[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 40 artiklit

виться 326 (прош. вр. вился, вилась, вилось и вилось, вились и вились) Г несов.
‣ väänlema, väänduma; хмель вьётся по яблоне humal väändub ümber õunapuu, змея вилась у его ног madu väänles ta jalge ees;
‣ keerlema, tiirutama, tiirlema (ka ülek.); орёл вьётся в небе kotkas tiirleb ~ tiirutab taeva all, пчёлы вились над головой mesilased keerlesid ~ tiirlesid pea kohal, комары вьются над головой sääsed suruvad pea kohal, парни вьются около неё poisid keerlevad tema ümber;
‣ looklema; дорога вьётся в гору tee lookleb mäkke;
‣ lehvima (lipu kohta);
‣ käharduma; у него волосы вьются от природы tal on loomulikud lokid;
‣ страд. к вить
выползти 363* Г сов. → несов. выползать из чего, из-за чего, из-под чего välja ronima ~ roomama (ka ülek.); змея выползла из-под камня uss roomas kivi alt välja
гремучий 124 П (кр. ф. гремуч, гремуча, гремуче, гремучи) paukuv, pauk-; mürisev, kolisev; kõlisev; гремучий газ keem. paukgaas, гремучий студень keem. paukželatiin, гремучая змея lõgismadu, latsutaja madu, гремучие змеи zool. lõgismadulased (Crotalidae)
доползти 363 Г сов. → несов. доползать до чего, без доп. milleni roomama; ülek. kõnek. kohale venima (s. t. aeglaselt liikuma); змея доползла до дерева и скрылась под ним madu roomas puu juurde ja kadus selle alla
записывать 168a Г несов. → сов. записать I
‣ что kirja panema, üles kirjutama ~ märkima, märkmeid tegema, üles tähendama; студенты записывают лекцию üliõpilased märgivad loengut üles, он записывал всё в этой тетради ta märkis kõik sellesse vihikusse;
‣ кого-что, кем, куда kirja panema, registreerima; записывать кого добровольцем keda vabatahtlikuna kirja panema;
‣ кого ülek. kelle kilda ~ mesti arvama; записывать в женихи к кому kelle peigmeheks kuulutama ~ arvama;
‣ что (heli) salvestama, lindistama, lindile võtma; записывать концерт на пластинку kontserti heliplaadistama, записывать звук heli salvestama;
‣ что, на кого, кому van. kelle nimele kirjutama; записывать дом на зятя maja väimehe nimele kirjutama;
‣ что, чем täis kirjutama
запуск 18 С м. неод.
‣ lendulaskmine, lahtilaskmine, (sisse)lask(mine); запуск бумажного змея lohe lennutamine, запуск космического корабля kosmose- ~ ruumilaeva start ~ lähetus ~ ülessaatmine, запуск в производство tootmisse andmine;
‣ käimapanek, käivitamine; запуск мотора mootori käimapanek;
‣ põll. kinnijätmine (lehma kohta)
запустить I 317 Г сов. → несов. запускать
‣ что kõnek. käima panema, käiku laskma, käivitama; запустить мотор mootorit käima panema, запустить в производство tootmisse laskma;
‣ что üles laskma ~ lennutama, lendu laskma; мальчик запустил бумажного змея poiss lennutas ~ laskis lohe üles, запустить голубя tuvi lendu laskma, запустить ракету в космос raketti kosmosesse lennutama ~ saatma, запустить космический корабль kosmose- ~ ruumilaeva lähetama ~ üles saatma ~ välja saatma;
‣ чем, что, в кого-что kõnek. virutama, viskama;
‣ что, во что kõnek. sisse torkama ~ pistma ~ suruma ~ laskma; он запустил руку глубоко в карман ta pistis käe sügavale taskusse;
‣ кого-что, куда kõnek. (lahti) laskma; лошадей запустили в пшеницу hobused on nisusse lastud, запустить в пруд карасей kokri tiiki laskma;
◊
запустить ~ запускать лапу ~ руку куда kõnek. kuhu kätt toppima, mille järele kätt välja sirutama
злой 120 П (кр. ф. зол, зла, зло, злы) kuri, tige, õel, õrjetu, vihane; kibe, terav, käre, halb; злое сердце kuri ~ õel süda, злые мысли kurjad mõtted, злой недуг kuritõbi, kuri haigus, злой рок, злая участь kuri saatus, злой язык kuri ~ terav ~ salvav keel, злой мороз kõnek. käre ~ kange pakane, злой дух paha vaim, злейший враг verivaenlane, злое время halvad ~ kurjad ajad, злой на работу ~ до работы ülek. kõnek. kõva ~ kange töömees, он зол на людей ta on inimeste peale kuri;
◊
(он) злой на язык ta on kurja ~ terava keelega; злые языки kurjad keeled
змей 41 С м. од.
