek. katma, sisse mähkima; одевать льдом jääga katma
оделить 285a Г сов.
→ несов.
оделять кого-что, чем (kinke) jagama; оделить детей сладостями lastele maiustusi jagama ~ kinkima
один 133‣ Ч, Ч → С м.
üks; один метр üks meeter, комната в одно окно ühe aknaga tuba, меня тревожит одно ma muretsen vaid ühe asja pärast, одно и то же ükssama, üks ja seesama (lugu vm.), одного недостаёт ainult ühest asjast on puudus, одно из двух üks kahest, emb-kumb, по одному ükshaaval, ühekaupa;
‣ Ч → П üksi(nda); ainult, aina; один как перст ihuüksi, täiesti üksi(nda), он живёт один ta elab üksinda, оставить детей одних lapsi omapead ~ üksinda koju jätma, дома одни лишь дети kodus on ainult lapsed, одни неприятности aina pahandused, всё это -- одни слова need on ainult ~ tühipaljad sõnad, одно название kõnek. tühipaljas nimi, в одном платье kleidiväel;
‣ Ч → П sama, seesama; жить с кем в одном доме kellega samas majas elama, мы с вами одного мнения oleme samal ~ ühel arvamusel, одних с нами лет meie eakaaslased, meiega ühevanused ~ samavanused, в одно и то же время samal ajal, сидеть за одной партой pinginaabrid olema, привести к одному знаменателю ühe nimetaja alla viima (ka ülek.);
‣ Ч → М, С м. keegi, mingi, üks; один молодой человек keegi noormees, один из нас keegi ~ üks meie hulgast, в один прекрасный день ühel ilusal päeval, одно время мы часто встречались üksvahe saime tihti kokku, с одной стороны ühest küljest, ühelt poolt, из одной крайности в другую ühest äärmusest teise, одно письмо грознее другого üks kiri on ähvardavam kui teine, один из самых одарённых üks andekaim, занять одно из первых ~ призовых мест auhinnalisele kohale tulema, одно другому не мешает üks (töö vm.) ei sega teist, то один, то другой kord üks, kord teine, один за другим üksteise järel, hanereas;
◊ в один голос (nagu) ühest suust, ühel häälel, (kõik) kooris; в один присест korraga, ühe jutiga mida tegema; один ~ одно к одному ~ одна к одной üks parem kui teine, nagu valitud; одно к одному üks häda teise otsa; один на один (1) nelja silma all, (2) üks ühe vastu; все как один nagu üks mees; все до одного viimane kui üks; один другого стоит üks väärib teist; один в поле не воин vanas. üks ei ole võitlusväljal sõdur; одна нога здесь, другая там kõnek. kibekähku, nagu välgupoeg, välgukiirusel, tuulekiirusel, nagu õlitatud välk; в одни руки kõnek. ühele inimesele, (ühe) nina peale; в одних руках ühe inimese käes; одним словом ühesõnaga; одним ухом poole kõrvaga; (хоть) одним глазом kas või silmanurgast(ki); одним ~ единым духом ühe raksuga ~ soojaga ~ valuga; одним ~ единым махом, с одного маху kõnek. ühe ropsuga ~ hoobiga ~ hingetõmbega; одним росчерком пера üheainsa suletõmbega; одним миром мазаны halv. nagu ühe vitsaga löödud, üks pole parem kui teine, ühed hullud kõik; на одно лицо (kõik) ühte nägu; все за одного, один за всех vanas. kõik ühe eest, üks kõigi eest; (они) одного поля ягода kõnek. (nad) on ühest killast ~ ühte tõugu ~ ühe vitsaga löödud, viska ühega teist; стоять одной ногой в могиле ühe jalaga hauas olema, haua äärel olema; ставить ~ поставить на одну доску кого, с кем ühele pulgale seadma ~ panema; стричь ~ подстригать ~ остричь ~ подстричь (всех) под одну гребёнку (kõiki) ühe mõõdupuuga mõõtma, (kõiki) ühele liistule tõmbama ~ samale pulgale asetama
озорство 95 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ üleannetus, ülemeelikus, vallatus, koerus, ulakus; озорство детей laste koerus ~ üleannetus, детское озорство lapsevallatus;
‣ madalk. korrarikkumine, huligaansus, mürgeldamine
оставить 278a Г сов.
→ несов.
оставлять кого-что, без чего, где (alles, maha, katki) jätma; оставить детей дома lapsi koju jätma, оставить гостей обедать külalisi lõunale jätma, оставить на второй год istuma ~ klassikursust kordama jätma, оставить учебник в школе õpikut kooli jätma ~ unustama, оставить комнату за собой tuba endale jätma, оставить кого далеко позади kaugele maha jätma, оставить в наследство что кому kellele mida pärandama, оставить до другого ~ следующего раза teiseks korraks jätma, оставить без крова ulualuseta ~ peavarjuta jätma, оставить без сладкого magustoidust ilma jätma, оставить письмо без ответа kirjale mitte vastama, kirjale vastamata jätma, оставить без внимания mitte välja tegema, tähele panemata ~ tähelepanuta jätma, оставить обед нетронутым lõunasööki puutumata jätma, оставить решение в силе otsust jõusse ~ muutmata jätma, оставить вопрос открытым küsimust lahtiseks jätma, оставить глубокий след в памяти sügavasti meelde jääma, mällu sööbima, оставить по себе добрую память endast head mälestust jätma, оставить хорошее впечатление head muljet jätma, оставить семью perekonda maha jätma, оставить надежду lootust jätma, оставить намерение kavatsust katki jätma, оставить разговор jutuajamist lõpetama, оставьте! jätke järele! оставить работу töölt lahkuma, силы оставили его ta jõud oli otsas, я этого так не оставлю seda ma teile ei kingi, niisama ma seda asja ei jäta;
◊ камня на камне не оставить от чего kõnek.
maatasa tegema, kivi kivi peale mitte jätma; оставить ~ оставлять с носом кого kõnek.
pika ninaga jätma; оставить ~ оставлять в одной рубашке кого kõnek.
püksata jätma, puupaljaks tegema; оставить ~ оставлять в дураках кого kõnek.
keda ninapidi vedama, narriks tegema, haneks tõmbama; оставить ~ оставлять за собой ~ позади себя кого kaugele maha jätma, seljataha jätma keda; оставить ~ оставлять в покое кого rahule jätma
отвести 367 Г сов.
→ несов.
отводить‣ кого-что, куда, от чего (ära, eemale) viima; отвести детей домой lapsi koju viima, отвести от окна akna juurest eemale viima, отвести войска в тыл vägesid tagalasse viima;
‣ что, от кого-чего kõrvale ~ eemale ~ ära juhtima, tõrjuma, (kõrvale) pöörama; отвести удар lööki kõrvale juhtima ~ tõrjuma, отвести волосы со лба juukseid laubalt ära lükkama, отвести глаза от книги silmi raamatult ära pöörama, не мог отвести глаз ei saanud silmi pealt ära ~ küljest lahti;
‣ кого-что tagasi lükkama; jur. taandama, kõrvaldama; отвести заявление avaldust tagasi lükkama, отвести свидетеля tunnistajat taandama ~ kõrvaldama;
‣ что, кому-чему määrama, kasutamiseks andma, eraldama; отвести участок под огород krunti ~ maatükki aiamaaks eraldama, отвести комнату кому kellele tuba eraldama ~ andma, отвести время aega andma ~ jätma;
‣ что kõnek. ära hoidma; отвести беду õnnetust ära hoidma;
‣ aiand. võrsikutega paljundama;
◊ отвести ~ отводить душу kõnek. (1) südant kergendama, südamelt ära rääkima ~ ütlema, (2) millest hingekosutust saama; отвести ~ отводить глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima
отделить 308 Г сов.
→ несов.
отделять кого-что, от кого-чего eraldama, lahutama; отделить желток от белка munakollast valgest eraldama, отделить правду от лжи tõe ja vale vahet tegema, отделить в кабинете место для кого kabinetis ruumi tegema kellele, толпа отделила их друг от друга rahvahulgas kaotasid nad teineteise, rahvahulk ajas ~ viis nad lahku, отделить сына van.
pojale omaette majapidamist eraldama
оторвать 217a Г сов.
→ несов.
отрывать‣ что, от чего küljest ära ~ lahti rebima ~ kiskuma; оторвать пуговицу nööpi ära tõmbama ~ kaksama, оторвать глаза от книги pilku raamatust lahti kiskuma, оторвать листок от ветки oksa küljest lehte rebima;
‣ кого-что, от кого-чего eemale kiskuma, lahku viima; оторвать от учёбы õppimisest eemale kiskuma, оторвать детей от матери lapsi emast lahutama, оторванное от жизни учение eluvõõras õpetus;
‣ (без несов.) что madalk. kahmama, krahmama;
◊ с руками оторвать madalk. kahe käega kinni haarama millest ~ rabama mida
отослать 196a Г сов.
→ несов.
отсылать‣ кого-что, кому (ära, välja, tagasi) saatma; отослать детей подальше lapsi eemale ~ juurest ära saatma, отослать деньги почтой raha postiga saatma, отослать такси taksot ära saatma ~ vabaks jätma;
‣ кого, к чему juhatama mille juurde; отослать читателя к первоисточнику lugejat algallika juurde juhatama
отторгнуть 344a Г сов.
→ несов.
отторгать кого-что, от кого-чего liter.
(vägivaldselt) käest ära võtma, (vägivaldselt) lahutama; (välja) tõrjuma; отторгнуть землю у кого kelle maad ~ maid vallutama ~ ära võtma, отторгнуть детей от родителей lapsi vanematest lahutama
перевалять 254a Г сов.
→ несов.
переваливать‣ (без несов.
) кого-что madalk.
(järgemööda) maha panema, ümber lükkama; перевалять много деревьев hulka puid (järjepanu) maha murdma;
‣ (без несов.) что, в чём madalk. (järjest kõiki v. palju) veeretama milles; перевалять котлеты в муке (hulka) kotlette jahus veeretama, перевалять детей в снегу lapsi lumiseks tegema;
‣ что üle ~ uuesti ~ veel kord vanutama;
‣ (без несов.) (järjest palju) ära vanutama; перевалять всю шерсть kogu villa ära vanutama
перевести 367 Г сов.
→ несов.
переводить‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma, siirma; перевести детей через улицу ~ на другую сторону улицы lapsi üle tänava viima ~ tooma, перевести учреждение в другое здание asutust teise hoonesse üle viima, перевести на другую работу teisele tööle üle viima, перевести на следующий курс järgmisele kursusele (üle) viima, перевести предприятие на хозрасчёт ettevõtet isemajandamisele üle viima, перевести стрелку часов kellaosutit nihutama, перевести стрелку raudt.
pöörangut seadma, перевести дыхание (1) sügavalt sisse hingama, (2) ülek.
hinge tagasi tõmbama, endale hingetõmbeaega andma, перевести дом на чьё имя maja kelle nimele kirjutama;
‣ что, на что, во что, куда ülek. (pilku, juttu) pöörama; перевести взгляд на брата pilku vennale pöörama, перевести разговор на другое juttu teisale pöörama;
‣ что, кому, куда üle ~ peale kandma; перевести деньги по телеграфу raha telegraafi teel üle kandma, перевести выкройку lõiget peale kandma, перевести картинку pilti läbi ajama, pilti üle ~ peale kandma;
‣ что, kõnek. кого, с чего, на что tõlkima; перевести с русского языка на эстонский vene keelest eesti keelde tõlkima, перевести слово в слово sõna-sõnalt tõlkima;
‣ что во что, на что ümber arvestama; перевести фунты в килограммы naelu kilogrammideks ümber arvestama;
‣ кого-что kõnek. hävitama; перевести мышей hiiri hävitama;
‣ что kõnek. ära raiskama ~ kulutama; перевести деньги на пустяки raha tühja-tähja peale kulutama, перевести много топлива palju kütust kulutama
передача 76 С ж.
неод.
‣ (без мн. ч.
) edasiandmine, edasianne, üleandmine, üleanne, ülekandmine, ülekanne, siirmine, siire, edasisaatmine, edastamine, edastus; sport söötmine, sööt; передача знаний teadmiste edasiandmine, передача по наследству jur.
pärandamine, передача звука heliülekanne, передача информации infoedastus, передача данных (1) info andmeedastus, (2) andmeside, передача шайбы litri söötmine;
‣ saadetis, pakk; нести передачу кому kellele pakki viima;
‣ raadiosaade; tele(visiooni)saade, teleülekanne; передача по радио raadiosaade, программа сегодняшних передач tänane saatekava, детская передача, передача для детей lastesaade;
‣ tehn. ajam, ülekanne, transmissioon; käik; винтовая передача kruviajam, -ülekanne, зубчатая передача hammasajam, -ülekanne, кулачковая передача nukkajam, -ülekanne, ремённая передача rihmajam, -ülekanne, червячная передача tiguajam, -ülekanne, вторая передача teine käik (autol), колёсная передача hammasratastik (kellal)
переобуть 346 Г сов.
→ несов.
переобувать кого-что teisi jalatseid jalga panema, jalatseid vahetama kellel; uuesti jalga panema mida; переобуть детей lastele teisi jalatseid jalga panema, переобуть ноги jalatseid vahetama, vahetusjalatseid jalga panema, переобуй туфли (1) vaheta kingad ära, (2) pane kingad uuesti ~ paremini jalga
плодить 289 (без страд. прич. прош. вр.
) Г несов.
кого-что‣ kasvatama (loomi, taimi); плодить овец lambaid kasvatama;
‣ kõnek. sünnitama, sigitama (ka ülek.), soetama; ülek. tekitama; плодить детей lapsi sünnitama, плодить статьи kirjatükke vorpima, плодить страх hirmu sünnitama, плодить ужас õudust tekitama; vrd. расплодить
подвести 367 Г сов.
→ несов.
подводить‣ кого-что к кому-чему juurde ~ lähedale ~ ette juhtima ~ talutama ~ tooma ~ viima; подвести детей к школе lapsi koolimaja juurde ~ lähedusse ~ ette tooma, подвести коня к крыльцу hobust trepi ette tooma, подвести лодку к берегу paati kaldasse ~ randa juhtima, подвести разговор к чему juttu viima ~ juhtima millele, подвести часы kella õigeks ~ ette ~ taha keerama, просека подвела нас к реке (metsa)sihti mööda jõudsime jõeni;
‣ что подо что alla panema ~ ehitama ~ viima; подвести фундамент под здание hoonele uut vundamenti ehitama, подвести дом под крышу maja katuse alla viima;
‣ что, подо что ülek. (teoreetiliselt) põhjendama; подвести теоретическую базу под свои рассуждения oma arutlusi teoreetiliselt põhjendama; подвести преступление под статью закона kuritegu seaduse järgi kvalifitseerima;
‣ кого-что kõnek. alt ~ sisse vedama; он никогда не подведёт ta ei vea kunagi alt, подвести под суд keda kohtu alla tõmbama, kellele kohut kaela tõmbama, подвести кого под выговор kellele noomitust kaela sokutama;
‣ что otsi kokku tõmbama, kokkuvõtet tegema; подвести итоги kokkuvõtet tegema;
‣ что toonitama, välja joonistama; подвести брови kulme toonitama;
‣ безл. kõnek. õõnsaks ~ sisse tõmbama; kõhnaks tegema; живот подвело kellel on kõht selja küljes (kõhnusest);
◊ живот подводит ~ подвело ~ подтянуло у кого kõnek. kellel kõht lööb ~ soolikad löövad pilli ~ mängivad marjast; подвести ~ подводить ~ подложить ~ подкладывать мину под кого-что kõnek. kelle jalgealust õõnestama ~ tuliseks tegema, kellele auku kaevama; подвести ~ подводить под монастырь кого madalk. kelle nahka turule viima, kellele õnnetust kaela tõmbama
подержать 183a Г сов.
кого-что (mõnda aega, enda käes) hoidma ~ pidama; подержать окна открытыми aknaid (veidi aega) lahti hoidma, подержать детей дома lapsi (mõnda aega) kodus hoidma, подержать руки над головой käsi pea kohal hoidma, подержать собаку (mõnda aega) koera pidama
поднять 264 (прош. вр.
поднял и поднял, подняло и подняло, подняли и подняли; страд. прич. прош. вр.
поднятый, кр. ф.
поднят, поднятьа, поднятьо, поднятьы; буд. вр.
kõnek.
подыму, подымешь...
) Г сов.
→ несов.
поднимать‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.
), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.
) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.
), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus.
kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
поручить 311a Г сов.
→ несов.
поручать‣ что, кому-чему, с инф.
ülesandeks tegema, käsundama; ему поручили доставить письмо talle tehti ülesandeks kiri kohale toimetada;
‣ кого-что, кому-чему kelle hoolde usaldama; поручить детей бабушке lapsi vanaema hoolde usaldama ~ jätma
препоручить 311a Г сов.
→ несов.
препоручать кого-что, кому-чему van.
kelle-mille hoolde ~ kätte ~ kätesse usaldama ~ hoole alla andma; препоручить власть кому võimu kelle kätte ~ kätesse usaldama, препоручить детей кому lapsi kelle kätte ~ hoolde usaldama
припрятать 187 Г сов.
→ несов.
припрятывать что kõnek.
ära peitma, kõrvale panema; припрятать конфеты от детей komme ~ kompvekke laste eest ära peitma ~ panema, припрятать деньги raha kõrvale panema
прихватить 316a Г сов.
→ несов.
прихватывать kõnek.
‣ что, чем kinni haarama ~ pigistama;
‣ что, чем (kergelt) kinni siduma ~ nõeluma ~ lööma, kinnitama;
‣ кого-что, чего (üksiti) kaasa võtma ~ viima ~ tooma; прихватить с собой детей lapsi kaasa võtma;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks võtma ~ haarama; дня не хватило, пришлось ночь прихватить päevast jäi puudu, tuli öö appi võtta;
‣ что kõnek. hankima, muretsema; прихватить денег в долг raha laenama ~ laenuks võtma;
‣ что näpistama (külma kohta); что, чем jääkirmega katma; цветы прихватило морозом külm on ~ oli lilli näpistanud, морозец прихватил лужи (kerge) külm on ~ oli lombid jääkirmega katnud, külmast on lompidel jääkirme peal;
‣ кого (äkki) maha murdma ~ kallale tulema (haiguse kohta); живот прихватило kõhuvalu tuli kallale, kõhuvalu võttis kõverasse;
‣ ülek. kõnek. kätte saama, vahele võtma; шторм прихватил нас у самого берега jäime tormi kätte (juba) päris kalda lähedal
пропустить 317 Г сов.
→ несов.
пропускать‣ кого-что sisse ~ läbi laskma (ka ülek.
); что läbi pistma ~ ajama; пропустить мяч в ворота palli väravasse (lüüa) laskma, пропустить через границу üle piiri laskma, сторож пропустил нас valvur laskis meid läbi ~ välja ~ sisse, пропустить нитку сквозь ушко иголки niiti nõelasilmast läbi pistma ~ ajama, пропустить мясо через мясорубку liha läbi hakkmasina ajama, пропустить воду через фильтр vett filtrima ~ filtreerima;
‣ кого-что vastu võtma, teenindama; столовая пропустила в день тысячу человек söökla teenindas päevas tuhat inimest, sööklast käis päevas tuhat inimest läbi;
‣ кого-что teed andma, ette ~ mööda laskma (ka ülek.); пропустить детей вперёд lastele teed andma, lapsi ette laskma, пропустить срок tähtaega mööda laskma, пропустить удобный случай head juhust mööda laskma, пропустить поворот дороги teekäänakust mööda sõitma;
‣ что vahele ~ välja jätma; пропустить букву tähte vahele jätma;
‣ что (koolist, koosolekult vm.) puuduma; пропустить урок tunnist puuduma;
‣ что madalk. võtma, kummutama; ära sööma; пропустить по рюмочке väikseid troppe tegema;
◊ пропустить ~ пропускать мимо ушей kõnek. kõrvust mööda (libiseda) laskma
проучить 311a Г сов.
→ несов.
проучивать‣ кого kõnek.
õpetust andma kellele, karistama keda;
‣ кого-что (teatud aeg v. ajani) õppima ~ õpetama; проучить уроки весь вечер kogu õhtu koolitükke õppima, он проучил всю жизнь детей ta on kogu elu lapsi õpetanud
пустить 317 Г сов.
→ несов.
пускать кого-что‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer.
triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk.
kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek.
poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
развлечь 378a Г сов.
→ несов.
развлекать кого-что, чем meelt lahutama, lõbustama, ajaviidet pakkuma; развлечь публику publikut lõbustama, развлечь детей сказкой lapsi muinasjutuga lõbustama
разрядить I 313a Г сов.
→ несов.
разряжать I кого-что kõnek.
(ära) ehtima, üles mukkima; üles lööma; разрядить детей lapsi üles mukkima, разрядить ёлку kuuske (ära) ehtima
распределить 285a Г сов.
→ несов.
распределять‣ кого-что, между кем-чем (ära) jaotama, jagama; распределить детей по классам lapsi klassidesse jaotama, распределить работу tööd (ära) jaotama, правильно распределить время aega õigesti jaotama, распределить деньги между собой raha omavahel (ära) jagama;
‣ кого-что, куда kõnek. (pärast kooli lõpetamist) tööle määrama ~ suunama; распределить выпускников (kooli)lõpetajaid tööle suunama
распустить 317 Г сов.
→ несов.
распускать‣ кого-что lahti ~ laiali laskma; laiali saatma; распустить учеников на каникулы õpilasi koolivaheajale laskma, распустить по домам koju ~ kodudesse laskma, распустить прислугу teenijaid lahti laskma, распустить парламент parlamenti laiali saatma;
‣ что lahti tegema, avama, valla päästma, vallandama; lõdvendama, lõdv(em)aks ~ järele laskma; распустить паруса purjesid lahti tegema ~ andma ~ laskma, распустить знамя lippu lahti tegema, распустить листья lehte minema, распустить цветы õitsele puhkema, õide minema, распустить волосы juukseid valla päästma, распустить косу patsi lahti palmitsema, распустить вожжи ohje lõdvemaks ~ järele laskma, распустить бумаги trük. paberit hajutama (servadest astmeliselt asetama);
‣ кого-что ülek. kõnek. käest ära ~ ülekäte minna laskma; распустить детей lapsi ~ lastel ülekäte minna laskma;
‣ что, в чём kõnek. lahustama, sulatama; распустить сахар в воде suhkrut vees (ära) lahustama;
‣ что (kootut, heegeldatut) üles harutama; распустить шарф salli üles harutama;
‣ что kõnek. lahti ~ lendu laskma, levitama; распустить слух kuulujuttu ~ kumu lahti ~ lendu laskma;
◊ распустить ~ распускать слюни madalk. halv. (1) tönni ~ pilli laskma, töinama, silmi vesistama, kellel on ~ olid silmad peos, kellel on kohe vesi lahti, kellel tilguvad ~ tilkusid räästad vett, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima, (3) härdaks minema, kelle meel läheb haledaks, kelle süda läheb ~ läks pehmeks; распустить ~ распускать нюни madalk. halv. (1) silmi vesistama, tönni ~ pilli laskma, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima; распустить ~ распускать хвост перед кем madalk. ennast kohevile ajama, tiivaripsu lööma; распустить ~ распускать язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, liialt suud pruukima
растить 296a Г несов.
кого-что kasvatama, võrsutama (ka ülek.
); растить детей lapsi kasvatama, растить цветы lilli kasvatama, растить молодых специалистов noori spetsialiste ~ erialatöötajaid kasvatama, растить свой талант oma annet kasvatama ~ edasi arendama ~ edendama; vrd.
вырастить
сводить I 313a (без страд. прич. прош. вр.
) Г сов.
кого-что куда kuhu viima; сводить детей в театр lapsi teatrisse viima, сводить на карусели karusselliga sõitma viima
семеро 135b Ч seitsmekesi, seitsmed, seitse; детей было семеро lapsed olid seitsmekesi, lapsi oli seitse, семеро мальчиков seitse poissi, семеро ножниц seitse paari kääre, seitsmed käärid, семеро глаз seitse paari silmi, seitse silmapaari, seitsmed silmad;
◊ семеро одного не ждут vanas.
seitse ei oota ühte
смесь 90 С ж.
неод.
‣ segu (ka ehit.
, põll.
); põll.
segatis, segavili; ehit.
mört; топливная смесь tehn.
küttesegu, горючая смесь tehn.
põlevsegu, бедная смесь aut.
lahja (kütte)segu, жирная смесь ehit.
rammus segu, бетонная смесь ehit.
betoonisegu, цементная смесь ehit.
tsementmört, вико-овсяная смесь põll.
viki-kaerasegatis, питательная смесь для детей laste toitesegu; взрывчатая смесь lõhkesegu, зажигательная смесь süütesegu;
‣ ülek. segapuder, sigrimigri, virvarr; смесь различных чувств tunnete virvarr;
‣ van. varia, mitmesugust, seda ja teist (ajakirja v. ajalehe rubriik)
собрать 216 Г сов.
→ несов.
собирать‣ кого-что, чего kokku koguma ~ korjama, koristama; собрать с пола бумаги põrandalt pabereid kokku ~ üles korjama, собрать грибов seeni korjama, собрать хлопок puuvilla koristama, собрать урожай saaki koguma ~ koristama, собрать членские взносы liikmemaksu koguma, собрать сведения andmeid koguma, собрать мысли mõtteid koguma, собрать аудиторию kuulajaid ~ kuulajaskonda kokku koguma ~ kutsuma, собрать на стол toitu lauale panema, собрать со стола lauda kraamima, собрать библиотеку raamatukogu soetama, собрать голоса hääli koguma, poolthääli saama;
‣ что kokku panema ~ seadma, tarima, monteerima, koostama, rakestama; собрать часы kella kokku panema, собрать машину masinat koostama ~ (kokku) monteerima ~ kokku panema, собрать букет ~ цветы в букет lilli kimpu ~ kimbuks seadma, aiand. neostama, собрать волосы juukseid seadma;
‣ что kokku võtma; собрать всё своё мужество kogu oma julgust ~ mehisust kokku võtma, собрать последние силы viimast jõudu kokku võtma;
‣ kõnek. кого-что (teeleminekuks) valmis seadma ~ sättima; собрать чемодан kohvrit pakkima, собрать сына в дорогу poega teeleasumiseks ~ minekuvalmis seadma, собрать детей в школу lapsi kooli(minekuks) sättima;
‣ что kokku ~ sisse võtma (rõiva kohta); собрать платье в талии kleiti keskelt kokku tõmbama ~ krousima;
◊ костей не собрать kõnek. tükid taga, et enam oma konte ei oska kokku lugeda
спектакль 10 С м.
неод.
etendus, näitemäng, vaatemäng (kõnek.
), spektaakel (kõnek. ka ülek.
); любительский спектакль taidlusetendus, детский спектакль, спектакль для детей lasteetendus, спектакль на открытой сцене ~ под открытым небом vabaõhuetendus, устроить спектакль vaatemängu korraldama ~ tegema, ну был спектакль no oli alles tsirkus ~ spektaakel
спровадить 270a Г сов.
→ несов.
спроваживать кого-что kõnek.
kaelast ära ~ minema saatma ~ toimetama ~ sokutama; спровадить детей в кино lapsi jalust ära kinno saatma;
◊ спровадить на тот свет кого madalk.
keda teise ilma saatma
стайка 75 С ж.
неод.
dem.
väike parv, pisiolevuste parv; kari (ka ülek.
); стайка рыб kalaparv, стайка птиц linnuparv, стайка детей lasteparv, держаться стайкой kokku hoidma
тратить 274a Г несов.
что, на кого-что kulutama, raiskama; тратить силы jõudu kulutama, тратить время aega raiskama, тратить здоровье oma tervist raiskama, тратить себя ennast ~ oma tervist ~ jõudu raiskama ~ kulutama, тратить деньги на детей raha laste peale kulutama; vrd.
потратить,
истратить
тревожиться 271 Г несов.
‣ за кого-что, из-за кого-чего muretsema, muret tundma, ärev ~ rahutu ~ murelik olema, ärevaks ~ rahutuks ~ murelikuks minema; тревожиться за детей laste pärast mures olema, не тревожьтесь, я сам справляюсь ärge muretsege, küll ma ise toime tulen;
‣ страд. к тревожить; vrd. встревожиться
трепетать 203b Г несов.
‣ без доп.
, от чего, чем, за кого-что, перед кем-чем värisema (ka ülek.
), judisema, vabisema, võbisema, võbelema, võdisema, värelema, hubisema, vubisema; трепетать от страха hirmust värisema ~ võdisema, трепетать всем телом üle keha värisema, трепетать от гнева raevust värisema, трепетать за детей laste pärast värisema ~ hirmul olema, трепетать перед начальством ülemuste ees värisema, трепетать крыльями tiibadega vehkima, листва трепещет lehed vabisevad, пламя трепетало leek hubises ~ väreles, вдали трепетали огни eemal veiklesid tuled, душа ~ сердце трепещет süda väriseb ~ puperdab, флаги трепещут lipud lehvivad ~ lakatavad;
‣ ülek. keema, pulbitsema; : всё трепещет жизнью kõikjal pulbitseb elu
увезти 362 Г сов.
→ несов.
увозить I кого-что (sõites) ära ~ minema viima; ära vedama; ära ~ mujale ~ minema sõidutama; увезти детей на дачу lapsi suvilasse viima, увезти книги с собой (ära sõites) raamatuid kaasa viima, у него увезли дрова tal viidi (kütte)puud minema
угомонить 285a Г сов.
→ несов.
угомонять кого-что, чем kõnek.
maha rahustama ~ jahutama, vaigistama; угомонить детей lapsi maha rahustama, угомонить сердце ülek.
südant vaigistama, угомонить кровь ülek.
maha ~ kuuma verd jahutama
уложить 311a Г сов.
→ несов.
укладывать‣ что, во что, куда (kohale) paigutama, asetama, panema, paigaldama; уложить книги на полку raamatuid riiulisse paigutama ~ panema, уложить бельё в шкаф pesu kappi panema, уложить дрова в поленницу puid riita laduma, уложить рельсы rööpaid paigaldama, уложить волосы soengut tegema;
‣ что, во что pakkima, kokku panema; уложить чемодан kohvrit pakkima, уложить в тюки pallima, palli panema;
‣ кого-что, куда (voodisse) pikali ~ magama panema; уложить в постель voodisse panema, уложить спать magama panema, уложить детей kõnek. lapsi magama panema;
‣ кого-что selili ~ selja peale ~ maha ~ pikali panema, jalust maha lööma; уложить противника vastast pikali panema;
‣ (без несов.) кого-что madalk. tapma, siruli ~ pikali tõmbama, vagaseks ~ otsa peale tegema, mättasse lööma, magama panema; уложить наповал otsekohe ~ silmapilkselt sirevile ~ siruli tõmbama, уложить на месте kohapeal vagaseks tegema, уложить из револьвера revolvrist maha kõmmutama;
‣ что, чем katma; уложить пол плитками põrandat plaatidega katma;
◊ уложить в гроб ~ в могилу кого kõnek. keda hauda ajama ~ viima; уложить ~ укладывать на обе лопатки кого kõnek. keda selja peale panema, kelle(l) selga prügiseks tegema
умиротворить 285a Г сов.
→ несов.
умиротворять кого-что lepitama, maha rahustama ~ vaigistama, taldutama, rahu ja vaikust ~ õndsust tooma; умиротворить врагов vaenlasi lepitama, умиротворить восставших ülestõusnuid maha rahustama, умиротворить детей lapsi maha vaigistama, умиротворить сердце südant vaigistama ~ rahustama, südamesse rahu ja vaikust tooma, умиротворить страсти kirgi ~ kirgesid taltsutama
уродовать 171a Г несов.
кого-что‣ vigastama, vigaseks ~ sandiks tegema, sandistama, moonutama (ka ülek.
); ранения уродуют людей vigastused teevad inimesi sandiks ~ sandistavad inimesi, оспа уродует лицо rõuged moonutavad nägu, уродовать детей плохим воспитанием lapsi halva kasvatusega (kõlbeliselt) sandistama ~ rikkuma, уродовать чьи слова kelle sõnu moonutama;
‣ koledaks ~ peletislikuks ~ inetuks tegema, inetama; эта причёска уродует тебя see soeng teeb sind ~ su koledaks; vrd. изуродовать
усадить 313a Г сов.
→ несов.
усаживать‣ кого-что, куда istuma panema (madalk. ka ülek.
); усадить гостя в кресло külalist tugitooli istuma panema, усадить за стол laua taha ~ lauda istuma panema, усадить на лошадь sadulasse ~ hobuse selga aitama, усадить в тюрьму ülek.
madalk.
istuma ~ kinni ~ vangi panema;
‣ кого-что за что, с инф. tegema panema ~ sundima; усадить детей за книги lapsi raamatu taha ~ lugema panema, усадить пить чай teed jooma panema ~ sundima, усадить за работу tööle ~ tööd tegema panema ~ sundima, töö taha istuma panema;
‣ что чем (üleni) täis istutama, täis tippima; усадить деревьями puid täis istutama;
‣ (без несов.) что, на что, во что ülek. van. madalk. raha hakkama ~ magama ~ tuksi panema;
‣ что madalk. ahju panema; усадить хлебы в печь leibu ahju panema ~ torkama ~ pistma
уставить 278a Г сов.
→ несов.
уставлять‣ кого-что (kohale) paigutama, asetama, paigale ~ kohale asetama ~ panema; уставить все книги на полку kõiki raamatuid riiulisse paigutama ~ mahutama, уставить детей по росту lapsi pikkuse järgi ritta seadma;
‣ кого-что чем täis panema ~ asetama; уставить полку книгами riiulit raamatuid täis panema, комната уставлена мебелью tuba on mööblit täis;
‣ что на кого-что, в кого-что ülek. kõnek. sihtima, suunama; уставить палец на кого kelle peale sõrmega sihtima ~ näitama, уставить взгляд на кого-что kellele-millele oma pilku suunama ~ naelutama, уставить глаза на кого-что keda-mida ainiti ~ üksisilmi vaatama ~ vahtima, pilguga puurima
учить 310 (действ. прич. наст. вр.
учащий и учащий) Г несов.
‣ кого-что, чему, с инф.
, с союзом что kellele mida, keda õpetama (kõnek. ka ülek.
); учить детей lapsi õpetama, учить читать lugema õpetama, учить грамоте kirjaoskust ~ kirjatarkust õpetama, мать учит детей только хорошему ema õpetab lastele ainult head, учить собаку koera (välja) õpetama ~ treenima, учить кого кулаками keda rusikate abil ~ rusikatega õpetama, rusikatega õppust andma, kellele rusikate abil tarkust jagama;
‣ что õppima; учить уроки õppetükke ~ koolitööd ~ koolitükke tegema, õppima, учить стихотворение наизусть luuletust pähe õppima, учить роль osa õppima;
◊ учить уму-разуму кого kõnek. kellele õpetust andma, tarkust pähe panema; vrd. выучить, научить, обучить
человек 18 (мн. ч. им. п.
люди, род. п., вин.
людей, дат.
людям, твор.
людьми, предл.
о людях, с количественными словами мн. ч. род.
человек, дат.
человекам, твор.
человеками, предл.
о человеках) С м.
од.
‣ inimene; настоящий человек tõeline inimene, честный человек aus inimene, деловой человек asjalik inimene, рабочий человек tööinimene, человек большого ума väga tark inimene, человек дела teoinimene, стать человеком inimeseks saama, сделать человеком кого inimest tegema kellest, он свой человек ta on oma inimene, все мы люди, все человеки humor.
kõik me oleme inimesed ~ harilikud surelikud ~ lihtsurelikud, нас было десять человек детей meid oli kümme last;
‣ mees; isik; учёный человек õpetatud mees, человек слова sõnakas ~ sõnapidaja mees ~ inimene, молодой человек noormees, человек у власти võimulolev isik, võimukandja, võimulolija, расстроен человек, не видишь teine (inimene) on tujust ära, kas sa siis ei näe, не хочет человек, а ты заставляешь teine ~ ta ei taha, aga sina muudkui käid peale;
‣ (mõisa-, kõrtsi)teener;
◊ как один человек nagu üks mees; выходить ~ выйти в люди haljale oksale jõudma, (hea) järje peale saama, jalgu alla saama; на людях madalk. teiste ~ inimeste seltsis ~ keskel
четверо 135b Ч neli; neljad, neli paari; neljakesi; четверо суток neli ööpäeva, четверо саней neli rege ~ saani, четверо детей neli last, lapsed neljakesi, четверо ножниц neljad käärid, нас четверо meid on neli, oleme neljakesi, делить на четверых nelja vahel jaotama ~ jagama, есть за четверых mehe eest ~ mehe moodi ~ mitme mehe eest sööma
шаловливость 90 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) vallatlevus, ülemeelikus, üleannetus; шаловливость детей, детская шаловливость laste ülemeelikus
шить 325 Г несов.
‣ что, чем, без доп.
õmblema; шить пальто mantlit õmblema, шить на машинке (õmblus)masinaga õmblema, шить вручную käsitsi õmblema, шить на детей laste jaoks ~ lastele (seljariideid) õmblema, шить у портного rätsepal õmmelda laskma, шить в ателье ateljees õmmelda laskma;
‣ что, чем tikkima, välja õmblema; шить шёлком siidiga tikkima, шить бисером pärlitega tikkima;
‣ что, чем ühendama, liitma; шить плоты parvesid ühendama;
◊ шито белыми нитками kõnek. traagelniidid näha, kõik paistab läbi; не лыком шит кто madalk. kes pole mehest madalam ~ eile ilma sündinud ~ sita pealt riisutud; ни шьёт ни порет ei noh ega jah; шито и крыто kõnek. kuskilt (otsast) ei saa kinni hakata, kõik on varjatud ~ maskeeritud ~ salastatud ~ saladuskatte all; vrd. сшить
щебет 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
) sirin, sidin, sädin, vidin; siristamine, sidistamine, sädistamine (kõnek. ka ülek.
), vidistamine, päärimine; щебет птиц lindude sidin ~ sädin, щебет детей, детский щебет ülek.
laste sädistamine ~ sädin
эвакуировать 171a Г сов. и несов.
кого-что evakueerima (ohupiirkonnast ära viima); эвакуировать в тыл tagalasse evakueerima, эвакуировать детей lapsi evakueerima
яичный 126 П‣ muna-; яичная скорлупа munakoor, яичный белок (1) munavalge, (2) munavalk, яичный желток munarebu, munakollane, яичный порошок munapulber, яичное мыло munaseep, яичная змея zool.
munamadu (Dasypeltis scabra);
‣ rebukollane, munakollane, rebukollasevärvi, munakollasevärvi, rebukollast ~ munakollast värvi