[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 53 artiklit

валиться 307 Г несов.
‣ (maha, alla, ümber) kukkuma ~ langema ~ libisema ~ paiskuma, (külili) kalduma ~ vajuma; корабль стал валиться на борт laev hakkas külili kalduma, с треском валились деревья puud langesid ~ kukkusid raginal (maha), раненый бессильно валится на подушку haavatu vajub jõuetult padjale tagasi;
‣ на кого-что kelle õlule ~ kaela langema; их работа валилась на его плечи nende töö langes tema õlule;
‣ kõnek. lõppema (loomade kohta);
‣ страд. к валить I; деревья валятся ветром tuul murrab puid (maha);
◊
валиться из рук käest pudenema, viltu vedama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; валиться в ноги кому kelle jalge ette langema
вдесятеро Н kümme korda; kümnekordselt, kümne(kordse)ks; вдесятеро меньше kümme korda vähem, их число увеличилось вдесятеро nende arv kasvas kümme korda ~ kümnekordistus, сложить что вдесятеро mida kümnekordselt ~ kümnekordseks kokku panema
водить 313a Г несов.
‣ кого, в(о) ~ на что talutama, viima, кого-что juhtima; водить детей гулять lapsi jalutama viima, водить старушку под руку eidekest käe alt kinni hoides talutama, их водили на работу под конвоем tööl käisid nad valve all, водить кого в атаку rünnakule viima, водить поезда ronge juhtima, водить экскурсии ekskursioone juhtima, водить кого по городу linna näitama kellele;
‣ чем, по чему, что vedama, (edasi-tagasi) liigutama; водить карандашом по бумаге pliiatsiga mööda paberit vedama, водить носом ninaga õhku vedama, водить глазами silmi ringi käia laskma, водить бровями kulme kergitama, водить рыбу на удочке kala õnge otsas vedama;
‣ что pidama (без доп. ka peitusmängus); водить дружбу sõprust pidama, sõbrustama, водить знакомство läbi käima, tutvust pidama;
◊
водить за нос кого kõnek. ninapidi vedama keda; водить на помочах кого käekõrval talutama (igal sammul aitama); водить хлеб-соль с кем sõprust pidama kellega; водить хороводы ringmänge mängima; vrd. вести
встретиться 274 Г сов. → несов. встречаться
‣ с кем-чем, без доп. kokku saama, kohtuma kellega (ka sport), kohtama keda; vastu tulema; встретились лучшие команды kohtusid parimad naiskonnad ~ meeskonnad, встретиться с друзьями sõpru kohtama, sõpradega kohtuma ~ kokku saama, они встретились глазами ~ взглядом nende pilgud kohtusid, их глаза ~ взоры встретились nende pilgud kohtusid, nad vahetasid pilke, по дороге нам встретилась девочка teel tuli meile tüdruk vastu, встретиться с трудностями raskuste ees seisma, raskuste ette sattuma;
‣ ette tulema, leiduma, esinema; в тексте встретилось интересное слово tekstis tuli ette ~ leidus huvitav sõna
выступить 323*b Г сов. → несов. выступать
‣ из чего välja ~ ette astuma; ette ~ välja ulatuma; выступить из толпы rahvahulgast välja astuma;
‣ чем van. käima, käiku tegema; выступить пешкой etturiga käima;
‣ nähtavale tulema ~ ilmuma, paistma hakkama; на небе выступили первые звёзды taevas süttisid esimesed tähed, из мрака выступил дом pimedusest ilmus nähtavale maja;
‣ куда (jalgsi) teele asuma ~ minema; рота выступила в поход rood asus rännakule;
‣ против кого kelle vastu välja astuma, vastu astuma kellele, võitlema hakkama kellega; наша армия выступила против врага meie armee astus vaenlasele vastu, он выступил против нового проекта ta astus uue projekti vastu välja;
‣ с чем, в чём esinema; он выступил с речью на митинге ta pidas miitingul kõne, выступить с ответным словом vastuskõnega esinema, выступить с концертом kontserti andma, выступить с докладом ettekandega esinema, ettekannet pidama, выступить на суде защитником kohtus kaitsjana esinema, выступить на сцене laval esinema, выступи ть в роли первого любовника esimese armastaja osas esinema, выступить в печати ajakirjanduses ~ trükisõnas esinema ~ sõna võtma;
