[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit
гаечный 126 П tehn. mutri-; гаечный ключ mutrivõti, гаечный замок mutrilukk (keermepaari lukustamiseks)
дверь 92 (твор. п. мн. ч. дверями и дверьми) С ж. неод. uks; двухстворчатая дверь kahe poolega uks, наружная дверь välisuks, вращающаяся дверь pöörduks, раздвижная дверь lükanduks, запереть дверь на ключ ust lukustama, встретиться в дверях uksel ~ lävel kohtuma, стучаться в дверь uksele koputama;
◊ ломиться в открытую дверь lahtisest uksest sisse murdma; показывать ~ показать ~ указывать ~ указать (на) дверь кому kellele ust näitama; при закрытых дверях kinniste uste taga
◊ ломиться в открытую дверь lahtisest uksest sisse murdma; показывать ~ показать ~ указывать ~ указать (на) дверь кому kellele ust näitama; при закрытых дверях kinniste uste taga
зажигание 115 С с. неод. (без мн. ч.) süütamine; süüde (ka tehn.); стартерное зажигание startersüüde, батарейное зажигание patareisüüde, ключ от зажигания süütevõti, опережение зажигания eelsüüde
замкнуть 336a Г сов. → несов. замыкать
‣ kõnek. кого-что luku(s)tama, lukku panema ~ keerama, luku taha panema; он замкнул дверь изнутри ta keeras ukse seestpoolt lukku, замкнуть дверь на ключ ust lukku keerama;
‣ что kokku pigistama ~ suruma, sulgema; замкнуть круг ringi kokku tõmbama, замкнуть кольцо окружения piiramisrõngast sulgema;
‣ что ümbritsema, piirama; озеро замкнуто со всех сторон горами mäed ümbritsevad järve igast küljest;
‣ что lõpus marssima ~ astuma; замкнуть шествие rongkäiku lõpetama (viimasena sammuma)
‣ kõnek. кого-что luku(s)tama, lukku panema ~ keerama, luku taha panema; он замкнул дверь изнутри ta keeras ukse seestpoolt lukku, замкнуть дверь на ключ ust lukku keerama;
‣ что kokku pigistama ~ suruma, sulgema; замкнуть круг ringi kokku tõmbama, замкнуть кольцо окружения piiramisrõngast sulgema;
‣ что ümbritsema, piirama; озеро замкнуто со всех сторон горами mäed ümbritsevad järve igast küljest;
‣ что lõpus marssima ~ astuma; замкнуть шествие rongkäiku lõpetama (viimasena sammuma)
запереть 244a (деепр. заперев и заперши) Г сов. → несов. запирать
‣ что lukku ~ riivi panema, luku(s)tama, kinni keerama ~ panema; он запер дверь на ключ ~ на замок ta pani ~ keeras ukse lukku, запереть ворота väravat sulgema ~ kinni panema ~ lukustama, он запер дверь на крючок ta pani ukse haaki;
‣ кого-что где, куда lukustama, luku taha panema, sulgema keda-mida kuhu; запереть кого в сарае keda kuuri kinni panema, запереть альбом в стол albumit laekasse lukustama;
‣ что sulustama (kabemängus);
◊ дух ~ дыхание заперло madalk. hing jäi kinni, matab hinge
‣ что lukku ~ riivi panema, luku(s)tama, kinni keerama ~ panema; он запер дверь на ключ ~ на замок ta pani ~ keeras ukse lukku, запереть ворота väravat sulgema ~ kinni panema ~ lukustama, он запер дверь на крючок ta pani ukse haaki;
‣ кого-что где, куда lukustama, luku taha panema, sulgema keda-mida kuhu; запереть кого в сарае keda kuuri kinni panema, запереть альбом в стол albumit laekasse lukustama;
‣ что sulustama (kabemängus);
◊ дух ~ дыхание заперло madalk. hing jäi kinni, matab hinge
ключ I 29 С м. неод.
‣ võti (ka ülek.); ключ от шкафа kapivõti, бородка ключа võtmekeel, связка ключей võtmekimp, запереть на ключ lukku keerama ~ panema, luku taha panema, отпереть ключом võtmega avama, ключи города ~ от города linna võtmed, ключ к решению задачи võti (ülesande lahendamiseks), ключ Морзе morsevõti, ключ к шифру salakirjavõti, скрипичный ключ muus. viiulivõti, басовый ключ muus. bassivõti, теноровый ключ muus. tenorivõti, гаечный ключ tehn. mutrivõti, стрелочный ключ tehn. pöörmevõti, раздвижной ключ tehn. reguleeritav (mutri)võti;
‣ tehn. (juht)lüliti, pöördlüliti; ключ управления juhtlüliti, короткозамыкающий ключ lühistuslüliti, переключающий ключ ümberlüliti;
‣ ehit. lukk; ключ арки kaare lukk, ключ свода võlvi lukk
‣ võti (ka ülek.); ключ от шкафа kapivõti, бородка ключа võtmekeel, связка ключей võtmekimp, запереть на ключ lukku keerama ~ panema, luku taha panema, отпереть ключом võtmega avama, ключи города ~ от города linna võtmed, ключ к решению задачи võti (ülesande lahendamiseks), ключ Морзе morsevõti, ключ к шифру salakirjavõti, скрипичный ключ muus. viiulivõti, басовый ключ muus. bassivõti, теноровый ключ muus. tenorivõti, гаечный ключ tehn. mutrivõti, стрелочный ключ tehn. pöörmevõti, раздвижной ключ tehn. reguleeritav (mutri)võti;
‣ tehn. (juht)lüliti, pöördlüliti; ключ управления juhtlüliti, короткозамыкающий ключ lühistuslüliti, переключающий ключ ümberlüliti;
‣ ehit. lukk; ключ арки kaare lukk, ключ свода võlvi lukk
кристальный 126 П (кр. ф. кристален, кристальна, кристально, кристальны) kristalne, kristallpuhas, kristallselge; кристальный ключ (kristall)selge allikas, кристальной души человек puhtahingeline inimene, puhashing
лежать 181 Г несов.
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
морзе нескл. П väljendeis аппарат морзе morseaparaat, азбука морзе morsetähestik, ключ ~ манипулятор морзе morsevõti
одинарный 126 П liht-, lihtne, ühekordne; одинарный мост ehit. lihtsild, одинарный ключ tehn. lihtvõti, одинарное окно, окно с одинарным переплётом ühekordne aken
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
перекрутить 316a Г сов. → несов. перекручивать
‣ что, с чем (kokku) korrutama; перекрутить шерстяную нитку с шёлковой villast lõnga ja siidniiti korrutama;
‣ что kõnek. üle ~ katki keerama ~ käänama; (lõnga) üle keerutama; перекрутить кран kraani üle keerama, перекрутить завод у часов kellavedru katki keerama, перекрутить проволоку traati katki väänama, перекрутить ключ в обратную сторону võtit valepidi keerama;
‣ что, чем madalk. kinni siduma ~ köitma;
‣ что madalk. (hulgaviisi) kokku keerutama ~ kinni siduma
‣ что, с чем (kokku) korrutama; перекрутить шерстяную нитку с шёлковой villast lõnga ja siidniiti korrutama;
‣ что kõnek. üle ~ katki keerama ~ käänama; (lõnga) üle keerutama; перекрутить кран kraani üle keerama, перекрутить завод у часов kellavedru katki keerama, перекрутить проволоку traati katki väänama, перекрутить ключ в обратную сторону võtit valepidi keerama;
‣ что, чем madalk. kinni siduma ~ köitma;
‣ что madalk. (hulgaviisi) kokku keerutama ~ kinni siduma
повернуться 338 Г сов. → несов. повёртываться, поворачиваться
‣ end keerama ~ pöörama; повернуться на другой бок teist külge keerama, ключ повернулся в замке võti keeras lukuaugus, повернуться в сторону end ära pöörama, повернуться спиной к кому-чему selga pöörama kellele-millele (ka ülek.), повернуться лицом к кому-чему nägu kelle-mille poole pöörama;
