[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 114 artiklit
аккумуляторный 126 П aku(mulaator)-, aku(mulaatori)-; аккумуляторная батарея el. akupatarei, аккумуляторная тележка akukäru, аккумуляторное зажигание akusüüde
анодный 126 П anood-; анодный ток anoodvool, анодная батарея anoodpatarei, анодное напряжение anoodpinge
батарея 82 С ж. неод.
‣ sõj., füüs. patarei (kõnek. ka ülek.); артиллерийская батарея suurtüki(väe)patarei, зенитная батарея õhutõrjepatarei, аккумуляторная батарея aku(mulaator)patarei, солнечная батарея päikesepatarei, сухая батарея kuivpatarei, целая батарея бутылок и склянок pudelite ja pudelikeste patarei ~ rodu;
‣ tehn. (keskkütte)radiaator; батарея парового отопления aurukütteradiaator, keskkütteradiaator
‣ sõj., füüs. patarei (kõnek. ka ülek.); артиллерийская батарея suurtüki(väe)patarei, зенитная батарея õhutõrjepatarei, аккумуляторная батарея aku(mulaator)patarei, солнечная батарея päikesepatarei, сухая батарея kuivpatarei, целая батарея бутылок и склянок pudelite ja pudelikeste patarei ~ rodu;
‣ tehn. (keskkütte)radiaator; батарея парового отопления aurukütteradiaator, keskkütteradiaator
белый 119 П (кр. ф. бел, бела, бело и бело, белы и белы)
‣ valge(-); белый потолок valge lagi, белые облака valged pilved, белый как мел kriitvalge, белые ночи valged ööd, белое мясо valge liha (kana- v. vasikaliha), белый шар valge kuul (poolthäälena), белый чугун valgemalm, белое вещество мозга füsiol. aju valgeaine ~ valgeollus, белые кровяные тельца füsiol. valgelibled, leukotsüüdid, белое каление tehn. valge hõõgus, белый шум tehn. valge müra, белый стих kirj. blankvärss, белое духовенство kirikl. valged vaimulikud, ilmikvaimulikud (mungaks pühitsemata), белая горячка med. joomahullus, белый медведь zool. jääkaru (Ursus v. Thalarctos maritimus), белый налив bot. valge klaar(õun), белый гриб bot. (harilik) kivipuravik (Boletus edulis);
‣ П → С м. од. valge (valgenahaline); pol. valge(kaartlane); в плену у белых (1) valgete (meeste) käes vangis, (2) valge(kaartlas)te käes vangis;
‣ П → С белые мн. ч. неод. valged (malendid);
◊ белая ворона valge vares; белая кость kõrgemast soost ~ sinivereline (inimene); белое пятно valge laik (uurimata ala); белый свет (1) füüs. valge valgus, (2) (maa)ilm; белые мухи lumehelbed, -räitsakad; доводить ~ довести до белого каления кого kõnek. marru ajama keda; сказка про белого бычка ikka üks ja sama laul; среди ~ средь белого ~ бела дня kõnek. päise päeva ajal; шито белыми нитками iroon. traagelniidid näha; чёрным по белому must valgel
‣ valge(-); белый потолок valge lagi, белые облака valged pilved, белый как мел kriitvalge, белые ночи valged ööd, белое мясо valge liha (kana- v. vasikaliha), белый шар valge kuul (poolthäälena), белый чугун valgemalm, белое вещество мозга füsiol. aju valgeaine ~ valgeollus, белые кровяные тельца füsiol. valgelibled, leukotsüüdid, белое каление tehn. valge hõõgus, белый шум tehn. valge müra, белый стих kirj. blankvärss, белое духовенство kirikl. valged vaimulikud, ilmikvaimulikud (mungaks pühitsemata), белая горячка med. joomahullus, белый медведь zool. jääkaru (Ursus v. Thalarctos maritimus), белый налив bot. valge klaar(õun), белый гриб bot. (harilik) kivipuravik (Boletus edulis);
‣ П → С м. од. valge (valgenahaline); pol. valge(kaartlane); в плену у белых (1) valgete (meeste) käes vangis, (2) valge(kaartlas)te käes vangis;
‣ П → С белые мн. ч. неод. valged (malendid);
◊ белая ворона valge vares; белая кость kõrgemast soost ~ sinivereline (inimene); белое пятно valge laik (uurimata ala); белый свет (1) füüs. valge valgus, (2) (maa)ilm; белые мухи lumehelbed, -räitsakad; доводить ~ довести до белого каления кого kõnek. marru ajama keda; сказка про белого бычка ikka üks ja sama laul; среди ~ средь белого ~ бела дня kõnek. päise päeva ajal; шито белыми нитками iroon. traagelniidid näha; чёрным по белому must valgel
беременная 127 П (кр. ф. беременна, беременны)
‣ rase, raskejalgne (van.); беременная женщина rase naine;
‣ П → С ж. од. rase; палата для беременных rasedate palat
‣ rase, raskejalgne (van.); беременная женщина rase naine;
‣ П → С ж. од. rase; палата для беременных rasedate palat
больничный 126 П haigla-, haige-; больничная палата haigepalat, больничный лист(ок) haigusleht, töövõimetusleht, sinine leht (kõnek.)
буферный 126 П puhver-, puhverdus-; буферное сцепление вагонов vagunite puhverhaage, буферная батарея el. puhverpatarei, буферная смесь ~ система, буферный раствор keem. puhverlahus, -segu, буферное государство pol. puhverriik, буферная способность почвы põll. mulla puhverdusvõime
валиться 307 Г несов.
‣ (maha, alla, ümber) kukkuma ~ langema ~ libisema ~ paiskuma, (külili) kalduma ~ vajuma; корабль стал валиться на борт laev hakkas külili kalduma, с треском валились деревья puud langesid ~ kukkusid raginal (maha), раненый бессильно валится на подушку haavatu vajub jõuetult padjale tagasi;
‣ на кого-что kelle õlule ~ kaela langema; их работа валилась на его плечи nende töö langes tema õlule;
‣ kõnek. lõppema (loomade kohta);
‣ страд. к валить I; деревья валятся ветром tuul murrab puid (maha);
◊ валиться из рук käest pudenema, viltu vedama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; валиться в ноги кому kelle jalge ette langema
‣ (maha, alla, ümber) kukkuma ~ langema ~ libisema ~ paiskuma, (külili) kalduma ~ vajuma; корабль стал валиться на борт laev hakkas külili kalduma, с треском валились деревья puud langesid ~ kukkusid raginal (maha), раненый бессильно валится на подушку haavatu vajub jõuetult padjale tagasi;
‣ на кого-что kelle õlule ~ kaela langema; их работа валилась на его плечи nende töö langes tema õlule;
‣ kõnek. lõppema (loomade kohta);
‣ страд. к валить I; деревья валятся ветром tuul murrab puid (maha);
◊ валиться из рук käest pudenema, viltu vedama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; валиться в ноги кому kelle jalge ette langema
вблизи I Н lähedal, läheduses, ligidal; lähedalt, ligidalt; издали всё кажется лучше, чем вблизи eemalt näib kõik parem kui lähedalt
верхний 121 П ülemine, üla-; ülem-; üle-; верхний этаж ülakorrus, ülemine korrus, верхний ящик ülemine sahtel, верхнее «до» muus. ülemine do, верхняя губа ülahuul, верхнее течение реки jõe ülemjooks, верхняя палата парламента (parlamendi) ülemkoda, верхняя одежда üleriided, ülerõivad, pealisrõivad
вес 4 (род. п. ед. ч. веса и весу) С м. неод. kaal (ka ülek.); удельный вес erikaal, ülek. ka osatähtsus, палата мер и весов mõõdu- ja kaalukoda, живой вес eluskaal, elusmass, определить вес ära kaaluma, прибавить в весе kaalus juurde võtma, терять в весе kaalus maha võtma, продавать на вес kaaluga müüma, весом в два килограмма kahekilone, иметь (большой) вес kaalukas ~ mõjukas (isik) olema, его слoво имеет вес tema sõnal on kaalu, держать на весу rippasendis ~ õhus hoidma, первый наилегчайший вес sport helveskaal, наилегчайший вес sport kärbeskaal, легчайший вес sport kukk-kaal, полулёгкий вес sport sulgkaal, лёгкий вес sport kergekaal, полусредний вес sport kergekeskkaal;
◊ на вес золота millel on kulla hind ~ kulla kaal
◊ на вес золота millel on kulla hind ~ kulla kaal
вольница 80 С ж. неод. (без мн. ч.) aj. vabavägi (vaba pagurahvas Vana-Venes); казачья вольница kasakavabavägi
галерея 82 С ж. неод.
