?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 45 artiklit
благо I 104 С с.
неод.
‣ heaolu, hüvang; для блага человечества inimkonna hüvanguks;
‣ (обычно мн. ч.) hüve; блага жизни eluhüved, земные блага maised hüved;
◊ ни за какие блага ei mingi hinna eest; всех благ! kõnek. kõike head!
брак I 18 С м.
неод.
abielu; групповой брак etn.
rühmaabielu, парный брак etn.
paarabielu, церковный брак kiriklik abielu, гражданский брак tsiviilabielu, неравный брак ebavõrdne abielu, брак по любви armastusabielu, брак по расчёту mõistusabielu, вступить в брак abielluma, abiellu astuma, заключить брак abielu sõlmima, состоять в браке abielus olema, расторгнуть брак abielu lahutama, расторжение брака abielulahutus, свидетельство о браке abielutunnistus, рождённый вне брака vallas-, väljaspool abielu sündinud
вздёрнуть 335a Г сов.
→ несов.
вздёргивать kõnek.
järsult üles(poole) tõmbama; madalk.
võlla ~ oksa tõmbama; на корабле вздёрнули чёрный флаг laeval tõmmati must lipp üles;
◊ вздёрнуть нос nina püsti ajama; вздёрнуть плечами (korraks, närviliselt) õlgu kehitama
вымахать Г сов.
→ несов.
вымахивать kõnek.
‣ 165*a кого-что, из чего (vehkimisega) välja ajama;
‣ 165*b pikaks kasvama ~ viskama; какой ты вымахал küll sa oled pikaks visanud, какие дубы вымахали kus on ikka pikad tammed kasvanud;
‣ 165*a что valusaks vehkima (näit. kätt tööga)
дело 96 С с.
неод.
‣ töö, toiming, tegevus; amet, ala (van.
); дело кипит töö käib ~ keeb, дело спорится töö läheb ~ laabub, дело жизни elutöö, делать своё дело oma tööd tegema, сидеть без дела käed rüpes ~ tegevusetult istuma, он прекрасно знает своё дело ta tunneb oma tööd hästi, знаток своего дела oma ala meister, золотых дел мастер kullassepp(meister), часовых дел мастер kellassepp(meister);
‣ asi; защита отечества является делом всего народа isamaa kaitse on kogu rahva asi, частное дело eraasi, это не твоё дело kõnek. see pole sinu asi, по делам службы ~ по служебным делам ametiasjus, ему до всего дело tal on kõigega asja ~ pistmist, в чём дело? kõnek. milles asi on? суть дела asja tuum, у меня к тебе дело mul on sinu juurde asja, дело вкуса maitseasi, делo привычки harjumuse asi, а мне какое дело! kõnek. mis (see) minu asi (on), говорить дело asjalikku juttu rääkima, министерство иностранных дел välisministeerium;
‣ jur. juurdlusasi, süüasi, kohtuasi, (kohtu)protsess; toimik, akt; уголовное дело kriminaalasi, разбирать дело süüasja arutama, возбудить дело kohtuasja algatama, громкое ~ скандальное дело kärarikas protsess, личное дело isikutoimik, приложить к делу toimikusse lisama, завести дело на кого kelle toimikut avama;
‣ lugu, asjalugu, sündmus, juhtum; как дела? kuidas käsi käib ~ käbarad käivad? kuidas lugu on? дело было вечером see (lugu) juhtus õhtul;
‣ (без мн. ч.) üritus, õpetus, ideed; дело мира rahuüritus, продолжать дело Ленина Lenini üritust jätkama;
‣ tegu; совершать благородные дела üllaid ~ õilsaid tegusid tegema, не на словах, а на деле mitte sõnade, vaid tegudega;
‣ (без мн. ч.) -asjandus, -ndus; горное дело mäendus, военное дело sõjandus, sõjaasjandus;
‣ van. äri, ettevõte; дело процветает äri õitseb, выгодное дело tulus äri, закрыть своё дело äri lõpetama, ettevõtet sulgema;
‣ van. heitlus, taplus; жаркое дело äge heitlus;
◊ дело в шляпе kõnek. asi vask ~ ants ~ tahe; (моё, твоё, его...) дело маленькое ~ десятое kõnek. mis (mul, sul, temal...) sellest, minusse (sinusse, temasse...) see ei puutu; дело не станет за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ei jää; дело чьих рук kelle kätetöö; чьё дело сторона kõnek. kellel pole asja millega; дело табак kõnek. asi on sant, lugu on täbar; и делу конец kõnek. ja asi vask ~ ants, ja lool lõpp; (это) гиблое ~ мёртвое дело sellest ei tule midagi välja ~ ei tule head nahka; плохо дело asjad on halvad, lugu on sant; то ли дело hoopis teine asi; не твоего (вашего...) ума дело kõnek. (1) see pole sinu (teie...) asi, (2) see pole lapse asi; дело молодое noore inimese asi; по сути дела tegelikult, sisuliselt; (это) не дело kõnek. nii ei kõlba; на (самом) деле tegelikult; в самом деле tõepoolest, tõesti, tõega; между делом kõnek. töö kõrvalt, töö vahel, tööst vabal ajal; (быть) не у дел erru lastud ~ tegevusest eemale tõrjutud olema; первым делом kõnek. kõigepealt, eelkõige, ennekõike; то и дело aina, aiva, järjest, üha
деньги 74 (дат. п. мн. ч.