‣ ülek. uue pöörde võtma; дело повернулось к лучшему asi võttis uue ~ parema pöörde ~ hakkas paremini minema;
◊ язык не повернулся ~ не поворачивался (сказать) у кого kes ei söandanud öelda, kelle keel ei paindunud ütlema
‣ end keerama ~ pöörama; повернуться на другой бок teist külge keerama, ключ повернулся в замке võti keeras lukuaugus, повернуться в сторону end ära pöörama, повернуться спиной к кому-чему selga pöörama kellele-millele (ka ülek.), повернуться лицом к кому-чему nägu kelle-mille poole pöörama;
‣ ülek. uue pöörde võtma; дело повернулось к лучшему asi võttis uue ~ parema pöörde ~ hakkas paremini minema;
◊ язык не повернулся ~ не поворачивался (сказать) у кого kes ei söandanud öelda, kelle keel ei paindunud ütlema
подобрать 216 (страд. прич. прош. вр. подобранный, кр. ф. подобран, подобратьа, подобратьо, подобратьы) Г сов. → несов. подбирать
‣ кого-что (maast) üles korjama ~ võtma ~ tõstma; подобрать вещи с полу asju põrandalt üles korjama;
‣ кого kõnek. (teel) kaasa ~ peale võtma; его подобрал грузовик veoauto võttis ta peale;
‣ что üles kergitama ~ kerima ~ tõmbama ~ panema; что, подо что alla toppima ~ panema; подобрать подол платья kleidisaba üles tõstma, подобрать волосы под платок juukseid räti alla toppima, подобрать ноги под себя jalgu enda alla kerima, jalgu kerra tõmbama, подобрать вожжи ohje kergitama ~ pingutama;
‣ что sisse tõmbama, kokku suruma ~ pigistama; подобрать губы huuli kokku pigistama, подобрать живот kõhtu sisse tõmbama;
‣ кого-что, кому, к чему valima; подобрать себе костюм endale ülikonda valima, подобрать ключ к замку võtmeid proovima, lukule võtit valima, подобрать кадры kaadrit valima, подобрать подходящие слова õigeid sõnu valima, подобрать галстук под цвет рубашки särgi värvi järgi lipsu valima
‣ кого-что (maast) üles korjama ~ võtma ~ tõstma; подобрать вещи с полу asju põrandalt üles korjama;
‣ кого kõnek. (teel) kaasa ~ peale võtma; его подобрал грузовик veoauto võttis ta peale;
‣ что üles kergitama ~ kerima ~ tõmbama ~ panema; что, подо что alla toppima ~ panema; подобрать подол платья kleidisaba üles tõstma, подобрать волосы под платок juukseid räti alla toppima, подобрать ноги под себя jalgu enda alla kerima, jalgu kerra tõmbama, подобрать вожжи ohje kergitama ~ pingutama;
‣ что sisse tõmbama, kokku suruma ~ pigistama; подобрать губы huuli kokku pigistama, подобрать живот kõhtu sisse tõmbama;
‣ кого-что, кому, к чему valima; подобрать себе костюм endale ülikonda valima, подобрать ключ к замку võtmeid proovima, lukule võtit valima, подобрать кадры kaadrit valima, подобрать подходящие слова õigeid sõnu valima, подобрать галстук под цвет рубашки särgi värvi järgi lipsu valima
просунуть 334 Г сов. → несов. просовывать что, во что välja ~ sisse ~ läbi pistma ~ toppima ~ suruma ~ torkama kuhu ~ kust; просунуть руку в окно kätt aknast välja ~ sisse pistma, просунуть голову в дверь pead ukse vahelt sisse ~ välja pistma, просунуть ключ в замок võtit lukuauku torkama ~ pistma, просунуть своего человека в правление ülek. kõnek. oma meest ~ soosikut juhatusse suruma
разводной 120 П
‣ tehn. räsamis-; разводной ключ räsamisvõti, разводные щипцы räsamistangid;
‣ lahtivõetav, lahtitehtav, avatav; разводной мост avatav sild