‣ van., madalk. uss, madu, siug (ka ülek.);
‣ lohe, lendmadu, draakon; бумажный змей paberlohe, воздушный змей tuulelohe, запускать змея lohet lennutama
змея 85 С ж. од. madu, uss, siug (ka ülek.); гремучая змея zool. lõgismadu, latsutaja madu (Crotalus), морская змея zool. merimadu, pelamiid (Pelamis platurus), очковая змея zool. prillmadu, kobra (Naja naja), ядовитая змея mürkmadu;
◊
отогревать ~ отогреть ~ согревать ~ согреть змею на груди madu põues soojendama
змий 45 С м. од. van. madu, lohe;
◊
(пить ~ напиваться) до зелёного змия end maani täis jooma
зря Н kõnek. asjata, asjatult, tarbetult; зря терять время aega raiskama
зюйд 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ mer. lõuna, süüd;
‣ lõunatuul
извить 326 (буд. вр. изовью, изовьёшь...) Г сов. → несов. извивать что spiraali ~ rõngasse ~ kerra ~ looka tõmbama; змея извила хвост кольцом madu lõi saba keerdu
мучиться 271, наст. вр. также 164 Г несов.
‣ чем, от чего, без доп. piinlema, vaevlema; мучиться ревностью armukadeduses piinlema, мучиться зубами madalk. hambavalus vaevlema, мучиться животом madalk. kõhuvalu (all) kannatama, kõhuvalu käes vaevlema, мучиться сомнениями kahtluste küüsis vaevlema ~ olema, мучиться от зноя kuumuse käes vaevlema, kuumust raskesti taluma, мучиться догадками oletustega pead vaevama;
‣ над чем, с кем-чем vaeva nägema, hädas olema; мучиться с задачей ülesandega hädas olema, ülesande kallal pusima ~ vaeva nägema; vrd. измучиться
нечего (дат. п. нечему, не к чему, твор. п. нечем, не с чем, предл. п. не о чем, не в чем и др.) М
‣ с инф. ei ole midagi; нечего делать pole midagi parata, тут нечему удивляться siin pole millegi üle ~ midagi imestada, не во что положить pole millessegi panna, ему нечего читать tal pole midagi lugeda, не о чем говорить pole millestki rääkida, нечего говорить, человек он хороший kõnek. loomulikult on ta hea inimene, нечего сказать iroon. pole midagi ütelda, от нечего делать igavusest, не за что pole tänu väärt;
‣ предик. с инф. kõnek. pole mõtet, ei tasu; нечего зря говорить pole mõtet tühja targutada, нечего об этом думать ei tasu ~ ei maksa sellele mõtelda, нечего стыдиться pole põhjust ~ vaja häbeneda, asi ei anna häbeneda;
◊
делить нечего кому, с кем kellel pole kellega teab mis puid ega maid jagada; нечего греха таить kõnek. mis seal ikka salata
неядовитый 119 П (кр. ф. неядовит, неядовита, неядовито, неядовиты) mittemürk-, mittemürgine, mürgitu, kahjutu; неядовитая змея mittemürkmadu, mittemürgine madu, неядовитое растение mittemürktaim, mürgitu taim, неядовитые пары mittemürgine ~ kahjutu aur
никнуть 342 Г несов.
‣ longu vajuma, närbuma, närtsima; колосья никли от зноя viljapead on kuumast longu vajunud, никнуть головой pead norgu laskma;
‣ ülek. nõrkema, hääbuma; vrd. поникнуть
нюня 62 (род. п. мн. ч. также нюней) С м. и ж. од. kõnek. halv. töinaja, tönnija, piripill, viriseja, hädaldaja, hädapasun
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
очковый I 119 П
‣ prilli-; очковая оправа prilliraamid, очковое стекло prilliklaas;
‣ zool. prill-; очковый медведь prillkaru (Tremarctos ornatus), очковая змея prillmadu (Naja naja)
подколодный 126 П väljendis змея подколодная madalk. igavene madu ~ uss (sõimusõnana)
половина 51 С ж.
‣ неод. pool; первая половина игры mängu esimene pool(aeg), половина второго (kell on) pool kaks, в половине второго pool kaks, poole kahe ajal, добрая половина чего kõnek. tubli(sti) pool millest, в половине июля juuli keskel ~ keskpaiku, в первой половине января jaanuari esimesel poolel ~ algupoolel, два с половиной года kaks ja pool aastat, три с половиной килограмма kolm ja pool kilo, прекрасная ~ слабая половина человеческого рода ülek. kõnek. inimkonna õrnem pool ~ sugu;
‣ од. kõnek. nalj. väljendeis моя (твоя) половина minu (sinu) teinepool, моя дражайшая половина minu teinepool (sagedamini naise kohta), küljeluu;
◊
середина ~ серединка на половину ~ на половинку kõnek. (1) ei see ega teine, keskpärane, (2) nii keskelt läbi, keskpäraselt
почём Н
‣ (также в функции союзн. сл.) kõnek. (kui) palju maksab, mis maksab ~ maksavad, mis hinnaga, kui kallis; почём помидоры? kui palju tomatid maksavad? mis tomat maksab?
‣ väljendeis почём я знаю madalk. kust mina tean ~ võin teada;
◊
почём зря madalk. hirmsat moodi, ilma aruta, kuidas juhtub; (знать ~ узнать ~ узнавать,) почём фунт лиха kõnek. teada saama ~ teadma, mis (elu) väärt on ~ maksab ~ mis häda ja viletsus on
прошипеть 238 Г сов. что, без доп. kähistama, sisistama, kähinal ~ sisinal ütlema; змея прошипела в траве rohu sees sisistas madu, часы прошипели семь kell lõi kähinal seitse korda ~ pauku
пустить 317 Г сов. → несов. пускать кого-что
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊
пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
раскипятиться 294 Г сов. kõnek. kihkuma, kihkvele ~ keema minema; зря ты так раскипятился asjata läksid keema ~ kihku täis
растрескаться 164 Г сов. → несов. растрескиваться lõhenema, mõranema, pragunema; кожа на руках растрескалась käenahk on lõhenenud, штукатурка растрескалась krohv on pragunenud, земля растрескалась от зноя maa on põuast paakunud ~ pragunenud, губы растрескались huuled on katki ~ pragunenud ~ paakunud ~ pakatanud
способный 126 П (кр. ф. способен, способна, способно, способны)
‣ andekas, võimekas; способный ребёнок andekas laps;
‣ võimeline, suuteline; он способен работать, не зная отдыха ta võib ~ suudab tööd teha puhkamata ~ ilma puhkuseta, способен к чему ~ на что milleks võimeline, способный к борьбе võitlusvõimeline, võimeline ~ suuteline võitlema, способный на жертву võimeline ohvrit tooma ~ ohvriks, он способен на всё ta saab kõigega hakkama, ta on kõigeks võimeline, способный к делению jagunemisvõimeline, способный быть предметом притязания pat. nõueldav
тюль 10 С м. неод. tekst. tüll; гардинный тюль kardinatüll, занавески из тюля tüllkardinad, платье из тюля tüllkleit
укусить 319a Г сов.