деньгам, твор. п.
деньгами, предл. п.
о деньгах) С неод.
(без ед. ч.
) raha; бумажные деньги paberraha, мелкие деньги peenraha, наличными деньгами sularahas, держать деньги в кубышке raha sukasääres hoidma;
◊ денег куры не клюют у кого kõnek.
kellel on raha nagu raba; ни за какие деньги kõnek.
mitte mingi hinna eest
заподозрить 269a (повел. накл.
заподозри) Г сов.
→ несов.
заподазривать‣ кого, в чём, что kahtlustama (hakkama); его заподозрили в краже teda kahtlustati varguses, заподозрить обман pettust oletama;
‣ что van. milles kahtlema, mida kahtlaseks pidama; заподозрить чью правдивость kelle siiruses kahtlema lööma
идти 371 Г несов.
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф.
, без доп.
minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek.
põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek.
palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
изложение 115 С с.
неод.
‣ (без мн. ч.
) esitus, esitamine, edasiandmine; esitusviis, sõnastus; изложение теории teooria esitus, изложение своих взглядов oma seisukohtade esitamine, ясное изложение selge esitusviis, запутанное изложение segane sõnastus, изложение содержания статьи artikli sisu refereering, краткое изложение lühikokkuvõte;
‣ (kirjalik) ümberjutustus
какой 123 М м.
(какая, какое, какие)‣ missugune, milline; kõnek.
mingi(sugune); mis; kui; какую книгу вы хотите? millist raamatut te soovite? какой негодяй! milline ~ missugune lurjus ~ lontrus! какое счастье! milline õnn! какой ни на есть kõnek.
olgu milline tahes, какое сегодня число? mitmes täna on? mis kuupäev täna on? какой он знаток mis asjatundja tema on, не ахти ~ не бог весть какой kõnek.
pole teab mis, ни в какую ei mingil juhul, какой он добрый! kui hea ~ lahke ta on!
‣ М → Н какое kõnek. või veel, hoopiski mitte, vastupidi; он согласен? какое! и слышать не хочет on ta nõus? vastupidi, ta ei taha sellest kuuldagi, какое там! hoopiski mitte! mida ~ või veel!
капля 65 С ж.
неод.
‣ tilk, piisk, tiba; капли росы kastetilgad, капли дождя, дождевые капли vihmapiisad, капли пота на лбу higipiisad laubal, капля долбит камень tilkki uuristab kivi, капля по капле tilkhaaval, piiskhaaval, наливать по капле tilgutama, выпить до капли tilgatu(ma)ks jooma;
‣ капли мн. ч. (arstimi)tilgad; глазные капли silmatilgad, капли от кашля köhatilgad, закапать капли tilgutama;
‣ (без мн. ч.) ülek. kõnek. raas, iva, kübe; в нём нет ни капли совести tal pole südametunnistuse raasugi, tal pole põrmugi südametunnistust;
‣ С → Н каплю veidi, ivake, kübeke;
◊ капля в море piisake meres; (он) капли в рот не берёт kõnek. ta ei võta (mitte) tilkagi suhu; до последней капли крови kõrgst. viimase veretilgani; (похожи) как две капли воды (sarnased) nagu kaks tilka vett
коврижка 73 С ж.
неод.
‣ (mee)präänik;
‣ dem. pätsik (ümmargune väike leivapäts);
◊ ни за какие коврижки kõnek. ei mingi hinna eest, eluilmaski (mitte)
кража 76 С ж.
неод.
vargus, jur.
salajane vargus; кража со взломом murdvargus, мелкая кража pisivargus, совершить кражу varastama, vargust toime panema, уличить кого в краже keda varguselt tabama
крайне Н äärmiselt, üli-, ülimalt, ülimal määral, (üli)väga; крайне важно ülitähtis, äärmiselt tähtis, я крайне удивлён olen väga ~ ülimalt imestunud, крайне необходимо ülimalt ~ ülimal määral vajalik, hädavajalik, on hädasti tarvis, крайне утомительно üliväsitav
крапать Г несов.
‣ 164b, 195b tibama, tibutama, piisutama, piserdama; дождь крапает ~ краплет tibutab vihma;
‣ 164a, 195a что tähnima, trähnima, tähni(s)tama, tähniliseks ~ trähniliseks tegema
краткий 122 П (кр. ф.
краток, кратка, кратко, кратки; сравн. ст.
кратче, превосх. ст.
кратчайший 124) lühike, lühi-; краткий обзор lühiülevaade, краткое содержание lühike sisu(kokkuvõte), sisu lühikokkuvõte, краткий курс lühikursus, краткий гласный lgv.
lühike täishäälik ~ vokaal, краткие формы прилагательных omadussõnade lühivormid, краткое сообщение lühiteade, napisõnaline teade, кратчайшим путём lühimat teed, буду краток teen lühidalt, и краткое vene й-tähe nimi , краткий словарь väike sõnaraamat ~ sõnastik, в кратчайший срок nii kiiresti kui võimalik
лезть 354 Г несов.
‣ на что, во что, подо что, через что, по чему (sisse, üles, alla, peale) ronima ~ pugema; лезть на дерево puu otsa ronima, лезть на гору mäkke ronima, лезть в окно aknast sisse ronima, лезть в воду kõnek.
vette ronima, лезть под стол laua alla ronima ~ pugema;
‣ во что kõnek. käsipidi minema, kätt pistma kuhu; он лезет в карман и достаёт пачку сигарет ta pistab käe taskusse ja võtab sigaretipaki, лезть в аптечку rohukapi kallale minema;
‣ на что, во что, из чего kõnek. tükkima, tikkuma, tungima, laskuma; лезть в драку kaklusse tükkima, лезть не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima, волосы лезут на глаза juuksed tikuvad silmadele, пыль лезет в нос и в глаза tolm tungib ninna ja silmadesse, лопух лезет из густой травы takjas ajab end paksust rohust üles;
‣ к кому, с чем kõnek. tüütama keda, peale käima kellele; не лезь к ней с пустяками ära tüüta teda tühiste asjadega;
‣ куда kõnek. trügima kelleks; лезть в начальники ülemuseks trügima;
‣ на кого-что, во что, без доп. kõnek. (selga, jalga, pähe, sisse) mahtuma ~ minema; сапог не лезет на ногу saabas ei lähe jalga, книги не лезут в портфель raamatud ei mahu portfelli;
‣ kõnek. välja langema ~ tulema (karvkatte, harjaste vm. kohta);
◊ лезть ~ полезть в бутылку kõnek. (asjatult) ägestuma ~ vihastuma; лезть в душу кому kõnek. (1) hinge ligi pugema kellele, (2) kelle hinges sorima; лезть в петлю kõnek. pead silmusesse pistma; из кожи ~ из шкуры (вон) лезть kõnek. kas või nahast välja pugema; лезть ~ полезть на рожон kõnek. peadpidi tulle jooksma; лезть ~ полезть на стену ~ на стенку madalk. raevu sattuma, marru minema; лезть в глаза ~ на глаза kõnek. (1) silma alla tikkuma, (2) silma torkama; ни в какие ворота не лезет kõnek. (see) ei kõlba enam (mitte) kuhugi, (see) ületab juba kõik piirid; не лезет в горло ~ в рот ~ в глотку kõnek. ei lähe suu sisse(gi); за словом в карман не лезет ~ не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud, ei jää vastust võlgu; у кого глаза на лоб лезут ~ полезли madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; vrd. лазить
мрак 18 С м.