‣ tehn. räsamis-; разводной ключ räsamisvõti, разводные щипцы räsamistangid;
‣ lahtivõetav, lahtitehtav, avatav; разводной мост avatav sild
раздвижной 120 П lükand-, lahtilükatav, lahtitõmmatav, kõrvaletõmmatav, laialilükatav, pikendatav; tehn. teleskoop-; раздвижная дверь lükanduks, раздвижная доска lükandtahvel, раздвижной стол lahtitõmmatav laud, раздвижной занавес kõrvaletõmmatav ~ laialilükatav eesriie ~ kardin, раздвижная стойка ehit. lükandpost (lahtilükatav post), reguleeritav tugi, раздвижной ключ tehn. tellitav (mutri)võti, inglisvõti, раздвижная труба tehn. teleskooptoru, раздвижная стойка электросверла mäend. elektripuurmasina teleskooptugi, раздвижной ковш mäend. tõukurseinkopp
свернуть 338 Г сов. → несов. свёртывать I
‣ что kokku rullima ~ panema, rulli keerama; свернуть ковёр vaipa kokku rullima, свернуть скатерть laudlina kokku panema, свернуть парус purje kokku panema;
‣ что ülek. koomale tõmbama (ka sõj.), ahendama, (ajutiselt) kinni ~ seisma panema, seiskama; свернуть роту в колонну sõj. roodu (lahkrivist) rännakukolonni ümber rivistama, свернуть сроки строительства ehituse tähtaega lühendama, свернуть производство tootmist seisma panema ~ seiskama, свернуть работу tööd seisma panema ~ seiskama ~ katkestama;
‣ кого-что, на кого-что, без доп. (kõrvale, mujale) pöörama ~ keerama (ka ülek.); свернуть с дороги teelt ära pöörama, свернуть разговор на прежнее endise jutu juurde tagasi tulema;
‣ что kõnek. välja väänama, nikastama; свернуть ногу jalga välja väänama ~ (ära) nikastama;
‣ что kõnek. küljest ~ maha ~ katki keerama; свернуть ключ võtit katki keerama;
‣ что kõnek. viltu lööma, kahekorra keerama ~ käänama;
‣ кого madalk. maha murdma (haiguse kohta);
◊ свернуть шею ~ голову ~ башку кому madalk. kellel kaela kahekorra keerama; свернуть себе шею ~ голову kõnek. oma kaela murdma
‣ что kokku rullima ~ panema, rulli keerama; свернуть ковёр vaipa kokku rullima, свернуть скатерть laudlina kokku panema, свернуть парус purje kokku panema;
‣ что ülek. koomale tõmbama (ka sõj.), ahendama, (ajutiselt) kinni ~ seisma panema, seiskama; свернуть роту в колонну sõj. roodu (lahkrivist) rännakukolonni ümber rivistama, свернуть сроки строительства ehituse tähtaega lühendama, свернуть производство tootmist seisma panema ~ seiskama, свернуть работу tööd seisma panema ~ seiskama ~ katkestama;
‣ кого-что, на кого-что, без доп. (kõrvale, mujale) pöörama ~ keerama (ka ülek.); свернуть с дороги teelt ära pöörama, свернуть разговор на прежнее endise jutu juurde tagasi tulema;
‣ что kõnek. välja väänama, nikastama; свернуть ногу jalga välja väänama ~ (ära) nikastama;
‣ что kõnek. küljest ~ maha ~ katki keerama; свернуть ключ võtit katki keerama;
‣ что kõnek. viltu lööma, kahekorra keerama ~ käänama;
‣ кого madalk. maha murdma (haiguse kohta);
◊ свернуть шею ~ голову ~ башку кому madalk. kellel kaela kahekorra keerama; свернуть себе шею ~ голову kõnek. oma kaela murdma
свернуться 338 Г сов. → несов. свёртываться I
‣ rulli minema ~ keerduma; keerdu ~ kägarasse ~ könksu tõmbuma; свернуться в трубочку rulli minema, берёста свернулась на огне kasetoht läks ~ keerdus tules rulli, свернуться в клубок ~ клубком ~ калачиком kerra ~ kägarasse tõmbuma, end könksu tõmbama;
‣ tükki ~ kokku minema, kalgenduma, hüübima, koaguleeruma; молоко свернулось piim läks keetes ~ keetmisel kokku, кровь свернулась veri on hüübinud;
