[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit
ангел 1 С м. од. ingel (ka ülek.); день ангела nimepäev, поздравить с днём ангела nimepäeva puhul õnnitlema
бесстыдство 94 С с. неод. (без мн. ч.) häbitus, häbematus; он имел бесстыдство отрицать свою вину tal oli ~ jätkus häbematust oma süüd eitada
жестокость 90 С ж. неод. julmus, halastamatus, karmus, kalkus, õelus; он имел жестокость сказать это tal oli julmust seda ütelda
запушить 287a Г сов. что härmaga ~ koheva lumega (vm.) katma, härma ajama, kergelt härmatama ~ lumetama; иней запушил деревья puud on härmas ~ härmarüüs
известие 115 С с. неод.
‣ teade, sõnum; известие о смерти surmasõnum, уже много лет я не имел о тебе известий juba aastaid ei ole ma sinust midagi kuulnud, последние известия päevauudised;
‣ известия мн. ч. toimetised; Известия Академии наук Teaduste Akadeemia Toimetised
‣ teade, sõnum; известие о смерти surmasõnum, уже много лет я не имел о тебе известий juba aastaid ei ole ma sinust midagi kuulnud, последние известия päevauudised;
‣ известия мн. ч. toimetised; Известия Академии наук Teaduste Akadeemia Toimetised
изъел м. р. прош. вр. Г изъесть
иметь 229b Г несов. кого-что olema kellel-millel, evima, omama; он имеет на это право tal on selleks õigus, надо иметь терпение peab olema kannatust, он имеет большой опыт tal on suured kogemused, это имеет важное значение sel on suur tähtsus, see on väga tähtis, я против него ничего не имею mul pole tema vastu midagi, он имел смелость заявить, что... tal oli julgust ~ südant öelda, et..., иметь хорошую репутацию heas kuulsuses ~ hea mainega olema, иметь успех edukas olema, kellel edu olema, иметь целью sihiks olema, он имел всё под рукой ~ под руками tal oli kõik käepärast ~ käe-jala juures, он не имеет понятия об этом tal pole sellest aimu(gi), я имею на него влияние mul on tema üle mõjuvõimu, честь имею доложить mul on au teatada, иметь разрыв mat. katkema, иметь место toimuma, mat. kehtima, иметь запах lõhnama, иметь намерения kavatsema;
◊ иметь в виду кого-что silmas pidama (näit. mingit asjaolu), (siinjuures) mõtlema, arvesse võtma keda-mida; иметь виды на кого-что arvestama kellega-millega, pretendeerima, hammast ihuma kellele-millele, kelle-mille peale; иметь голову на плечах kõnek. pead ~ nuppu olema kellel; иметь дело с кем-чем tegemist tegema kellega-millega; иметь зуб против кого kõnek. vimma ~ viha kandma kelle peale; иметь сердце на кого kõnek. okast südames kandma kelle vastu, vimma kandma kelle peale
◊ иметь в виду кого-что silmas pidama (näit. mingit asjaolu), (siinjuures) mõtlema, arvesse võtma keda-mida; иметь виды на кого-что arvestama kellega-millega, pretendeerima, hammast ihuma kellele-millele, kelle-mille peale; иметь голову на плечах kõnek. pead ~ nuppu olema kellel; иметь дело с кем-чем tegemist tegema kellega-millega; иметь зуб против кого kõnek. vimma ~ viha kandma kelle peale; иметь сердце на кого kõnek. okast südames kandma kelle vastu, vimma kandma kelle peale
иней 41 С м. неод. (без мн. ч.) härm, härmatis, hall(-a), hallatis; деревья покрылись инеем puud on härmas ~ härmatanud, голова покрылась инеем pea läks halliks, juustesse tuli hõbedat
иной 120 М, М → С teine, teis(t)sugune, muu, mõni; иными словами teiste sõnadega, это совсем иное дело see on hoopis teine asi ~ lugu, тот или иной see või teine, в иных случаях (1) muudel juhtudel, (2) mõnikord, mõnel juhul, ничего иного ei midagi muud, иной раз kõnek. vahel, mõnikord, не что иное, как... ei midagi muud kui..., не кто иной, как... ei keegi muu kui..., как думают иные nagu mõned arvavad
лежать 181 Г несов.
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
мохнатиться 274 Г несов. kõnek. karvaseks muutuma ~ minema; turritama; kaharduma; на ветвях мохнатился иней oksad olid üleni härmas
мужество 94 С с. неод. (без мн. ч.) mehisus, vaprus, vahvus, julgus; гражданское мужество kodanikujulgus, проявить мужество mehisust ilmutama ~ osutama ~ üles näitama, он имел мужество сказать это tal oli julgust seda ütelda
несчастье 113 С с. неод. õnnetus(juhtum), ebaõnn, häda, nuhtlus, viletsus; к несчастью õnnetuseks, kahjuks, он имел несчастье заболеть перед поездкой ta jäi õnnetuseks ~ õnnetul kombel just enne sõitu haigeks, на моё несчастье minu õnnetuseks ~ kiusuks, товарищ по несчастью saatus(e)kaaslane, kaaskannataja
осесть 353 Г сов. → несов. оседать
‣ на что, без доп. (maha, alla) langema ~ laskuma ~ vajuma; пыль к этому времени уже осела tolm oli jõudnud juba maha ~ alla langeda, пыль осела на полку riiulile oli tolmu kogunenud, туман осел udu vajus alla, роса осела kaste on maas ~ maha tulnud, лошадь осела на задние ноги hobune vajus tagajalgadele, он осел на пол ta varises põrandale kokku, здание осело hoone on vajunud, лодка осела paat on ~ istub sügavalt vees, иней осел на деревья puud on härmas, puud läksid härma, снег осел lumi on kokku sulanud, лицо осело nägu on kõhnaks jäänud ~ ära langenud;
‣ sadestuma, settima; осесть на дно põhja settima ~ sadestuma, горечь, осевшая на душу hinge sadestunud kibedus;
‣ где ülek. elama asuma, end sisse seadma, paigastuma, paikseks ~ paigale jääma; осесть в деревне maale elamist (sisse) seadma, maale elama jääma, товары осели на складе kaup on lattu seisma jäänud
‣ на что, без доп. (maha, alla) langema ~ laskuma ~ vajuma; пыль к этому времени уже осела tolm oli jõudnud juba maha ~ alla langeda, пыль осела на полку riiulile oli tolmu kogunenud, туман осел udu vajus alla, роса осела kaste on maas ~ maha tulnud, лошадь осела на задние ноги hobune vajus tagajalgadele, он осел на пол ta varises põrandale kokku, здание осело hoone on vajunud, лодка осела paat on ~ istub sügavalt vees, иней осел на деревья puud on härmas, puud läksid härma, снег осел lumi on kokku sulanud, лицо осело nägu on kõhnaks jäänud ~ ära langenud;
‣ sadestuma, settima; осесть на дно põhja settima ~ sadestuma, горечь, осевшая на душу hinge sadestunud kibedus;
‣ где ülek. elama asuma, end sisse seadma, paigastuma, paikseks ~ paigale jääma; осесть в деревне maale elamist (sisse) seadma, maale elama jääma, товары осели на складе kaup on lattu seisma jäänud
падший 124
‣ действ. прич. прош. вр. Г пасть van. ;
‣ прич. → П langenud, allakäinud, hukkaläinud;
‣ прич. → С падшие мн. ч. од. liter., van. langenud, hukkunud (nimis.);
◊ падший ангел heidik, väljatõugatu
‣ действ. прич. прош. вр. Г пасть van. ;
‣ прич. → П langenud, allakäinud, hukkaläinud;
‣ прич. → С падшие мн. ч. од. liter., van. langenud, hukkunud (nimis.);
◊ падший ангел heidik, väljatõugatu
плоть 90 С ж. неод.
‣ van. ihu, keha, liha;
‣ väljendeis во плоти liter. kehastunud, он ангел во плоти ta on ingel maa peal, крайняя плоть anat. eesnahk;
◊ облекать ~ облечь в плоть и кровь что liter. millele missugust kuju andma, mida mis kujul näitama; облекаться ~ облечься в плоть и кровь liter. kehastuma, kuju ~ ilmet võtma; чья плоть и кровь kelle liha ja veri, kelle lihast ja verest, kelle lihane laps; плоть от плоти кого liha kelle lihast; входить ~ войти в плоть и кровь кого-чего, кому, чью liter. kellele luusse ja lihasse minema ~ kasvama
‣ van. ihu, keha, liha;
‣ väljendeis во плоти liter. kehastunud, он ангел во плоти ta on ingel maa peal, крайняя плоть anat. eesnahk;
◊ облекать ~ облечь в плоть и кровь что liter. millele missugust kuju andma, mida mis kujul näitama; облекаться ~ облечься в плоть и кровь liter. kehastuma, kuju ~ ilmet võtma; чья плоть и кровь kelle liha ja veri, kelle lihast ja verest, kelle lihane laps; плоть от плоти кого liha kelle lihast; входить ~ войти в плоть и кровь кого-чего, кому, чью liter. kellele luusse ja lihasse minema ~ kasvama
припушить 287a Г сов. что kergelt (puistega) katma; иней припушил ветки oksad on härmas, снежок припушил дорожки teerajad on õrna lumekorra all
сверкающий 124
‣ прич. наст. вр. Г сверкать;
‣ прич. → П särav (ka ülek.), sirav, sirendav, siretav, sätendav, kiiskav, kilgendav, helklev, sädelev (ka ülek.), välkuv (ka ülek.); сверкающие звёзды siravad ~ sirendavad tähed, сверкающий иней sätendav ~ sädelev härmatis, сверкающий свет kiiskav valgus, сверкающий день päik(e)seline ~ päikesest särav päev
‣ прич. наст. вр. Г сверкать;
‣ прич. → П särav (ka ülek.), sirav, sirendav, siretav, sätendav, kiiskav, kilgendav, helklev, sädelev (ka ülek.), välkuv (ka ülek.); сверкающие звёзды siravad ~ sirendavad tähed, сверкающий иней sätendav ~ sädelev härmatis, сверкающий свет kiiskav valgus, сверкающий день päik(e)seline ~ päikesest särav päev
серебряный 119 П
‣ hõbe-, hõbeda-, hõbedane, hõbedast; серебряная ложка hõbelusikas, серебряное кольцо hõbesõrmus, серебряный рубль aj. hõberubla, серебряная руда geol. hõbemaak, серебряная медаль hõbemedal, серебряный призёр kõnek. hõbemedaliomanik, серебряный блеск min. hõbeläik (hõbeläigu), argentiit;
‣ ülek. hõbedane, hõbedavärviline, hõbejas, hõbedakarva; hõbeselge; серебряный иней hõbedane härmatis, серебряные волосы hõbedased ~ hõbehallid juuksed, серебряный голос hõbedane ~ hõbeselge hääl
‣ hõbe-, hõbeda-, hõbedane, hõbedast; серебряная ложка hõbelusikas, серебряное кольцо hõbesõrmus, серебряный рубль aj. hõberubla, серебряная руда geol. hõbemaak, серебряная медаль hõbemedal, серебряный призёр kõnek. hõbemedaliomanik, серебряный блеск min. hõbeläik (hõbeläigu), argentiit;
‣ ülek. hõbedane, hõbedavärviline, hõbejas, hõbedakarva; hõbeselge; серебряный иней hõbedane härmatis, серебряные волосы hõbedased ~ hõbehallid juuksed, серебряный голос hõbedane ~ hõbeselge hääl
смелость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) julgus, vaprus, pelutus, kartmatus, kohkumatus, südikus, vahvus, söakus; набраться смелости julgust koguma, смелость поступка teo kartmatus, смелость решения otsuse söakus, у него не хватило на это смелости tal ei jätkunud selleks julgust, tal tuli julgusest ~ vahvusest puudus, я имел смелость возразить ma söandasin vastu vaielda;
◊ брать ~ взять на себя смелость julgema, südant rindu võtma; смелость города берёт kõnekäänd julgete päralt on maailm
◊ брать ~ взять на себя смелость julgema, südant rindu võtma; смелость города берёт kõnekäänd julgete päralt on maailm
убраться 216 (прош. вр. убралось и убралось, убрались и убрались) Г сов. → несов. убираться
‣ kõnek. minema kasima ~ kebima ~ kobima ~ kerima; убраться восвояси koju kobima, oma koju minema, убраться подобру-поздорову heaga minema ~ end koristama;
‣ с чем, где kõnek. töödega ühele poole saama, töid lõpetama; korda tegema; убраться с посевом külvitöid lõpetama, külviga ühele poole saama, убраться с сенокосом heinategu lõpetama, убраться в комнатах tubade kraamimisega ~ kasimisega ühele poole saama, tubade kraamimist ~ kasimist lõpetama, она убралась рано ta sai oma talitustega varakult valmis, убраться к празднику pühadeks kõike korda tegema;
‣ rüütama (ka ülek.); van. end ehtima, ehtesse panema; убраться в праздничный наряд end pidurüüsse ehtima, end pidupäevaselt riidesse panema, девушки убрались в праздничный наряд neiud panid end pidulikult riidesse ~ piduriidesse, лес убрался инеем mets oli ~ on härmaehtes
‣ kõnek. minema kasima ~ kebima ~ kobima ~ kerima; убраться восвояси koju kobima, oma koju minema, убраться подобру-поздорову heaga minema ~ end koristama;
‣ с чем, где kõnek. töödega ühele poole saama, töid lõpetama; korda tegema; убраться с посевом külvitöid lõpetama, külviga ühele poole saama, убраться с сенокосом heinategu lõpetama, убраться в комнатах tubade kraamimisega ~ kasimisega ühele poole saama, tubade kraamimist ~ kasimist lõpetama, она убралась рано ta sai oma talitustega varakult valmis, убраться к празднику pühadeks kõike korda tegema;
‣ rüütama (ka ülek.); van. end ehtima, ehtesse panema; убраться в праздничный наряд end pidurüüsse ehtima, end pidupäevaselt riidesse panema, девушки убрались в праздничный наряд neiud panid end pidulikult riidesse ~ piduriidesse, лес убрался инеем mets oli ~ on härmaehtes