неод.
(без мн. ч.
) pimedus, ülek. ka süngus; во мраке ночи ööpimeduses, мрак невежества vaimupimedus, harimatus, мрак на душе sünge ~ must meeleolu, äng, rusutus;
◊ что покрыто мраком неизвестности mis on maetud saladuskatte alla
наслаждение 115 С с.
неод.
nauding, nautimine, mõnu; предаваться наслаждениям naudinguile anduma, nautima, слушать с наслаждением mõnuga kuulama, доставлять наслаждение mõnu pakkuma, какое наслаждение! milline õndsus ~ mõnu! испытать наслаждение творчеством loomisrõõmu tundma, наслаждение музыкой rõõm muusikast
нахальство 94 С с.
неод.
(без мн. ч.
) kõnek.
häbematus, jultumus, ülbus; он ещё имеет нахальство возражать tal on veel jultumust vastu vaielda, какое нахальство! kus on alles häbematus!
начертание 115 С с.
неод.
‣ (без мн. ч.
) visandamine, kavandamine;
‣ (välis)kuju, kirjapilt; visand, peajooned; начертания букв tähtede kuju ~ kirjapilt, краткое начертание археологии van. arheoloogia peajooned
обвинение 115 С с.
неод.
‣ süüdistus (ka jur.
), süüdistamine; тяжкое обвинение liter.
ränk süüdistus, необоснованное обвинение põhjendamatu süüdistus, публичное обвинение avalik süüdistus, предъявить обвинение кому в чём kellele milles süüdistust esitama, отказаться от обвинения süüdistusest loobuma, снять обвинение süüdistust tühistama, выдвинуть обвинение süüdistama, обвинение в нарушении порядка süüdistamine korrarikkumises, его судили по обвинению в краже tema üle mõisteti kohut varguse ~ vargussüü eest;
‣ (без мн. ч.) jur. süüdistav pool; свидетели обвинения süüdistava poole tunnistajad, süüdistuse tunnistajad
отнести 365 Г сов.
→ несов.
относить‣ что, кому, куда (ära, kõrvale, eemale) viima ~ kandma; отнести продукты в погреб toidukraami keldrisse viima, отнести письмо на почту kirja posti viima, отнести руку в сторону kätt kõrvale viima ~ sirutama, отнести забор на метр к дороге aeda ~ tara meetri võrra tee poole nihutama, лодку отнесло течением на середину реки vool on paadi jõe keskele kandnud;
‣ кого-что к кому-чему ülek. arvama, pidama; отнести рукопись к XV веку käsikirja XV sajandil kirjutatuks pidama ~ XV sajandisse arvama, отнести к ведению министерства ministeeriumi võimkonda arvama, отнести к числу слабых nõrkade hulka arvama, отнести к исключениям erandiks pidama, erandite hulka arvama;
‣ что, на какое время üle viima ~ kandma, edasi lükkama; отнести экзамен на осень eksamit sügise peale viima ~ sügiseks lükkama;
‣ что madalk. maha raiuma, otsast lööma;
◊ отнести ~ относить за счёт ~ на счёт кого-чего kelle-mille arvele panema
перемазаться 186 Г сов.
→ несов.
перемазываться чем, в чём kõnek.
end üleni ära ~ kokku määrima ~ mäkerdama; перемазаться в краске end värviga üleni ära määrima
плавать 164b Г несов.
‣ ujuma (ei viita ühesuunalisusele), ülek. ka hõljuma; плавать кролем krooli ujuma, плавать на спине selili ujuma;
‣ vee peal püsima, ujuma; дерево плавает puu püsib vee peal ~ ujub;
‣ на чём laevaga sõitma; кем, на чём kõnek. kellena merd sõitma, merel käima; meresõitu ~ mereretke tegema; purjetama, seilama; плавать на корабле laevaga sõitma, плавать матросом madrusena merd sõitma;
‣ ülek. kõnek. kobamisi vastama, vastustes ebakindel olema; плавать на экзамене eksamil kobamisi vastama;
◊ мелко плавает кто kõnek. (1) kelle tiivad ei kanna, (2) kes on liiga väike vend ~ liiga pisike putukas ~ vilets vennike; vrd. плыть
пойти 374 Г сов.
‣ куда, откуда, с инф.
