?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 141 artiklit
бежать 182 Г несов.
‣ (ühes suunas) jooksma, tormama (ka ülek.
); бежать вприпрыжку hüpeldes jooksma, бежать наперегонки võidu jooksma, бежать по дороге mööda teed jooksma, тропинка бежит в гору rada lookleb mäest üles, облака бегут pilved kihutavad ~ sõuavad;
‣ jooksma, (kiirelt) voolama; река бежит jõgi voolab kiirelt, вода бежит из крана на пол vesi voolab ~ jookseb kraanist põrandale, слёзы бегут из глаз pisarad voolavad silmist;
‣ põgenema (ka ülek.), jooksu panema; бежать из плена sõjavangist põgenema;
‣ ülek. lendama, kiirelt mööduma; время бежит aeg lendab, дни бегут päevad mööduvad kiirelt;
◊ бежать изо всех сил kõigest jõust ~ väest jooksma; бежать со всех ног jooksma nagu jalad võtavad; vrd. бегать
бравый 119 П (кр. ф.
брав, брава, браво, бравы) vahva, mehine, uljas; бравый солдат vahva sõdur
взлом 1 С м.
неод.
sissemurdmine, lahtimurdmine; взлом кассы kassasse sissemurdmine, кража со взломом murdvargus
водительский 129 П juhi-; водительские права juhiluba, водительское место juhiiste
восстанавливаться 168 Г несов.
→ сов.
восстановиться‣ taastuma, в чём ennistuma (ka jur.
); здоровье начало восстанавливаться tervis hakkas paranema, восстанавливаться в правах õigusi tagasi saama;
‣ страд. к восстанавливать
восстановление 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ taastamine; taastumine; jur. ennistus, ennistamine; ennistumine; восстановление народного хозяйства rahvamajanduse taastamine ~ taastumine, восстановление здоровья tervise taastamine ~ taastumine ~ tagasitulek, восстановление в правах õiguste ennistamine, восстановление в должности ametikohale ennistamine;
‣ keem. taandus, taandamine, taandumine, reduktsioon
восьмерик 19 С м.
неод.
‣ van.
kaheksaline mõõt; kaheksakordne ese; гиря восьмерик kaheksanaelane kaaluviht, канат восьмерик kaheksa keeruga ~ kaheksasäigmeline köis;
‣ kõnek. van. kaheksahobuserakend;
‣ arhit. kaheksatahukas (ehitis v. selle osa)
вступить 323b Г сов.
→ несов.
вступать во что, на что‣ sisse ~ peale astuma, sisse tulema, sisse sõitma (ratsa); войска вступили в город sõjavägi saabus ~ marssis linna;
‣ (liikmeks) astuma; вступить в партию parteisse astuma, вступить в колхоз kolhoosi astuma;
‣ mida alustama, millesse astuma; вступить в переговоры läbirääkimisi alustama ~ pidama hakkama, вступить в бой lahingut pidama hakkama, lahingusse astuma, вступить в брак abielluma, abiellu astuma, вступить на престол troonile astuma, вступить в спор vaidlusse sekkuma;
◊ вступить ~ ступать в права õigustesse astuma; вступить ~ вступать в действие ~ в силу jõustuma; вступили ~ вступали в строй (новые заводы) uued tehased läksid käiku
вступление 115 С с.
неод.
‣ (без мн. ч.
) во что (sisse)astumine; sissetulek, sissetulemine; вступление в партию parteisse astumine, вступление в права õigustesse astumine, вступление в дело jur.
sekkumine, asjasse astumine ~ kaasumine, вступление в силу jõustumine, вступление войск в город sõjaväe linnasaabumine ~ sissemarss linna;
‣ к чему sissejuhatus; muus. avamäng, uvertüür; вступление к поэме poeemi sissejuhatus
выдвинуть 334* Г сов.
→ несов.
выдвигать‣ что välja ~ esile tõmbama ~ nihutama; выдвинуть ящик стола (laua)sahtlit lahti tõmbama, выдвинуть из-под кровати чемодан voodi alt kohvrit välja tõmbama, мы выдвинули шкаф на середину комнаты me nihutasime kapi keset tuba;
‣ что esitama, seadma, püstitama, tõst(ata)ma; выдвинуть требование nõudmist esitama, выдвинуть задачу ülesandeks seadma, выдвинуть лозунг loosungit püstitama, выдвинуть на первый план esikohale ~ esiplaanile seadma;
‣ кого-что esitama, üles seadma; выдвинуть свою кандидатуру oma kandidatuuri esitama;
‣ кого edutama; esile tõstma; выдвинуть на должность директора direktoriks edutama
вылет 1 С м.
неод.
‣ (välja)lend, väljalendamine; вылет назначен на пять часов väljalend on määratud kella viieks, боевой вылет lahingulend;
‣ tehn. ulatus; вылет стрелы крана kraananoole ulatus
гранат I 1 С м.
неод.
‣ granaat, granaatõunapuu, bot.
granaadipuu (Punica granatum);
‣ granaat(õun)
гранат II 1 С м.
неод.
min.
granaat (poolväärismineraal)
грузоподъёмность 90 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) tehn.
kandevõime, kandejõud; tõstejõud; грузоподъёмность моста silla kandejõud, грузоподъёмность крана kraana tõstejõud
двуспальный 126 П väljendeis двуспальная кровать kaheinimesevoodi, двуспальное одеяло kaheinimesetekk, -vaip
диван-кровать (диван 1, кровать 90) С м. неод. magamisdiivan, diivanvoodi
забиться I 325 Г сов.
→ несов.
забиваться‣ куда kõnek.
(peitu) pugema ~ ronima; забиться в угол nurka pugema, дети забились от страха под кровать lapsed ronisid hirmuga voodi alla;
‣ без доп., чем täis minema; ummistuma; куда tungima; труба забилась песком toru on ~ läks liiva täis, пыль забилась в нос tolm(u) läks ninna, nina on tolmu täis (läinud)
завёртывание 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) (sisse)pakkimine, (sisse)mähkimine; (sisse)pööramine; kinnikruvimine; üleskeeramine, üleskäärimine; keerduminek; завёртывание в бумагу paberisse mähkimine ~ pakkimine, завёртывание в одеяло tekki mähkimine ~ keeramine, завёртывание крана kraani kinnikeeramine, завёртывание штанины püksisääre üleskäärimine
задача 76 С ж.
неод.
ülesanne; eesmärk; шахматная задача maleülesanne, очередная задача järjekordne ülesanne, боевая задача sõj.
lahinguülesanne, арифметическая задача arvutusülesanne, aritmeetikaülesanne, граничная ~ краевая задача mat.
rajaülesanne, ääreülesanne, задача на построение mat.
konstrueerimisülesanne, решать задачу ülesannet lahendama, справиться с задачей ülesandega toime tulema, (по)ставить перед кем задачу kellele ülesandeks tegema, (по)ставить себе задачей endale ülesandeks ~ eesmärgiks seadma
заправить 278a Г сов.
→ несов.
заправлять I‣ что, чем täitma, tankima; заправить бак горючим kütust paaki valama, paaki kütusega täitma, заправить машину autot tankima;
‣ что üles tegema, kohendama, korrastama; заправить кровать voodit (üles) tegema;
‣ что, чем maitsestama, vürtsitama, maitseks panema ~ lisama; заправить суп красным перцем supile maitseks punast pipart lisama, заправить что перцем pipardama, заправить борщ сметаной boršile koort peale panema;
‣ что (sisse v. alla) toppima ~ sättima; он заправил рубашку в брюки ta toppis särgi püksi, она заправила волосы под платок ta lükkas juuksed räti alla
застилать 169a Г несов.
→ сов.
застлать‣ сов.
kõnek. ka застелить что, чем (üleni) katma, peale panema ~ laotama; застилать стол скатертью lauale lina peale panema, застилать кровать voodit (üles) tegema;
‣ что, чем varjutama, varjama, katma; туча застилает солнце pilv varjab päikest, слёзы застилают глаза silmad on pisaraist udused ~ hägused, дым застилает комнату tuba on suitsu täis, дым застилает глаза suits võtab silmad ähmaseks
заявить 321 Г сов.
→ несов.
заявлять‣ о чём, что, кому, с союзом что teatama, esitama, avaldama, deklareerima; заявить о пропаже денег raha kadumisest teatama, заявить о своём согласии oma nõusolekust teatama, заявить свои требования oma nõudmised esitama, заявить протест protesti avaldama, заявить свои права oma õigust ~ õigusi deklareerima ~ kuulutama;
‣ кого, о ком-чём liter. end näitama ~ avaldama
изотермический 129 П isotermiline, samatemperatuur(ili)ne; изотермическая кривая isoterm, samatemperatuurijoon, изотермический вагон termosvagun
исконный 126 П (кр. ф.
исконен, исконна, исконно, исконны) põlis-, esmas-, igi-, põline, igipõline, igivana, iidne, muistne; исконные земли põlismaa(d), исконный обитатель põlisasukas, põline asukas, põliselanik, исконный обычай põline ~ iidne ~ muistne komme, исконные права iidsed õigused, исконный остров geol.
esmassaar, исконная лексика lgv.
põlissõnavara
канат 1 С м.
неод.
tross, köis, mer.
tõu; причальный канат sildumistross, пеньковый канат kanepköis, бесконечный канат ringköis, светлый канат haljas tross, ходить по канату köiel käima
клешня 61 С ж.
неод.
(vähilaadsete) sõrg; клешня краба krabisõrg
колонна 51 С ж.
неод.
‣ arhit.
sammas; (tugi)post, piilar; ионическая колонна joonia sammas, коринфская колонна korintose sammas, составная колонна liitsammas, здание с колоннами sammashoone, колонна крана tehn.
kraanasammas, бурильная колонна mäend.
puurvarrastik;
‣ kolonn (rivis); танковая колонна tankikolonn, походная колонна rännakurivi, rännakukolonn, кильватерная колонна mer. kiiluveerivi (hanereas laevad), колонна спортсменов sportlaskolonn, sportlaste kolonn;
‣ tulp; van. veerg; колонна цифр arvude tulp, arvutulp
крага 69 С ж.
неод.
(обычно мн. ч.
)
‣ (nahast) säärekaitse;
‣ kindakätis; kätiskinnas, ratsakinnas
краевой 120 П‣ krai-; краевой центр kraikeskus, краевой комитет партии partei kraikomitee;
‣ ääre-, serva-, raja-; краевой угол füüs. äärenurk, краевая ~ граничная задача mat. rajaülesanne, ääreülesanne, краевые условия mat. rajatingimused, ääretingimused, краевая машина tekst. servamasin
кража 76 С ж.
неод.
vargus, jur.
salajane vargus; кража со взломом murdvargus, мелкая кража pisivargus, совершить кражу varastama, vargust toime panema, уличить кого в краже keda varguselt tabama
крап 1 (род. п.
крапа и крапу) С м.
неод.
(без мн. ч.
) tähnid; trähnid; tähnmuster; pritsmuster; salaträhnid (mängukaardi seljal); с крапом tähniline, trähniline
крапать Г несов.
‣ 164b, 195b tibama, tibutama, piisutama, piserdama; дождь крапает ~ краплет tibutab vihma;
‣ 164a, 195a что tähnima, trähnima, tähni(s)tama, tähniliseks ~ trähniliseks tegema
красить 273a Г несов.
‣ что, чем, во что värvima, võõpama; красить волосы в каштановый цвет juukseid kastanpruuniks värvima;
‣ kõnek. värvi andma;
‣ кого-что kaunistama, ilustama; труд красит человека töö kaunistab ~ õilistab inimest; vrd. выкрасить, покрасить
крепить 302 Г несов.
‣ что kinnitama; mäend.
toestama; kindlustama; крепить канат trossi kinnitama, крепить забой ett toestama, крепить паруса purjesid kokku panema;
‣ что tugevdama; крепить оборону kaitset tugevdama;
‣ что, без доп. (seedimist) kõvendama, (kõhtu) kinni panema; безл. кого kinni olema (seedimise kohta); ребёнка крепит lapsel on kõht kinni;
‣ van. kosutama, jõudu andma
кресло-кровать (кресло 94, род. п. мн. ч. кресел, кровать 90) С с. неод. tugitoolvoodi
кривой 120 П (кр. ф.
крив, крива, криво, кривы)‣ kõver(-); viltune; кривое зеркало kõverpeegel, кривая улица kõver tänav, кривые ворота vildakas värav, кривая улыбка viril ~ võlts naeratus;
‣ П → С кривая ж. неод. mat., füüs., tehn. kõver(joon), joon, graafik; кривая скоростей kiiruskõver, -graafik, соединительная кривая ühenduskõverik (pöörmel), узловая кривая sõlmjoon, сопряжённые кривые kaasharmoonilised jooned;
‣ kõnek. ühesilmaline, ühe silmaga; кривой на левый глаз vasakust silmast pime;
‣ П → С кривой м, кривая ж. од. ühesilmaline;
◊ куда кривая ни вывезет ~ ни вынесет madalk. saagu mis saab, tulgu mis tuleb; на кривой не объедешь кого madalk. keda alt ei vea, keda haneks ei püüa ~ ei tõmba
кров 1 С м.
неод.
‣ (без мн. ч.
) kõrgst.
kate, vari; liter.
peavari, kodu; под кровом ночи öö varjus, остаться без крова peavarjuta jääma;
‣ van. katus; соломенный кров õlgkatus
кровавый 119 П (кр. ф.
кровав, кровава, кроваво, кровавы)‣ veri-, vere-, verine; кровавая рвота med.
veriokse, кровавое пятно vereplekk, кровавый подтёк med.
verevalum, кровавая рана verine haav, кровавый бой ülek.
verine lahing, Кровавое воскресенье aj.
Verine pühapäev;
‣ veripunane, verev;
◊ (работать) до кровавого пота (töötama) nii et veri küünte all; кровавая баня veresaun; кровавые слёзы verepisarad, kibedad pisarad
кровать 90 С ж.
неод.
voodi, säng, ase; двуспальная кровать kaheinimesevoodi, раскладная кровать välivoodi, палата на три кровати kolme voodi(koha)ga palat
кротость 90 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) tasasus, malbus, pehmus, leebus, mahedus, vagurus, leplikkus, alandlikkus; кротость нрава mahe loomus, iseloomu malbus ~ mahedus
крылатый 119 П (кр. ф.
крылат, крылата, крылато, крылаты) tiivuline, tiib-, tiibadega; tiivik-; крылатый хищник tiivuline kiskja (röövlind), крылатая ракета sõj.
tiibrakett, крылатый валик tekst.
tiivikvalts, крылатые слова ~ выражения lgv.
lendsõnad, крылатые помыслы lennukad mõtted
линия 89 С ж.
неод.
joon, liin (ka vana pikkusmõõt, 1/10 või 1/12 tolli), kriips, vöönd, viirg, sõj. ka rivi; suund; косая линия mat.
kaldjoon, прямая линия mat.
sirge, sirgjoon, ломаная линия mat.
murdjoon, кривая линия mat.
kõver, kõverjoon, линия кривизны mat.
kõverusjoon, параллельная линия rööpjoon, paralleeljoon, линия второго порядка mat.
teist järku joon, линия касания mat.
puutejoon, линия уровня tasemejoon, nivoojoon, водораздельная линия veelahkmejoon, линия наименьшего сопротивления mäend.
vähima vastupanu joon, линия падения ~ уклона geol.
kallakusjoon, береговая линия rannajoon, линия прибоя geol.
murdlusjoon, линия тока ~ потока el.
, geol.
voolujoon, линия напряжённости поля el.
väljatugevusjoon, линия прекращения огня sõj.
relvarahujoon, линия фронта sõj.
rindejoon, линия прицеливания sõj.
sihtimisjoon, прицельная линия sõj.
sihtjoon, передовая линия sõj.
eesliin, воздушная линия (1) lennuliin, (2) el.
õhuliin, междугородная линия maaliin, kaugliin, трамвайная линия trammiliin, линия задержки info viivitusliin, линия передачи info sideliin, el.
ülekandeliin, входная линия el.
sisendliin, выходная линия el.
väljundliin, уплотнение линии связи el.
sideliinitihendus, линия электропередачи elektri(ülekande)liin, линия источников geol.
allikavöönd, линия окопов sõj.
kaevikuvöönd, молочные линии nahat.
piimaviirud, линия горизонта silmapiir, линия косинуса mat.
koosinuslõik, по профсоюзной линии ametiühingus, ametiühingu kaudu, выговор по административной линии administratiivkaristus, линия поведения käitumisjoon, tegutsemisviis, генеральная линия партии partei tegevuse põhisuund, partei peajoon, родство по отцовской линии isapoolne sugulus, боковая линия родства külgsugulus, нисходящая линия родства alanev sugulus;
◊ идти ~ пойти по линии наименьшего сопротивления kergema vastupanu teed minema
лить 326 Г несов.
‣ что, без доп.
valama (ka tehn.
), kallama (ka ülek.
); лить воду в стакан vett klaasi valama, лить слёзы pisaraid valama, дождь лил всю ночь vihma kallas ~ valas kogu öö, лить пушки kahureid valama, лить свечи küünlaid valama;
‣ voolama, jooksma; вода льёт из крана kraanist voolab vett ~ jookseb vesi, пот льёт с него ручьями ta nõretab higist, кровь льёт из раны haavast voolab ~ tuleb verd;
◊ лить воду на чью мельницу vett kelle veskile valama; лить ливмя ~ как из ведра kõnek. kui kapaga kallama, nagu oavarrest valama; лить ~ проливать крокодиловы слёзы krokodillipisaraid valama; лить ~ отливать пули madalk. (1) valetama, nii et suu suitseb, (2) vempe viskama, tükke tegema
литься 326 Г несов.
‣ voolama (ka ülek.
), jooksma; ülek.
voogama, hoogama; вода льётся из крана kraanist voolab vesi ~ vett, слёзы льются по щекам pisarad voolavad mööda põski alla, льются звуки органа orelihelid voolavad ~ voogavad, речь его лилась легко и свободно ta kõneles vabalt ja ladusalt;
‣ страд. к лить
лишать 169a (без страд. прич. прош. вр.
) Г несов.
→ сов.
лишить кого-что, кого-чего ära võtma, ilma jätma, kaotama; лишать слова sõna(õigust) ära võtma, лишать свободы vangi panema keda, vabadust võtma kellelt, лишать кого жизни kellelt elu võtma, keda surmama, лишать наследства pärandist ilma jätma, лишать крова peavarjust ilma jätma, лишать куска хлеба leivast ilma ~ leivata ~ leivateenistuseta jätma
лишение 115 С с.
неод.
‣ äravõtmine, ilmajätmine (ka jur.
); лишение воинского звания sõj.
sõjaväelise auastme äravõtmine, лишение права õigus(t)e äravõtmine, лишение жизни surmamine, elu ~ hinge võtmine, лишение избирательного права valimisõigusest ilmajätmine, лишение наследства pärandist ilmajätmine, лишение свободы vabadus(e)kaotus;
‣ лишения мн. ч. puudus, viletsus; терпеть лишения puudust tundma ~ kannatama
ложиться 287 Г несов.
→ сов.
лечь‣ на что, во что, подо что, без доп.
pikali heitma, pikali viskama; magama minema; ложиться на кровать voodisse ~ voodi peale pikali heitma, ложиться в постель ~ в кровать kõnek.
(voodisse) magama heitma ~ minema, ложиться отдыхать puhkama heitma, ложись! pikali! ложиться на операцию operatsioonile minema;
‣ van. langema, elu jätma;
‣ на кого-что, куда langema, laskuma; снаряды ложились за лесом mürsud langesid metsa taha, на землю ложились длинные тени pikki varje langes maale ~ maha, вся ответственность ложится на него kogu vastutus langeb temale ~ lasub temal;
‣ väljendab tegevuse algust v suundumust; ложиться в дрейф triivima hakkama, ложиться на курс kursile asuma, suunda võtma;
◊ ложиться ~ лечь в гроб ~ в могилу ~ в землю hauda minema; хоть в гроб ложись kõnek. pane või nöör kaela, tõmba end või oksa
мелкий 122 П (кр. ф.
мелок, мелка, мелко, мелки; сравн. ст.
мельче, превосх. ст.
мельчайший 124)
‣ väike, peen(ike); мелкие орехи väikesed pähklid, мелкий почерк väike ~ peen ~ kribuline käekiri, kirbukiri, мелкие морщинки peened kortsud ~ kurrud, мелкий песок peen liiv, мелкий дождь peen ~ tibutav vihm;
‣ (без кр. ф.) ülek. väike(-), peen(-), pisi-; мелкая буржуазия väikekodanlus, мелкое производство väiketootmine, мелкое сито peen sõel, peensõel, мелкие деньги peenraha, мелкая кража jur. pisivargus;
‣ madal-, madal, ülek. ka tühine, väiklane; мелкая вспашка madalkünd, мелкая тарелка madal taldrik, мелкая река madal jõgi, мелкие интересы tühised huvid, pisihuvid, мелкий человек tühine ~ väiklane inimene;
◊ мелкая сошка kõnek. väike inimene, vilets vennike, (kes on) igaühe tõmmata-tõugata
навернуть I 338 Г сов.
→ несов.
навёртывать что, на что peale ~ otsa kruvima ~ keerama, peale kerima; навернуть канат на вал köit võlli ümber keerama ~ võllile kerima, навернуть гайку на болт mutrit poldi otsa keerama ~ kruvima
неограниченный 127 П (кр. ф.
неограничен, неограниченна, неограниченно, неограниченны) piiramatu, ülek.
piiritu, ääretu; неограниченная власть piiramatu võim, неограниченные права piiramatud õigused, неограниченное доверие piiritu ~ ääretu usaldus
неприменимый 119 П (кр. ф.
неприменим, неприменима, неприменимо, неприменимы) kasutamatu, rakendamatu, (tarvitamis)kõlbmatu, kohaldamatu; неприменимая норма права jur.
mittekohaldatav ~ mitterakendatav õigusnorm
никелированный 127‣ страд. прич. прош. вр. Г никелировать;
‣ прич. → П nikkel-, nikeldatud; никелированные часы nikkelkäekell, никелированная кровать nikeldatud voodi
нога 71 (вин. п. ед. ч.
ногу) С ж.
неод.
jalg; правая нога parem jalg, левая нога vasak ~ pahem jalg, передняя нога esimene jalg, задняя нога tagumine jalg, стропильная нога ehit.
sarikas, опорная нога sport tugijalg, не по ноге ei sobi jalga, ei ole jala järgi, стол на трёх ногах kolme jalaga laud, в ногах кровати voodi ~ sängi jalutsis, быть весь день на ногах kogu päeva jalul ~ jalgadel ~ püstijalu olema, взобраться ~ залезть ногами на стул jalgupidi toolile ronima, сбиться с ноги vale jalga astuma (marssimisel), волочить ~ едва таскать ноги vaevalt jalgu järele vedama, вскакивать на ноги püsti kargama, удержаться ~ устоять на ногах jalul püsima, у кого ноги отнялись ~ подломились ~ подкосились kelle jalad läksid nõrgaks, kes vajus kokku, kes püsib vaevalt jalul, переступать ~ переминаться с ноги на ногу paigal tammuma, ühelt jalalt teisele astuma, надевать на босу ногу palja jala otsa panema ~ torkama, перенести болезнь на ногах püstijalu haigust läbi põdema, сидеть нога на ногу jalg üle põlve istuma, сбивать ~ сшибать с ног jalust maha lööma, подставить ногу кому jalga taha panema (ka ülek.
), хромать на обе ноги mõlemat jalga luukama ~ lonkama (ka ülek.
);
◊ без задних ног (спать) madalk.
nagu kott magama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; бежать со всех ног jooksma, nagu jalad võtavad, kõigest jõust jooksma; сбиться с ног kandu rakku jooksma; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; (вооружённый) с ног до головы ~ с головы до ног hambuni relvastatud ~ relvis; одна нога здесь, другая там kõnek.
kähku, kibekiiresti (kuhugi jooksma v. kusagil ära käima); вверх ногами uperkuuti, kummuli; отбиваться руками и ногами от кого-чего käte-jalgadega tagasi tõrjuma; ставить ~ поставить вверх ногами pea peale pöörama; колосс на глиняных ногах liter.
hiiglane savijalgadel; валяться в ногах у кого kelle ees põlvili maas roomama; (быть) на короткой ~ дружеской ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; с левой ноги ~ не с той ноги вставать ~ встать vasaku jalaga voodist tõusma; ноги чьей не будет где kõnek.
kes ei tõsta ~ ei too enam oma jalgagi kuhu; едва ноги носят ~ держат, едва на ногах стоит ~ держится, ноги не держат kõnek.
ei seisa ~ püsib vaevalt jalul (väsimusest, haigusest vm.); ноги протянуть kõnek.
vedru välja viskama, koibi sirgu ajama; ставить ~ поставить на ноги jalule aitama; (быть) одной ногой в могиле haua äärel olema, ühe jalaga hauas olema; ни ногой куда kõnek.
ei tõsta jalgagi kuhu; ни в зуб ногой madalk.
tume nagu tökatipudel, mitte mõhkugi (ei tea); идти в ногу с кем-чем kellega-millega sammu pidama, millega kaasas käima; жить на широкую ногу laialt ~ külla otsas elama
носок II 24 С м.
неод.
‣ dem.
nokake, väike nokk (linnul);
‣ ninats, (jalatsi)nina; (soki-, suka-) pöid; носок сапога saapaninats, туфли с острыми носками terava ninaga kingad, носок чулка sukapöid, ходить на носках varvastel ~ kikivarvul käima;
‣ tila, nokk; (eseme) ots; кувшин с узким носком kitsa tilaga kann, носок крана kraananokk, носок лемеха adratera nina, носок наковальни alasi sarv, носок косы vikatiots
нрав 1 С м.
неод.
‣ iseloom, loomus, meelelaad; добрый нрав hea iseloom, крутой нрав järsk iseloom, она была весёлого нрава ta oli lõbusa iseloomuga;
‣ нравы мн. ч. komme, kombed, tava, tavad; старинные нравы vana(aegne) tava ~ komme, vana(aegse)d kombed;
◊ прийтись ~ быть не по нраву кому kellele mitte meeltmööda ~ mitte meele järele olema
обратный 126 П vastas-, vastu-, vastak(-), tagasi-, pöörd-, pahupoolne, pahempoolne, vastassuunaline, inversne, vastupidine; в обратном направлении vastassuunas, обратная засечка mäend.
vastulõige, обратная волна el.
vastulaine, tagasilaine, обратная связь tagasiside, -sidestus, обратный билет tagasisõidupilet, обратная сила закона jur.
seaduse tagasiulatuv jõud, обратный ход tagasikäik, обратная теорема mat.
pöördteoreem, обратная пропорциональность mat.
pöördvõrdeline sõltuvus, обратное изображение füüs.
pöördkujutis, обратная кривая el.
pöördkõver, inversne kõver, обратный словарь pöördsõnastik, -leksikon, на обратной стороне листа lehe pöördel, обратная сторона pahupool, pahupoolne külg, tagakülg, обратный смысл vastupidine mõte, обратная реакция keem.
vastassuunaline reaktsioon, обратное развитие taandareng, обратный адрес saatja aadress
огородить 313a, буд. вр. также 290 Г сов.
→ несов.
огораживать кого-что, чем aia ~ taraga piirama ~ ümbritsema ~ eraldama, tarastama, kopeldama; огородить забором aia ~ taraga piirama, огородить колючей проволокой okastraataeda ümber tegema, okastraadiga piirama ~ ümbritsema ~ eraldama, огородить кровать ширмой voodit sirmiga eraldama
односпальный 126 П üheinimese-; односпальная кровать üheinimesevoodi
опека 69 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ hooldus, hooldamine, jur. ka eestkoste, eestkostmine; родительская опека vanemaeestkoste, vanemlik eestkoste ~ hooldus, учредить опеку eestkostet ~ hooldust korraldama, взять под опеку eestkoste alla ~ hooldusele ~ hooldada ~ hoole alla võtma, быть под опекой eestkostel ~ eestkoste all ~ hooldusel ~ hoole all olema, выйти из-под опеки старших täiskasvanute eestkostest ~ eestkoste alt ~ hooldest vabanema, Совет по опеке pol. Hooldusnõukogu, система международной опеки pol. rahvusvaheline hooldussüsteem, права опеки eestkosteõigused;
‣ eestkostjad, hooldajad; hooldusasutused
опекунский 129 П hoolde-, hooldus-; eestkostja-, eestkoste-; опекунский мандат pol.
hooldusmandaat, опекунские права jur.
eestkostjaõigused
орава 51 С ж.
неод.
madalk.
(lärmakas, kärarikas, käratsev) rahvahulk, rahvasumm, kari (lapsi); орава мальчишек lärmakas poistekari
оставить 278a Г сов.
→ несов.
оставлять кого-что, без чего, где (alles, maha, katki) jätma; оставить детей дома lapsi koju jätma, оставить гостей обедать külalisi lõunale jätma, оставить на второй год istuma ~ klassikursust kordama jätma, оставить учебник в школе õpikut kooli jätma ~ unustama, оставить комнату за собой tuba endale jätma, оставить кого далеко позади kaugele maha jätma, оставить в наследство что кому kellele mida pärandama, оставить до другого ~ следующего раза teiseks korraks jätma, оставить без крова ulualuseta ~ peavarjuta jätma, оставить без сладкого magustoidust ilma jätma, оставить письмо без ответа kirjale mitte vastama, kirjale vastamata jätma, оставить без внимания mitte välja tegema, tähele panemata ~ tähelepanuta jätma, оставить обед нетронутым lõunasööki puutumata jätma, оставить решение в силе otsust jõusse ~ muutmata jätma, оставить вопрос открытым küsimust lahtiseks jätma, оставить глубокий след в памяти sügavasti meelde jääma, mällu sööbima, оставить по себе добрую память endast head mälestust jätma, оставить хорошее впечатление head muljet jätma, оставить семью perekonda maha jätma, оставить надежду lootust jätma, оставить намерение kavatsust katki jätma, оставить разговор jutuajamist lõpetama, оставьте! jätke järele! оставить работу töölt lahkuma, силы оставили его ta jõud oli otsas, я этого так не оставлю seda ma teile ei kingi, niisama ma seda asja ei jäta;
◊ камня на камне не оставить от чего kõnek.
maatasa tegema, kivi kivi peale mitte jätma; оставить ~ оставлять с носом кого kõnek.
pika ninaga jätma; оставить ~ оставлять в одной рубашке кого kõnek.
püksata jätma, puupaljaks tegema; оставить ~ оставлять в дураках кого kõnek.
keda ninapidi vedama, narriks tegema, haneks tõmbama; оставить ~ оставлять за собой ~ позади себя кого kaugele maha jätma, seljataha jätma keda; оставить ~ оставлять в покое кого rahule jätma
отдать 227 Г сов.
→ несов.
отдавать‣ кого-что, кому-чему tagasi ~ ära andma, tagastama; отдать долг võlga tagasi andma ~ tasuma, отдать книгу в библиотеку raamatut raamatukogusse tagastama, отдать визит vastukülaskäiku ~ vastuvisiiti tegema, отдать в аренду välja rentima, rendile andma, отдать напрокат laenutama, laenuks andma (tarbeesemeid), отдать вещи на хранение asju hoiule andma, отдать в починку parandusse andma, отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, отдать свои знания кому oma teadmisi edasi andma kellele, отдать голос за кого kelle poolt hääletama ~ oma häält andma, отдать за бесценок kõnek.
poolmuidu ~ võileivahinna eest ära andma ~ müüma, много бы отдал за что oleksin paljugi andnud ~ annaksin paljugi mille eest, отдать под суд kohtu alla andma, отдать в солдаты aj.
nekrutiks andma, отдать на растерзание кому kelle lõugade vahele viskama (ka ülek.
), отдать приказ käsku andma, отдать честь sõj.
au andma, отдать предпочтение eelistama, отдать поклон van.
kummardama, kummardust tegema;
‣ кого, за кого, куда (mehele, kooli) panema; отдать за старика vanamehele mehele panema, отдать замуж за кого ~ в жёны кому mehele panema, отдать в школу kooli panema;
‣ (также безл.) tagasi lööma; ружьё отдало в плечо püss lõi tagasi, отдало в спину seljast käis valuhoog läbi;
‣ что mer. lahti päästma, hiivama; pöörama; отдать канат köit lahti päästma ~ tegema, отдать концы (1) mer. otsi lahti andma, (2) ülek. madalk. vedru välja viskama, (3) ülek. madalk. plehku panema, varvast viskama, отдать якорь ankrut hiivama, отдать рычаг на себя hooba enda poole tõmbama, отдать назад madalk. taganema;
‣ кого-что, кому-чему pühendama; отдать жизнь науке oma elu teadusele pühendama, отдать все силы чему kogu jõudu pühendama millele;
◊ отдать ~ отдавать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema; отдать ~ отдавать ~ платить дань чему (1) vääriliselt hindama mida, (2) lõivu maksma, tähelepanu osutama millele; отдать ~ отдавать последний долг кому liter. viimset ~ viimast austust avaldama; отдать ~ отдавать должное ~ справедливость кому-чему vääriliselt hindama keda-mida
отмена 51 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) äramuutmine, ärajätmine, kaotamine; kehtetuks tunnistamine, tühistamine, annulleerimine; отмена спектакля etenduse ärajätmine, отмена крепостного права pärisorjuse kaotamine ~ likvideerimine, отмена приговора jur.
kohtuotsuse tühistamine kriminaalasjas, отмена решения суда jur.
kohtuotsuse tühistamine tsiviilasjas
отстоять I 257 (страд. прич. прош. вр.
отстоянный, кр. ф.
отстоятьн, отстоятьна, отстоятьно, отстоятьны; без повел. накл.
) Г сов.
→ несов.
отстаивать что kaitsma, mille eest seisma; отстоять Родину kodumaad kaitsma, отстоять свои права oma õigusi kaitsma, отстоять свою точку зрения oma seisukohale ~ arvamusele jääma, oma seisukohta ~ arvamust kaitsma, отстоять свою самостоятельность end iseseisvaks võitlema, oma iseseisvust kaitsma
охрана 51 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ kaitse, valve; kaitsmine, valvamine; охрана материнства и детства emade- ja lastekaitse, охрана младенчества lastekaitse, охрана общественного порядка avaliku korra kaitse, охрана памятников древности muinsuskaitse, охрана права собственности omandiõiguse kaitse, охрана окружающей среды keskkonnakaitse, охрана природы looduskaitse, охрана труда töökaitse, личная охрана ihukaitse, брать под охрану kaitse alla võtma, нести охрану кого-чего keda-mida kaitsma, охрана леса metsavalve, пограничная охрана piirivalve, противопожарная охрана tuletõrje;
‣ valveüksus, valvkond; выставлять охрану valveposti ~ valveüksust ~ valvet välja panema
пенька 70 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) kanep, kanepikiud; канат из пеньки kanepköis, kanepist köis
пеньковый 119 П kanep-, kanepi-, kanepine; ülek.
kõnek.
kanepjas, kanepivärvi; пеньковый канат kanepköis, пеньковое волокно kanepikiud, пеньковая борода ülek.
takune habe
перелечь 375 Г сов.
с чего, на что (teisale, teisiti) heitma; перелечь с дивана на кровать diivanilt voodisse heitma
перетереться 243 Г сов.
→ несов.
перетираться katki hõõrduma, (hõõrumisega) läbi kuluma ~ katki minema; канат перетёрся nöör hõõrdus ~ kulus läbi ~ katki
перфорация 89 С ж.
неод.
perforatsioon, mulgustamine, mulgustus (ka med.
, vet.
), augustamine, augustus; краевая перфорация ääreperforatsioon, -mulgustus, перфорация матки med.
emaka perforatsioon
плавление 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) füüs.
, tehn.
sulamine; sulatamine, sulatus; кривая плавления sulamiskõver, температура плавления sulamistemperatuur, точка плавления sulamispunkt
плоский 122 П (кр. ф.
плосок, плоска, плоско, плоски; сравн. ст.
площе, превосх. ст.
самый плоский)‣ lame(-), lausk(-), tasane; плоская печать trük.
lametrükk, плоская стопа med.
lamepöid, lampjalg, плоская грудь lame rind, med.
lamerind, плоский лоб lame laup, плоский носик nösunina, плоский напильник lameviil, плоские черви zool.
lameussid (Plathelminthes), плоский берег lauskrand, плоская поверхность lauskpind, tasane pind, плоская местность lausk ~ tasane ala, плоская крыша rõhtkatus;
‣ tasandiline, tasapinnaline; плоская кривая mat. tasandiline kõver, плоское движение füüs. tasapinnaline liikumine;
‣ madal, lapik; плоский ящик madal ~ lapik kast, плоская тарелка madal taldrik;
‣ ülek. lame, labane, banaalne; плоская шутка lame ~ labane nali
погоня 62 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ tagaajamine, jälitamine (ka mat.); ülek. jaht, jahtimine, tagaajamine; броситься ~ пуститься в погоню за кем keda taga ajama hakkama, кривая погони mat. jälitusjoon, погоня за прибылью kasumijaht, в погоне за славой kuulsuse jahil, погоня за модой viimase moe tagaajamine;
‣ tagaajaja(d), jälitaja(d); большая погоня palju tagaajajaid
подползти 363 Г сов.
→ несов.
подползать к кому-чему, подо что juurde ~ lähedale ~ alla roomama ~ ronima; подползти к окопам противника vastase kaevikute juurde roomama, подползти под кровать voodi alla ronima
политься II 327 (прош. вр.
полился, полилась, полилось и полилось, полились и полились) Г сов.
(без 1 и 2 л.
) kallama ~ valama ~ voolama ~ jooksma hakkama (ka ülek.
); полился дождь algas (vihma)sadu, tuli (vihma)valing, vihma hakkas kallama ~ valama, слёзы полились без удержу pisarad hakkasid ojana voolama, полилась музыка muusika hakkas voogama, из крана полилась вода vesi hakkas kraanist jooksma
полуторный 126 П pool(e)teise-, pool(e)teisene, pool(e)teisekordne; полуторная кровать poolteiseinimesevoodi, в полуторном размере pool(e)teisekordselt, полуторное одеяло poolteiseinimesetekk
попирать 169a Г несов.
→ сов.
попрать кого-что liter.
jalge alla tallama (ka ülek.
); попирать права õigusi jalge alla tallama
посягательство 94 С с.
неод.
liter.
millele kallalekippumine, kallaletungimine, mille rünne (ka jur.
); посягательство на жизнь кого kelle elu kallale kippumine, посягательство на чужое имущество (kuritahtlik) võõra vara omandamise ~ äravõtmise katse, посягательство на чьи права kelle õiguste ründamine ~ riivamine ~ rikkumine
право I 96 С с.
неод.
‣ õigus (ka jur.
); государственное право riigiõigus, гражданское право (1) kodanikuõigus, (2) jur.
tsiviilõigus, уголовное право kriminaalõigus, международное право rahvusvaheline õigus, морское право mereõigus, избирательное право valimisõigus, право голоса hääleõigus, право владения valdamisõigus, право вето vetoõigus, право на жилище eluasemeõigus, elamuõigus, право на изобретение leiutisõigus, õigus leiutisele, право на открытие avastisõigus, avastusõigus, право на материальное обеспечение в старости õigus ainelisele kindlustatusele vanaduses, право на образование õigus haridusele, право на отдых õigus puhkusele, право (нации) на самоопределение (rahvuse) enesemääramisõigus, право на труд õigus tööle, право на иск hagemisõigus, право обжалования edasikaebamisõigus, право подписи allkirjaõigus, право собственности omandiõigus, omandusõigus, право убежища varjupaigaõigus, asüüliõigus, право пользования kasutamisõigus, kasutusõigus, права человека inimõigused, права и обязанности граждан kodanike õigused ja kohustused, по какому праву? mis õigusega? по праву täie õigusega, seaduse järgi, на равных правах võrdõiguslikel alustel, на правах кого kelle õigustes ~ kohustustes, восстановить в правах õigusi ennistama, вступить в свои права (1) ametisse astuma, (2) ülek.
oma õigustesse astuma, весна вступила в свои права kevad on oma õigustesse astunud ~ täies hoos, кто вам дал право так говорить? mis õigusega te nii räägite? крепостное право aj.
pärisorjus, pärisorjuslik ühiskonnakord;
‣ права мн. ч. (juhi)luba, load; водительские права juhiluba, -load
правый I 119 П‣ parem(-), parempoolne; правая рука parem käsi (ka ülek.
), правый берег parem(poolne) kallas, правая резьба tehn.
paremkeere, правый социалист pol.
parempoolne sotsialist, paremsotsialist, правый уклон pol.
parempoolne kallak, paremkallak, правая дверь ehit.
paremakäeuks, сидеть по правую руку paremal käel istuma (lauas);
‣ П → С правые мн. ч. од. pol. parempoolsed
правый II 119 П (кр. ф.
прав, права, право, правы)‣ õige, õiglane; наше дело правое meie üritus on õige ~ õiglane, meie ideed on õiged, правый суд õiglane kohus, суд признал его правым kohus mõistis ta õigeks;
‣ (только кр. ф.) on õigus; вы правы teil on õigus, не знаю, кто прав, кто виноват ei tea, kellel seal õigus on;
‣ П → С правый м. од. van. õige mees;
◊ право слово вводн. сл. kõnek. ausõna, jumala eest
преемство 94 С с.
неод.
(без мн. ч.
) liter.
järjepidevus, järjekestvus, järglus (ka jur.
), pärilus; преемство права jur.
õigusjärglus, наследственное преемство jur.
pärimisjärglus, преемство престола troonijärglus
привязной 120 П sidumis-, kinnis-, (külge)seotav; привязной канат sidumisköis, -tross, привязной аэростат loheõhupall, kinnisõhupall (trossile kinnitatud õhupall)
причальный 126 П sildumis-, randumis-, kai-; причальный канат randumisköis, (paadi) kinnitusots ~ kinnitustross, причальная стенка sadamasild, sildumiskai
пространственный 127 П ruumi-, ruumiline; пространственная акустика ruumiakustika, пространственная волна raad.
ruumilaine, пространственное значение lgv.
kohatähendus, ruumitähendus, пространственный заряд el.
ruumilaeng, пространственное движение ruumiline liikumine, пространственная кривая mat.
ruumiline kõver, пространственная решётка mat.
ruumvõre
птичий 130 П linnu-; птичье гнездо linnupesa, птичья клетка linnupuur, птичье яйцо linnumuna, птичий корм linnutoit, птичьи голоса linnuhääled, птичий базар zool.
linnulaat (suur lindude koloonia), птичье лицо ülek.
linnunägu (kõhn kitsas nägu), птичья гречиха, птичий ~ разнолистный горец bot.
linnurohi (osa kirburohu, perekonna Polyzonum liike), птичий двор lindla, птичий язык ülek.
(1) leppekeel, salakeel, (2) linnukeel, pentsik ~ iseäralik keel;
◊ птичье молоко linnupiim, ööbikukeeled; на птичьих правах (быть, жить) lindprii (olema); с птичьего полёта linnulennult
равный 126 П (кр. ф.
равен, равна, равно, равны)‣ võrdne, ühesuurune, võrdväärne, ühtlane, ühetaoline, ühesugune; равное количество võrdne hulk ~ kogus, равные силы võrdsed ~ ühesuurused jõud, равные удары ühtlased löögid, ühesugused löögid (näit. poksis), равной толщины võrdse paksusega, ühepaksused, делить на равные части võrdseiks ~ ühesuurusteks osadeks jagama, с равными способностями võrdsete ~ ühesuguste võimetega, ему нет равного в мире talle ei leidu maailmas võrdset, они равны по силе nad on jõu poolest tasavägised ~ ühetugevused, равное избирательное право ühetaoline valimisõigus;
‣ П → С равный м. од. võrdne, omasugune; говорить как с равным nagu omasugusega ~ võrdne võrdsega rääkima;
◊ на равной ноге (быть, стоять) с кем nagu võrdne võrdsega, nagu omasugusega; на равных правах (1) с кем nagu võrdne võrdsega, (2) ühtviisi, ühevõrra, võrdselt, ühepalju, üheväärselt
развиваться I 169 Г несов.
→ сов.
развиться I lahti keerduma ~ harunema, sirgeks minema (juuste kohta); канат стал развиваться köis hakkas harunema, под дождём волосы развиваются vihma käes lähevad juuksed sirgeks ~ lokid välja
разложить I 311a Г сов.
→ несов.
раскладывать‣ что laiali asetama ~ panema ~ paigutama ~ laduma ~ laotama; разложить книги по полкам raamatuid riiulitele paigutama, разложить карту на полу kaarti põrandale laiali laotama, разложить пасьянс pasjanssi laduma, разложить карты kaarte (välja) panema, разложить товар kaupa välja panema, разложить складную кровать välivoodit lahti tegema ~ tõmbama;
‣ что (tuld) üles tegema; разложить костёр lõket üles tegema;
‣ что, между кем-чем, на кого-что jaotama, ositama; разложить расходы между участниками kulusid osavõtjate vahel jaotama, разложить груз на пять подвод koormat viiele vankrile jaotama, разложить всё по полочкам (1) kõike korralikult riiulitele asetama, (2) kõnek. ülek. kõiki asju peas sahteldama ~ lahterdama ~ lahtritesse panema;
◊ разложить что по полочкам kõnek. kellele üksipulgi selgeks tegema mida
раскладной 120 П lahtivõetav, lahtikäiv, lahtitõmmatav; раскладная кровать välivoodi, раскладная доска tiibtahvel
реализовать 172a Г сов. и несов.
что realiseerima (teostama, ellu v. täide viima, teoks tegema, täide saatma, ära kasutama, ellu rakendama; maj.
ära müüma, rahaks tegema, ära paigutama); реализовать намерения kavatsusi ellu viima, реализовать рационализаторское предложение ratsionaliseerimisettepanekut ~ ratsi juurutama; реализовать изобретение leiutist rakendama ~ juurutama, реализовать права õigusi ära kasutama, реализовать штрафной удар sport trahvilöögist väravat lööma, реализовать продукцию toodangut müüma ~ realiseerima, реализовать товар на рынке kaupa turul müüma, реализовать государственный заём riigilaenu ära paigutama
резьба 52 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ nikerdamine, nikerdus, voolimine, vool (vooli); graveerimine, uurendamine, uurendus; резьба по дереву puunikerdus, резьба по камню kivinikerdus, резьба по штукатурке kunst sgrafiito;
‣ nikerdis, vooling, vool (vooli), graveering; резьба по меди vasegraveering;
‣ tehn. keere; винтовая резьба (kruvi)keere, крупная резьба jämekeere, мелкая резьба peenkeere, левая резьба vasakkeere, правая резьба paremkeere, длинная резьба pikkvint
рецепция 89 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) retseptsioon, vastuvõtt, hindamine; рецепция творчества писателя kirjaniku loomingu retseptsioon, рецепция права jur.
õiguse retseptsioon ~ tarvituselevõtt
ровница, ровница 80 С ж.
неод.
tekst.
heie; краевая ровница servaheie (kraasmasinal)
родительский 129 П (lapse)vanemate; vanemlik; родительский дом vanematekodu, isakodu, родительское собрание lastevanemate koosolek, родительский комитет lastevanemate komitee, родительские права vanemlikud õigused, родительская суббота kirikl.
vanematelaupäev, surnute mälestamise laupäev
рука 78 С ж.
неод.
‣ käsi (ka ülek.
); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.
), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek.
töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
складной 120 П liigend-, klapp-, kokkupandav, kokkukäiv; складной нож liigendnuga, складной метр tollipulk, liigendmeeter, складная рейка mäend.
liigendlatt, складной стул klapptool, складная кровать klappvoodi, kokkupandav voodi, складной винт mer.
kokkukäivate labadega ~ liigendlabadega (sõu)kruvi
слабеть 229b Г несов.
nõrgaks ~ nõrgemaks jääma, nõrgenema, lõtvuma; больной слабел с каждым днём haige jäi iga päevaga nõrgemaks ~ viletsamaks, память слабеет mälu hakkab nõrgenema, ветер слабеет tuul on vaibumas, силы слабеют jõud raugeb, канат слабеет tross lõtvub ~ läheb lõdvaks ~ annab järele; vrd.
ослабеть
смежный 126 П (кр. ф.
смежен, смежна, смежно, смежны) naaber-, kõrvu-, sidus-, külgnev, piirnev, kõrvutine; смежные деревни naaberkülad, смежные науки naaberteadused, смежная отрасль права jur.
naaberõigusharu, piirnev õigusharu, смежные комнаты naabertoad, kõrvutoad, külgnevad toad, смежные углы mat.
kõrvunurgad, смежные предприятия siduskäitised, sidusettevõtted, смежные понятия piirnevad mõisted, смежная рифма kirj.
paarisriim, смежный румб mer.
vaherumb, смежная специальность naaber(eri)ala, sidus(eri)ala
смолевой 120 П‣ vaigu-, tõrva-, piha-, vaigune, tõrvane, pihkane; смолевой запах vaigulõhn, tõrvalõhn, смолевое дерево vaigune puu;
‣ tõrvatud, vaigutatud, vaiguga immutatud ~ tihendatud, pigitatud; смолевой канат tõrvatud köis
смолить 285a Г несов.
что tõrvama, vaigutama, vaiguga immutama ~ tihendama, pigitama; смолить лодку paati tõrvama, смолить лыжи suuski tõrvama, смолить канат köit tõrvama ~ pigitama; vrd.
высмолить, осмолить
собственнический 129 П‣ omandi-, omaniku-, omanduslik; собственнические права omanikuõigused;
‣ ülek. tõusik-, tõusiku-, tõusiklik; собственнические взгляды tõusikuvaim
спор 1 С м.
неод.
‣ vaidlus (ka jur.
), väitlus; maadejagamine (kõnek.
), nägelus; ожесточённый спор äge vaidlus, спор по вопросу новизны pat.
uudsusvaidlus, спор о нарушении права õigusrikkumise vaidlus, спор о подлоге jur.
võltsevaidlus, вступить в спор vaidlema hakkama, вести спор vaidlema, завязался спор sugenes ~ tekkis vaidlus, затеять спор nägelema ~ vaidlema hakkama, спору ~ спора нет вводн. сл.
kõnek.
pole kahtlust, вне спора väljaspool kahtlust;
‣ kõnek. kihlvedu; делать что на спор kihlveo peale mida tegema;
‣ ülek. liter. võitlus, heitlus; võistlus
срастить 296a Г сов.
→ несов.
сращивать что‣ с чем kokku kasvada laskma, kokku kasvatama; срастить сломанную кость luumurdu ~ murtud luud kokku kasvatama;
‣ jätkama, (trossi) pleissima; срастить канат köit jätkama
стальной 120 П‣ teras-, terase-, terasene, terasest (ka ülek.
); ülek.
raudne; стальной канат terastross, стальная проволока terastraat, стальная опора el.
terasmast, стальные конструкции terastarindid, teraskonstruktsioonid, стальной завод terasetehas, стальное литьё terasevalu, стальная воля raudne tahe, стальная непоколебимость raudne kindlameelsus, стальной взгляд raudne ~ terasene ~ raudkindel pilk ~ silmavaade, стальные нервы raudsed ~ terasesed ~ terasest närvid, стальные пальцы raudsed ~ terasesed sõrmed, стальные мышцы raudsed ~ terasesed ~ teraskõvad lihased;
‣ terashall, terasekarva; стальные глаза terashallid silmad, стальные волны terashallid lained, стальное небо terasekarva taevas, стальное море terasekarva meri
стеснение 115 С с.
неод.
‣ (без мн. ч.
) kokkusurumine, kokkupressimine; takistamine;
‣ (обычно мн. ч.) кого, в чём ülek. kitsendus, kitsendamine, piiramine; стеснение кого в правах kelle õiguste piiramine ~ kitsendamine, это не будет для них большим стеснением see ei ole neile suur tüli ~ ei tee neile suurt tüli;
‣ (без мн. ч.) pitsitus, pigistus, surumine, ängistus, äng, ahistus, kitsustunne; стеснение дыхания hingamisahistus, ощущать стеснение в горле kurgus pitsitust tundma;
‣ häbenemine, kohmetus, piinlikkus; испытывать стеснение piinlikkust ~ kohmetust tundma, без стеснения häbenemata ~ piinlikkust tundmata
сторона 57 С ж.
неод.
‣ külg, pool; передняя сторона esikülg, оборотная сторона tagakülg, наружная сторона väliskülg, внутренняя сторона sisekülg, солнечная сторона päik(e)sepoolne külg, юридическая сторона дела asja juriidiline külg, художественная сторона спектакля etenduse kunstiline külg, сильные и слабые стороны tugevad ja nõrgad küljed, показная сторона ülek.
väline ~ esinduslik külg, esinduskülg, fassaad, тыльная сторона строя sõj.
rivi tagakülg, наветренная сторона корабля mer.
laeva pealtuulekülg, подветренная сторона mer.
alltuulekülg, leikülg, лицевая сторона parem pool, pealispool, esikülg, väärik, левая сторона vasak ~ pahem külg ~ pool, правая сторона parem külg ~ pool, противная сторона vastaspool, потерпевшая сторона kannatanud ~ kannataja pool, проигравшая сторона kaotaja pool, выигравшая сторона võitja pool, заинтересованная сторона asjast huvitatud ~ asjahuviline pool, враждующие стороны vaenulikud pooled, vaenupooled, конфликтующие стороны tülis olevad pooled, нападающая сторона ründav pool, сторона по делу jur.
pool (kohtuprotsessis), hageleja, protsessija, сторона в договоре, договаривающаяся сторона jur.
lepingupool, тыльная сторона руки käeselg, тыльная сторона стопы pöiaselg, тыльная сторона ножа noaselg, в стороне леса metsa pool, со стороны леса metsa poolt, по одну и другую сторону ~ по обе стороны дороги mõlemal ~ kummalgi pool teed, ветер с восточной стороны tuul on idast ~ ida poolt ~ idakaarest, сторона горизонта ilmakaar, родня со стороны мужа mehepoolsed ~ mehe poolt sugulased, правда на нашей стороне õigus on meil ~ meie poolel, это хорошо с твоей стороны see on sinust ~ sinu poolt kena, показать с хорошей стороны heast küljest näitama, обсудить со всех ~ с разных сторон igakülgselt ~ põhjalikult läbi arutama, идти в другую сторону teisele poole ~ teisale minema, разойтись в разные стороны laiali minema, оглядеться по сторонам ringi vaatama, смотреть во все стороны hoolega ringi vaatama, посмотреть на себя со стороны ülek.
end kõrvalt vaatama, сидеть в стороне eemal istuma, зевать по сторонам kõnek.
ringi vahtima, molutama, бросаться из стороны в сторону visklema, отбросить в сторону kõrvale heitma (ka ülek.
), отозвать кого в сторону keda kõrvale ~ eemale kutsuma, отложить в сторону kõrvale panema, продать ~ сбыть на сторону maha sahkerdama, измениться в плохую сторону halvenema, halba pööret võtma, измениться в лучшую ~ хорошую сторону paranema, paremaks minema;
‣ paik, koht, maa, ala, maanurk, kant; прекрасная сторона kaunis paik ~ maa, родная сторона kodupaik, kodukoht, kodukant, kodunurk, на чужой стороне võõral maal, võõrais paigus, строители были со стороны ehitajad olid mujalt ~ väljastpoolt, прожить много лет на стороне palju aastaid võõrsil elama;
‣ mat. haar, külg; сторона угла nurga haar, прилежащая сторона lähiskülg, сторона поверхности pinnakülg, боковая сторона (1) mat. haar, (2) mäend. külgtugisein;
‣ стороной С → Н (eemalt) mööda; kõrvalteed pidi ~ mööda ~ kaudu; ülek. kaudselt, kaude, kõrvalteid pidi, ääri-veeri; обойти стороной ringiga mööda minema, дождь прошёл стороной vihm läks kõrvalt mööda, узнать стороной что mida kõrvalteid pidi teada saama, завести речь о ком стороной kellest ääri-veeri juttu tegema;
◊ обратная сторона медали medali teine külg ~ pool; держать сторону чью ~ кого kelle poolt olema; брать ~ взять сторону кого kelle poolele asuma, poolt olema; шутки в сторону kõnek. (1) nali naljaks, ilma naljata, (2) aitab naljast; на все четыре стороны ~ стороны kõigi nelja tuule poole; моё дело сторона kõnek. pole minu asi ~ mure, ei puutu minusse, mul pole sellega asja
стравить II 321 Г сов.
→ несов.
стравливать II, стравлять II что‣ mer.
viirama, järele andma (trossi); стравить канат köit järele andma ~ laskma;
‣ välja laskma (auru, õhku); стравить пар auru välja laskma; vrd. травить II
стрела 53 С ж.
неод.
‣ nool (ka joonisel); отравленная стрела mürginool, стрелы Амура ülek.
Amori nooled, прямой как стрела noolsirge, sirge nagu nool;
‣ bot. varb, (õisikut kandev lehtedeta) vars;
‣ tehn. tõus, kõrgus, tipp; nool, poom, konsool; стрела подъёма (kaare) tõus ~ kõrgus, tõusukõrgus, tõstekõrgus, стрела арки ~ дуги ehit. kaare kõrgus, стрела башни torni tipp, стрела крана kraananool, poom, стрела экскаватора ekskavaatori nool ~ poom, стрела конвейера konveieri konsool, грузовая стрела mer. lastipoom, losspoom, стрела провеса el. (juhtme) ripe, ehit. läbiripe, стрела прогиба läbipaine, läbipaindumine;
‣ стрелой С → Н noolena, nagu nool ~ keravälk; лететь ~ нестись ~ мчаться стрелой noolena lendama, nagu tuulispask kihutama
субъект 1 С м.
неод. и од.
filos.
, jur.
, loog.
subjekt (lgv.
alus; kõnek.
ka ülek.
halv.
); субъект и объект познания filos.
tunnetuse subjekt ja objekt, субъект права jur.
õiguse subjekt, субъект преступления jur.
kuriteo subjekt, субъект налога, налоговый субъект maksusubjekt, maksukohustuslane, субъект и предикат суждения loog.
otsustuse subjekt ja predikaat, подозрительный субъект kõnek.
kahtlane kuju ~ subjekt, что это за субъект kõnek.
mis kuju see veel ~ see sihuke on
температурный 126 П temperatuuri-, temperatuuriline; температурный режим temperatuurirežiim, soojusrežiim, температурная шкала temperatuuriskaala, temperatuuriastmik, температурная кривая temperatuurikõver (ka med.
), температурный листок больного haige temperatuurileht, температурный шов ehit.
temperatuurivuuk, температурное равновесие скважины mäend.
puuraugu temperatuuri tasakaal, температурная ступень равновесия mäend.
temperatuuriline tasakaaluaste
тисовый 119‣ П jugapuu-, jugapuust; тисовая аллея jugapuuallee, тисовая кровать jugapuust voodi;
‣ П → С тисовые мн. ч. неод. bot. jugapuulised (Taxaceae)
травить II 321 Г несов.
‣ что mer.
viirama, järele andma, lõdvemaks laskma; травить канат trossi järele andma;
‣ что (õhku, auru vm.) välja laskma; травить пар auru välja laskma;
‣ (безл.) ülek. kõnek. oksele ~ iiveldama ajama, iiveldama, kalu söötma (meremeeste keeles);
‣ что madalk. udu ~ udujuttu ~ käojaani ~ kägu ajama, (kokku) jahvatama ~ luuletama, jahmerdama ~ lobisema; целый вечер травили анекдоты kogu õhtu jahvatati anekdoote
тяговый 119 П tõmbe-, veo-; тяговая сила tõmbejõud, тяговый канат veotross, tõstetross, tõmbetross, veoköis, тяговая цепь veokett, тяговая подстанция el.
veoalajaam
удлинённый 128‣ страд. прич. прош. вр. Г удлинить;
‣ прич. → П pikendatud, pikaks ~ pikemaks tehtud; jätkatud; pikenenud, pikem, pikemaks läinud; piklik; удлинённая дистанция pikem ~ pikendatud (võistlus)rada ~ distants, удлинённый срок pikem ~ pikendatud tähtaeg, удлинённая юбка pikemaks tehtud ~ lastud seelik, удлинённый канат jätkatud tross ~ köis, удлинённое лицо piklik nägu, удлинённый заряд mäend. piklik laeng
удлинить 285a Г сов.
→ несов.
удлинять что, чем, на сколько pikendama, pikaks ~ pikemaks tegema; jätkama; удлинить юбку seelikut pikemaks tegema ~ laskma, удлинить путь teekonda ~ teed pikendama, удлинить сроки ремонта parandustähtaega ~ remonditähtaega pikendama, удлинить канат trossi ~ köit jätkama
узкий 122 П (кр. ф.
узок, узузка, узко, узки и узки; сравн. ст.
уже)‣ kitsas (ka ülek.
), ahas(-), kitsas-; узкая киноплёнка kitsasfilm, узкая улица kitsas tänav, узкие туфли kitsad kingad, узкий круг друзей kitsas sõprade ring ~ sõpruskond, узкая специальность kitsas eriala, узкая кровать kitsas voodi, узкое лицо kitsas nägu, узкие плечи kitsad ~ ahtad õlad, узкие глаза pilusilmad, kitsa lõikega silmad, узкий носок (туфли) terav kinganina, узкая тема ülek.
kitsas teema, узкие гласные lgv kõrged vokaalid, ahasvokaalid, в узком смысле слова (1) sõna kitsamas tähenduses, (2) ülek.
sõna otseses mõttes, узкий морской залив kitsas meresopp, узкий мыс maanina, terav neem;
‣ ülek. kitsarinnaline; piiratud (mõistusega), kitsa ~ piiratud silmaringiga; узкий человек kitsarinnaline inimene, узкий ум piiratud mõistus;
◊ узкое место kitsaskoht; сталкиваться ~ столкнуться ~ встретиться на узкой дорожке kellele teele ette astuma ~ jääma, kellel risti ees olema, purdel kokku põrkama
узловой 120 П sõlm-, sõlme- (ka ülek.
); узловая станция raudt.
, side sõlmjaam, узловая кривая mat.
sõlmjoon, метод узловых напряжений el.
sõlmepingemeetod, узловое письмо aj.
sõlmkiri, узловой вопрос, узловая проблема sõlmküsimus, võtmeküsimus, sõlmprobleem
упрятаться 187 Г сов.
→ несов.
упрятываться kõnek.
end (ära) peitma, peitu pugema; упрятаться под кровать voodi alla peitu pugema, упрятаться в траве end rohu sisse (ära) peitma
уравнение 115 С с.
неод.
‣ (без мн. ч.
) ühtlustamine, võrdsustamine, tasandamine, nivelleerimine; ühtlustumine, võrdsustumine, tasandumine, nivelleerumine; ühtlus, võrdsus; уравнение в правах jur.
õiguslik võrdsustamine;
‣ mat. võrrand; квадратное уравнение ruutvõrrand, линейное уравнение lineaarvõrrand, двучленное уравнение binoomvõrrand, kaheliikmeline võrrand, уравнение времени astr. ajavõrrand, уравнение со многими неизвестными ülek. mitme tundmatuga võrrand
уравнять 255 Г сов.
→ несов.
уравнивать I кого-что с кем-чем, в чём ühtlustama, võrdsustama, võrrutama, võrdseks tegema, nivelleerima; уравнять женщину в правах с мужчиной naisele mehega võrdseid õigusi andma, уравнять концы пояса vöö otsi ühepikkuseks tegema ~ tõmbama
урезать 186 Г сов.
→ несов.
урезать, урезывать‣ что kõnek.
lühemaks ~ ära ~ maha lõikama; урезать рукава käiseid ~ varrukaid lühemaks lõikama;
‣ ülek. kärpima, vähendama, piirama; урезать чьи права kelle õigusi kärpima , урезать статью artiklit ~ kirjutist kärpima, урезать расходы väljaminekuid kärpima ~ piirama, урезать себя в чём oma vajadusi piirama, урезать штаты koosseisu kärpima
утрата 51 С ж.
неод.
‣ (без мн. ч.
) kaotamine, kaotus, minetamine, minetus; kaotsiminek, kadumine; утрата права õiguse kaotus, утрата трудоспособности töövõime kaotus, утрата доверия usalduse kaotus, утрата способности речи kõnevõimetus, утрата теплового ощущения med.
soojatundetus, soojatuimus;
‣ liter. kaotus, kahju; тяжёлая утрата raske ~ ränk kaotus, невосполнимая утрата korvamatu kaotus
ухмылка 72 С ж.
неод.
kõnek.
muie; naeratus; весёлая ухмылка lõbus naeratus, глупая ухмылка totter naeratus, кривая ухмылка viril naeratus ~ muie, добродушная ухмылка heasüdamlik muhelus ~ naeratus, самодовольная ухмылка rahulolev naeratus
ущемить 301 Г сов.
→ несов.
ущемлять‣ что, за что, чем kinni ~ vahele pigistama ~ pitsitama ~ muljuma; ущемить руку дверью kätt ukse vahele jätma;
‣ кого-что kõnek. ülek. valusalt puudutama, riivama, haiget tegema, haavama; ущемить чьё самолюбие kelle enesearmastust valusalt riivama, ущемить чьё достоинство kelle väärikust riivama ~ puudutama;
‣ кого-что ülek. kitsendama, ahistama, pitsitama, õigusi piirama; ущемить интересы кого kelle huve ~ huvisid piirama, ущемить чьи права kelle õigusi piirama ~ kitsendama, он чувствует себя ущемлённым ta tunneb, et tema õigusi on piiratud
фашинный 126 П ehit.
, sõj.
hagu-, haose, fašiin-, fašiini-; фашинная плотина hagutamm, fašiintamm, фашинный дренаж pхll.
hagudrenaaž, fašiindrenaaž, фашинный канат haoseköis, fašiiniköis
философия 89 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ filosoofia (ka ülek.), mõtteteadus (van.); античная философия antiikfilosoofia, марксистская философия marksistlik filosoofia, философия права õigusfilosoofia;
‣ ülek. kõnek. filosofeerimine, targutlemine, mõttetu targutamine, filosofeeritsus; разводить философию, пускаться в философию targutlema, mõttetult targutama, filosofeerima
хворостяной 120 П hagu-, hao-, hagudest; хворостяное сооружение haguehitis, хворостяной канат haguköis
хвостовой 120 П saba-, järel-, lõpp-, taga-, sabamine, sabapoolne, sabaga, sabaosaga; хвостовой канат sabatross, хвостовой вагон sabavagun, хвостовой фонарь (rongi) sabalatern, хвостовое колесо lenn.
sabaratas, хвостовой огонь lenn.
sabatuli, хвостовой плавник zool.
sabauim, хвостовые позвонки anat.
sabalülid, хвостовой чан järeltõrs, хвостовая фракция keem.
lõppfraktsioon, хвостовая часть конвейера konveieri saba, хвостовое оперение самолёта lennukisaba, хвостовая башня abitorn
хозяйский 129 П peremehe-, peremehelik (ka ülek.
); хозяйские права peremeheõigused, хозяйский сын perepoeg, хозяйское отношение к вещам heaperemehelik suhtumine asjadesse, хозяйский тон peremehelik ~ käskiv toon;
◊ дело хозяйское kõnek.
(see on) su (te) oma asi, ise tead (teate)
чреватый 119 П (кр. ф.
чреват, чревата, чревато, чреваты)‣ van.
rase, raske (van.
), kandja; tiine, ramb;
‣ ülek. чем tiine millest, mida kätkev, eostatud (ebameeldiva kohta); kõnek. küllastunud, -rohke, täis mida; чреватая ужасами ночь õudusi täis ~ õudustest tulvil öö, события, чреватые тяжёлыми последствиями raskete tagajärgedega ~ raskeid tagajärgi kaasatoovad sündmused, никто не знает, чем чревато будущее keegi ei tea, mida toob tulevik, прошлая неделя была чревата событиями läinud nädal oli sündmus(te)rohke ~ täis sündmusi
шатунный 126 П tehn.
kepsu-, ühendusvarda-; шатунный подшипник kepsulaager, шатунная кривая kepsukõver
швартовый 119 П mer.
kinnitus-, sildumis-, vaierdus-; швартовый канат kinnitustross, швартовая лебёдка sildumisvints, швартовое устройство haalamisseade, kinnitusseade
ширма 51 С ж.
неод.
‣ sirm, vari, vahesein, säärvant (van.
); разделить ширмой sirmiga eraldama, кровать за ширмой (1) sirmitagune voodi, (2) voodi on sirmi taga;
‣ (без мн. ч.) ülek. vari, kate; за ширмой громких слов kõlavate ~ suurte sõnade varjus, служить ширмой для махинаций tumedatele tegudele katteks olema
шофёрский 129 П autojuhi-, sohvri- (kõnek.
), autojuhtide; шофёрские курсы autojuhikursused, шофёрские права (auto)juhiload, juhiluba, juhipaberid, шофёрская кабина autokabiin
экспоненциальный 126 П mat.
eksponent-, eksponentsiaal-, eksponentsiaalne; экспоненциальная кривая eksponentkõver, экспоненциальное уравнение eksponentvõrrand, экспоненциальная функция eksponentfunktsioon, экспоненциальная зависимость eksponentsiaalsõltuvus, экспоненциальное поглощение keem.
eksponentsiaalne neeldumine
эллиптический I 129 П ellips-, ellipsi(-), elliptiline; эллиптическая рессора tehn.
ellipsvedru, эллиптический цилиндр mat.
elliptiline silinder, эллиптическая кривая mat.
elliptiline joon, эллиптическая функция mat.
elliptiline ~ kaheliperioodiline funktsioon, эллиптические координаты mat.
elliptilised ~ konfokaalsed koordinaadid, эллиптическая туманность astr.
elliptiline udukogu
энциклопедия 89 С ж.
неод.
‣ entsüklopeedia (teaduslik teatmeteos); техническая энциклопедия tehnikaentsüklopeedia, медицинская энциклопедия meditsiinientsüklopeedia, литературная энциклопедия kirjandusentsüklopeedia; военная энциклопедия sõjandusentsüklopeedia;
‣ liter. van. (süstemaatiline) ülevaade; энциклопедия права õigusteaduse ülevaade;
◊ ходячая энциклопедия humor. elav entsüklopeedia
ярус 1 С м.
неод.
‣ rõdu (näit. teatris); ложа второго яруса teise rõdu loož, верхний ярус (койки, нар, кровати) ülemine korrus (koil, naril, voodil);
‣ järk, aste; ярус кладки ehit. müüritise kõrgusjärk, ярус подземной воды geol. põhjaveekorrus, сложить мешки в несколько ярусов kotte virna laduma;
‣ bot., mets. rinne (taimed, mille lehestik on enam-vähem samal kõrgusel); верхний ярус ülarinne, ülemine rinne, нижний ярус alarinne, alumine rinne, травянистый ярус rohurinne, выполняющий ярус täiterinne;
‣ geol. ladejärk;
‣ mäend. alapaneel;
‣ õngejada (põhjaõngede rida)