‣ galerii (pikk käiguruum; sammashall, sammaskäik; kunstimuuseum); Третьяковская галерея Tretjakovi galerii, картинная галерея pildigalerii, maaligalerii, минная галерея sõj. van. miinikäik;
‣ ülemine (teatri)rõdu;
‣ ülek. rivi; галерея лиц (inim)nägude rodu ~ rivi
‣ galerii (pikk käiguruum; sammashall, sammaskäik; kunstimuuseum); Третьяковская галерея Tretjakovi galerii, картинная галерея pildigalerii, maaligalerii, минная галерея sõj. van. miinikäik;
‣ ülemine (teatri)rõdu;
‣ ülek. rivi; галерея лиц (inim)nägude rodu ~ rivi
дисковый 119 П ketas-, ketta-, kettakujuline; дисковая пила ketassaag, дисковая борона põll. ketasäke, дисковая сеялка põll. ketaskülvik, -külvimasin, дисковая батарея põll. kettapatarei (ketaskoorelil)
довести 367 Г сов. → несов. доводить I кого-что, до кого-чего milleni, kelleni (v. mingisse seisundisse) viima; довести до самого дома majani (välja) viima, majani talutama ~ saatma, довести до конца lõpule viima, довести до слёз pisarateni viima, nutma ajama, довести до отчаяния meeleheitele viima, довести урожай до 40 центнеров с гектара hektarisaaki 40 tsentnerile tõstma, это до добра не доведёт see ei lõpe heaga, see võib kurvalt lõppeda, довести до сознания selgeks tegema, mõistma sundima, довести до сведения чьего kellele teatavaks tegema, keda informeerima;
◊ язык до Киева доведёт kõnekäänd kes teed küsib, see pärale jõuab; довести ~ доводить до белого каления кого marru ajama, vihastama keda
◊ язык до Киева доведёт kõnekäänd kes teed küsib, see pärale jõuab; довести ~ доводить до белого каления кого marru ajama, vihastama keda
дорога 69 С ж. неод. tee; teekond, reis; автомобильная дорога autotee, maantee, главная дорога peatee, шоссейная дорога maantee, скоростная дорога kiirtee, autotee, проезжая дорога sõidutee, подвесная дорога ripptee, канатная дорога köistee, железная дорога raudtee, просёлочная дорога külavahetee, полевая дорога põllutee, väljavahetee, отправиться в дорогу teele asuma ~ minema, сбиться с дороги teelt eksima ~ hälbima, устать с дороги sõidust väsima, уступить ~ дать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, выбраться на дорогу tee peale jõudma, по дороге домой teel koju, пробивать ~ прокладывать дорогу teed rajama (ka ülek.), собраться в дорогу end teele asutama, поесть на дорогу enne teeleasumist kõhtu täis sööma, отдохнуть с дороги reisiväsimusest puhkama, мне с вами по дороге mul on teiega sama ~ üks tee, зайти по дороге в магазин kauplusest läbi astuma, ему предстоит дальняя дорога tal on pikk tee ees, дорога меня измучила reis ~ pikk tee väsitas mu ära, дорогой ~ по дороге teed käies, teel olles;
◊ идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; перебегать ~ перебежать дорогу кому kellele teele risti ette astuma, kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama; скатертью дорога madalk. halv. head teed sul minna, hakka astuma; становиться ~ стать поперёк дороги кому kõnek. kelle teel risti ees seisma, teed kinni panema kelle ees; туда кому и дорога kõnek. see on kellele paras; пойти по плохой ~ дурной ~ худой дороге halvale teele sattuma
◊ идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; перебегать ~ перебежать дорогу кому kellele teele risti ette astuma, kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama; скатертью дорога madalk. halv. head teed sul minna, hakka astuma; становиться ~ стать поперёк дороги кому kõnek. kelle teel risti ees seisma, teed kinni panema kelle ees; туда кому и дорога kõnek. see on kellele paras; пойти по плохой ~ дурной ~ худой дороге halvale teele sattuma
забить I 325 Г сов. → несов. забивать
‣ что, чем (sisse, kinni, täis) lööma ~ taguma ~ rammima ~ naelutama ~ toppima ~ ajama; kõnek. täis tuupima; забить гвоздь в стену naela seina lööma, забить клин kiilu ~ talba sisse lööma ~ taguma ~ ajama, забить сваю vaia sisse lööma ~ rammima, забить мяч в ворота sport palli väravasse lööma, забить гол sport väravat lööma, окна забиты досками aknad on laudadega kinni löödud, забить отверстие паклей ava ~ auku kinni takutama, палатку забило дымом telgi lõi suitsu täis, трубу забило песком toru on liiva täis läinud, liiv ummistas toru, магазин забит людьми pood on rahvast puupüsti täis, забить шкаф книгами kappi raamatuid täis toppima ~ tuupima;
‣ кого kõnek. vaeseomaks peksma; (loomade kohta) tapma, maha lööma; забить насмерть surnuks peksma;
‣ кого rõhuma, muserdama; heidutama;
‣ кого kõnek. üle olema kellest-millest, kitsikusse ~ ummikusse ajama keda; что lämmatama mida; забить в споре vaidluses peale jääma, сорняки забили пшеницу umbrohi lämmatas nisu;
◊ забить ~ забивать голову чем kõnek. oma pead vaevama millega, oma mälu koormama millega; забить ~ забивать себе в голову ~ в башку что kõnek. endale pähe võtma mida
‣ что, чем (sisse, kinni, täis) lööma ~ taguma ~ rammima ~ naelutama ~ toppima ~ ajama; kõnek. täis tuupima; забить гвоздь в стену naela seina lööma, забить клин kiilu ~ talba sisse lööma ~ taguma ~ ajama, забить сваю vaia sisse lööma ~ rammima, забить мяч в ворота sport palli väravasse lööma, забить гол sport väravat lööma, окна забиты досками aknad on laudadega kinni löödud, забить отверстие паклей ava ~ auku kinni takutama, палатку забило дымом telgi lõi suitsu täis, трубу забило песком toru on liiva täis läinud, liiv ummistas toru, магазин забит людьми pood on rahvast puupüsti täis, забить шкаф книгами kappi raamatuid täis toppima ~ tuupima;
‣ кого kõnek. vaeseomaks peksma; (loomade kohta) tapma, maha lööma; забить насмерть surnuks peksma;
‣ кого rõhuma, muserdama; heidutama;
‣ кого kõnek. üle olema kellest-millest, kitsikusse ~ ummikusse ajama keda; что lämmatama mida; забить в споре vaidluses peale jääma, сорняки забили пшеницу umbrohi lämmatas nisu;
◊ забить ~ забивать голову чем kõnek. oma pead vaevama millega, oma mälu koormama millega; забить ~ забивать себе в голову ~ в башку что kõnek. endale pähe võtma mida
завьюжить Г сов.
‣ 271b tuiskama hakkama; ночью завьюжило öösel hakkas tuiskama ~ läks tuisule;
‣ 271a что täis ~ kinni tuiskama; палатку завьюжило telk on hange tuisanud
‣ 271b tuiskama hakkama; ночью завьюжило öösel hakkas tuiskama ~ läks tuisule;
‣ 271a что täis ~ kinni tuiskama; палатку завьюжило telk on hange tuisanud
закат 1 С м. неод.
‣ loojang, loojak, loojaminek (ka ülek.); ehakuma; закат солнца (päikese)loojak, päevaloe (-loode), на закате loojangu ajal, päevaloodel, закат горит eha punetab ~ kumab ~ lõõmab;
‣ van. lääs, õhtu(kaar);
◊ на закате дней kõrgst. eluloojangul
‣ loojang, loojak, loojaminek (ka ülek.); ehakuma; закат солнца (päikese)loojak, päevaloe (-loode), на закате loojangu ajal, päevaloodel, закат горит eha punetab ~ kumab ~ lõõmab;
‣ van. lääs, õhtu(kaar);
◊ на закате дней kõrgst. eluloojangul
залететь 234 Г сов. → несов. залетать I куда (sisse, taha, kaugele) lendama; бабочка залетела в комнату liblikas lendas tuppa, ветерок залетел в окно mahe tuul puhus aknast sisse
заманить 305a Г сов. → несов. заманивать кого-что, чем (sisse, ligi) meelitama; заманить кого в ловушку keda lõksu meelitama (ka ülek.);
◊ калачом не заманишь кого куда kõnek. ükski vägi ei vii ~ ei too keda kuhu
◊ калачом не заманишь кого куда kõnek. ükski vägi ei vii ~ ei too keda kuhu
замести I 368 Г сов. → несов. заметать III
‣ что, во что (sisse, kokku) pühkima; она замела сор в угол ta pühkis prahi nurka;
‣ что, чем kinni tuiskama; метель замела палатку telk on lumme tuisanud, снег замёл лыжню suusarada on umbes ~ kinni tuisanud, следы замело снегом безл. jäljed on lund täis tuisanud;
‣ кого madalk. kinni võtma ~ nabima;
◊ замести ~ заметать след ~ следы jälgi segama ~ kaotama
‣ что, во что (sisse, kokku) pühkima; она замела сор в угол ta pühkis prahi nurka;
‣ что, чем kinni tuiskama; метель замела палатку telk on lumme tuisanud, снег замёл лыжню suusarada on umbes ~ kinni tuisanud, следы замело снегом безл. jäljed on lund täis tuisanud;
‣ кого madalk. kinni võtma ~ nabima;
◊ замести ~ заметать след ~ следы jälgi segama ~ kaotama
заночевать 172b Г сов. kõnek. ööseks ~ öömajale ~ ööbima jääma; заночевать в гостях külla ööbima jääma, мы заночевали в палатке jäime ööseks telki, veetsime öö telgis
засыпать 189 Г сов. → несов. засыпать II
‣ что, чем täis ~ kinni ajama; яму надо засыпать песком auk tuleb liiva täis ajada, засыпать могилу hauda kinni ajama, палатку совсем засыпало снегом telk on üleni lumme mattunud, глаза засыпало песком liiva läks silma, silmad on liiva täis;
‣ кого-что чем üle külvama ~ puistama; засыпать вопросами küsimustega üle külvama;
‣ что, чего, во что sisse raputama ~ puistama ~ kallama; засыпать зерно в мешок vilja kotti laskma ~ puistama ~ kallama; засыпать кофе kohvi(pulbrit) sisse panema;
‣ что, чего, во что, кому ette puistama ~ andma; засыпать лошадям овса hobustele kaeru (ette) andma;
◊ засыпать под рубашку кому madalk. urvaplaastrit andma, triibulisi tegema
‣ что, чем täis ~ kinni ajama; яму надо засыпать песком auk tuleb liiva täis ajada, засыпать могилу hauda kinni ajama, палатку совсем засыпало снегом telk on üleni lumme mattunud, глаза засыпало песком liiva läks silma, silmad on liiva täis;
‣ кого-что чем üle külvama ~ puistama; засыпать вопросами küsimustega üle külvama;
‣ что, чего, во что sisse raputama ~ puistama ~ kallama; засыпать зерно в мешок vilja kotti laskma ~ puistama ~ kallama; засыпать кофе kohvi(pulbrit) sisse panema;
‣ что, чего, во что, кому ette puistama ~ andma; засыпать лошадям овса hobustele kaeru (ette) andma;
◊ засыпать под рубашку кому madalk. urvaplaastrit andma, triibulisi tegema
кабаре нескл. С с. неод. kabaree (etenduslokaal)
кавалер II 1 С м. од.
‣ (aumärgi) kavaler ~ kandja; георгиевский кавалер Georgi risti kavaler, кавалер Золотой Звезды Kuldtähe kavaler, кавалер ордена Трудового Красного Знамени Tööpunalipu ordeni kandja ~ omanik;
‣ aj. (ordu)rüütel
‣ (aumärgi) kavaler ~ kandja; георгиевский кавалер Georgi risti kavaler, кавалер Золотой Звезды Kuldtähe kavaler, кавалер ордена Трудового Красного Знамени Tööpunalipu ordeni kandja ~ omanik;
‣ aj. (ordu)rüütel
казать 198 Г несов. кого-что, чем madalk. näitama, ilmutama, osutama;
◊ не казать виду kõnek. mitte välja näitama, mitte välja paista laskma; не казать глаз ~ носу куда kõnek. mitte näolegi andma kellele, mitte nägugi näitama, mitte jalgagi tõstma kuhu
◊ не казать виду kõnek. mitte välja näitama, mitte välja paista laskma; не казать глаз ~ носу куда kõnek. mitte näolegi andma kellele, mitte nägugi näitama, mitte jalgagi tõstma kuhu
казаться 198 Г несов.
‣ кем-чем, каким, кому (также безл.) paistma, näima, tunduma; казаться старше своих лет (oma ea kohta) vanem välja nägema, vanemana tunduma ~ paistma, утро казалось прохладным hommik tundus jahe (olevat), это только так кажется see ainult näib nii, мне кажется, что он прав mulle tundub ~ näib, et tal on õigus, tal näib õigus olevat;
‣ (обычно безл.) кому viirastuma;
‣ кажется, казалось в функции вводн. сл. ilmselt, näikse, näib; он, кажется, согласен ta on nähtavasti nõus, küllap ta on nõus, вы, кажется, хотели что-то спросить? te (justkui) tahtsite midagi küsida?
‣ кому, без доп. madalk. end näitama; vrd. показаться
‣ кем-чем, каким, кому (также безл.) paistma, näima, tunduma; казаться старше своих лет (oma ea kohta) vanem välja nägema, vanemana tunduma ~ paistma, утро казалось прохладным hommik tundus jahe (olevat), это только так кажется see ainult näib nii, мне кажется, что он прав mulle tundub ~ näib, et tal on õigus, tal näib õigus olevat;
‣ (обычно безл.) кому viirastuma;
‣ кажется, казалось в функции вводн. сл. ilmselt, näikse, näib; он, кажется, согласен ta on nähtavasti nõus, küllap ta on nõus, вы, кажется, хотели что-то спросить? te (justkui) tahtsite midagi küsida?