‣ кого-что, во что, за что hammustama, salvama (ka ülek.), nõelama; собака укусила ногу ~ в ногу ~ за ногу koer hammustas jalga ~ jalast, змея укусила madu ~ uss salvas ~ nõelas ~ hammustas, комар укусил sääsk hammustas ~ pistis, пчела укусила mesilane nõelas;
‣ что kõnek. katki ~ küljest hammustama; чёрствый хлеб не укусишь kõvale leivale ei hakka hammas peale;
◊
какая муха укусила кого kõnek. mis kärbes hammustas ~ on hammustanud keda
усмешка 73 С ж. неод. muie, (pilkav vms.) naeratus, muhelus; лёгкая усмешка kerge muie ~ muhelus, ироническая усмешка irooniline ~ pilkav ~ pilklik muie, злая усмешка õel ~ tige muie, лукавaя усмешка kaval ~ kelmikas naeratus, с усмешкой в голосе pilkava häälega, на лице мелькнула усмешка üle näo libises muie
фея 82 С ж. од.
‣ võluhaldjas, fee; добрая фея hea haldjas, злая фея kuri haldjas;
‣ ülek. kaunis naine, kaunitar
шипеть 238 Г несов.
‣ sisisema, susisema, sisistama (kõnek. ka ülek.) susistama; husisema, husistama; visisema, visistama; kihisema; särisema; kahisema, pahisema; шипеть от злости vihast sisisema, змея шипит uss ~ madu sisiseb, гусь шипит hani susiseb ~ susistab, дрова шипят puud visisevad, масло шипит на сковороде või säriseb pannil, в бокалах шипит шампанское klaasides kihiseb vahuvein, на плите шипит чайник pliidil kahiseb ~ pahiseb teekann, она весь день шипит на домашних kõnek. kogu päeva ta ainult iriseb ~ vingub koduste kallal;
‣ tss ~ tst ~ šš ütlema ~ tegema; шипеть испуганно ehmunud häälel šš tegema (rahustamiseks)
шипучий 124 П
‣ kõnek. sisisev, susisev; husisev; visisev; kihisev; särisev; kahisev, pahisev; шипучая змея sisisev ~ susisev uss ~ madu, шипучий чайник pahisev ~ kahisev teekann;
‣ kihisev, vahutav, kobrutav; шипучий напиток kihisev ~ vahutav ~ vurtsuv jook, шипучее вино kihisev ~ vahutav vein, vahuvein;
‣ П → С шипучее с. неод. kõnek. kihisev ~ vahutav vein, vahuvein
эрзя 63 С од.
‣ мн. ч. ersad (Mordva idaosas elav soome-ugri rahvas);
‣ м. и ж. ersa, ersalane (mees, naine)
эскулапов П väljendeis эскулапов уж, эскулапова змея zool. Eskulaabi roninastik, Asklepiose madu (Elaphe longissima), эскулапова трава bot. askleepias (aiataim Asclepias syriaca)
ядовитый 119 П
‣ mürk-, mürgi-, mürgine; venenoos-, venenoosne, virulentne; ядовитый газ mürkgaas, ядовитая змея mürkmadu, ядовитое вещество mürkaine, ядовитое растение mürktaim, mürgine taim, ядовитый зуб mürgihammas, ядовитый пар mürgine aur, ядовитый лютик bot. tulikas (Ranunculus sceleratus), ядовитая цикута bot. harilik mürkputk (Cicuta virosa);
‣ (кр. ф. ядовит, ядовита, ядовито, ядовиты) ülek. sapine, salvav, torkav, terav, pilkav, mürgine, kihvtine; ядовитый старик sapine vanamees, ядовитое слово salvav ~ torkav ~ mürgine sõna, ядовитая улыбка sapine ~ mürgine naeratus, ядовитый язык mürgine ~ terav ~ salvav keel;
‣ ülek. mürkjas, mürktugev, mürkvänge, mürkkibe; ядовитый цвет mürktugev ~ väga erk ~ intensiivne värv(us)
яичный 126 П
‣ muna-; яичная скорлупа munakoor, яичный белок (1) munavalge, (2) munavalk, яичный желток munarebu, munakollane, яичный порошок munapulber, яичное мыло munaseep, яичная змея zool. munamadu (Dasypeltis scabra);
‣ rebukollane, munakollane, rebukollasevärvi, munakollasevärvi, rebukollast ~ munakollast värvi
ящеричный 126 П sisaliku-; ящеричные змеи zool. sisalikumaod (Malpolon), обыкновенная ящеричная змея zool. harilik sisalikumadu (Malpolon monspessulanus)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur