?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit
гвоздичный 126 П‣ nelgi-; гвоздичная клумба nelgiklump, -peenar, гвоздичное дерево bot.
nelgipuu (Syzygium aromaticum), гвоздичное масло farm.
nelgiõli;
‣ П → С гвоздичные мн. ч. неод. bot. nelgilised (Caryphyllaceae)
клемма 51 С ж.
неод.
tehn.
klemm; kruviklamber
клоака 69 С ж.
неод.
kloaak (reovee-allmaakanal; zool.
seedekulgla lõpposa tüüp); solgikraav, solgiauk; ülek.
mülgas
клумба 51 С ж.
неод.
(lille)klump, lillepeenar; разбить клумбу lilleklumpi tegema
коала 51 С ж.
од.
zool.
koaala, kukkurkaru (Phascolarctos)
козёл 7 С м.
‣ од.
sokk, sikk; козлы zool.
kitsed (sõraliste perekond Capra);
‣ неод. kits (tehn. tahkena rippuma jäänud ahjutäidis; sport võimlemisriist);
‣ madalk. од. kaotaja (doominos ja kaardimängus); неод. (teatud) doominomäng, kaardimäng; забивать козла doominot taguma;
‣ неод. kõnek. villis, maastikuauto, džiip;
◊ козёл отпущения kõnek. patuoinas; как от козла молока kõnekäänd justkui sea seljast villa, nagu vähilt villa; пускать ~ пустить козла в огород kõnekäänd kitse kärneriks panema
кромка 72 С ж.
неод.
äär, serv; ultus(äär); кромка льда jääserv, режущая кромка lõikeserv (lõiketeral), кромка водослива ülevooluhari
ломка 72 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ murdmine, murimine, katkitegemine, purustamine, lõhkumine, lammutus; murdumine;
‣ ülek. järsk muutus, muutumine, murrang; ломка характера iseloomumuutus
ломкий 122 П (кр. ф.
ломок, ломка и ломка, ломко, ломки) murduv, kergesti purunev, habras, rabe, pude, halgas; ломкие сучья murduvad ~ haprad oksad, ломкая мебель kergesti purunev mööbel, ломкий голос murduv ~ katkev ~ katkendlik hääl
молоко 105b С с.
неод.
(без мн. ч.
) piim; коровье молоко lehmapiim, козье молоко kitsepiim, кобылье молоко märapiim, hobusepiim, овечье молоко lambapiim, цельное молоко täispiim, снятое ~ обезжиренное молоко lõss, kooritud piim, парное молоко lüpsisoe ~ vastlüpstud piim, сгущённое молоко kondenspiim, kondenseeritud piim, кислое молоко kõnek.
hapupiim, скисшее(ся) ~ прокисшее молоко tilgastanud ~ müre piim, сухое молоко piimapulber, каша на молоке piimaga keedetud puder, бутылка молока pudel piima, бутылка из-под молока piimapudel (tühi), конопляное молоко kanepipiim, миндальное молоко mandlipiim, цементное молоко ehit.
tsemendipiim;
◊ всасывать ~ всосать ~ впитывать ~ впитать что с молоком матери mida maast madalast omaks võtma ~ omandama, (juba) emapiimaga sisse imema; птичьего молока не хватает ~ нет ~ недостаёт piimajõed ~ pudrumäed on veel puudu; (материнское ~ материно) молоко на губах не обсохло у кого kõnekäänd kes on alles piimahabe, kellel on kõrvatagused veel märjad; как от козла молока kõnek.
justkui sea seljast villa, nagu vähilt villa; кровь с молоком rõõsa näoga, õitsva jumega
огород 1 С м.
неод.
‣ köögiviljaaed, juurviljaaed, aiamaa;
‣ murd. tara, aed;
◊ огород городить kõnek. mida ette võtma; камешек в чей огород (бросать ~ бросить ~ кидать ~ кинуть) kivi kelle kapsaaeda (viskama); пускать ~ пустить козла в огород kõnekäänd kitse kärneriks panema; совать нос в чужой огород kõnek. oma nina võõrastesse asjadesse toppima
пломба 51 С ж.
неод.
plomm (pitseriga tinatükike; hambatäidis); наложить пломбу plommi peale panema millele, kõnek.
plommi alla panema mida, временная пломба med.
prooviplomm, положить ~ поставить пломбу med.
(hammast) plommima ~ plombeerima, plommi panema, пломба выпала plomm tuli välja
пустить 317 Г сов.
→ несов.
пускать кого-что‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer.
triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk.
kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek.
poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
режущий 124‣ действ. прич. наст. вр. Г резать;
‣ прич. → П lõike-, lõikav (ka ülek.); режущий инструмент lõikeriist, режущая кромка tehn. lõikeserv (lõiketeral), режущий оползень geol. lõikav maalihe, режущий удар lõikav löök, режущая боль lõikav ~ terav valu, режущий свет terav ~ valus valgus
свинец 35 С м.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ keem. plii (Pb), seatina; добыча свинца pliitootmine, пломба из свинца tinaplomm;
‣ ülek. tina, kuulirahe; встретить врага свинцом vaenlast kuulirahega vastu võtma, vaenlasele tina andma;
◊ лечь свинцом на сердце nagu kivi südamel olema ~ lasuma, ränkraskelt rõhuma, südamel on raske koorem; голова (руки, ноги) как свинцом налита (налиты) pea (käed, jalad) on tinaraske(d) ~ nagu tina täis
цветочный 126 П‣ lille-, lillede; цветочная ваза lillevaas, цветочный магазин lillekauplus, lillepood, lilleäri, цветочный горшок lillepott, цветочная клумба lillepeenar, lilleklump, цветочная оранжерея lillekasvuhoone, lillemaja, цветочная кадка lillepütt;
‣ õie-; цветочная почка õiepung, цветочная пыльца õietolm, цветочный сок õiemahl, цветочный чай õietee (parim teesort), цветочный мёд õiemesi
шерсть 92 С ж.
неод.
‣ vill, karv; тонкая шерсть peenvill, грубая шерсть jämevill, kare ~ karm vill, густая шерсть tihe karv ~ vill, гладкая шерсть sile karv ~ vill, ангорская шерсть angoora vill, mohäär, козья шерсть kitsevill, kitsekarvad, рунная шерсть villakvill, аппаратная шерсть kraasvill, kalevivill, искусственная ~ регенерированная шерсть taasvill, regenereeritud vill, древесная шерсть tehn.
puitvill, обработка шерсти villatöötlus, villa töötlemine, стричь шерсть у овец lambaid pügama, бить шерсть vatkuma, чесать шерсть villa kraasima, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.
), гладить против шерсти vastukarva silitama (ka ülek.
), покрытый шерстью villaga ~ karvaga kaetud, он весь в шерсти ta on villatupse täis;
‣ villane lõng; клубок шерсти lõngakera, вязать из мягкой шерсти pehmest lõngast kuduma;
‣ villane riie; костюм из шерсти villane ülikond ~ kostüüm, отрез шерсти на платье villane kleidiriidetükk, tükk villast kleidiriiet, купить шерсть на платье villast kleidiriiet ostma;
◊ как от козла -- ни шерсти, ни молока nagu sea seljast ~ vähilt villa