‣ ülek. koomale tõmbuma, ahenema; (ajutiselt) seisma jääma ~ katkema; свернуться в колонну sõj. (lahkrivist) rännakukolonni ~ -kolonniks ümber rivistuma, производство свернулось tootmine on (mõneks ajaks) seisatud ~ seisma pandud ~ katkestatud;
‣ на кого-что kõnek. kellele-millele minema (jutu v. mõtte kohta); разговор свернулся на знакомых jutt läks tuttavate peale;
‣ (löögist, tõukest) viltu minema;
‣ madalk. maha kukkuma;
‣ madalk. vedru välja viskama;
‣ kõnek. (keeramisel) katki ~ rikki ~ kõlbmatuks minema; ключ свернулся võti läks keeramisel ~ keerates katki, võtmel on hambad maha keeratud, резьба свернулась keere on maas
‣ rulli minema ~ keerduma; keerdu ~ kägarasse ~ könksu tõmbuma; свернуться в трубочку rulli minema, берёста свернулась на огне kasetoht läks ~ keerdus tules rulli, свернуться в клубок ~ клубком ~ калачиком kerra ~ kägarasse tõmbuma, end könksu tõmbama;
‣ tükki ~ kokku minema, kalgenduma, hüübima, koaguleeruma; молоко свернулось piim läks keetes ~ keetmisel kokku, кровь свернулась veri on hüübinud;
‣ ülek. koomale tõmbuma, ahenema; (ajutiselt) seisma jääma ~ katkema; свернуться в колонну sõj. (lahkrivist) rännakukolonni ~ -kolonniks ümber rivistuma, производство свернулось tootmine on (mõneks ajaks) seisatud ~ seisma pandud ~ katkestatud;
‣ на кого-что kõnek. kellele-millele minema (jutu v. mõtte kohta); разговор свернулся на знакомых jutt läks tuttavate peale;
‣ (löögist, tõukest) viltu minema;
‣ madalk. maha kukkuma;
‣ madalk. vedru välja viskama;
‣ kõnek. (keeramisel) katki ~ rikki ~ kõlbmatuks minema; ключ свернулся võti läks keeramisel ~ keerates katki, võtmel on hambad maha keeratud, резьба свернулась keere on maas
скрипичный 126 П viiuli-; скрипичная струна viiulikeel, скрипичный ключ viiulivõti, скрипичный концерт viiulikontsert
торцовый 119 П
‣ ots-, laup-; торцовая поверхность otspind, lauppind, торцовый ключ ots(mutri)võti;
‣ (sillutus)pakk-, paku-; торцовая мостовая pakksillutis, торцовый пол pakkpõrand
‣ ots-, laup-; торцовая поверхность otspind, lauppind, торцовый ключ ots(mutri)võti;
‣ (sillutus)pakk-, paku-; торцовая мостовая pakksillutis, торцовый пол pakkpõrand
универсальный 126 П (кр. ф. универсален, универсальна, универсально, универсальны) universaal-, üld-, universaalne, üldine, kõikehaarav, mitmekülgne, kõigekülgne; универсальный магазин kaubamaja, универсальная вычислительная машина universaalarvuti, универсальный клей universaalliim, универсальная доверенность üldvolikiri, универсальное средство universaalne vahend, универсальный ключ tehn. universaalvõti, reguleeritav (mutri)võti, универсальная постоянная füüs. universaalne konstant, универсальное правопреемство jur. universaalne õigusjärglus, üldõigusjärglus, универсальные сведения universaalsed ~ üldised ~ kõikehaaravad andmed, универсальный человек universaalne ~ mitmekülgne ~ kõigekülgne inimene
целебный 126 П (кр. ф. целебен, целебна, целебно, целебны) tervis-, tervise-, tervistus-, tervistav, raviv, tervislik, tervisele kasulik; целебная вода tervis(e)vesi, целебные грязи tervis(e)muda, целебный ключ tervis(e)veeallikas, целебный напиток tervistusjook, целебная трава ravimtaim, целебный воздух tervistav õhk, целебное средство ravivahend, ravim, arstim, целебный сон tervislik ~ tervistav ~ kosutav uni