‣ из чего (üle kallaste) tõusma; ülek. (piire) ületama;
‣ на чём ilmuma, tulema; на глазах выступили слёзы pisarad tulid silma, silmad läksid märjaks, у него на лбу выступили капли пота tal tulid higipiisad ~ tõusis higi laubale, на их лицах выступил ужас nende näost paistis hirm;
‣ из чего van. välja astuma, lahkuma; выступить из общества ühingust välja astuma
вытянуться 339* Г сов. → несов. вытягиваться
‣ (välja, ära, pikaks) venima; резинка вытянулась kummipael on välja veninud, озеро вытянулось на несколько километров järv on mitu kilomeetrit pikk, вытянуться цепочкой haneritta ~ riburatta asuma, их лица вытянулись ülek. nende näod venisid pikaks;
‣ kõnek. pikaks kasvama ~ sirguma ~ venima; дети за лето вытянулись lapsed on suvega pikaks kasvanud ~ veninud;
‣ kõnek. end (täies pikkuses) välja sirutama; end sirgeks lööma ~ ajama; он вытянулся в струнку ta ajas enda tikksirgeks, вытянуться на диване sohvale siruli viskama
довозить 315 Г несов. → сов. довезти кого-что, до чего, на чём (sõidukiga) kohale ~ milleni viima ~ vedama; автобус довозит их до заводских ворот buss viib nad tehaseväravasse ~ vabrikuväravasse
драть 216 Г несов.
‣ кого-что (katki, lõhki) rebima ~ käristama ~ kiskuma; драть в клочья ~ на куски kõnek. tükkideks rebima, драть обувь madalk. jalanõusid lõhkuma, драть лыко niint kiskuma, драть кору с дерева (puu)koort kiskuma, драть уши ~ за уши kõnek. kõrvustama, kõrvust kiskuma ~ sakutama, драть за волосы kõnek. juustest sakutama, tutistama, karvustama;
‣ кого murdma; волк дерёт овец hunt murrab lambaid;
‣ кого, чем kõnek. peksma, nüpeldama; драть ремнём rihma andma, драть розгами vitsu andma, peksma, rooskama;
‣ что, без доп. kõnek. kratsima, kipitama; ülek. riivama; в горле дерёт kurgus kratsib ~ kipitab, бритва дерёт habemenuga kratsib, горчичник дерёт спину sinepiplaaster paneb selja kipitama;
‣ что, без доп. madalk. nöörima, hingehinda nõudma; драть проценты liigkasu ~ kõrget intressi võtma;
‣ что kõnek. kraapima, nühkima; драть пол голиком luuakontsuga põrandat küürima;
◊
драть глотку ~ горло madalk. röökima; чёрт его (вас, их...) дери madalk. kurat ~ tont teda (teid, neid...) võtku ~ võtaks; мороз (по коже) дерёт ~ продрал kõnek. judin ~ külmavärin käib ~ käis läbi; драть шкуру ~ по две шкуры madalk. (kelle seljast) mitut nahka võtma ~ koorima; vrd. выдрать
забирать Г несов. → сов. забрать
‣ 169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
‣ 169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
‣ 169a что, чем tarastama; kinni lööma;
‣ 169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
‣ 169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
◊
забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
зажечься 377 Г сов. → несов. зажигаться в чём, чем, без доп. süttima (ka ülek.), lõkkele lööma (ka ülek.), helkima hakkama; костры зажглись lõkked süttisid, звёзды зажглись tähed süttisid, süttis tähti, их сердца зажглись огнём любви kõrgst. nende südamed lõid armulõõmas põlema, глаза зажглись радостью silmis lõi särama rõõm, silmad lõid rõõmust särama, зажглась заря koit lõi lõkendama
