[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
корень 16 (предл. п. ед. ч. на корне, на корню) С м. неод.
‣ juur, mat. ka lahend, lgv. ka lihttüvi; пустить корни (ka ülek.) juurduma, juuri ajama, хлеб ещё на корню vili alles kasvab ~ on lõikamata, корень зуба hambajuur, квадратный корень mat. ruutjuur, кубический корень mat. kuupjuur, корень с избытком mat. liiaga juur ~ lahend, действительный корень mat. reaaljuur, -lahend, кратный корень mat. kordne lahend, корень многочлена mat. polünoomi nullkoht, извлечение корня mat. juurimine, juure leidmine, корень слова lgv. lihttüvi, sõna juur;
‣ van. sugu, päritolu;
◊ корень зла kurja juur; смотреть ~ глядеть в корень чего asja tuuma nägema ~ vaatama; подрубить ~ подкосить под корень кого jalgu alt ära lööma kellel; в корне täiesti, täielikult; вырывать ~ вырвать с корнем что mida välja juurima, (koos) juurtega välja kiskuma; краснеть ~ покраснеть до корней волос juuksejuurteni ~ kõrvuni punastama
‣ juur, mat. ka lahend, lgv. ka lihttüvi; пустить корни (ka ülek.) juurduma, juuri ajama, хлеб ещё на корню vili alles kasvab ~ on lõikamata, корень зуба hambajuur, квадратный корень mat. ruutjuur, кубический корень mat. kuupjuur, корень с избытком mat. liiaga juur ~ lahend, действительный корень mat. reaaljuur, -lahend, кратный корень mat. kordne lahend, корень многочлена mat. polünoomi nullkoht, извлечение корня mat. juurimine, juure leidmine, корень слова lgv. lihttüvi, sõna juur;
‣ van. sugu, päritolu;
◊ корень зла kurja juur; смотреть ~ глядеть в корень чего asja tuuma nägema ~ vaatama; подрубить ~ подкосить под корень кого jalgu alt ära lööma kellel; в корне täiesti, täielikult; вырывать ~ вырвать с корнем что mida välja juurima, (koos) juurtega välja kiskuma; краснеть ~ покраснеть до корней волос juuksejuurteni ~ kõrvuni punastama
лунка 72 С ж. неод. auk, istutusauk, lohk, nõgu, somp (ka anat.), õõs; лунка во льду jääauk, лунка зуба hambasomp, -alveool
омертвление 115 С с. неод. (без мн. ч.) suretamine (ka maj.), suretus; омертвление зуба hambasuretus, hamba(närvi) suretamine, омертвление капитала kapitali suretamine
очертание 115 С с. неод. (обычно мн. ч.) piirjoon, kontuur; очертания горы mäe kontuur(id), очертание зуба tehn. hamba profiil
пульпа 51 С ж. неод. pulp (anat. säsi; tehn. vee ja tahke aine segu); пульпа зуба hambasäsi, -pulp, пульпа селезёнки põrna säsi ~ pulp
сосочек 25 С м. неод.
‣ dem. vt. сосок 1, 3;
‣ anat. näsa, papill, karunkul; сосочек волосяной сумки karvanäsa, karvapapill, сосочек на языке keelenäsa, сосочек зуба, зубной сосочек hambanäsa, hambapapill
‣ dem. vt. сосок 1, 3;
‣ anat. näsa, papill, karunkul; сосочек волосяной сумки karvanäsa, karvapapill, сосочек на языке keelenäsa, сосочек зуба, зубной сосочек hambanäsa, hambapapill
тумба 51 С
‣ ж. неод. (tee)tulp, (tee)post; световая тумба valgustulp (liikluses), афишная тумба kuulutustulp, müürilehetulp, шоссейная тумба teetulp, teepost, ограждающая тумба teed. kaitsepost, тумба управления рулём mer. roolisammas, причальная ~ швартовная тумба mer. kaipollar;
‣ ж. неод. alus(jalg), postament; стартовая тумба stardipakk, stardipukk;
‣ ж. неод. tumba (sarkofaagikujuline hauamärk);
‣ м. и ж. од. ülek. madalk. (paks) kohmard, töntsakas (inimene)
‣ ж. неод. (tee)tulp, (tee)post; световая тумба valgustulp (liikluses), афишная тумба kuulutustulp, müürilehetulp, шоссейная тумба teetulp, teepost, ограждающая тумба teed. kaitsepost, тумба управления рулём mer. roolisammas, причальная ~ швартовная тумба mer. kaipollar;
‣ ж. неод. alus(jalg), postament; стартовая тумба stardipakk, stardipukk;
‣ ж. неод. tumba (sarkofaagikujuline hauamärk);
‣ м. и ж. од. ülek. madalk. (paks) kohmard, töntsakas (inimene)
убить I 325 Г сов. → несов. убивать I
‣ кого-что, чем (ära) tapma, surmama (ka ülek.), mõrvama, kooletama (van.), maha ~ surnuks lööma, maha nottima (kõnek.), vagaseks tegema (kõnek.); ülek. hävitama; убить из ружья püssiga maha laskma, убить насмерть surnuks ~ maha lööma, его убило молнией välk ~ pikne lõi ta surnuks, ta sai välgust ~ piksest surma, он был убит в бою ta sai lahingus surma, ta langes lahingus, убить карту kõnek. (1) kaarti lööma ~ tapma (kaardimängus), (2) ülek. õiget käiku tegema, õiget kaarti välja käima, убить себя работой ennast tööga tapma, убить нерв зуба hamba närvi suretama, убить взглядом ülek. pilguga tapma ~ hävitama, убить все надежды kõiki lootusi hävitama, убить веру в кого-что hävitama ~ võtma usku kellesse-millesse;
‣ кого-что ülek. murdma, surmahoopi andma; она была совершенно убита ta oli täiesti murtud ~ läbi, это известие убило его see teade andis talle ränga hoobi ~ surmahoobi, он убит горем ta on murest murtud;
‣ что, на кого-что ülek. kõnek. läbi lööma, raiskama; убить деньги raha raiskama ~ tuksi panema, убить жизнь на интриги elu intriigide peale raiskama;
◊ бог убил кого kõnek. van. kes on vaimust vaene ~ kasina mõistusega, kellele pole mõistust antud; хоть убей kõnek. löö või maha; убей меня бог ~ гром madalk. löödagu mind või (siinsamas) maha; tabagu mind välk; убить двух зайцев kõnek. kaht kärbest ühe hoobiga tabama; убить кого мало kõnek. keda oleks paras maha ~ mättasse lüüa; убить ~ убивать время чем, без доп. kõnek. aega surnuks lööma; убить бобра kõnek. (1) iroon. mööda laskma ~ panema, alt minema, (2) õnnega kokku sattuma, tehtud mees olema; карта чья убита kõnek. kelle laul on lauldud, kelle lips on läbi
‣ кого-что, чем (ära) tapma, surmama (ka ülek.), mõrvama, kooletama (van.), maha ~ surnuks lööma, maha nottima (kõnek.), vagaseks tegema (kõnek.); ülek. hävitama; убить из ружья püssiga maha laskma, убить насмерть surnuks ~ maha lööma, его убило молнией välk ~ pikne lõi ta surnuks, ta sai välgust ~ piksest surma, он был убит в бою ta sai lahingus surma, ta langes lahingus, убить карту kõnek. (1) kaarti lööma ~ tapma (kaardimängus), (2) ülek. õiget käiku tegema, õiget kaarti välja käima, убить себя работой ennast tööga tapma, убить нерв зуба hamba närvi suretama, убить взглядом ülek. pilguga tapma ~ hävitama, убить все надежды kõiki lootusi hävitama, убить веру в кого-что hävitama ~ võtma usku kellesse-millesse;
‣ кого-что ülek. murdma, surmahoopi andma; она была совершенно убита ta oli täiesti murtud ~ läbi, это известие убило его see teade andis talle ränga hoobi ~ surmahoobi, он убит горем ta on murest murtud;
‣ что, на кого-что ülek. kõnek. läbi lööma, raiskama; убить деньги raha raiskama ~ tuksi panema, убить жизнь на интриги elu intriigide peale raiskama;
◊ бог убил кого kõnek. van. kes on vaimust vaene ~ kasina mõistusega, kellele pole mõistust antud; хоть убей kõnek. löö või maha; убей меня бог ~ гром madalk. löödagu mind või (siinsamas) maha; tabagu mind välk; убить двух зайцев kõnek. kaht kärbest ühe hoobiga tabama; убить кого мало kõnek. keda oleks paras maha ~ mättasse lüüa; убить ~ убивать время чем, без доп. kõnek. aega surnuks lööma; убить бобра kõnek. (1) iroon. mööda laskma ~ panema, alt minema, (2) õnnega kokku sattuma, tehtud mees olema; карта чья убита kõnek. kelle laul on lauldud, kelle lips on läbi