, без доп.
minema (hakkama) (sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); пойти навстречу kellele vastu minema ~ tulema, пойти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma ~ sammu pidama hakkama (ka ülek.
), пойти грудью ~ напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок пошёл laps sai jalad alla ~ hakkas käima, пойти на вёслах aerutama (hakkama), пойти на парусах purjetama ~ seilama (hakkama), пойти на охоту jahile minema, пойти на войну sõtta minema, поезд пойдёт утром rong läheb ~ väljub hommikul, на реке пошёл лёд jõel hakkas jää minema ~ algas jääminek, кирпич пошёл на стройку tellised läksid ~ saadeti ehitusele, пойти ко дну põhja minema (ka ülek.
), пойти в гору (1) mäkke minema ~ viima, (2) ülek.
ülesmäge minema, дорога пошла лесом tee keeras metsa, пошла молва kuulujutud hakkasid käima ~ läksid liikvele ~ lahti, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ lapiliseks, мороз пошёл по телу külmajudin ~ külm juga käis üle ihu, кровь пошла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы пошёл дым korstnast hakkas suitsu tulema ~ tõusma, от печки пошло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, пойти в университет ülikooli astuma ~ õppima minema, пойти за кого kellele mehele minema, пойти в продажу müügile minema, этот товар не пойдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, пойти в починку parandusse minema, пойти в обработку töötlusse ~ ümbertöötlusse ~ ümbertöötamisele minema, пойти в ~ на лом vanarauaks minema, пойти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, пойти на уступки järele andma, пойти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, пойти на сделку tehingut tegema, пойти на жертвы ohvreid tooma, пойти на самопожертвование end ohverdama, пойти на риск riskima, riskile välja minema, пойти на предательство reetmisteele minema ~ asuma, пойти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт пошёл на посадку lennuk hakkas maanduma ~ alustas maandumist ~ läks maandele, пойти на убыль kahanema, пойти на подъём tõusuteed minema, пойти в пляс tantsu lööma ~ vihtuma hakkama;
‣ toimima ~ toimuma ~ olema hakkama; часы пошли точно kell hakkas täpselt käima, пошли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре пошёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился -- и пошли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя пошли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба пошли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma ~ kasvama, картофель пошёл в ботву kartul kasvas pealsesse ~ kasvatas ainult pealseid, дело пошло к концу asi hakkas lahenema ~ lõpule jõudma, мальчику пошёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди пошли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;
‣ kõnek. edenema, laabuma; дело пошло на лад asi hakkas laabuma, всё пошло к лучшему kõik liikus paremuse poole, пойти на выздоровление paranema hakkama;
‣ кому, к чему sobima; ей не пойдёт этот цвет see värv talle ei sobi ~ ei lähe;
‣ на кого-что kuluma, minema; на книги пойдёт много денег raamatute peale läheb ~ kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma ~ minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;
‣ sadama; пошёл дождь vihma hakkas sadama, пошёл снег hakkas lund tulema ~ sadama, пошёл град tuleb ~ tuli rahet;
‣ чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); пойти конём ratsuga käima, пойти с туза ässaga käima, ässa välja käima;
‣ в кого с С мн. ч. kelleks hakkama ~ saama; пойти в артисты näitlejaks hakkama, пойти в няни lapsehoidjaks ~ last hoidma hakkama;
‣ в кого kelle sarnaseks ~ kellesse minema; пойти в отца isasse minema;
‣ на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);
‣ пошёл, пошла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; пошёл вон! madalk. käi minema!;
‣ с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); пошли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как пошло трясти kus nüüd hakkas raputama, и пошёл, и пошёл küll alles ~ kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama;
◊ пойти ~ идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema; пойти ~ идти на пользу kasuks tulema; пойти далеко (elus) kaugele jõudma; пойти ~ идти по стопам кого kelle jälgedes minema ~ astuma ~ käima; пойти ~ идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma; пойти по миру kerjakeppi kätte võtma; пойти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama); пойти ~ идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema; пойти ~ идти с молотка haamri alla minema; пошла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti; если (уж) на то пошло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on; всё пойдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast ~ kuradile
попасться 356 Г сов.
→ несов.
попадаться‣ во что, кому, без доп.
kõnek.
(vastu, ette, kätte) sattuma ~ juhtuma, olema juhtuma, leiduma, esinema, pihku puutuma; попасться в сеть võrku sattuma (ka ülek.
), попадись он мне kui ma ta vaid kätte saaks, kui ta mu silma alla satuks, попалась интересная книга sattus ette ~ kätte huvitav raamat, попасться ему на лестнице talle trepil vastu juhtuma, сосед попался словоохотливый naabriks juhtus jutukas inimene, naaber juhtus olema jutukas;
‣ в чём, на чём, кому-чему sisse kukkuma, vahele jääma; попасться на краже vargusega sisse kukkuma, попасться сторожу valvuri juures vahele jääma;
◊ попасться ~ попадаться на глаза кому kelle silma puutuma ~ hakkama; попасться ~ попадаться на удочку к кому, кому kõnek. kelle õnge sattuma ~ minema ~ hakkama, kellel ennast õnge võtta laskma; первый попавшийся esimene vastutulija ~ ettejuhtuja
рассесться I 353 Г сов.
→ несов.
рассаживаться‣ (без 1 и 2 л. ед. ч.
) (iste)kohti sisse võtma, kohtadele istuma; дети расселись по партам lapsed istusid pinkidesse ~ kohtadele;
‣ (без несов.) kõnek. halv. laiutama, lösutama; рассесться на диване diivanil laiutama, рассесться в кресле tugitoolis lösutama
свидетельство 94 С с.
неод.
tunnistus, tõend; свидетельство о браке abielutunnistus, свидетельство о рождении sünnitunnistus, свидетельство о смерти surmatunnistus, приписное свидетельство sõj.
arvelevõtmistunnistus, авторское свидетельство autoritunnistus, племенное свидетельство tõutunnistus, по свидетельству очевидцев pealtnägijate tunnistuse järgi, неоспоримое свидетельство чего mille vaieldamatu tõend, исторические свидетельства ajalootõendid, ajaloofaktid, свидетельство на звание капитана mer.
kaptenidiplom, мерительное свидетельство mer.
mõõdukiri, свидетельство о повреждении mer.
avariisertifikaat, выдать кому свидетельство о чём kellele mille kohta tõendit andma, kellele missugust tunnistust andma
свидетельствовать Г несов.
‣ 171b о чём, без доп.
tõendama, tunnistust andma, tunnistama; успехи свидетельствуют о мощи страны edu tõendab riigi võimsust ~ annab tõendust riigi võimsusest, свидетельствовать в суде kohtus tunnistust andma, свидетельствовать в суде по делу о краже kohtus varguseasjas tunnistust andma ~ tunnistaja olema;
‣ 171a что tõestama; свидетельствовать подпись allkirja tõestama;
‣ 171a кого-что van. läbi vaatama (näit. haiget)
сокровище 108 С с.
неод.
(обычно мн. ч.
) aare (ülek.
ka inimese kohta), aarded, kallisvara (ka ülek.
); драгоценные сокровища aarded, несметные сокровища loendamatud aarded, arvutu ~ arvamatu rikkus, музейные сокровища muuseumirikkused, muuseumiaarded, muuseumivaramu, умственные сокровища vaimne vara ~ rikkus, сокровища культуры kultuuriaarded, сокровища искусства kunstiaarded, сокровища науки teaduse kullafond, сокровища русского зодчества vene (puu)arhitektuuri kullafond, сокровища души hingerikkus, hingeüllus, hingesoojus, südameheadus, сокровище моё kõnek.
sa mu aare ~ kullatükk ~ varandus ~ silmatera;
◊ ни за какие сокровища kõnek.
ei mingi ~ mitte mingi hinna eest, ka kuldraha eest mitte
состоять 258 Г несов.
‣ из кого-чего koosnema; семья состоит из четырёх человек perekonnas on neli inimest, состоящий из двух частей kaheosaline;
‣ в чём seisnema, seisma; в чём состоят обязанности кого milles seisnevad ~ seisavad ~ missugused on kelle kohustused, ошибка состоит в том, что... viga seisab ~ on selles, et...;
‣ кем-чем, при ком-чём, в чём, на чём, где olema; состоять на учёте arvel olema, состоять под судом kohtu all olema, состоять в браке abielus olema, состоять в родстве ~ в родственных отношениях с кем kellega sugulane ~ suguluses olema, состоять в переписке с кем kellega kirjavahetuses olema ~ kirjavahetust pidama, состоять в комсомоле komsomolis olema, komsomoli liige olema, состоять в долж ности заведующего juhataja ametikohal olema, состоять на чьём иждивении kelle ülal pidada ~ ülalpidamisel olema
соучаствовать 171b Г несов.
в чём kaasosaline ~ kaastegev olema, osa võtma, osalema; соучаствовать в краже varguses kaasosaline olema
сравнение 115 С с.
неод.
võrdlemine, võrdlus (ka mat.
, lgv.
); mat.
kongruents; lgv.
kompareerimine, komparatsioon; сравнение языков keelte võrdlemine, неожиданные сравнения ootamatud võrdlused, по сравнению, в сравнении с кем-чем kellega-millega võrreldes, сравнения нет ~ не может быть, не поддаётся никакому сравнению с кем-чем ei saa kellega-millega võrreldagi, ei ole kellega-millega võrreldavgi, не идёт ни в какое сравнение võrdlemisest ei saa juttugi olla, степени сравнения lgv.
võrded, võrdlusastmed
страсть II 91 С ж.
неод.
madalk.
‣ jubedus, õudus, kohutavus, hirm, jubedustunne, õud, õõv; он натерпелся страстей ta sai küll ja küll hirmu tunda;
‣ (обычно мн. ч.) hirmulugu, õuduslugu; какие страсти ты рассказываешь mis jubedusi ~ õudusi sa räägid
там Н
‣ seal; там темно seal on pime, то тут, то там kord siin, kord seal, и тут и там siin ja seal, kõikjal, mitmel pool;
‣ kõnek. siis; там посмотрим, что делать küll pärast ~ eks siis vaatame, mida teha;
‣ Н → частица kõnek. mis; что там ни говори, он прав mis seal rääkida, tal on õigus, куда там kus sa sellega, какое там отлично mis hästi see on, что бы там ни было mis ka ei oleks;
◊ одна нога здесь, другая там kõnek. kähku ja kärmesti, nagu välk, tulisi jalu, tulistjalu
травля 65 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ jah. ajujaht, aju, klaperjaht; puretamine, puretus, pureda laskmine, kallaleässitamine, kallaleässitus;
‣ ülek. kõnek. tagakiusamine; нести травлю на кого , подвергать травле кого keda taga kiusama, подвергаться травле tagakiusatav olema
тут I Н kõnek.
‣ siin; тут темно siin on pime, то тут, то там kord siin, kord seal, тут и там siin ja seal, siin-seal;
‣ samas, kohe; siis; снег тут же растаял lumi sulas samas ~ kohe, он тут же вернулся ta tuli kohe ~ samas tagasi, кто тут нам помог kes meid siis aitas, как тут быть? mida siis teha?, kuidas toimida?;
‣ Н → частица siin; чем тут поможешь? kuidas siin aidata?, mis siin aitab?, millega siin aidata saab?, нечего тут спорить pole siin midagi vaielda, какое тут любит mis armastusest siin saab juttu olla, я тут ни при чём mina ei puutu asjasse, mul pole selle asjaga mingit pistmist;
◊ и всё тут kõnek. ja ongi kõik ~ kogu lugu; тут как тут kõnek. kohal nagu vana viieline ~ viis kopikat
увечить 271b Г несов.
кого-что vigastama (ka ülek.
), (keha)vigastusi tekitama, vigaseks ~ sandiks tegema, sandistama; увечить руку kätt vigastama, увечить кого в драке kellele kakluses kehavigastusi tekitama, увечить себя end sandiks tegema, увечить трактор traktorit lõhkuma; vrd.
изувечить
устроиться 268 Г сов.
→ несов.
устраиваться‣ joonde ~ korda minema ~ saama; hakkama saama; всё устроилось хорошо kõik sai korda ~ lahenes hästi, дело устроилось asi on joones ~ korras ~ jut(t)is (kõnek.
);
‣ end sisse seadma, oma elu ~ asju korda saama ~ korraldama; хорошо устроиться в новой квартире end uues korteris hästi sisse seadma, удобно устроиться в кресле end tugitooli mugavasti istuma ~ sisse seadma, устроиться спать end magama ~ unele seadma ~ sättima;
‣ кем, куда, где endale kohta leidma ~ saama; устроиться на работу tööle asuma, tööd leidma ~ saama, устроиться в гостинице hotelli ~ võõrastemajja kohta saama, устроиться на ночлег öömajale saama ~ jääma, устроиться сторожем valvurina tööle asuma, valvurikohta saama
утвердить 292 Г сов.