‣ кому, без доп. madalk. end näitama; vrd. показаться
казённый 128 П
‣ van., kõnek. kroonu(-), riigi(-); казённое имущество kroonuvara, казённые деньги kroonuraha, казённая палата kameraalpalat, -hoov, kroonukoda, казённый крестьянин aj. riigitalupoeg, kroonutalupoeg, учиться на казённый счёт kroonu kulul õppima;
‣ ülek. kroonulik, bürokraatlik; казённый подход к чему kroonulik suhtumine millesse , казённый язык kroonustiil
‣ van., kõnek. kroonu(-), riigi(-); казённое имущество kroonuvara, казённые деньги kroonuraha, казённая палата kameraalpalat, -hoov, kroonukoda, казённый крестьянин aj. riigitalupoeg, kroonutalupoeg, учиться на казённый счёт kroonu kulul õppima;
‣ ülek. kroonulik, bürokraatlik; казённый подход к чему kroonulik suhtumine millesse , казённый язык kroonustiil
калач 29 С м. неод.
‣ kalatš (rõngassai);
‣ tehn. look (torustikus);
◊ калачом не заманишь кого kõnek. ükski vägi ei vii ~ ei too keda kuhu; тёртый калач kõnek. vana kala ~ rebane
‣ kalatš (rõngassai);
‣ tehn. look (torustikus);
◊ калачом не заманишь кого kõnek. ükski vägi ei vii ~ ei too keda kuhu; тёртый калач kõnek. vana kala ~ rebane
каление 115 С с. неод. (без мн. ч.) hõõgus, hõõgumine; hõõgutus, hõõgutamine; kok. kuumkuivatus; белое каление valge hõõgus, красное каление punahõõgus;
◊ доводить ~ довести до белого каления кого чем kõnek. keda marru ajama, kellel elu täis ajama; доходить ~ дойти до белого каления kõnek. endast välja ~ marru minema
◊ доводить ~ довести до белого каления кого чем kõnek. keda marru ajama, kellel elu täis ajama; доходить ~ дойти до белого каления kõnek. endast välja ~ marru minema
калить 285a Г несов. что
‣ tuliseks ~ hõõguma ajama, hõõgutama; kõrvetama; калить камни kive tuliseks ajama;
‣ tehn. karastama;
‣ röstima, pruunistama, praadima; калить каштаны kastaneid küpsetama
‣ tuliseks ~ hõõguma ajama, hõõgutama; kõrvetama; калить камни kive tuliseks ajama;
‣ tehn. karastama;
‣ röstima, pruunistama, praadima; калить каштаны kastaneid küpsetama
калория 89 С ж. неод. füüs. kalor (soojusühik); большая калория kilokalor, малая калория (gramm)kalor
кальций 45 С м. неод. (без мн. ч.) keem. kaltsium (Ca); хлористый кальций kaltsiumkloriid, цианистый кальций kaltsiumtsüaniid, сернокислый кальций kaltsiumsulfaat, окись кальция kaltsiumoksiid
канат 1 С м. неод. tross, köis, mer. tõu; причальный канат sildumistross, пеньковый канат kanepköis, бесконечный канат ringköis, светлый канат haljas tross, ходить по канату köiel käima
канатный 126 П köis-, tross-, köie-, trossi(-), tõu(-); канатная дорога köistee, канатная фабрика köievabrik, trossivabrik, канатная цепь trosskett, канатный подъёмник trosstõstuk, канатная проволока trossitraat
капать Г несов.
‣ 164b, 195b из чего, на что, без доп. tilkuma, tibama, tibutama, piiskama; с крыш каплет räästad tilguvad, дождь каплет vihma tibutab, слёзы капали из глаз silmist kukkus pisaraid;
‣ 164a что, чем, куда tilgutama; капать лекарство в глаз rohtu silma tilgutama;
‣ 164b на кого madalk. halv. peale kaebama, öördama;
◊ не каплет над кем kõnek. pole kiiret kellel, ega tuld takus ~ taga ei ole kellel; vrd. накапать
‣ 164b, 195b из чего, на что, без доп. tilkuma, tibama, tibutama, piiskama; с крыш каплет räästad tilguvad, дождь каплет vihma tibutab, слёзы капали из глаз silmist kukkus pisaraid;
‣ 164a что, чем, куда tilgutama; капать лекарство в глаз rohtu silma tilgutama;
‣ 164b на кого madalk. halv. peale kaebama, öördama;
◊ не каплет над кем kõnek. pole kiiret kellel, ega tuld takus ~ taga ei ole kellel; vrd. накапать
капнуть 335a Г сов. однокр. к капать
‣ на что, без доп. kukkuma (ühe tilga v. piisa kohta);
‣ что, чем, куда (ühte tilka) tilgutama
‣ на что, без доп. kukkuma (ühe tilga v. piisa kohta);
‣ что, чем, куда (ühte tilka) tilgutama
картинный 126 П (кр. ф. картинен, картинна, картинно, картинны)
‣ (без кр. ф.) maali-, pildi-; картинная галерея pildigalerii, maaligalerii;
‣ ülek. maaliline, piltilus; картинный пейзаж maaliline maastik, картинная внешность piltilus välimus;
‣ ülek. piltlik, kujukas, ilmekas; картинное сравнение piltlik võrdlus
‣ (без кр. ф.) maali-, pildi-; картинная галерея pildigalerii, maaligalerii;
‣ ülek. maaliline, piltilus; картинный пейзаж maaliline maastik, картинная внешность piltilus välimus;
‣ ülek. piltlik, kujukas, ilmekas; картинное сравнение piltlik võrdlus
кинжальный 126 П
‣ kinžalli-, pistoda-;
‣ sõj. lähi-; кинжальный огонь lähituli, кинжальная батарея lähitulepatarei, lähitule-suurtükipatarei
‣ kinžalli-, pistoda-;
‣ sõj. lähi-; кинжальный огонь lähituli, кинжальная батарея lähitulepatarei, lähitule-suurtükipatarei
колотый II 119
‣ страд. прич. Г колоть II;
‣ прич. → П torke-, piste-, torgatud; колотая рана torkehaav, pistehaav
‣ страд. прич. Г колоть II;
‣ прич. → П torke-, piste-, torgatud; колотая рана torkehaav, pistehaav
колоться II 252 Г несов.
‣ torkima; ülek. teineteist torkima ~ nöökama; ледяной ветер колется jäine tuul lõikab ~ naksab, хвоя колется (okaspuu)okkad torgivad;
‣ madalk. süste saama, end süstida laskma
‣ torkima; ülek. teineteist torkima ~ nöökama; ледяной ветер колется jäine tuul lõikab ~ naksab, хвоя колется (okaspuu)okkad torgivad;
‣ madalk. süste saama, end süstida laskma
кособокий 122 П (кр. ф. кособок, кособока, кособоко, кособоки) kõver, köökus, vigase puusaga; vildakas, viltune, längus; кособокая палатка vildakas ~ längakil telk
кровать 90 С ж. неод. voodi, säng, ase; двуспальная кровать kaheinimesevoodi, раскладная кровать välivoodi, палата на три кровати kolme voodi(koha)ga palat
кудлатый 119 П (кр. ф. кудлат, кудлата, кудлато, кудлаты) kõnek. salkus, sagris, sassis, sasipäine; кудлатый мальчик salkus ~ sassis juustega poiss, sagripea, кудлатая собака sassis ~ tortis karvaga koer
малый I 119 П (кр. ф. мал, мала, мало, малы; сравн. ст. меньше, меньший 124, van. менее, превосх. ст. малейший 124, меньший 124)
‣ väike(-), kasin, vähene, napp; малый круг кровообращения anat. väike vereringe, малое напряжение el. väikepinge, малая механизация väikemehhaniseerimine, -mehhanismid, малые формы arhit., kunst väikevormid, с малых лет maast madalast, малая калория (gramm)kalor, малый ход mer. tasane käik;
‣ (без полн. ф.) кому, для кого on väike ~ napp; пальто ему мало mantel on talle väike;
◊ мал мала меньше kõnek. üks väiksem kui teine, nagu oreliviled; от мала до велика, стар и мал kõnek. nii vanad kui noored, nii vanadusest väetid kui noorusest nõdrukesed; куча мала! kõnek. teeme kuhja ~ külakuhja! (mängus); без малого (сто) kõnek. pisut vähem kui sada, ligi sada, sadakond; малую толику kõnek. õige pisut; за малым дело стало ka iroon. õige pisut jäi puudu
‣ väike(-), kasin, vähene, napp; малый круг кровообращения anat. väike vereringe, малое напряжение el. väikepinge, малая механизация väikemehhaniseerimine, -mehhanismid, малые формы arhit., kunst väikevormid, с малых лет maast madalast, малая калория (gramm)kalor, малый ход mer. tasane käik;
‣ (без полн. ф.) кому, для кого on väike ~ napp; пальто ему мало mantel on talle väike;
◊ мал мала меньше kõnek. üks väiksem kui teine, nagu oreliviled; от мала до велика, стар и мал kõnek. nii vanad kui noored, nii vanadusest väetid kui noorusest nõdrukesed; куча мала! kõnek. teeme kuhja ~ külakuhja! (mängus); без малого (сто) kõnek. pisut vähem kui sada, ligi sada, sadakond; малую толику kõnek. õige pisut; за малым дело стало ka iroon. õige pisut jäi puudu
миномётный 126 П miinipilduja-; миномётная батарея miinipildujapatarei, миномётный огонь miinipildujatuli
накапать 164a Г сов. → несов. накапывать
‣ что, чего, на что, чем, без доп. teatud hulka ~ täis ~ sisse ~ peale tilgutama; накапать лекарство rohtu tilgutama, накапать на стол чернил lauale tinti tilgutama;
‣ (без несов.) на кого, кому kõnek. peale kaebama; vrd. капать
‣ что, чего, на что, чем, без доп. teatud hulka ~ täis ~ sisse ~ peale tilgutama; накапать лекарство rohtu tilgutama, накапать на стол чернил lauale tinti tilgutama;
‣ (без несов.) на кого, кому kõnek. peale kaebama; vrd. капать
налететь 234 Г сов. → несов. налетать I
‣ на кого-что otsa ~ vastu mida lendama, vastu mida põrkama; налететь на столб vastu posti põrkama, самолёт налетел на скалу lennuk põrkas vastu kaljut, на лестнице я налетел на знакомого ülek. kõnek. trepil põrkasin tuttavaga kokku, налететь на выговор ülek. kõnek. (ootamatult) noomitust saama, налететь на обманщика ülek. kõnek. petisega kokku juhtuma;
‣ на кого-что, без доп. kõnek. kallale ~ jaole sööstma ~ tormama ~ kargama, ründama (ka sõj.); ястреб налетел на гнездо kull sööstis pesa kallale, бомбардировщики налетели на станцию pommituslennukid ründasid jaama, налететь с кулаками на кого rusikatega kallale minema ~ tormama kellele, налететь с руганью на кого sõimama pistma keda, налететь с упрёками на кого etteheidetega üle külvama keda, налететь с угрозами на кого ähvardama keda;
‣ puhkema, tõusma; налетел ураган puhkes torm, налетел ветер tõusis suur tuul;
‣ куда, безл. также кого-чего (teatud hulgal) sisse ~ peale ~ kokku tulema ~ lendama; в комнату налетело много комаров tuppa on palju sääski tulnud, на свет налетело много мотыльков valguse peale on palju ööliblikaid kokku lennanud
‣ на кого-что otsa ~ vastu mida lendama, vastu mida põrkama; налететь на столб vastu posti põrkama, самолёт налетел на скалу lennuk põrkas vastu kaljut, на лестнице я налетел на знакомого ülek. kõnek. trepil põrkasin tuttavaga kokku, налететь на выговор ülek. kõnek. (ootamatult) noomitust saama, налететь на обманщика ülek. kõnek. petisega kokku juhtuma;
‣ на кого-что, без доп. kõnek. kallale ~ jaole sööstma ~ tormama ~ kargama, ründama (ka sõj.); ястреб налетел на гнездо kull sööstis pesa kallale, бомбардировщики налетели на станцию pommituslennukid ründasid jaama, налететь с кулаками на кого rusikatega kallale minema ~ tormama kellele, налететь с руганью на кого sõimama pistma keda, налететь с упрёками на кого etteheidetega üle külvama keda, налететь с угрозами на кого ähvardama keda;
‣ puhkema, tõusma; налетел ураган puhkes torm, налетел ветер tõusis suur tuul;
‣ куда, безл. также кого-чего (teatud hulgal) sisse ~ peale ~ kokku tulema ~ lendama; в комнату налетело много комаров tuppa on palju sääski tulnud, на свет налетело много мотыльков valguse peale on palju ööliblikaid kokku lennanud
налитой 120 П
‣ küps, mahlakas; налитое зерно küps tera, налитая груша klaar pirn;
‣ jõuline, turske, turd; (kaunilt) ümar ~ täidlane (õlgade, käsivarte kohta); налитой мужчина turske mees
‣ küps, mahlakas; налитое зерно küps tera, налитая груша klaar pirn;
‣ jõuline, turske, turd; (kaunilt) ümar ~ täidlane (õlgade, käsivarte kohta); налитой мужчина turske mees
наползти 363 Г сов. → несов. наползать на кого-что, куда
‣ (ronides v. roomates) otsa ~ peale sattuma, otsa ~ peale roomama; ülek. vajuma, libisema; наползти на колючую проволоку (roomates) okastraati minema ~ sattuma, туман наполз на лес mets mattus uttu, шапка наползла на глаза müts vajus silmadele;
‣ (hulgana) peale ~ sisse ronima; муравьи наползли в палатку sipelgad ronisid telki
‣ (ronides v. roomates) otsa ~ peale sattuma, otsa ~ peale roomama; ülek. vajuma, libisema; наползти на колючую проволоку (roomates) okastraati minema ~ sattuma, туман наполз на лес mets mattus uttu, шапка наползла на глаза müts vajus silmadele;
‣ (hulgana) peale ~ sisse ronima; муравьи наползли в палатку sipelgad ronisid telki
нежели союз liter. kui; он умнее, нежели кажется ta on arukam, kui esialgu näib, она сегодня одета теплее, нежели вчера ta on täna soojemalt riides kui eile, прежде нежели войти enne kui siseneda, veel enne sisenemist
неодетый 119 П (кр. ф. неодет, неодета, неодето, неодеты) paljas, alasti, riideta; неодетый ребёнок paljas ~ alasti laps, неодетая земля ülek. paljas maa, он неодет tal pole riideid seljas, ta pole riides, он вышел к гостям неодетым, в халате ta ilmus külaliste juurde hommikumantli väel
нижний 121 П alumine; alam-, ala-; alus-; madalam; нижние ветки alumised oksad, нижний этаж alumine korrus, нижнее до muus. alumine do, нижнее течение реки jõe alamjooks, нижняя палата alamkoda (parlamendis), нижний чин aj. alamväelane, alamväeteenija (sõdurite ja allohvitseride üldnimetus Tsaari-Venemaal), нижние конечности alajäsemed, нижняя губа alahuul, нижняя челюсть alalõug, нижнее бельё aluspesu
нитрат 1 С м. неод. keem. nitraat (lämmastikhappe sool v. ester); nitraatväetis; нитрат алюминия alumiiniumnitraat, нитрат аммония ammooniumnitraat, -salpeeter, нитрат бария baariumnitraat, -salpeeter, нитрат кальция kaltsiumnitraat, -salpeeter, lubisalpeeter, norra salpeeter, нитрат натрия naatriumnitraat, -salpeeter, tšiili salpeeter, нитрат свинца pliinitraat, нитрат серебра hõbenitraat, põrgukivi
нитрит 1 С м. неод. keem. nitrit (lämmastikushappe sool v. ester); нитрит бария baariumnitrit, нитрит кальция kaltsiumnitrit
ну II частица
‣ kas tõesti? mine’nd ikka! noo! да ну? noo, kas tõesti?
‣ noh, jaa (vastus hüüdele); Мама, а мама! -- Ну? Ema, ae! -- Noh, mis on?;
‣ no, noh (väljenduse tugevdamisel); ну, конечно no muidugi, ну, так что же! (1) noh, kuidas siis jääb, (2) noh, ja mis siis (sellest), ну, кажется, можно ехать noh, ilmselt võib teele asuda, noh, võib vist sõita ~ sõitma hakata, ну что за жизнь! no küll on ikka elu!
‣ частица, союз kõnek. noh, heakene küll; ну, наступил вечер noh, saabuski õhtu, ну, я к себе пойду heakene küll, lähen oma tuppa;
‣ madalk. (noh) oletame; Это ты говорил? -- Ну, я Kas sina ütlesid ~ rääkisid? -- Noh, oletame, et mina, noh ja siis;
‣ с инф. kõnek. intensiivse tegevuse väljendamiseks; и ну спорить ja kus kukkusid vaidlema;
‣ kõnek. aga äkki ~ järsku, mis siis, kui; а ну, как он узнает aga mis siis, kui ta teada saab;
◊ ну вот ещё! kõnek. see veel puudus! ну уж нет kõnek. no ei, seda küll mitte
‣ kas tõesti? mine’nd ikka! noo! да ну? noo, kas tõesti?
‣ noh, jaa (vastus hüüdele); Мама, а мама! -- Ну? Ema, ae! -- Noh, mis on?;
‣ no, noh (väljenduse tugevdamisel); ну, конечно no muidugi, ну, так что же! (1) noh, kuidas siis jääb, (2) noh, ja mis siis (sellest), ну, кажется, можно ехать noh, ilmselt võib teele asuda, noh, võib vist sõita ~ sõitma hakata, ну что за жизнь! no küll on ikka elu!
‣ частица, союз kõnek. noh, heakene küll; ну, наступил вечер noh, saabuski õhtu, ну, я к себе пойду heakene küll, lähen oma tuppa;
‣ madalk. (noh) oletame; Это ты говорил? -- Ну, я Kas sina ütlesid ~ rääkisid? -- Noh, oletame, et mina, noh ja siis;
‣ с инф. kõnek. intensiivse tegevuse väljendamiseks; и ну спорить ja kus kukkusid vaidlema;
‣ kõnek. aga äkki ~ järsku, mis siis, kui; а ну, как он узнает aga mis siis, kui ta teada saab;
◊ ну вот ещё! kõnek. see veel puudus! ну уж нет kõnek. no ei, seda küll mitte
община, община 51 С ж. неод.
‣ aj. kogukond; родовая община sugukond, семейная община suurpere, территориальная община territoriaalkogukond, сельская община külakogukond, палата общин (Inglise) Alamkoda;
‣ van. ühing, selts; община Красного Креста Punase Risti selts;
‣ (mesilas)pere, (linnu- vm.) parv, (looma)kari; община шмелей kimalaspere
‣ aj. kogukond; родовая община sugukond, семейная община suurpere, территориальная община territoriaalkogukond, сельская община külakogukond, палата общин (Inglise) Alamkoda;
‣ van. ühing, selts; община Красного Креста Punase Risti selts;
‣ (mesilas)pere, (linnu- vm.) parv, (looma)kari; община шмелей kimalaspere
окись 90 С ж. неод. keem. oksiid, hapend; окись алюминия alumiiniumoksiid, окись хлора diklooroksiid, окись углерода süsinik(mono)oksiid, vingugaas, гидрат окиси кальция kaltsiumhüdroksiid
оно
‣ 163 М с. vt. он;
‣ нескл. М kõnek. see, ta; оно и понятно selge see, так оно и вышло nii see läks(ki), как оно кажется nagu ta ~ see näib ~ tundub, оно и видно seda on näha;
‣ М → частица madalk. väljendeis оно конечно ~ действительно seda muidugi;
◊ то-то и оно kõnek. see’p see lugu ongi; вон оно что, вот оно что, вот оно как kõnek. ah nii on lugu
‣ 163 М с. vt. он;
‣ нескл. М kõnek. see, ta; оно и понятно selge see, так оно и вышло nii see läks(ki), как оно кажется nagu ta ~ see näib ~ tundub, оно и видно seda on näha;
‣ М → частица madalk. väljendeis оно конечно ~ действительно seda muidugi;
◊ то-то и оно kõnek. see’p see lugu ongi; вон оно что, вот оно что, вот оно как kõnek. ah nii on lugu
орден I 4 С м. неод. orden, aumärk, autäht; орден Красного Знамени Punalipu orden, орден Трудового Красного Знамени Tööpunalipu orden, орден Красной Звезды Punatähe orden, орден «Знак Почёта» orden «Austuse märk», орден Отечественной войны I степени Isamaasõja I järgu orden, орден «Победа» Võidu orden, орден «Мать-героиня» Kangelasema orden, орден «Материнская слава» I степени «Ema au» I järgu orden, орден Oктябрьской революции Oktoobrirevolutsiooni orden, орден Дружбы народов Rahvaste Sõpruse orden, орден Трудовой славы I степени Töökuulsuse I järgu orden, кавалер ордена ordenikandja, ordeni kavaler, наградить орденом ordeniga autasustama, вручить орден ordenit kätte andma, представить к ордену ordeni saamiseks esitama ~ esildist tegema
оружейный 126 П relva-; оружейный мастер (1) relvameister, (2) sõj. relvur (relvade hooldaja), Оружейная палата Relvapalat, Relvapalee
отжимный 126 П väänamis-; press(imis)-; отжимный каландр tekst. väänamiskalander, -valtsid, отжимный пресс nahat. veepress
отсидеться 232 Г сов. → несов. отсиживаться kõnek. varjul istuma ~ kükitama; отсидеться в палатке telgis varjul istuma, отсидеться в убежище varjendis istuma ~ olema
палата 51 С ж. неод.