закрепить 301 Г сов. → несов. закреплять что, чем, за кем-чем, без доп. kinnitama; kindlustama, tugevdama; kinnistama; закрепить доску гвоздём lauda naelaga kinnitama, закрепить паруса purjesid kinnitama, закрепить лыжи suusasidemeid kinni tõmbama, встречи закрепили их дружбу kohtumised tugevdasid nende sõprust, закрепить плёнку filmi kinnistama, закрепить конституцией põhiseadusega ~ konstitutsiooniga kinnistama (näit. sätet), закрепить особняк за дочерью eramut tütre nimele kirjutama ~ kinnistama, закрепить пройденное läbivõetut kinnistama, желудок закрепило kõht jäi kinni
замыть 347a Г сов. → несов. замывать что
‣ välja pesema (plekke);
‣ tasaseks ~ kinni uhtuma; дождь замыл их следы vihm uhtus nende jäljed ära, якорь замыло безл. ankur on (oli) kinni uhtunud ~ vajunud
затиснуть 335a Г сов. → несов. затискивать кого-что во что kõnek. (sisse) toppima ~ suruma ~ pressima; их затиснули в автобус nad suruti bussi, затиснуть кого в угол nurka suruma keda
извещать 169a Г несов. → сов. известить кого, о ком-чём, чем, с союзом что teatama, teada andma; он всегда извещал их о своём приезде ta teatas neile alati oma tulekust ette
измельчать I 165b Г сов. väikse(ma)ks ~ madala(ma)ks jääma, vähenema, madalduma, kidurduma, känguma; ülek. alla käima, kõduma, manduma; река измельчала jõgi on madalaks jäänud, лес измельчал mets on kiduraks ~ kängu jäänud, их интересы измельчали neil pole enam õigeid ~ tõsiseid huve; vrd. мельчать
истомить 301 Г сов. → несов. истомлять кого-что, чем väsitama, rammestama, roiutama, jõuetuks tegema, ära vaevama; жара истомила их kuumus on nad rammestanud, nad on kuumusest roidunud, он истомлён ожиданием ta on ootamisest väsinud
их I род. и вин. п. М они
их II М nende (oma v. omad); их книги nende raamatud, их дача nende suvila
их, и-их межд. madalk. eh, e-eh, oh-o-hoo, oi-oi
множиться 271 Г несов.
‣ suurenema, kasvama; их слава множилась nende kuulsus kasvas, множатся успехи социалистического строительства sotsialistliku ülesehitustöö edu kasvab, факты множатся fakte tuleb ~ sugeneb juurde;
‣ van., iroon. paljunema;
‣ страд. к множить; vrd. умножиться
наречь 378a (действ. прич. прош. вр. нарекший, дееприч. нарекши) Г сов. → несов. нарекать
‣ кого, кем van. nimeks andma ~ panema, nimetama; дочку нарекли Ириной tütrele pandi nimeks Irina;
‣ кого, кем-чем van., liter. kuulutama; их нарекли женихом и невестой nad kuulutati pruudiks ja peigmeheks ~ peiuks ja mõrsjaks
нигде Н ei (ole mitte) kuskil; их нигде нет neid ei ole kuskil
ну I межд. kõnek.
‣ väljendab imestust, vaimustust, pahameelt, irooniat, ärgitust vms.: noh! noo! no; ну, рассказывай noh, lase tulla ~ räägi, ну и молодец! no on ~ oled küll tubli! ну и дождь! (no) küll ikka sajab! no on alles vihm! ну что ты скажешь! no mis sa ütled! ну и ну! kõnek. no mis sa ütled! küll on lugu! vaat kus lugu (lahti)! säh sulle!
‣ (с род. п. М 2 и 3 л.) väljendab nõudmist v soovi vabaneda millestki tüütust v tarbetust; да ну тебя ah, jäta rahule ~ järele ~ juba, а ну их, надоели ah, võtku neid see või teine ~ võtku neid tont, ära on tüüdanud
обиход 1 С м. неод. (без мн. ч.) elulaad, igapäevane elu; igapäevane kasutamine, käibelolek, pruuk; kõnek. majapidamine; в их обиходе ничего не изменилось nende elulaadis ei ole midagi muutunud, эти слова вышли из обихода need sõnad on kõnepruugist ~ käibelt kadunud, войти в обиход käibele ~ kasutusele tulema ~ minema, быть в обиходе käibel ~ kasutusel olema, пустить в обиход käibele laskma, предметы домашнего обихода majatarbed, kodused tarbeesemed
овеять 259a Г сов. → несов. овевать кого-что, чем
‣ (puhudes) hellitama ~ paitama;
‣ ülek. kõrgst. millega ümbritsema; haarama; их имена овеяны славой nende nimed jäävad igavesti kuulsaks, nende nimed on ümbritsetud kuulsusesäraga;
‣ (tuult) lehvitama kellele
окружность 90 С ж. неод.
‣ mat. ringjoon, ring, ümbermõõt; длина окружности ringjoone pikkus, описать окружность ringjoont tõmbama, углубление метров пяти в окружности umbes viiemeetrise ümbermõõduga süvend, стволы их достигают в окружности трёх метров nende tüved on kuni kolmemeetrise ümbermõõduga;
‣ van. ümbrus, ümbruskond; во всей окружности kogu ümbruskonnas
определить 285a Г сов. → несов. определять
‣ что kindlaks määrama ~ tegema; determineerima, piiritlema; määratlema, defineerima; jur. tuvastama; определить время отъезда väljasõiduaega määrama, определить растение taimenimetust kindlaks tegema, определить пути развития arenguteid määrama, определить угол mat. nurga suurust leidma, определить болезнь haigust diagnoosima, это определило их успех see määras ~ tagas nende edu, определить понятие mõistet määratlema, определить меру наказания karistusmäära mõistma kellele;
‣ кого-что, куда, кем kõnek. (ametisse) panema
отдалить 285a Г сов. → несов. отдалять
‣ кого-что, от кого-чего eemaldama, kaugendama; eemal hoidma, võõraks tegema; отдалить от глаз silmadest kaugemale ~ eemale asetama, разлука отдалила их друг от друга lahusolekuga on nad teineteisele võõraks jäänud;
‣ что edasi lükkama; отдалить встречу kohtumist edasi lükkama
отделить 308 Г сов. → несов. отделять кого-что, от кого-чего eraldama, lahutama; отделить желток от белка munakollast valgest eraldama, отделить правду от лжи tõe ja vale vahet tegema, отделить в кабинете место для кого kabinetis ruumi tegema kellele, толпа отделила их друг от друга rahvahulgas kaotasid nad teineteise, rahvahulk ajas ~ viis nad lahku, отделить сына van. pojale omaette majapidamist eraldama
пёс 7 С м. од. (isane) koer, peni (ka ülek. vulg.); цепной пёс ketikoer;
◊
на кой пёс ~ чёрт madalk. mis pagana pärast; пёс ~ чёрт с ним madalk. tont temaga; псу ~ ~ собаке ~ кобелю под хвост madalk. (1) tuulde ~ maha visatud, (2) pole tähelepanu väärt, ei lähe kellelegi korda; пёс (его ~ её ~ их) знает madalk. tont ~ pagan teda ~ neid teab
повесть 92 С ж. неод.
‣ kirj. (pikem) jutustus; «Повесть временных лет» «Jutustus möödunud aegadest» (Kiievi-Vene suurim koondkroonika);
‣ liter. lugu; повесть их любви nende armastuse lugu
поди повел. накл. Г пойти madalk.
‣ tule, mine, käi; katsu, proovi; поди сюда tule siia, поди прочь käi minema, поди пойми их katsu ~ proovi neid mõista, mine saa neist aru;
‣ в функции вводн. сл. vist, arvatavasti, ilmselt; ты, поди, не знаешь его sa vist ei tunnegi teda;
‣ в функции частицы mis sa veel ei taha, mine nüüd, ei või olla, mis sa ütled ~ kostad; поди ты, какой удар mis sa ütled, milline löök;
‣ в функции межд. eest ära! hoia alt! (kutsari hoiatav hüüe)
прах 18 С м. неод. (без мн. ч.) van. tolm; kõrgst. põrm; урна с прахом покойного urn lahkunu põrmuga;
◊
в пух и прах kõnek. pihuks ja põrmuks; мир праху кого rahu kelle põrmule; отряхнуть ~ отрясти прах от своих ног ~ с ног своих kõrgst. oma jalgadelt mille tolmu maha raputama; повергать ~ повергнуть в прах кого-что kõrgst. pihuks ja põrmuks tegema, põrmu paiskama; разлететься ~ рассыпаться прахом ~ в прах kõnek. hävima, haihtuma; на кой прах? madalk. milleks? misjaoks? mis häda pärast? прах с ним madalk. tont temaga; прах тебя (его, их) знает ~ разберёт madalk. kes ~ tont sinust (temast, nendest) aru saab; прах тебя возьми ~ побери! madalk. kurat sind võtaks; идти ~ пойти прахом kõnek. asjatult kuluma, tuulde lendama
предназначить 271a Г сов. → несов. предназначать кого-что, для кого-чего, на что, с инф. (ette) määrama ~ kavandama; эти деньги предназначены на поездку see raha on sõidu ~ reisi jaoks määratud ~ mõeldud ~ ette nähtud, судьба предназначила их друг для друга saatus oli nad teineteisele määranud
принести 365 Г сов. → несов. приносить
‣ кого-что, чего (kohale) tooma (ka ülek.) ~ kandma; принести в кухню дров puid kööki tooma, ветер принёс с собой запах дыма tuul tõi ~ kandis suitsulõhna kaasa, принести известие teadet tooma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого ilmale tooma; что vilja kandma; кошка принесла трёх котят kass tõi kolm poega, деревья принесли плоды puud kandsid vilja;
‣ что tooma; принести пользу kasu tooma, принести счастье õnne tooma, принести доход tulu tooma ~ andma, tulukas olema, принести убытки kahju tooma, принести несчастье õnnetust tooma, принести клятву tõotust ~ vannet andma, tõotama, vanduma, принести извинения vabandust paluma, принести благодарность tänama, tänu avaldama;
‣ (без страд. прич.) безл. кого madalk. (ootamatult, soovimatult) kohale tulema; снова их принесло jälle on nad kohal;
◊
принести ~ приносить жертву ohvrit tooma; принести ~ приносить в жертву keda ohvriks tooma, ohverdama; принести ~ приносить повинную oma pattu ~ süüd kahetsema; нелёгкая (его) принесла, чёрт ~ бес ~ леший (его) принёс madalk. kes pagan tal siia käskis tulla, mille pagana pärast ta pidi kohale tulema
путать 164a Г несов.
‣ кого-что, с кем-чем sassi ~ segamini ~ segi ajama, ära vahetama; путать пряжу lõnga sassi ajama, путать бумаги pabereid segamini ajama, путать даты kuupäevi segi ajama, путать имена nimesid segi ajama ~ ära vahetama, я их всегда путаю ma ajan nad alati omavahel segi;
‣ кого, чем kõnek. (kelle mõttekäiku vm.) segama, keda segi ~ segadusse ajama; путать кого вопросами pärimistega kelle juttu segi ~ jutulõnga sassi ajama, путать планы kelle plaane segi lööma ~ ajama;
‣ 164b kõnek. vassima, pudrutama, puterdama, segaselt kõnelema; не путай, говори яснее, mis sa puterdad, räägi selgemini;
‣ кого, во что kõnek. (asjasse) segama, mässima; путать кого в неблаговидную историю keda kahtlasesse loosse mässima;
‣ кого kammitsasse panema, kammitsema (hobust);
◊
путать следы jälgi segama; vrd. запутать, напутать, спутать
пятеро 135b Ч viis; viied, viis paari; пятеро саней viis rege, их было пятеро neid oli viis, nad olid viiekesi, пятеро ножниц viied käärid
разделить 308 Г сов. → несов. разделять
‣ кого-что, с кем, на что, чем, между кем-чем jagama (ka mat.), jaotama; разделить целое на части tervikut osadeks jagama, разделить радость с другом sõbraga (oma) rõõmu jagama, разделить пополам pooleks jagama, разделить по справедливости õiglaselt jaotama, разделить четыре на два nelja kahega ~ kaheks jagama, разделить без остатка mat. jäägita jagama;
‣ кого-что eraldama, lahutama, lahku viima, separeerima; разделить понятия mõisteid eraldama ~ lahutama, их разделила война sõda viis nad lahku, толпа разделила их rahvahulk lahutas nad; vrd. делить
раззнакомить 278a Г сов. кого-что, чем kõnek. tutvust ~ läbikäimist katkestama ~ lõpetama; разлука раззнакомила их lahusolek katkestas nende tutvuse, раззнакомить друзей интригами sõpru intriigidega lahku ajama
роднить 285a Г несов. (без 1 и 2 л.) кого-что с кем-чем
‣ sugulaseks tegema, sugulusvahekorda seadma;
‣ lähendama, sarnastama, lähedas(t)eks ~ sarnas(t)eks tegema; это роднит всех see lähendab kõiki, see teeb kõik lähedas(t)eks, совместный труд роднит их ühine töö vennastab neid; vrd. породнить, сроднить
сблизить 272a Г сов. → несов. сближать кого-что, с кем-чем lähendama (ka ülek.), ligendama, ligindama; aiand. ligistama, ablakteerima (eri viisil puud pookima); lähemale tooma; lähedaseks tegema; общая работа сблизила их ühine töö tegi nad lähedasteks ~ lähendas neid
свести 367 Г сов. → несов. сводить II
‣ кого-что, на что, с чего, к чему alla ~ ära ~ kõrvale viima ~ juhtima ~ talutama; свести ребёнка с лестницы last trepist alla aitama, свести разговор на что juttu millele viima, свести всё к шутке kõike naljaks pöörama;
‣ (без несов.) кого-что, куда kuhu viima; свести ребёнка к врачу last arsti juurde viima;
‣ что välja ~ maha võtma, eemaldama, ärastama; свести пятно plekki välja võtma, свести загар päevitust maha võtma, свести веснушки tedretähti pleegitama, свести лес metsa maha võtma;
‣ кого-что, с кем kokku viima, ühendama, liitma; свести мост sillapooli kokku viima ~ ühendama, свести арку võlvi ~ kaart kokku viima, свести брови kulmu kortsutama, kulmu kortsu ~ kipra tõmbama, их свела судьба saatus viis nad kokku, свести дружбу kõnek. sõprust sõlmima;
‣ что, во что koondama, ühendama; свести в одно целое üheks tervikuks ühendama;
‣ кого-что, до чего, на что, к чему milleni viima; свести расходы к минимуму kulutusi miinimumi(ni) viima, свести расход с приходом kulusid ja tulusid ots otsaga kokku viima, свести к ничьей viiki mängima ~ viima;
‣ что, на что kõnek. üle kandma; свести рисунок на кальку mustrit kalkale üle kandma;
‣ что kokku ~ viltu ~ könksu ~ kõveraks kiskuma, könksuma, kootama; ногу свело jalg kiskus krampi;
◊
свести ~ сводить концы с концами (1) otsi kokku viima; (2) ots otsaga kokku saama ~ välja tulema; свести ~ сводить с ума кого kõnek. (1) keda hulluks ajama ~ tegema, (2) kelle pead segi ajama, hullutama; свести ~ сводить счёты с кем kellega arveid õiendama; свести ~ сводить в могилу кого kõnek. hauda ajama keda; свести ~ сводить на нет ~ к нулю что, чем nulliks tegema, tühja viima
сколь Н van. kui, kuivõrd, niipalju kui, niivõrd kui; kuidas, kuis; сколь красивы горы kui ilusad on mäed, сколь мне известно niipalju kui mulle on teada, сколь возможно võimalikult, niipalju kui võimalik, сколь ни хороши эти фрукты, есть их я не могу olgu need puuviljad nii head kui tahes, süüa ma neid ei saa;
◊
сколь (душе) угодно kõnek. nii palju kui süda soovib ~ kutsub ~ lustib, nii palju kui hing ihkab
совпасть 356b Г сов. → несов. совпадать с чем, в чём kokku ~ ühte langema, ühtima (ka mat.), kokku sattuma; совпасть по времени ajaliselt kokku ~ ühte langema, совпасть во мнениях ühel arvamusel olema, совпасть во вкусах ühe(suguse) maitsega olema, их мнения совпали nende arvamused langesid ~ läksid ühte
сплестись 368 Г сов. → несов. сплетаться во что (kokku, ühte, läbi) põimuma (ka ülek.); корни сплелись juured on põimunud, руки сплелись käed on ühte põimunud, их судьбы сплелись nende saatused on põimunud, змеи сплелись в клубок maod ~ ussid on kobaras koos
стеснить 285a Г сов. → несов. стеснять
‣ кого-что kokku suruma ~ pressima, kitsa(ma)ks tegema; takistama, pigistama; деревья совсем стеснили тропинку puud olid teeraja päris kitsukeseks ~ ahtakeseks surunud, их стеснили в узком коридоре nad suruti kitsasse koridori kokku;
‣ кого-что, в чём ülek. kitsendama, kitsendusi tegema, piirama; стеснить себя в расходах oma väljaminekuid piirama, стеснить свободу кого kelle vabadust piirama;
‣ кого-что pitsitama, pigistama, suruma, ahistama, ängistama; грудь стеснило rinnus pigistas, грусть стеснила сердце kurbus ängistas südant;
‣ кого häbenema ~ kohmetuma ~ piinlikkust tundma panema
столкнуть 336 Г сов. → несов. сталкивать
‣ кого-что alla ~ maha ~ kokku tõukama ~ lükkama; столкнуть с лестницы trepist alla tõukama, столкнуть лодку в воду paati vette lükkama, столкнуть с ног pikali ~ jalust maha lööma, столкнуть с должности кого ülek. kõnek. keda kukutama, troonilt tõukama (ametist lahtilaskmise kohta);
‣ кого-что, с кем-чем ülek. kõnek. kokku ~ vastamisi viima; случай столкнул их juhus viis nad kokku, столкнуть с трудностями raskustega sülitsi viima, столкнуть с жизнью eluga silmitsi viima, столкнуть чьи интересы kelle huve vastamisi ~ vastatsi ~ üksteisele vastu seadma, konflikti esile kutsuma
трещина 51 С ж. неод. lõhe, pragu, mõra (ka ülek.); сквозная трещина läbiulatuv ~ läbiv lõhe ~ pragu, видимая трещина nähtav pragu ~ mõra, трещина во льду jääpragu, трещины в виде сетки võrkpraod, трещины кожи pakatised (nahal), душевная трещина hingemõra, трещина усушки puidut. kuivalõhe, трещина усыхания geol. kuivalõhe, трещина выветривания geol. murenemislõhe, трещина усталости tehn. väsimuspragu, трещина кости med. luumõra, mõramurd, дать трещину lõhenema, pragunema, mõranema, в их отношениях образовалась трещина nende suhetesse oli tekkinud mõra
тряхнуть 336a Г (страд. прич. прош. вр. тряхнутый) сов.