удаление 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) eemaldamine, eemaldus, eraldamine, eraldus, irrutamine, irrutus, kõrvaldamine, kõrvaldus, ärastamine, ärastus; eemaldumine, kaugenemine, eraldumine, irdumine, irre, kõrvaldumine; удаление накипи (1) vahu võtmine ~ riisumine, (2) katlakivi eemaldamine, удаление пыли tolmu kõrvaldamine, tolmuärastus, удаление ржавчины rooste kõrvaldamine, roosteärastus, удаление пятен plekkide väljavõtmine, plekieemaldus, удаление зуба hamba väljatõmbamine, удаление запаха lõhnatustamine, удаление игрока с поля sport mängija eemaldamine väljakult, удаление морщин kortsude eemaldamine, kortsueemaldus, удаление кости med. luueemaldus, luuväljalõikus, удаление спирта keem. alkoholi kõrvaldamine, alkoholitustamine;
‣ (без мн. ч.) kaugemale viimine ~ toimetamine, eemaleviimine, eemaletoimetamine;
‣ kaugus, vahemaa; большое удаление suur vahemaa ~ kaugus, в удалении kauguses, kaugel, eemal
‣ (без мн. ч.) eemaldamine, eemaldus, eraldamine, eraldus, irrutamine, irrutus, kõrvaldamine, kõrvaldus, ärastamine, ärastus; eemaldumine, kaugenemine, eraldumine, irdumine, irre, kõrvaldumine; удаление накипи (1) vahu võtmine ~ riisumine, (2) katlakivi eemaldamine, удаление пыли tolmu kõrvaldamine, tolmuärastus, удаление ржавчины rooste kõrvaldamine, roosteärastus, удаление пятен plekkide väljavõtmine, plekieemaldus, удаление зуба hamba väljatõmbamine, удаление запаха lõhnatustamine, удаление игрока с поля sport mängija eemaldamine väljakult, удаление морщин kortsude eemaldamine, kortsueemaldus, удаление кости med. luueemaldus, luuväljalõikus, удаление спирта keem. alkoholi kõrvaldamine, alkoholitustamine;
‣ (без мн. ч.) kaugemale viimine ~ toimetamine, eemaleviimine, eemaletoimetamine;
‣ kaugus, vahemaa; большое удаление suur vahemaa ~ kaugus, в удалении kauguses, kaugel, eemal
умертвить 300a Г сов. → несов. умерщвлять кого-что surmama, tapma, kooletama, hävitama, suretama (ka ülek.); умертвить нерв зуба hambanärvi suretama, умертвить живую мысль elavat mõtet surmama ~ tapma, умертвить в себе все желания endas kõiki soove hävitama ~ suretama ~ maha matma;
◊ умертвить плоть liha suretama
◊ умертвить плоть liha suretama
шейка 75 С ж. неод.
‣ dem. vt. шея;
‣ kael, kaelus, kaelaosa; tehn. (vahe)tapp; шейка зуба anat. hambakael, шейка ребра anat. roidekael, раковые шейки vähikaelad (kompvekid), шейка матки anat. emakakael, шейка вала tehn. võlli (vahe)tapp, võllikael, шейка рельса raudt. rööpakael, корневая шейка bot. juurekael;
‣ vähilakk
‣ dem. vt. шея;
‣ kael, kaelus, kaelaosa; tehn. (vahe)tapp; шейка зуба anat. hambakael, шейка ребра anat. roidekael, раковые шейки vähikaelad (kompvekid), шейка матки anat. emakakael, шейка вала tehn. võlli (vahe)tapp, võllikael, шейка рельса raudt. rööpakael, корневая шейка bot. juurekael;
‣ vähilakk
экстрагирование 115 С с. неод. (без мн. ч.) ekstraheerimine, ekstraktsioon; экстрагирование масла õli ekstraheerimine, экстрагирование зуба hamba väljatõmbamine
экстракция 89 С ж. неод. (без мн. ч.) ekstraheerimine, ekstraktsioon, väljatõmbamine; экстракция масла õli ekstraheerimine, экстракция зуба hamba väljatõmbamine