‣ koda (ka pol.), palat; van. saal; верхняя палата ülemkoda, нижняя палата alamkoda, палата представителей esindajatekoda, палата депутатов saadikutekoda, палата мер и весов mõõdu- ja kaalukoda, vaekoda, пробирная палата proovikoda, палаты Верховного Совета СССР aj. NSVL Ülemnõukogu kojad, палата лордов (Inglise parlamendi) Ülemkoda, Lordidekoda, палата общин (Inglise parlamendi) Alamkoda, Всесоюзная торговая палата Üleliiduline Kaubanduspalat, Всесоюзная книжная палата Üleliiduline Raamatupalat, Оружейная палата Relvapalat, Грановитая палата Granovitaja Palata, судебная палата aj. kohtupalat, казённая палата aj. kroonupalat, kameraalhoov, больничная палата haiglapalat;
‣ палаты мн. ч. van. palee, loss; каменные палаты kiviloss;
◊ (у него) ума палата kõnek. (tal on) tarkust kuhjaga
‣ koda (ka pol.), palat; van. saal; верхняя палата ülemkoda, нижняя палата alamkoda, палата представителей esindajatekoda, палата депутатов saadikutekoda, палата мер и весов mõõdu- ja kaalukoda, vaekoda, пробирная палата proovikoda, палаты Верховного Совета СССР aj. NSVL Ülemnõukogu kojad, палата лордов (Inglise parlamendi) Ülemkoda, Lordidekoda, палата общин (Inglise parlamendi) Alamkoda, Всесоюзная торговая палата Üleliiduline Kaubanduspalat, Всесоюзная книжная палата Üleliiduline Raamatupalat, Оружейная палата Relvapalat, Грановитая палата Granovitaja Palata, судебная палата aj. kohtupalat, казённая палата aj. kroonupalat, kameraalhoov, больничная палата haiglapalat;
‣ палаты мн. ч. van. palee, loss; каменные палаты kiviloss;
◊ (у него) ума палата kõnek. (tal on) tarkust kuhjaga
палатка 72 С ж. неод.
‣ telk; походная палатка rännakutelk, разбивать ~ ставить ~ натягивать палатку telki üles panema;
‣ (müügi)kiosk; продуктовая палатка toidukiosk;
‣ aj. koda; пробирная палатка proovikoda
‣ telk; походная палатка rännakutelk, разбивать ~ ставить ~ натягивать палатку telki üles panema;
‣ (müügi)kiosk; продуктовая палатка toidukiosk;
‣ aj. koda; пробирная палатка proovikoda
панацея 82 С ж. неод. liter. panatsea (imerohi kõigi haiguste ja pahede vastu); панацея от всех зол rohi, mis aitab kõigi hädade vastu
переместиться 296 Г сов. → несов. перемещаться куда ümber ~ teisale paigutuma ~ asetuma ~ nihkuma; teisele kohale liikuma ~ siirduma; тень его переместилась направо vari jäi nüüd temast paremale, луна немного переместилась kuu oli jõudnud veidi edasi liikuda, батарея переместилась на новые позиции patarei läks uuele positsioonile ~ on uue positsiooni sisse võtnud
перерыв 1 С м. неод.
‣ katkemine, katkestus; перерыв каната trossi katkemine;
‣ kõnek. katkemiskoht;
‣ vaheaeg, paus; vahe; обеденный перерыв lõunavaheaeg, объявить перерыв vaheaega kuulutama ~ teatama, без перерыва puhkepausita, vaheajata, большой перерыв suur vahetund, перерыв в работе tööseisak, сделать перерыв puhkepausi tegema, перерыв в отложениях geol. settelünk
‣ katkemine, katkestus; перерыв каната trossi katkemine;
‣ kõnek. katkemiskoht;
‣ vaheaeg, paus; vahe; обеденный перерыв lõunavaheaeg, объявить перерыв vaheaega kuulutama ~ teatama, без перерыва puhkepausita, vaheajata, большой перерыв suur vahetund, перерыв в работе tööseisak, сделать перерыв puhkepausi tegema, перерыв в отложениях geol. settelünk
понести 365 Г сов.
‣ кого-что viima ~ kandma (ka ülek.) ~ tassima (hakkama); больного понесли в палату haige viidi palatisse, понести наказание karistust kandma, понести потери kaotusi kandma, понести убытки kahju kannatama;
‣ кого-что (mõnda aega) kandma ~ viima ~ tassima;
‣ кого-что kihutades ~ kiiresti viima; без доп. kihutama hakkama; течение подхватило лодку и понесло vool kandis paati kiiresti edasi, лошади испугались и понесли hobused ehmusid ja hakkasid lõhkuma ~ kihutama;
‣ (без страд. прич.) безл. чем, без доп. kõnek. puhuma ~ õhkuma ~ hoovama ~ uhkama (hakkama); понесло холодом hakkas puhuma külm tuul, uhkas külma tuult, откуда-то понесло запахом плесени kusagilt tuli (äkki) hallituslõhna;
‣ (без страд. прич.) что, без доп. madalk. jama ~ loba ajama (hakkama), (jutu)hoogu sattuma; ну, понёс! no nüüd sattus(id) hoogu! kus sattus(id) alles hoogu!
‣ (без 1 и 2 л.) madalk. minema sundima; какая нелёгкая его туда понесла mille pagana pärast ta sinna läks, no mida ta sealt küll otsis;
‣ van., murd. käima peale saama;
◊ понести чепуху ~ ахинею ~ ересь ~ околесицу kõnek. jama ajama (hakkama), lollusi suust ajama (hakkama)
‣ кого-что viima ~ kandma (ka ülek.) ~ tassima (hakkama); больного понесли в палату haige viidi palatisse, понести наказание karistust kandma, понести потери kaotusi kandma, понести убытки kahju kannatama;
‣ кого-что (mõnda aega) kandma ~ viima ~ tassima;
‣ кого-что kihutades ~ kiiresti viima; без доп. kihutama hakkama; течение подхватило лодку и понесло vool kandis paati kiiresti edasi, лошади испугались и понесли hobused ehmusid ja hakkasid lõhkuma ~ kihutama;
‣ (без страд. прич.) безл. чем, без доп. kõnek. puhuma ~ õhkuma ~ hoovama ~ uhkama (hakkama); понесло холодом hakkas puhuma külm tuul, uhkas külma tuult, откуда-то понесло запахом плесени kusagilt tuli (äkki) hallituslõhna;
‣ (без страд. прич.) что, без доп. madalk. jama ~ loba ajama (hakkama), (jutu)hoogu sattuma; ну, понёс! no nüüd sattus(id) hoogu! kus sattus(id) alles hoogu!
‣ (без 1 и 2 л.) madalk. minema sundima; какая нелёгкая его туда понесла mille pagana pärast ta sinna läks, no mida ta sealt küll otsis;
‣ van., murd. käima peale saama;
◊ понести чепуху ~ ахинею ~ ересь ~ околесицу kõnek. jama ajama (hakkama), lollusi suust ajama (hakkama)
представитель 10 С м. од. esindaja; представитель власти võimuesindaja, представитель народа rahvaesindaja, палата представителей esindajatekoda, полномочный представитель täievoliline esindaja, постоянный представитель alaline esindaja, торговый представитель kaubandusesindaja, представитель реализма в литературе realismi esindaja kirjanduses, представитель тропической растительности troopikataimestiku esindaja
прихлопнуть 335a Г сов. → несов. прихлопывать
‣ что, чем (pauguga) kinni lööma; прихлопнуть калитку aiaväravat kinni lööma ~ pauguga kinni panema;
‣ что, чем kõnek. (ukse) vahele jätma; peale kukkuma (alla jättes); прихлопнуть палец дверью sõrme ukse vahele jätma, его прихлопнуло деревом ta jäi puu alla, puu kukkus talle peale;
‣ кого-что ülek. madalk. ära keelama (raamatut vm.), sulgema, kinni panema (kirjastust vm.);
‣ кого madalk. vagaseks tegema, maha lööma ~ koksama ~ nottima; прихлопнуть муху kärbest maha lööma;
‣ чем, без доп. (kergelt) peopesaga ~ lapiti käega lööma vastu mida; plaksu tegema; laksatama; прихлопнуть в ладоши käsi plaksutama, прихлопнуть каблуком kontsaga kõpsu lööma ~ kõpsama
‣ что, чем (pauguga) kinni lööma; прихлопнуть калитку aiaväravat kinni lööma ~ pauguga kinni panema;
‣ что, чем kõnek. (ukse) vahele jätma; peale kukkuma (alla jättes); прихлопнуть палец дверью sõrme ukse vahele jätma, его прихлопнуло деревом ta jäi puu alla, puu kukkus talle peale;
‣ кого-что ülek. madalk. ära keelama (raamatut vm.), sulgema, kinni panema (kirjastust vm.);
‣ кого madalk. vagaseks tegema, maha lööma ~ koksama ~ nottima; прихлопнуть муху kärbest maha lööma;
‣ чем, без доп. (kergelt) peopesaga ~ lapiti käega lööma vastu mida; plaksu tegema; laksatama; прихлопнуть в ладоши käsi plaksutama, прихлопнуть каблуком kontsaga kõpsu lööma ~ kõpsama
простой II 120 П
‣ liht-, alg-, lihtne, harilik; mat. algarvuline; простое письмо lihtkiri (mitte tähitud), простой народ lihtrahvas, простой человек lihtinimene, lihtne inimene, простой смертный lihtsurelik, harilik surelik, простая структура lihtstruktuur, простое вещество keem. lihtaine, мука простого помола lihtjahu, kroovimata jahu, простое предложение lgv. lihtlause, простое числительное lgv. lihtarv, простое сказуемое lgv. lihtöeldis, простое будущее lgv. lihttulevik, простое воспроизводство maj. lihttaastootmine, lihtne taastootmine, простое большинство liht(häälte)enamus, простое число mat. algarv, простая дробь mat. algmurd, harilik murd, простая жила mäend. üksiksoon;
‣ (кр. ф. прост, проста, просто, просты; сравн. ст. проще, превосх. ст. простейший 124) lihtne, tavaline; простая задача lihtne ülesanne, простые доводы lihtsad argumendid, простая речь lihtne kõne ~ kõnemaneer, простой стол lihtne ~ tahumatult tehtud laud, простые лица lihtsad näod, простая история tavaline lugu, он не так прост, как кажется ta pole nii lihtsameelne ~ rumal, kui näib ~ paistab;
◊ простым глазом palja silmaga
‣ liht-, alg-, lihtne, harilik; mat. algarvuline; простое письмо lihtkiri (mitte tähitud), простой народ lihtrahvas, простой человек lihtinimene, lihtne inimene, простой смертный lihtsurelik, harilik surelik, простая структура lihtstruktuur, простое вещество keem. lihtaine, мука простого помола lihtjahu, kroovimata jahu, простое предложение lgv. lihtlause, простое числительное lgv. lihtarv, простое сказуемое lgv. lihtöeldis, простое будущее lgv. lihttulevik, простое воспроизводство maj. lihttaastootmine, lihtne taastootmine, простое большинство liht(häälte)enamus, простое число mat. algarv, простая дробь mat. algmurd, harilik murd, простая жила mäend. üksiksoon;
‣ (кр. ф. прост, проста, просто, просты; сравн. ст. проще, превосх. ст. простейший 124) lihtne, tavaline; простая задача lihtne ülesanne, простые доводы lihtsad argumendid, простая речь lihtne kõne ~ kõnemaneer, простой стол lihtne ~ tahumatult tehtud laud, простые лица lihtsad näod, простая история tavaline lugu, он не так прост, как кажется ta pole nii lihtsameelne ~ rumal, kui näib ~ paistab;
◊ простым глазом palja silmaga
прядь 90 С ж. неод.
‣ (juukse)salk; седая прядь волос hall juuksesalk;
‣ (trossi-, köie-) keere; канатная прядь, прядь каната trossikeere, köiekeere
‣ (juukse)salk; седая прядь волос hall juuksesalk;
‣ (trossi-, köie-) keere; канатная прядь, прядь каната trossikeere, köiekeere
разбивка 72 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ lõhkumine, purustamine;
‣ jaotamine, jaotus; разбивка на группы rühmadeks ~ gruppideks jaotamine, разбивка поля põllu jaotamine ~ märgistamine, разбивка напора hüdr. (vee)surve jaotamine (astmeteks), пятилетний план с разбивкой по годам viie aasta plaan aastate kaupa ~ aastati;
‣ (maha)märkimine, tikutamine, tikutus; разбивка здания hoone (maha)märkimine, разбивка выработки mäend. kaeveõõne märkimine, разбивка кривых geol. kõverate märkimine;
‣ rajamine; разбивка садов aedade rajamine, разбивка лагеря laagrisse jäämine, laagri üleslöömine, разбивка палаток telkide ülespanemine;
‣ trük. harvendus (reavahede suurendamine);
‣ nahat. (karusnaha) venitus; naha müdimine
‣ lõhkumine, purustamine;
‣ jaotamine, jaotus; разбивка на группы rühmadeks ~ gruppideks jaotamine, разбивка поля põllu jaotamine ~ märgistamine, разбивка напора hüdr. (vee)surve jaotamine (astmeteks), пятилетний план с разбивкой по годам viie aasta plaan aastate kaupa ~ aastati;
‣ (maha)märkimine, tikutamine, tikutus; разбивка здания hoone (maha)märkimine, разбивка выработки mäend. kaeveõõne märkimine, разбивка кривых geol. kõverate märkimine;
‣ rajamine; разбивка садов aedade rajamine, разбивка лагеря laagrisse jäämine, laagri üleslöömine, разбивка палаток telkide ülespanemine;
‣ trük. harvendus (reavahede suurendamine);
‣ nahat. (karusnaha) venitus; naha müdimine
разбить 325 (буд. вр. разобью, разобьёшь, разобьёт) Г сов. → несов. разбивать
‣ кого-что katki ~ puruks ~ lõhki lööma, ära lõhkuma, purustama (ka ülek.); разбить посуду nõusid ära lõhkuma, разбиь вдребезги kildudeks lööma ~ lõhkuma, разбить себе колено endal põlve katki kukkuma, разбить нос nina veriseks lööma, разбить дорогу kõnek. teed ära lõhkuma, разбить врага vaenlast puruks lööma ~ purustama, разбить жизнь elu purustama ~ nurja ajama, разбить надежду lootust purustama, разбить кого в споре ülek. keda vaidluses võitma, kellele vaidluses peale jääma, разбить неверие ülek. umbusku hajutama;
‣ что, на что jaotama, jagama; пополнение разбили по ротам täiendus jaotati roodude vahel, берег реки разбили на дачные участки jõekallas jaotati ~ jagati suvilakruntideks;
‣ что rajama; разбить сад aeda rajama, разбить палатку telki üles panema, разбить лагерь laagrisse jääma, laagrit üles lööma;
‣ кого-что halvama; дед разбит параличом vanaisa on halvatud, паралич разбил ноги jalad on halvatud ~ halvati ära (kõnek.);
‣ что ehit. maha märkima, tikutama; разбить план здания hoonet maha märkima, разбить на плазе märkimispõrandale kandma;
‣ что trük. harvendama; разбить строки в наборе laoridu harvendama;
‣ что nahat. (karusnahka) venitama; nahka müdima (trumlis kloppima);
‣ что kõnek. (raha) lahti vahetama, peeneks tegema; разбить десять рублей kümme rubla peeneks tegema ~ lahti vahetama;
◊ разбить лёд между кем jääd sulatama kelle vahel; разбить наголову кого keda pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
‣ кого-что katki ~ puruks ~ lõhki lööma, ära lõhkuma, purustama (ka ülek.); разбить посуду nõusid ära lõhkuma, разбиь вдребезги kildudeks lööma ~ lõhkuma, разбить себе колено endal põlve katki kukkuma, разбить нос nina veriseks lööma, разбить дорогу kõnek. teed ära lõhkuma, разбить врага vaenlast puruks lööma ~ purustama, разбить жизнь elu purustama ~ nurja ajama, разбить надежду lootust purustama, разбить кого в споре ülek. keda vaidluses võitma, kellele vaidluses peale jääma, разбить неверие ülek. umbusku hajutama;
‣ что, на что jaotama, jagama; пополнение разбили по ротам täiendus jaotati roodude vahel, берег реки разбили на дачные участки jõekallas jaotati ~ jagati suvilakruntideks;
‣ что rajama; разбить сад aeda rajama, разбить палатку telki üles panema, разбить лагерь laagrisse jääma, laagrit üles lööma;
‣ кого-что halvama; дед разбит параличом vanaisa on halvatud, паралич разбил ноги jalad on halvatud ~ halvati ära (kõnek.);
‣ что ehit. maha märkima, tikutama; разбить план здания hoonet maha märkima, разбить на плазе märkimispõrandale kandma;
‣ что trük. harvendama; разбить строки в наборе laoridu harvendama;
‣ что nahat. (karusnahka) venitama; nahka müdima (trumlis kloppima);
‣ что kõnek. (raha) lahti vahetama, peeneks tegema; разбить десять рублей kümme rubla peeneks tegema ~ lahti vahetama;
◊ разбить лёд между кем jääd sulatama kelle vahel; разбить наголову кого keda pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
развернуть 338 Г сов. → несов. развёртывать, разворачивать I что
‣ lahti käänama ~ keerama ~ rullima, avama (ka ülek.), laotama, (ümbrist) ära võtma; развернуть ковёр vaipa lahti rullima, развернуть книгу raamatut avama, развернуть пакет pakki ~ paket lahti tegema, развернуть бумагу paberit lahti keerama ~ rullima, развернуть конфету kompvekipaberit ära võtma, развернуть палец sõrmelt sidet ära võtma, развернуть свои планы oma plaane avama, развернуть кампанию kampaaniat alustama;
‣ (õlgu) taha suruma; (saapaninasid) laiali asetama; развернуть плечи õlgu taha suruma, selga sirgeks lööma;
‣ sõj. täiskoosseisuni suurendama; sõjaks ~ lahingutegevuseks grupeerima; развернуть бригаду в дивизию brigaadi diviisiks suurendama, развернуть войска vägesid (lahingutegevuseks) grupeerima;
‣ püstitama, üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma; развернуть палатку telki üles panema, развернуть радиостанцию raadiojaama üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma, развернуть термоядерные ракеты tuumarakette üles seadma ~ kohale paigutama ~ paigaldama, развернуть батальон pataljoni lahingukorda seadma;
‣ ülek. (välja) arendama, hoogustama, laiendama; ilmutama; развернуть перспективы perspektiive arendama ~ avardama, развернуть социалистическое соревнование sotsialistlikku võistlust hoogustama, шире развернуть исследования uuringuid hoogustama, развернуть борьбу за мир võitlust rahu eest ~ rahuvõitlust hoogustama, развернуть свои таланты oma andele arenguvabadust andma;
‣ tagasi ~ ümber pöörama ~ keerama; развернуть машину autot ümber pöörama
‣ lahti käänama ~ keerama ~ rullima, avama (ka ülek.), laotama, (ümbrist) ära võtma; развернуть ковёр vaipa lahti rullima, развернуть книгу raamatut avama, развернуть пакет pakki ~ paket lahti tegema, развернуть бумагу paberit lahti keerama ~ rullima, развернуть конфету kompvekipaberit ära võtma, развернуть палец sõrmelt sidet ära võtma, развернуть свои планы oma plaane avama, развернуть кампанию kampaaniat alustama;
‣ (õlgu) taha suruma; (saapaninasid) laiali asetama; развернуть плечи õlgu taha suruma, selga sirgeks lööma;
‣ sõj. täiskoosseisuni suurendama; sõjaks ~ lahingutegevuseks grupeerima; развернуть бригаду в дивизию brigaadi diviisiks suurendama, развернуть войска vägesid (lahingutegevuseks) grupeerima;
‣ püstitama, üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma; развернуть палатку telki üles panema, развернуть радиостанцию raadiojaama üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma, развернуть термоядерные ракеты tuumarakette üles seadma ~ kohale paigutama ~ paigaldama, развернуть батальон pataljoni lahingukorda seadma;
‣ ülek. (välja) arendama, hoogustama, laiendama; ilmutama; развернуть перспективы perspektiive arendama ~ avardama, развернуть социалистическое соревнование sotsialistlikku võistlust hoogustama, шире развернуть исследования uuringuid hoogustama, развернуть борьбу за мир võitlust rahu eest ~ rahuvõitlust hoogustama, развернуть свои таланты oma andele arenguvabadust andma;
‣ tagasi ~ ümber pöörama ~ keerama; развернуть машину autot ümber pöörama
рана 51 С ж. неод. haav (ka ülek.); смертельная рана surmav haav, surmahaav, открытая рана lahtine haav, огнестрельная рана laskehaav, размозжённая рана lömastushaav, резаная ранa lõikehaav, колотая рана torkehaav, проникающая рана läbiv haav, сквозная рана läbiulatuv ~ mulgustav haav, рубленая рана raiehaav, пулевая рана kuulihaav, зарастающая рана paranev ~ kinnikasvav haav, свежая ~ живая рана reig (reia), värske haav (ka ülek.), нанести рану haavama, получить рану haavata saama, перевязать рану haava (kinni) siduma, душевные раны ülek. hingehaavad, südamehaavad, залечить раны войны sõjahaavu ravima
раскинуть 334 Г сов. → несов. раскидывать что
‣ laiali ~ välja sirutama, sirevile ajama ~ heitma; раскинуть ноги jalgu välja sirutama, раскинуть руки käsi laiali lööma;
‣ laiali laotama; раскинуть ковёр на полу vaipa põrandale laotama, раскинуть карты kõnek. kaarte välja panema;
‣ üles panema ~ lööma (telki, laagrit); раскинуть палатку telki üles panema, раскинуть лагерь laagrit üles lööma;
‣ ülek. ulatuslikult välja arendama, rajama; раскинуть торговую сеть ulatuslikku kaubandusvõrku rajama, вокруг дома раскинут парк maja ümber on rajatud park;
◊ раскинуть умом ~ мозгами kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, aru pidama, mida peast ~ ajust läbi laskma
‣ laiali ~ välja sirutama, sirevile ajama ~ heitma; раскинуть ноги jalgu välja sirutama, раскинуть руки käsi laiali lööma;
‣ laiali laotama; раскинуть ковёр на полу vaipa põrandale laotama, раскинуть карты kõnek. kaarte välja panema;
‣ üles panema ~ lööma (telki, laagrit); раскинуть палатку telki üles panema, раскинуть лагерь laagrit üles lööma;
‣ ülek. ulatuslikult välja arendama, rajama; раскинуть торговую сеть ulatuslikku kaubandusvõrku rajama, вокруг дома раскинут парк maja ümber on rajatud park;
◊ раскинуть умом ~ мозгами kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, aru pidama, mida peast ~ ajust läbi laskma
раствориться I 305 Г сов. → несов. растворяться I avanema, lahti minema; калитка растворилась jalgvärav avanes ~ läks lahti ~ on lahti
расхлябанный 127 kõnek.
‣ страд. прич. прош. вр. Г расхлябать;
‣ прич. → П (кр. ф. расхлябан, расхлябанна, расхлябанно, расхлябанны) logisev, lõtv; расхлябанная калитка logisev jalgvärav;
‣ прич. → П (кр. ф. расхлябан, расхлябанна, расхлябанно, расхлябанны) ülek. laostatud, käest ära, lonkav; lohakas; расхлябанное здоровье logisev ~ käest ära tervis, расхлябанная натура lõtv iseloom ~ natuur, расхлябанная походка lodev ~ lohakas kõnnak, расхлябанный внешний вид lohakas ~ korratu välimus
‣ страд. прич. прош. вр. Г расхлябать;
‣ прич. → П (кр. ф. расхлябан, расхлябанна, расхлябанно, расхлябанны) logisev, lõtv; расхлябанная калитка logisev jalgvärav;
‣ прич. → П (кр. ф. расхлябан, расхлябанна, расхлябанно, расхлябанны) ülek. laostatud, käest ära, lonkav; lohakas; расхлябанное здоровье logisev ~ käest ära tervis, расхлябанная натура lõtv iseloom ~ natuur, расхлябанная походка lodev ~ lohakas kõnnak, расхлябанный внешний вид lohakas ~ korratu välimus
реанимационный 127 П reanimatsiooni-, velme-, elustus-; реанимационная машина reanimatsiooniauto, velmeauto, reanimobiil, реанимационная палата reanimatsioonipalat, velmepalat, реанимационный центр velmekeskus, elustuskeskus
сердечник I 18 С м. неод.
‣ bot. jürilill (Cardamine); луговой сердечник aas-jürilill (Cardamine pratensis), горький сердечник mõru jürilill (Cardamine amara);
‣ tehn. südamik; магнитный сердечник magnetsüdamik, трансформаторный сердечник trafosüdamik, сердечник каната ~ троса trossisüdamik
‣ bot. jürilill (Cardamine); луговой сердечник aas-jürilill (Cardamine pratensis), горький сердечник mõru jürilill (Cardamine amara);
‣ tehn. südamik; магнитный сердечник magnetsüdamik, трансформаторный сердечник trafosüdamik, сердечник каната ~ троса trossisüdamik
скарлатинозный 126 П med. sarlaki-, sarlakihaige; скарлатинозная сыпь sarlakilööve, скарлатинозный больной sarlakihaige, скарлатинозный ребёнок sarlaki(te)s ~ sarlakihaige laps, скарлатинозная палата sarlakihaigete palat, sarlakipalat
сложить I 311a Г сов. → несов. складывать
‣ что kokku panema ~ kuhjama ~ seadma; сложить скатерть laudlina kokku panema, сложить палатку telki kokku panema, сложить чемодан kohvrit (kokku) pakkima, сложить в кучу что mida hunnikusse panema, kuhja ajama, сложить дрова в поленницу puid riita laduma, сложить костёр lõket seadma, puid lõkkeks seadma ~ laduma, сложить крестом ristama, ristamisi panema, сложить руки на груди käsi risti rinnale panema, сложить ноги по-турецки türklase kombel istuma, сложить губы трубочкой huuli torutama ~ toruli ajama;
‣ что kokku murdma; сложить вдвое ~ пополам kaheks ~ pooleks murdma, сложить лист гармошкой (paberi)lehte kokku voltima, сложить плиссе plisseerima, kurrutama;
‣ что, с чем liitma, kokku arvama, summeerima, kokku võtma; сложить два и пять kahele viit liitma, kahele liita viis;
‣ что (valmis) laduma, (osadest) kokku panema; сложить печку ahju laduma;
‣ кого-что kõnek. maha võtma ~ panema; сложить ношу с плеч kandamit (seljast) maha panema;
‣ что ülek. maha panema; что на кого kelle peale panema; сложить с себя ответственность vastutusest lahti ütlema, сложить с себя полномочия volitusi maha panema;
◊ сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сложить ~ складывать оружие relvi maha panema; сложить ~ складывать руки käsi rüppe laskma ~ panema; сложить голову liter. langema, elu andma, surma saama, hukkuma; сложить свои кости surma ~ hukka saama, surema; сложить ~ складывать с больной головы на здоровую что kõnek. süüd süütule veeretama, süüd süütu kaela ajama ~ veeretama, vale kaelast õige kaela ajama
‣ что kokku panema ~ kuhjama ~ seadma; сложить скатерть laudlina kokku panema, сложить палатку telki kokku panema, сложить чемодан kohvrit (kokku) pakkima, сложить в кучу что mida hunnikusse panema, kuhja ajama, сложить дрова в поленницу puid riita laduma, сложить костёр lõket seadma, puid lõkkeks seadma ~ laduma, сложить крестом ristama, ristamisi panema, сложить руки на груди käsi risti rinnale panema, сложить ноги по-турецки türklase kombel istuma, сложить губы трубочкой huuli torutama ~ toruli ajama;
‣ что kokku murdma; сложить вдвое ~ пополам kaheks ~ pooleks murdma, сложить лист гармошкой (paberi)lehte kokku voltima, сложить плиссе plisseerima, kurrutama;
‣ что, с чем liitma, kokku arvama, summeerima, kokku võtma; сложить два и пять kahele viit liitma, kahele liita viis;
‣ что (valmis) laduma, (osadest) kokku panema; сложить печку ahju laduma;
‣ кого-что kõnek. maha võtma ~ panema; сложить ношу с плеч kandamit (seljast) maha panema;
‣ что ülek. maha panema; что на кого kelle peale panema; сложить с себя ответственность vastutusest lahti ütlema, сложить с себя полномочия volitusi maha panema;
◊ сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сложить ~ складывать оружие relvi maha panema; сложить ~ складывать руки käsi rüppe laskma ~ panema; сложить голову liter. langema, elu andma, surma saama, hukkuma; сложить свои кости surma ~ hukka saama, surema; сложить ~ складывать с больной головы на здоровую что kõnek. süüd süütule veeretama, süüd süütu kaela ajama ~ veeretama, vale kaelast õige kaela ajama
снаружи Н
‣ väljast, väljastpoolt; väljas, väljaspool; мокрый снаружи väljastpoolt märg, запереть дверь снаружи ust väljastpoolt sulgema, внутри было холоднее, чем снаружи sees oli külmem kui väljas;
‣ väliselt, pealt, pealtpoolt, välispidi; это только снаружи так кажется see näib ainult pealt ~ pealtpoolt nii;
‣ в функции предлога с род. п. väljastpoolt; снаружи здания hoone välisküljelt
‣ väljast, väljastpoolt; väljas, väljaspool; мокрый снаружи väljastpoolt märg, запереть дверь снаружи ust väljastpoolt sulgema, внутри было холоднее, чем снаружи sees oli külmem kui väljas;
‣ väliselt, pealt, pealtpoolt, välispidi; это только снаружи так кажется see näib ainult pealt ~ pealtpoolt nii;
‣ в функции предлога с род. п. väljastpoolt; снаружи здания hoone välisküljelt
стукнуть Г сов. → несов. стукать
‣ 335a кого, чем по чему kõnek. kopsama, äigama, lööma, põrutama; стукнуть кулаком по столу rusikaga vastu lauda põrutama, стукнуть кого по спине kellele võmmu selga andma, сердце стукнуло süda värahtas, в голову стукнуло кому madalk. (mõte) torkas ~ kargas pähe, водка стукнула в голову кому kõnek. viin lõi ~ hakkas pähe;
‣ 335a кого madalk. maha lööma ~ koksama;
‣ 335b во что (korra) koputama; стукнуть в окно aknale ~ vastu akent koputama;
‣ 335b kolksatama; калитка стукнула värav kolksatas;
‣ 335b (без несов. ) ( безл .) кому kõnek. täis saama, täituma; стукнуло четыре часа kell sai neli, ему стукнуло сорок ta ~ tal sai nelikümmend täis;
◊ кондрашка стукнул кого madalk. (1) halvatus ~ rabandus võttis äkki kelle maha, kes halvati äkki ära, (2) kes võttis kätte ja suri ära ~ viskas vedru välja ~ pani kõrvad pea alla
‣ 335a кого, чем по чему kõnek. kopsama, äigama, lööma, põrutama; стукнуть кулаком по столу rusikaga vastu lauda põrutama, стукнуть кого по спине kellele võmmu selga andma, сердце стукнуло süda värahtas, в голову стукнуло кому madalk. (mõte) torkas ~ kargas pähe, водка стукнула в голову кому kõnek. viin lõi ~ hakkas pähe;
‣ 335a кого madalk. maha lööma ~ koksama;
‣ 335b во что (korra) koputama; стукнуть в окно aknale ~ vastu akent koputama;
‣ 335b kolksatama; калитка стукнула värav kolksatas;
‣ 335b (без несов. ) ( безл .) кому kõnek. täis saama, täituma; стукнуло четыре часа kell sai neli, ему стукнуло сорок ta ~ tal sai nelikümmend täis;
◊ кондрашка стукнул кого madalk. (1) halvatus ~ rabandus võttis äkki kelle maha, kes halvati äkki ära, (2) kes võttis kätte ja suri ära ~ viskas vedru välja ~ pani kõrvad pea alla
судебный 126 П kohtu-, kohtulik; судебное дело kohtuasi, hagi, судебный процесс kohtuprotsess, судебное действие kohtutoiming, судебное заседание kohtuistung, судебный заседатель kohtukaasistuja, судебная палата kohtukoda, kohtupalat, судебная инстанция kohtuaste, kohtuinstants, судебная практика kohtupraktika, kohtutegelus, судебное разбирательство kohtulik arutamine, судебное производство kohtumenetlus, судебная речь kohtukõne, судебная повестка kohtukutse, судебная пошлина kohtulõiv, судебные издержки kohtukulud, судебная коллегия kohtukolleegium, судебный исполнитель kohtutäitur, судебный рассыльный kohtukäskjalg, судебная химия kohtukeemia, судебная медицина kohtumeditsiin, kohtuarstiteadus, судебное следствие kohtulik uurimine, судебная формулировка kohtulik sõnastus ~ formuleering, судебное толкование kohtulik tõlgendus, судебное взыскание kohtulik sissenõudmine, судебное отчуждение kohtulik võõrandamine, привлечение к судебной ответственности kohtulikule vastutusele võtmine
сыпнотифозный 126
‣ П tüüfus-, soetõve-, tähnilise tüüfuse, tähnilise ~ plekilise soetõve; сыпнотифозная эпидемия tähnilise tüüfuse epideemia, сыпнотифозная вошь tüüfustäi, tähnilist tüüfust levitav täi, сыпнотифозная палата tüüfushaigete palat, tüüfuspalat, tähnilist tüüfust põdejate palat;
‣ П → С сыпнотифозный м., сыпнотифозная ж. од. tüüfusehaige, tähnilise tüüfuse haige, tähnilist tüüfust põdeja, soetõbine
‣ П tüüfus-, soetõve-, tähnilise tüüfuse, tähnilise ~ plekilise soetõve; сыпнотифозная эпидемия tähnilise tüüfuse epideemia, сыпнотифозная вошь tüüfustäi, tähnilist tüüfust levitav täi, сыпнотифозная палата tüüfushaigete palat, tüüfuspalat, tähnilist tüüfust põdejate palat;
‣ П → С сыпнотифозный м., сыпнотифозная ж. од. tüüfusehaige, tähnilise tüüfuse haige, tähnilist tüüfust põdeja, soetõbine
танцевать 172a Г несов. что, под что, без доп. tantsima, tantsisklema (ka ülek.); танцевать вальс valssi tantsima, танцевать в балете balletis tantsima, танцевать под гармошку lõõtspilli saatel tantsima, конь танцует hobune tantsib, пламя свечи танцует от ветра küünlaleek tantsiskleb ~ võbeleb ~ väreleb ~ hubiseb tuules;
◊ танцевать от печки kõnek. sissetallatud ~ vana rada käima, uuesti otsast peale hakkama; танцевать на одном месте kõnek. paigal tammuma; vrd. станцевать
◊ танцевать от печки kõnek. sissetallatud ~ vana rada käima, uuesti otsast peale hakkama; танцевать на одном месте kõnek. paigal tammuma; vrd. станцевать
торговый 119 П
‣ kauba-, kaubandus-, kaubanduslik, müügi-; торговая база kaubabaas, торговый договор kaubaleping, kaubandusleping, торговое судно kaubalaev, торговый капитал kaubanduskapital, торговая сеть kaubandusvõrk, торговая палата kaubanduspalat, торговый работник kaubandustöötaja, торговая сделка kaubanduslik tehing, kaubatehing, äritehing, торговый посредник kaubanduslik vahendaja, kaubandusvahendaja, торговое представительство maj. kaubandusesindus, торговый лес müügimets, торговые ряды van. kaubahoov, торговая казнь aj. avalik ihunuhtlus;
‣ kaupmeeste(-), ärimeeste(-); в торговом быту ärimaailmas
‣ kauba-, kaubandus-, kaubanduslik, müügi-; торговая база kaubabaas, торговый договор kaubaleping, kaubandusleping, торговое судно kaubalaev, торговый капитал kaubanduskapital, торговая сеть kaubandusvõrk, торговая палата kaubanduspalat, торговый работник kaubandustöötaja, торговая сделка kaubanduslik tehing, kaubatehing, äritehing, торговый посредник kaubanduslik vahendaja, kaubandusvahendaja, торговое представительство maj. kaubandusesindus, торговый лес müügimets, торговые ряды van. kaubahoov, торговая казнь aj. avalik ihunuhtlus;
‣ kaupmeeste(-), ärimeeste(-); в торговом быту ärimaailmas
удлинение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) pikendamine, pikendus, pikaks ~ pikemaks tegemine; jätkamine; pikenemine, pikemaks minek, pikenemus; удлинение рабочего дня tööpäeva pikendamine ~ pikenemine, удлинение срока исполнения täitmistähtaja pikendamine ~ pikenemine, удлинение жизни elu pikendamine, elupikendus, elu pikenemine, удлинение каната trossi ~ köie jätkamine, удлинение ледника geol. liustiku pikenemine, тепловое удлинение tehn. soojuspikenemine, termopikenemine, разрывное удлинение, удлинение при разрыве tehn. katkevenivus (suhteline pikenemine katkemisel), удлинение желудка med. maopikenemus,
‣ pikend
‣ (без мн. ч.) pikendamine, pikendus, pikaks ~ pikemaks tegemine; jätkamine; pikenemine, pikemaks minek, pikenemus; удлинение рабочего дня tööpäeva pikendamine ~ pikenemine, удлинение срока исполнения täitmistähtaja pikendamine ~ pikenemine, удлинение жизни elu pikendamine, elupikendus, elu pikenemine, удлинение каната trossi ~ köie jätkamine, удлинение ледника geol. liustiku pikenemine, тепловое удлинение tehn. soojuspikenemine, termopikenemine, разрывное удлинение, удлинение при разрыве tehn. katkevenivus (suhteline pikenemine katkemisel), удлинение желудка med. maopikenemus,
‣ pikend
ум 2 С м.
‣ неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий ум hiilgav mõistus, здравый ум terve ~ kaine mõistus, природный ум andekus, loodusest antud arukus, пытливый ум juurdlev mõistus, проницательный ум terav mõistus ~ taip, светлый ~ ясный ум helge ~ hele ~ selge pea ~ mõistus, ограниченный ум piiratud mõistus, человек с умом arukas ~ nupukas ~ nutikas ~ oiukas ~ peaga inimene, склад ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в уме peast arvutama, взвешивать в уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelde, делать что с умом mida mõistusega ~ arukalt ~ peaga tegema, у него другое на уме tal mõlgub meeles ~ mõttes midagi muud, на это у него не хватит ума selleks on tal mõistust ~ oidu vähe, в уме ли ты? kõnek. on sul aru peas?, kas su mõistus on ikka korras?, kas sa oled peast põrunud?;
‣ умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие умы человечества inimkonna parimad ~ helgeimad pead, великие умы suurvaimud, волновать умы meeli erutama ~ köitma;
◊ держать в уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, (2) что mida nõuks ~ pähe võtma; выжить ~ выживать из ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama; не чьего ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus ~ pea ei võta ~ jaga mida, mis ei puutu kellesse ~ ei lähe kellele korda ~ ei ole kelle asi; раскинуть ~ раскидывать умом kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast ~ ajust läbi laskma, aru pidama; ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas; себе на уме kõnek. salatseja (omds.), kinnine, kinnise iseloomuga; наставлять ~ наставить на ум кого kõnek. kellele mõistust ~ aru pähe panema; набираться ~ набраться ума kõnek. targemaks ~ targaks saama, mõistust juurde koguma; жить чужим умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole ~ ei olnud oma mõistust peas; без ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust ~ meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema; взять (себе) в ум madalk. aru saama, taipama, mõistma; браться ~ взяться за ум mõistust ~ aru pähe võtma, mõistlikuks saama; жить своим умом oma aru järgi ~ oma mõistust mööda ~ omaenese tarkusest ~ oma pea järgi elama; приходить ~ прийти на ум ~ в ум кому pähe ~ meelde tulema; и в уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi; не в своём уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures; ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata; лишиться ~ лишаться ума, тронуться в уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks ~ peast segi minema; спятить ~ свихнуться с ума madalk. ogaraks ~ segaseks ~ peast segi minema, nupust nikastanud ~ peast põrunud olema; сходить ~ сойти с ума (1) mõistust ~ aru kaotama, hulluks ~ segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema; сводить ~ свести с ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema ~ ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama; с ума сойти kõnek. hulluks võib minna; доходить ~ дойти до чего своим умом kõnek. oma mõistusega millest aru ~ jagu saama, ise ära jagama, ise ~ oma peaga milleni ~ kuhu välja jõudma; задним умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; ум помутился mõistus läks segi; уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni; от большого ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga; ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead
‣ неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий ум hiilgav mõistus, здравый ум terve ~ kaine mõistus, природный ум andekus, loodusest antud arukus, пытливый ум juurdlev mõistus, проницательный ум terav mõistus ~ taip, светлый ~ ясный ум helge ~ hele ~ selge pea ~ mõistus, ограниченный ум piiratud mõistus, человек с умом arukas ~ nupukas ~ nutikas ~ oiukas ~ peaga inimene, склад ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в уме peast arvutama, взвешивать в уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelde, делать что с умом mida mõistusega ~ arukalt ~ peaga tegema, у него другое на уме tal mõlgub meeles ~ mõttes midagi muud, на это у него не хватит ума selleks on tal mõistust ~ oidu vähe, в уме ли ты? kõnek. on sul aru peas?, kas su mõistus on ikka korras?, kas sa oled peast põrunud?;
‣ умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие умы человечества inimkonna parimad ~ helgeimad pead, великие умы suurvaimud, волновать умы meeli erutama ~ köitma;
◊ держать в уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, (2) что mida nõuks ~ pähe võtma; выжить ~ выживать из ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama; не чьего ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus ~ pea ei võta ~ jaga mida, mis ei puutu kellesse ~ ei lähe kellele korda ~ ei ole kelle asi; раскинуть ~ раскидывать умом kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast ~ ajust läbi laskma, aru pidama; ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas; себе на уме kõnek. salatseja (omds.), kinnine, kinnise iseloomuga; наставлять ~ наставить на ум кого kõnek. kellele mõistust ~ aru pähe panema; набираться ~ набраться ума kõnek. targemaks ~ targaks saama, mõistust juurde koguma; жить чужим умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole ~ ei olnud oma mõistust peas; без ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust ~ meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema; взять (себе) в ум madalk. aru saama, taipama, mõistma; браться ~ взяться за ум mõistust ~ aru pähe võtma, mõistlikuks saama; жить своим умом oma aru järgi ~ oma mõistust mööda ~ omaenese tarkusest ~ oma pea järgi elama; приходить ~ прийти на ум ~ в ум кому pähe ~ meelde tulema; и в уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi; не в своём уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures; ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata; лишиться ~ лишаться ума, тронуться в уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks ~ peast segi minema; спятить ~ свихнуться с ума madalk. ogaraks ~ segaseks ~ peast segi minema, nupust nikastanud ~ peast põrunud olema; сходить ~ сойти с ума (1) mõistust ~ aru kaotama, hulluks ~ segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema; сводить ~ свести с ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema ~ ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama; с ума сойти kõnek. hulluks võib minna; доходить ~ дойти до чего своим умом kõnek. oma mõistusega millest aru ~ jagu saama, ise ära jagama, ise ~ oma peaga milleni ~ kuhu välja jõudma; задним умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; ум помутился mõistus läks segi; уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni; от большого ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga; ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead
утонуть 339b Г сов. в чём, без доп. (ära) uppuma (ka ülek.), põhja vajuma ~ minema; корабль утонул laev uppus ~ läks põhja, ведро утонуло pang läks põhja, ребёнок может утонуть laps võib ära uppuda, утонуть в работе töösse uppuma, утонуть в подушах patjadesse ~ padjusse uppuma ~ vajuma, утонуть по пояс в снегу vööst saadik ~ vööni lumme vajuma, всё утонуло во мраке kõik uppus ~ mattus pimedusse, я утону в твоём халате kõnek. ma upun sinu kitli sisse ära, утонуть в долгах kõnek. üle pea võlgades olema; vrd. тонуть
фотограмметрический 129 П fotogramm-meetria-, fotogramm-meetriline; фотограмметрическая лаборатория fotogramm-meetrialabor, фотограмметрическая батарея sõj. fotogramm-meetripatarei (allüksus)
халатный I 126 П (кр. ф. халатен, халатна, халатно, халатны) hooletu, hoolimatu, mittehooliv, lohakas, ükskõikne, käegalööv, minnalaskev; халатное отношение к делу hooletu ~ lohakas ~ ükskõikne suhtumine asjasse ~ töösse
шквал 1 С м. неод. pagi, pugi (äkiline tuule- v. vihmahoog), iil, iiling, torm, maru (ka ülek.); шквал с градом rahepagi, шквал с дождём vihmapagi, грозовой шквал äik(e)sepagi, шквал ветра tuuleiil, tuulesööst, tuulepuhang, снежный шквал lumemöll, lumetorm, налетел шквал äkki tuli marutuul ~ tormipuhang, hakkas tormama ~ marutama, огневой шквал, шквал огня ülek. tulemöll, marutuli (laskmisel), шквал аплодисментов ülek. tormilised kiiduavaldused, шквал возмущения ülek. pahameeletorm