‣ однокр. к трясти кого, чем kõnek. korraks raputama; тряхнуть за плечо (korraks) õlast raputama, тряхнуть головой (korraks) pead raputama;
‣ кого kõnek. tuuseldama, läbi raputama, arveid õiendama; здорoво мы их тряхнули küll me neid alles tuuseldasime, nad said meie käest kõvasti tuuseldada;
‣ чем ülek. van. kukrut kergendama, raha välja andma, helde olema;
◊
тряхнуть мошной kõnek. oma kukrut kergendama
увенчаться 165 Г сов. → несов. увенчиваться чем endale pärga pähe panema, ennast pärjaga ehtima, end pärgama ~ kroonima; ülek. kroonima; их старания увенчались успехом nende püüdlusi kroonis edu; vrd. венчаться
удивительно Н
‣ imeliselt, imepäraselt, imeväärselt, imetabaselt; on ime(line) ~ imepärane ~ imeväärne ~ imetabane; она удивительно поёт ta laulab imeliselt ~ imekenasti, удивительно, что ему всё удалось ime, et tal kõik korda läks;
‣ hämmastavalt, imestusväärselt, imekspandavalt; imestamapanevalt; on hämmastav ~ imestusväärne ~ imekspandav ~ imestamapanev; удивительно тонкий imekspandavalt ~ imestusväärselt peen(ike), их сходство удивительно nende sarnasus on hämmastav
шестеро 135b Ч kuued, kuus paari; kuus, kuuekesi; их было шестеро neid oli kuus, nad olid kuuekesi, шестеро брюк kuued püksid, kuus paari pükse, у неё шестеро сыновей tal on kuus poega
я 160 М
‣ mina, ma; это я see olen mina, как мне быть mis ~ mida ma pean tegema, kuidas ma pean talitama ~ toimima, меня это не интересует mind see ei huvita, это по мне see on mulle meeltmööda ~ meeldib mulle ~ on minu maitse, это не по мне see ei ole mulle meeltmööda ~ ei meeldi mulle ~ ei ole minu maitse ~ ei istu mulle, по мне она хороша minu meelest ~ arvates on ta kena, я думаю (1) ma mõtlen ~ arvan, (2) kõnek. muidugi mõista, arvata võib, loomulikult, seda võib arvata, для меня вы все равны minule ~ minu jaoks olete kõik võrdsed ;
‣ М → С нескл. с. од. mina; он моё второе я ta on minu teine mina, сохранить своё я omaenese mina säilitama, кроме собственного я ничем не интересуется ta ei tunne huvi millegi muu kui ainult omaenese mina vastu;
◊
я не я и лошадь не моя kõnekäänd mina olin puu otsas, kui pauk käis, mina ei ole midagi kuulnud ega näinud; (я) не я буду, если не ... kõnek. kindel, mis kindel, mis kindel, see kindel, ma ei ole mina ise, kui ..., võin pea anda; я тебе (ему, вам, им) ~ тебя (его, вас, их) kõnek. küll ma sulle (talle, teile, neile) näitan ~ teen; без меня женили kõnekäänd mind müüdi minuta ~ seljataga maha, tehti seljataga ära

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur