[VES] Vene-eesti sõnaraamat

аз 2 С м. неод.
‣ van. a-täht; аз, буки, веди... = а, б, в... (tähestiku algus);
‣ азы мн. ч. van. tähed, tähestik; ülek. algteadmised, aa-bee;
◊ начинать ~ начать с азов a-st, b-st alustama; (он) ни аза (в глаза) не знает see ei tea aad ega beed, ta ei tea tuhkagi

бог 5 (им. п. мн. ч. боги) С м. од. jumal;
◊ ради бога jumala pärast; слава богу jumal tänatud; с богом õnn kaasa; дай бог annaks jumal; не дай ~ избави ~ упаси бог jumal hoidku; не бог весть какой pole suurem asi; бог (его) знает jumal (seda v. teda) teab; бог миловал кого jumal oli armuline kellele; бог не обидел кого чем jumal on õnnistanud keda millega; бог помочь, бог в ~ на помощь jumal appi (jõudu soovides), jõudu tööle; как бог на душу положит nagu jumal juhatab; отдать богу душу kõnek. hinge heitma

бэ нескл. С с. неод. б- ~ b-tähe nimetus;
◊ ни бэ ни мэ не знает kõnek. ei tea aad ega beed, ei tea mööd ega määd, ei tea tuhkagi

видимо Н
‣ van. nähtavalt, silmanähtavalt; он видимо изменился за это время ta on selle aja jooksul silmanähtavalt muutunud;
‣ в функции вводн. сл. nähtavasti, ilmselt, küllap, arvatavasti; он, видимо, остался доволен küllap ta jäi rahule, он, видимо, этого ещё не знает ilmselt ei tea ta veel seda

господь косв. формы 1 С м. од. (без мн. ч.) issand, jumal;
◊ господь (его) знает jumal (teda) teab; не дай ~ не приведи господи issand hoidku selle eest; слава тебе господи jumal tänatud, tänu taevale; господь с тобой (1) issand (olgu) sinuga, (2) issand hoidku!

да II частица
‣ jah, jaa (jaatav vastus);
‣ eks (ju); всё обошлось благополучно, да? kõik lõppes hästi, eks (ju)?
‣ kas; да было ли это так? kas see oli ikka nii? да неужели? kas tõesti?
‣ kõnek. ju; да его все знают teda tunnevad ju kõik, да ведь он прав tal on ju õigus;
‣ kõnek. siiski; может, кто-нибудь да знает võib-olla keegi siiski teab;
‣ kõnek. ometi; да отпусти его lase ta ometi lahti, да пойми saa ometi aru, да будет вам kõnek. küllalt, aitab juba, jätke juba ometi;
‣ väljendab koos verbi oleviku- v. tulevikuvormiga soovi v. käsku; да здравствует дружба между народами elagu rahvaste sõprus, да будет так olgu nii

даже частица, союз isegi, koguni, -gi; даже он не знает isegi tema ei tea, даже теперь isegi praegu, praegugi, даже если isegi kui, было очень тепло, даже жарко oli väga soe, koguni palav

девать 169a Г kõnek.
‣ несов. → сов. деть (без прош. вр.) кого-что куда panema; мне некуда девать эти книги mul ei ole neid raamatuid kuhugi panna;
‣ сов. (без буд. вр.) panema, pistma, torkama; куда ты девал ~ дел тетрадь? kuhu sa vihiku pistsid ~ panid?
◊ девать некуда külluses, jalaga segada; (не знает,) куда глаза девать (ta ei tea,) kuhu silmi peita ~ panna; (не знает,) куда себя девать (ta) ei leia endale kohta

деваться 169 Г kõnek.
‣ несов. → сов. деться (без прош. вр.) куда kaduma, jääma, minema; куда девается ваша энергия? kuhu kaob teie energia? не знает, куда деваться от стыда ta ei tea, kuhu häbi pärast pugeda, некуда деваться (1) pole kuhugi minna, (2) ülek. pole pääsu, pole midagi parata;
‣ сов. (без буд. вр.) kaduma, jääma, minema; куда девались ~ делись остальные? kus teised on? kuhu teised jäid?

дело 96 С с. неод.
‣ töö, toiming, tegevus; amet, ala (van.); дело кипит töö käib ~ keeb, дело спорится töö läheb ~ laabub, дело жизни elutöö, делать своё дело oma tööd tegema, сидеть без дела käed rüpes ~ tegevusetult istuma, он прекрасно знает своё дело ta tunneb oma tööd hästi, знаток своего дела oma ala meister, золотых дел мастер kullassepp(meister), часовых дел мастер kellassepp(meister);
‣ asi; защита отечества является делом всего народа isamaa kaitse on kogu rahva asi, частное дело eraasi, это не твоё дело kõnek. see pole sinu asi, по делам службы ~ по служебным делам ametiasjus, ему до всего дело tal on kõigega asja ~ pistmist, в чём дело? kõnek. milles asi on? суть дела asja tuum, у меня к тебе дело mul on sinu juurde asja, дело вкуса maitseasi, делo привычки harjumuse asi, а мне какое дело! kõnek. mis (see) minu asi (on), говорить дело asjalikku juttu rääkima, министерство иностранных дел välisministeerium;
‣ jur. juurdlusasi, süüasi, kohtuasi, (kohtu)protsess; toimik, akt; уголовное дело kriminaalasi, разбирать дело süüasja arutama, возбудить дело kohtuasja algatama, громкое ~ скандальное дело kärarikas protsess, личное дело isikutoimik, приложить к делу toimikusse lisama, завести дело на кого kelle toimikut avama;
‣ lugu, asjalugu, sündmus, juhtum; как дела? kuidas käsi käib ~ käbarad käivad? kuidas lugu on? дело было вечером see (lugu) juhtus õhtul;
‣ (без мн. ч.) üritus, õpetus, ideed; дело мира rahuüritus, продолжать дело Ленина Lenini üritust jätkama;
‣ tegu; совершать благородные дела üllaid ~ õilsaid tegusid tegema, не на словах, а на деле mitte sõnade, vaid tegudega;
‣ (без мн. ч.) -asjandus, -ndus; горное дело mäendus, военное дело sõjandus, sõjaasjandus;
‣ van. äri, ettevõte; дело процветает äri õitseb, выгодное дело tulus äri, закрыть своё дело äri lõpetama, ettevõtet sulgema;
‣ van. heitlus, taplus; жаркое дело äge heitlus;
◊ дело в шляпе kõnek. asi vask ~ ants ~ tahe; (моё, твоё, его...) дело маленькое ~ десятое kõnek. mis (mul, sul, temal...) sellest, minusse (sinusse, temasse...) see ei puutu; дело не станет за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ei jää; дело чьих рук kelle kätetöö; чьё дело сторона kõnek. kellel pole asja millega; дело табак kõnek. asi on sant, lugu on täbar; и делу конец kõnek. ja asi vask ~ ants, ja lool lõpp; (это) гиблое ~ мёртвое дело sellest ei tule midagi välja ~ ei tule head nahka; плохо дело asjad on halvad, lugu on sant; то ли дело hoopis teine asi; не твоего (вашего...) ума дело kõnek. (1) see pole sinu (teie...) asi, (2) see pole lapse asi; дело молодое noore inimese asi; по сути дела tegelikult, sisuliselt; (это) не дело kõnek. nii ei kõlba; на (самом) деле tegelikult; в самом деле tõepoolest, tõesti, tõega; между делом kõnek. töö kõrvalt, töö vahel, tööst vabal ajal; (быть) не у дел erru lastud ~ tegevusest eemale tõrjutud olema; первым делом kõnek. kõigepealt, eelkõige, ennekõike; то и дело aina, aiva, järjest, üha

звон 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ helin, kõlin, klirin, kõla; kumin, kõma; звон колокола, колокольный звон kellahelin, kellahääl, звон колокольчиков kellukeste helin, звон гитары kitarrihääl, -kõla, звон стаканов и тарелок klaaside ja taldrikute klirin ~ kõlin, звон шпор kannuste kõlin;
‣ kellalöömine, kellad; вечерний звон õhtukellad, похоронный ~ погребальный звон matusekell, matusekella helin;
‣ madalk. kõmu(jutt), kumu, kuulujutt; по городу пошёл звон linnas läks kõmu lahti ~ kuuldus liikvele;
◊ малиновый звон mahe helin; задавать ~ задать звону кому madalk. tulist tegema kellele; слышал звон, да не знает, где он kõnekäänd kuuleb kelli, aga ei tea, kus lüüakse (vildaka arusaamise kohta)

знать II 165a (без страд. прич.) Г несов. кого-что, о ком-чём, kõnek. про кого-что, без доп. teadma, tundma, oskama; знать правила reegleid teadma, знать жизнь elu tundma, знать язык keelt oskama, он не знал об этом ta ei teadnud seda, знать в лицо nägupidi tundma, знать вдоль и поперёк läbi ja lõhki tundma, он с детских лет знал горе ta sai juba lapsest peale muret tunda, он знает своё дело ta on oma ala meister, ta tunneb oma ala ~ tööd hästi, давать себя знать tunda andma, давать о себе знать endast teada ~ märku andma, не знать покоя mitte rahu leidma;
◊ знаем мы вас kõnek. iroon. teada puha; знает все ходы и выходы kõik ees- ja tagauksed on teada kellel; знать как свои пять пальцев кого-что nagu oma viit sõrme tundma; знать меру ~ совесть piiri pidada oskama; знать назубок kõnek. peast teadma mida; знать своё место oma kohta teadma; знать толк в ком-чём kõnek. asja tundma, mis alal meister olema; знать цену кому-чему kelle-mille hinda teadma; как знать, кто его знает kes teab

кошка 73 С ж.
‣ од. zool. kass (Felis); ema(s)kass; домашняя кошка kodukass, рыжая кошка kollane kass (halv. ka punapäise naise kohta), дикая кошка metsik kass, лесная кошка zool. metskass (Felis silvestris), ангорская кошка angoorakass;
‣ неод. (без мн. ч.) kassinahk;
‣ неод. tehn. kass; mer. otsiankur;
‣ кошки мн. ч. неод. ronirauad; sport kassid (alpinisti varustusest);
‣ кошки мн. ч. неод. van. (mitme) piuga piits;
◊ драная кошка madalk. räsitud krõhva; ( жить м е жду собой) как кошка с собакой nagu kass ja koer (elama); знает кошка, чьё мясо съела kõnekäänd küll kass teab, kelle kirnu kallal käis; кошки скребут на душе ~ на сердце у кого kõnek. kelle süda kripeldab sees; (бегать, метаться...) как угорелая кошка kõnek. nagu peata kana (jooksma, tormama); чёрная кошка пробежала ~ проскочила между кем kõnek. kelle vahelt on must kass läbi jooksnud

кто 158 М kes; mõni; kõnek. keegi; кто это? kes see on? кто там? kes seal on? о ком речь? kellest on jutt? кто бы это мог быть? kes see küll võiks olla? кто бы ни был olgu see kes tahes, kes see ka (iganes) oleks, кому, как не им, лучше знать kes veel paremini teab kui mitte nemad, хоть кого спросите küsige kellelt tahes, вот у кого надо учиться temalt ~ nendelt tuleb õppida, нет ли кого-нибудь, кто знает kas pole kedagi, kes teaks, не кто иной, как ei keegi muu kui, кому-кому, а им-то уж известно kõnek. nemad igatahes ~ küll teavad, kui teised ei tea, siis nemad ikka teavad, кто как kuidas keegi, кто куда kuhu keegi, кто кого kes keda (võidab), кто да кто приходил? madalk. kes need siin käisid? мало ли кто kõnek. paljugi kes, nii mõnigi, see ja teine, кто слушал радио, кто читал mõni kuulas raadiot, mõni luges, не пойдёт ли кто со мной? kõnek. kas keegi ei tuleks minuga kaasa? если кто придёт, пусть подождёт kõnek. kui keegi tuleb, las ootab, кому другому, а тебе тяжело придётся kõnek. sinul saab olema ~ on raskem kui kellelgi teisel;
◊ кто его знает kõnek. kes (teda v. seda) teab; кто ни на есть kõnek. kes (see) ka oleks, igaüks

леший 124 С м. од.
‣ folkl. metsavana, metsavaim;
‣ madalk. (sõimusõnana) tont, pagan;
◊ иди ~ пошёл ~ ну тебя к лешему madalk. mine seenele ~ kus see ja teine; леший (его) знает ~ ведает madalk. tont seda ~ teda teab

мой I 156a М м. (моя, моё, мои)
‣ minu (oma); это моё дело see on minu asi, по моему мнению minu arvates, по моему желанию minu tahtmist mööda, моё почтение kõnek. minu lugupidamine;
‣ М → С моё с. неод. (без мн. ч.) kõnek. minu oma ~ jagu; это моё see on minu jagu, поживи с моё ela nii vanaks kui mina, он знает больше моего ta teab rohkem kui mina;
‣ М → С мои мн. ч. од. kõnek. (minu) omaksed, minu omad;
‣ М → С madalk. мой м. од. (minu) mees, моя ж. од. (minu) naine;
◊ боже ~ бог (ты) мой kõnek. mu jumal, jumal küll, sa heldene taevas, taevas tule appi; (это) не по моей части see ei puutu minusse

мол II частица kõnek. näe, näed, tead; скажи им, что хозяин, мол, приехал ütle neile, et näe peremees on koju tulnud, он, мол, не знает ta ei teadvat

наш 155 М м. (наша, наше, наши)
‣ meie (oma); наш приятель meie sõber, наш человек oma, omainimene, до наших дней meie päevini ~ ajani, это уже наше дело kõnek. see on juba meie asi ~ mure, по нашему мнению meie arvates;
‣ М → С наши мн. ч. од. kõnek. omaksed; meie omad; наши все уехали kodused on kõik ära sõitnud;
‣ М → С наше с. неод. (без мн. ч.) kõnek. meie jagu ~ oma(nd) ~ pärisosa; поживи с наше, узнаешь ela ka nii vanaks kui meie, küll siis saad teada, он знает не меньше нашего kõnek. tema ei tea meist vähem, ega tema meist rumalam ole;
◊ наше вам! kõnek. nalj. tervist! tervitus!; и нашим и вашим kõnek. mõlemale meelepärane, (tahab) kõigiga hea olla; знай наших! kõnek. vaat kus ikka meie ~ mina; наш брат kõnek. mina ja (teised) minutaolised ~ minusugused; наша взяла kõnek. meie võit

ни
‣ частица ei, mitte, -gi; ни в коем случае mitte mingil juhul, ни минуты свободной нет ei ole ühtegi vaba minutit, ни шагу дальше mitte üks samm ~ mitte sammugi edasi, ни с места ei liigu paigastki, ни шагу! ни с места! seis! paigal! ни слова mitte üks ~ ühtegi sõna, mitte üks piiks, на небе ни облачка taevas pole pilveraasugi, кто ни посмотрит, удивляется kes aga näeb ~ vaatab, see imestab, как ни торопись, всё равно опоздаешь kuidas ka ei kiirustaks ~ kiirusta kuidas (kui palju) tahes, ikka ei jõua ~ jääd hiljaks, ни малейшего понятия pole aimugi, ни разу mitte kordagi, ни при чём ei puutu asjasse, какой ни на есть olgu või sellinegi, käib seegi, kui paremat pole;
‣ союз ühendis ни... ни ei... ega; не верит ни в сон, ни в чох ei usu ei jumalat ega kuradit, ни взад ни вперёд ei edasi ega tagasi, ни тот ни другой ei see ega teine, ни встать ни сесть ei saa istuda ega astuda;
◊ ни в зуб ногой ~ толкнуть madalk. tume nagu tökatipudel, ei tea tuhkagi, mitte mõhkugi ei jaga; ни гроша не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; ни дать ни взять täpipealt (sarnane), (kas) võta või jäta; что ни говори ütle mis sa ütled, mis seal ikka rääkida; (вдруг) откуда ни возьмись ... aga äkki, ei tea kust...; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; ни два ни полтора kõnek. ei see ega teine; ни к селу ни к городу heast-paremast, asja ees, teist taga; ни на волос kõnek. mitte raasugi ~ karvavõrdki ~ küünevõrdki; ни на йоту kõnek. mitte kübetki ~ põrmugi; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi, nagu õige mees kunagi; ни рыба ни мясо ei liha ega kala, ei see ega teine (inimese kohta); ни свет ни заря enne kukke ja koitu; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. ei kippu ega kõppu kellest-millest; ни с того ни с сего äkki, asja ees, teist taga; ни черта (не знает) kõnek. (ei tea) tuhkagi

он 163 М м.
‣ tema, ta; он сам сделает tema teeb ise, это он самый see ta ongi, ах вот он где näete, kus ta on, ah ta on siin;
‣ М → С од. (без мн. ч.) tema, armastatu; он и она tema ja temake;
◊ вот я его kõnek. küll ma talle näitan; кто его знает kõnek. kes seda ~ teda teab, tont (teda) teab; пусть ~ пускай его kõnek. las tal olla, las ta teeb, mis tahab

пёс 7 С м. од. (isane) koer, peni (ka ülek. vulg.); цепной пёс ketikoer;
◊ на кой пёс ~ чёрт madalk. mis pagana pärast; пёс ~ чёрт с ним madalk. tont temaga; псу ~ ~ собаке ~ кобелю под хвост madalk. (1) tuulde ~ maha visatud, (2) pole tähelepanu väärt, ei lähe kellelegi korda; пёс (его ~ её ~ их) знает madalk. tont ~ pagan teda ~ neid teab

положительно Н
‣ jaatavalt, pooldavalt, positiivselt; положительно ответить jaatavalt vastama, положительно заряженный el. positiivselt laetud;
‣ kõnek. lausa, sõna tõsises mõttes; лодку положительно метало из стороны в сторону paat oli lausa mängukanniks lainete käes;
‣ в функции частицы kõnek. täiesti, päris, hoopis, sootuks; положительно ничего не понять on täiesti võimatu millestki aru saada, он положительно ничего не знает ta ei tea mitte midagi, он положительно стал не тот ta on päris ~ hoopis teistsuguseks muutunud

прах 18 С м. неод. (без мн. ч.) van. tolm; kõrgst. põrm; урна с прахом покойного urn lahkunu põrmuga;
◊ в пух и прах kõnek. pihuks ja põrmuks; мир праху кого rahu kelle põrmule; отряхнуть ~ отрясти прах от своих ног ~ с ног своих kõrgst. oma jalgadelt mille tolmu maha raputama; повергать ~ повергнуть в прах кого-что kõrgst. pihuks ja põrmuks tegema, põrmu paiskama; разлететься ~ рассыпаться прахом ~ в прах kõnek. hävima, haihtuma; на кой прах? madalk. milleks? misjaoks? mis häda pärast? прах с ним madalk. tont temaga; прах тебя (его, их) знает ~ разберёт madalk. kes ~ tont sinust (temast, nendest) aru saab; прах тебя возьми ~ побери! madalk. kurat sind võtaks; идти ~ пойти прахом kõnek. asjatult kuluma, tuulde lendama

преграда 51 С ж. неод. tõke, sulg, takistus (ka ülek.); водная преграда veetõke, vesitõke, непреодолимая преграда ületamatu takistus ~ raskus, служить преградой чему mida takistama ~ tõkestama, преодолеть все преграды kõigist raskustest üle saama, воображение не знает преград mõttelend ~ kujutlus ei tunne piire, грудобрюшная преграда anat. vahelihas, diafragma

путём II Н madalk. korralikult, mõistlikult, nagu kord ja kohus, nagu peab, arusaadavalt; путём ничего не знает ei tea ~ ei oska korralikult ~ õieti midagi, объясни путём seleta mõistlikult ~ nagu kord ja kohus ~ nagu peab

разве I частица kas, kas tõesti; kõnek. ehk, vahest; разве он этого не знает kas ta siis tõesti seda ei tea, разве не хватит сил kas tõesti ei jätku jõudu, разве можно так kas siis nii tohib ~ võib, разве поехать завтра kui ehk sõidaks homme

сам 153 М (сама, само, сами)
‣ ise; скажите это ему самому öelge seda talle endale ~ talle enesele ~ talle suu sisse, сам справился с работой ta sai ise tööga toime ~ hakkama, ta tuli ise tööga toime, он и сам не знает ta ei tea isegi, сам директор распорядился direktor ise andis ~ tegi korralduse, он -- сама доброта ta on headus ise;
‣ М → С сам м., сама ж. од. madalk. peremees, ülemus; сам приказал peremees andis käsu;
◊ сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; сам ~ сама ~ само по себе (1) omaette, (2) iseasi, (3) kui niisugune; сам ~ сама ~ само собой (1) iseenesest, (2) ise, oma nõu ja jõuga; сам ~ сама ~ само за себя говорит räägib iseenda eest; быть самим собой iseendaks jääma

смак 18 (род. п. ед. ч. смака и смаку) С м. неод. madalk.
‣ maik, mekk; в этих яблоках особый смак neil õuntel on eriline maik;
‣ mõnu, nauding; есть со смаком mõnuga sööma, рассказывать что со смаком mõnuga rääkima millest, делать что со смаком mida mõnuga ~ mõnutundega ~ naudinguga tegema;
‣ ülek. tuum, iva, tera, mõte; найти самый смак в чём mille mõtet ~ tuuma tabama, он в этом деле знает смак ta tunneb seda asja hästi

снос II 1 С м. неод. kõnek. väljendeis сносу ~ сноса нет чему, сносу ~ сноса не знает что kaua vastu lööma ~ pidama, igavene olema (rõiva v. jalatsite kohta)

так III частица
‣ lihtsalt niisama, ei midagi; что с тобой? -- так, ничего mis sinuga lahti on? -- niisama, ei midagi;
‣ kõnek. alles, vast; дождь так и лил no küll alles kallas, vihma lausa valas (alla), вот был плотник, так плотник vaat see oli alles ~ vast puusepp, oli see vast ~ alles puusepp, вот так игра küll see on ~ oli alles ~ vast mäng, вот так история no on ~ oli alles lugu, он так и обмер ta lausa tardus paigale;
‣ siis; так ты не веришь sa siis ei usu, так о чём я говорил millest ma siis ~ nüüd rääkisingi, так вспомним свою юность meenutagem siis oma noorust;
‣ nii, näiteks; климат там суровый, так, морозы доходят до 40° kliima on seal karm, näiteks külmakraade on mõnikord nelikümmend;
‣ kõnek. jah, just, tõepoolest; так это он tõepoolest, see on tema, tema ise jah;
◊ так нет kõnek. aga ei, kus sa sellega; так и знай(те) kõnek. pea ~ pidage meeles, võta ~ võtke arvesse ~ teadmiseks

то I союз
‣ korduse, kinnituse, vastanduse, loetluse, selgituse vm. märkimisel kord...kord, pea...pea, küll... küll, ei...ega jt.; то один, то другой kord üks, kord teine, то тут, то там kord siin, kord seal, pea siin, pea seal, küll siin, küll seal, она то плакала, то смеялась ta kord nuttis, kord naeris, не то снег, не то дождь идёт see pole ei lumi ega vihm, mis sajab, не то спишь, не то бодрствуешь ei maga ega ole ärkvel, я спал три часа, да и то сидя magasin kolm tundi ja sedagi istudes, не то, чтобы я не хотел, а не мог mitte just seda, et ma ei oleks tahtnud, vaid ma ei saanud, у него хорошая квартира, не то что у нас tal on hea korter, hoopis ~ sootuks teine asi kui meil, а то как же kuidas siis muidu, не то või muidu, aga muidu, то есть союз see tähendab, see on, teiste sõnadega, то есть частица kõnek. (1) kuidas nii, (2) lihtsalt, otse, päriselt;
‣ tingimuse, alternatiivi, käsu v soovi märkimisel (kui)...siis, (kas)...või siis; если поздно, то не ходи, kui on hilja, ära siis mine, если он знает, то пусть скажет, kui ta teab, siis eks öelgu ~ ütelgu, когда я вернулся, то он уже был дома kui tagasi tulin, oli ta juba kodus, посиди дома, а не то сходи в кино ole kodus või siis mine käi kinos;
◊ то и дело ~ знай kõnek. aina, aiva, üha, ühtelugu, ühtevalu, ühtesoodu, muudkui, järjest, järjepanu; то ли дело kõnek. hoopis teine asi ~ lugu ~ tubakas

тот 152 М м. (та, то, те) see, too; teine; тот дом see maja, в тот год sel ~ tol aastal, в тот раз tol korral, tookord, на том берегу teisel kaldal, vastaskaldal, по ту сторону дороги teisel pool ~ teispool teed, tee vastaspoolel, на той неделе eelmisel ~ möödunud nädalal, до того времени, до тех пор seni, seniajani, senimaani, siiamaani, с того времени, с тех пор sellest ~ tollest ajast peale ~ alates, тем временем samal ajal, vahepeal, тот самый seesama, одно и то же üks ja seesama, ükssama, то был мой друг see oli minu sõber, те шепчутся, те смеются ühed sosistavad, teised naeravad, спрошу у того, кто знает küsin selle käest, kes teab, и тот и другой nii see kui teine, mõlemad, ни тот ни другой ei see ega teine, mitte kumbki, это всё не то (kõik) see pole see, два дня тому назад kahe päeva eest, kaks päeva tagasi, тем ~ тем самым дело и кончилось sellega ~ sedaviisi lugu lõppeski, до того я устал kõnek. olen nii väsinud, кому не до того kellel pole milleks aega ~ mahti, и без того niigi, isegi, selletagi, не без того ju jah, küllap jah, küllap ikka, ju vist, благодаря тому что seetõttu ~ tänu sellele et, для того чтобы selleks et, в то время как sel ~ samal ajal kui, sellal kui, kuna, kuni, ввиду ~ в силу того, что seetõttu et, sellepärast et, до тех пор, пока niikaua kuni, seni ~ senikaua ~ seniajani ~ senimaani kuni, sestsaadik, siiasaadik, enne kui, из-за того что sellepärast et, seetõttu et, несмотря на то, что sellest hoolimata et, sellele vaatamata et, с тем чтобы selleks et, вместо того, чтобы selle asemel et, по мере того, как sel määral kui, sedamööda kui(das), вместе с тем (1) ühtlasi, (2) siiski, перед тем, как enne seda kui, между тем, как sel ~ samal ajal kui, ühtlasi, тем не менее siiski, ikkagi, ometi(gi), kummatigi, sellegipärast, sellest hoolimata, sellele vaatamata, и тому подобное ja muu sellesarnane, ja muud sellesarnast, ja nii edasi;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, iga hinna eest, ilmtingimata; ни то ни сё kõnek. ei see ega teine, ei üks ega teine, ei seda ega teist; как бы то ни было olgu kuidas on, olgu sellega kuidas tahes ~ on, igal juhul, mis ka (iganes) ei oleks; да и то сказать kõnek. mis siin salata, tõepoolest, tõele au andes; не та музыка, не тот коленкор madalk. hoopis teine tubakas ~ lugu ~ asi, iseasi; если уж на то пошло kõnek. kui juba, siis juba, kui jutt juba selle peale on läinud

удерж 28 С м. неод. kõnek. väljendeis без удержу meeletult, pidurdamatult, tagasihoidmatult; плакать без удержу nagu arutu ~ meelest ära nutma; нет удержу кому-чему, на кого-чего ei ole mingit pidamist, ei saa kuidagi pidama, millele ei tulegi lõppu; расшалятся дети, и удержу нет на них kui lapsed hullama hakkavad, siis sellele ei tulegi lõppu, пьёт и удержу не знает joob ega pea piiri ~ ega saa pidama ~ ega tunne mõõtu

усталь 90 С ж. неод. väljendeis без устали väsimatult, он не знает устали ta ei tea, mis on väsimus, ta ei tunne väsimust, ta on väsimatu

хрен 1 (род. п. хрена и хрену) С м. неод. (без мн. ч.)
‣ bot. mädarõigas (Armoracia), mäerõigas; деревенский ~ обыкновенный хрен aed-mädarõigas (Armoracia rusticana);
‣ mädarõigas (maitseaine); тёртый хрен riivitud mädarõigas, говядина под хреном loomaliha mädarõikaga;
◊ старый хрен vulg. vanatoi, vanamehetoi, vanamehetõhk; ни хрена vulg. mitte essugi, mitte tuhkagi; хрен его знает madalk. tont teda teab; на кой хрен madalk. mis pagana päralt, pagana pihta, mida paganat, miks, milleks

чёрт 5 (мн. ч. им. п. черти, род. и вин. п. чертей, дат. п. чертям, твор. п. чертями, предл. п. о чертях) С м. од. kurat, saatan, kurivaim, vanapagan, vanatühi, vanakuri, põrguvürst, vanaõelus, vanakurat, vanasarvik, pärgel; работать как чёрт nagu hobune ~ nagu meeletu tööd tegema, какой ты, к чёрту, врач kõnek. mis pagana arst sa ka oled, не верить ни в бога, ни в чёрта mitte jumalat ega kuradit uskuma;
◊ послать ко всем чертям ~ к чёрту kõnek. põrgusse ~ kuradile saatma; ни к чёрту не годится kõnek. ei kõlba kusagile ~ kuradilegi ~ kassi saba allagi; сам чёрт не поймёт ~ не разберёт kõnek. keegi kurat ei saa aru, vanakuratki ~ tontki ei saa otsa peale; у чёрта на куличках kõnek. karukolkas, pärapõrgus, põrgupõhjas, maailma otsas; чем чёрт не шутит kõnek. paljugi mis ~ ei või iialgi teada, mis võib juhtuda, tont teab, kuidas läheb; чёрт дёрнул кого kõnek. kes kurat käskis kellel mida teha; чёрт попутал кого kõnek. kiusatus tuli peale kellele; чёрта с два madalk. keda kuraditki ei..., võta näpust; бояться кого как чёрт ладана kõnek. kartma keda nagu vanakurat välku; ни богу свечка, ни чёрту кочерга kõnek. (kes) pole ei liha ega kala, (kellest) pole põrguharki ega taevavärki, kahvatu kuju (olema); всё пошло ~ полетело к чёрту kõnek. kõik lendas kuradile ~ vastu taevast ~ läks vett vedama; чёрт возьми ~ побери madalk. kurat võtku ~ võtaks, põrgu ~ kirevase päralt; ни черта нет madalk. tuhkagi pole; чёрт знает что madalk. kurat ~ tont teab mis; не так страшен чёрт, как его малюют vanas. kurat polegi nii hirmus, kui teda maalitakse, asi ei olegi nii hull, kui pealt paistab; в тихом омуте черти водятся vanas. vaga vesi, sügav põhi; кой ~ какой чёрт madalk. (1) mis ~ kes kurat, (2) mis pagan; на кой ~ какой чёрт madalk. mis pagana ~ kuradi pärast ~ jaoks; ни один чёрт kõnek. mitte keegi kurat ~ ükski tont; (сам) чёрт ногу ~ голову сломит kõnek. kõik on pilla-palla, vanakurigi murrab oma kaela; один чёрт madalk. üks kama kõik; тьфу (ты) чёрт madalk. sa tuline ~ sinine ~ sarviline saatan, ptüi, põrguline; до чёрта madalk. kuradimoodi, põrgumoodi, roppumoodi; чёрт носит кого где madalk. kus kurat keegi küll ringi kolab ~ on; одному чёрту известно kõnek. mida teab ainult vanakurat ise

чреватый 119 П (кр. ф. чреват, чревата, чревато, чреваты)
‣ van. rase, raske (van.), kandja; tiine, ramb;
‣ ülek. чем tiine millest, mida kätkev, eostatud (ebameeldiva kohta); kõnek. küllastunud, -rohke, täis mida; чреватая ужасами ночь õudusi täis ~ õudustest tulvil öö, события, чреватые тяжёлыми последствиями raskete tagajärgedega ~ raskeid tagajärgi kaasatoovad sündmused, никто не знает, чем чревато будущее keegi ei tea, mida toob tulevik, прошлая неделя была чревата событиями läinud nädal oli sündmus(te)rohke ~ täis sündmusi

чума 52 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ med., vet. katk; молниеносная чума välkkiire katk, ориентальная чума idamaine katk, бубонная чума muhkkatk, buboonkatk, лёгочная чума kopsukatk, чума крупного рогатого скота veisekatk, собачья чума koerakatk, коричневая чума ülek. pruun katk (fašism), бояться как чумы nagu vanapagan välku kartma, бежать как от чумы nagu katkutõbise ~ pidalitõbise eest pagema;
‣ ülek. nuhtlus;
‣ madalk. põrguvärk (sõimusõna); куда тебя чума несёт kuhu sa põrguline tormad, чума его знает pagan ~ tont teda teab

шут 2 С м. од.
‣ narr, tola, kloun; придворный шут õuenarr;
‣ kõnek. halv. komejant, kometitegija, veiderdaja, pajats; строить из себя шута veiderdama;
◊ шут гороховый kõnek. halv. (1) kehkenpüks, kõlkapüks, (2) tsirkusetola, imekomet, (3) hernehirmutis, hernetont; шут его знает kõnek. pagan ~ tont seda ~ teda teab; шут с тобой (с ним) kõnek. pagan ~ tont sinuga (temaga); на кой шут kõnek. mis pagana pärast ~ jaoks; ни шута не знать ~ смыслить kõnek. mitte tuhkagi ~ mõhkugi ~ õhkagi taipama ~ aru saama ~ jagama; шут меня (тебя, его, её, ...) возьми pagan mind (sind, teda, ...) võtku