→ несов.
утверждать‣ кого-что kinnitama, sanktsioneerima; утвердить план работы tööplaani kinnitama, утвердить повестку дня päevakorda kinnitama, утвердить бюджет eelarvet kinnitama, утвердить в должности директора direktori ametikohale ~ ametisse kinnitama, утвердить к печати trükkida lubama, утвердить приговор kohtuotsust kinnitama ~ sanktsioneerima;
‣ что kindlustama; утвердить своё положение oma olukorda kindlustama, утвердить своё господство oma ülekaalu ~ (üle)võimu kindlustama, утвердить за кем какое право kellele missugust õigust kindlustama ~ tagama ~ andma;
‣ кого в чём van. (lõplikult) veenma, uskuma panema; утвердить кого в мысли keda milles veenma, mida uskuma panema
утонуть 339b Г сов.
в чём, без доп.
(ära) uppuma (ka ülek.
), põhja vajuma ~ minema; корабль утонул laev uppus ~ läks põhja, ведро утонуло pang läks põhja, ребёнок может утонуть laps võib ära uppuda, утонуть в работе töösse uppuma, утонуть в подушах patjadesse ~ padjusse uppuma ~ vajuma, утонуть по пояс в снегу vööst saadik ~ vööni lumme vajuma, всё утонуло во мраке kõik uppus ~ mattus pimedusse, я утону в твоём халате kõnek.
ma upun sinu kitli sisse ära, утонуть в долгах kõnek.
üle pea võlgades olema; vrd.
тонуть
число 100 С с.
неод.
‣ arv (ka mat.
), number; абсолютное число absoluutarv, относительное число suhtarv, положительное число positiivne arv, отрицательное число negatiivne arv, приближённое число ligikaudne arv, массовое число massiarv, октановое число oktaaniarv (bensiinil), действительное ~ вещественное число reaalarv, двоичное число kahendarv, binaararv, мнимое число imaginaararv, нечётное число paaritu arv, чётное число paarisarv, несоизмеримые числа ühismõõduta arvud, простое число algarv, целое число täisarv, дробное число murdarv, число оборотов (1) pöörete arv, (2) pöörlemiskiirus, атомное число füüs.
, keem.
aatomnumber, единственное число lgv.
ainsus, singular, множественное число lgv.
mitmus, pluural, двойственное число lgv.
duaal, kaksus;
‣ kuupäev; какое сегодня число? mitmes (kuupäev) täna on?, пятого числа viiendal (kuupäeval), в первых числах мая mai(kuu) esimestel päevadel;
‣ hulk; большое число людей suur hulk inimesi, в большом числе suurel hulgal, без числа arvutu ~ määratu hulk, отряд числом в двадцать человек kahekümnemeheline ~ kahekümneline salk, относить кого к числу своих друзей keda oma sõprade hulka arvama, быть в числе присутствующих kohalolijate ~ kohalviibijate ~ kohalviibivate hulgas olema, malnitsema, в том числе sealhulgas;
◊ числа нет ~ несть числа кому-чему arvutul hulgal, millel pole otsa ega äärt; по первое число попадёт ~ достанется кому kõnek. kes saab nii et kõliseb ~ laksub, kes saab nii, et ei mäleta, kui vana ta on; задним числом takkajärele, tagantjärele
шаг 20 (ед. ч. род. п.
шага и шагу, предл. п.
о шаге, на шагу) С м.
неод.
samm (ka ülek.
; ka tehn.
); твёрдый ~ уверенный шаг kindel samm, мерный шаг mõõdetud ~ ühtlane samm, строевой шаг rivisamm, походный шаг rännakusamm, первые шаги esimesed sammud (ka ülek.
), скользящий шаг liuglev ~ libisev ~ sujuv ~ kerge samm, liugsamm, sport luisksamm, высокий шаг sport põlvetõstesamm, jalatõstesamm, переменный шаг (1) sport jalavahetussamm, (2) mas.
muutuv samm, шаг на носках sport päkksamm, шаг с поворотом sport pöördsamm, шаг на месте paigalsamm, бросковый шаг sport viskesamm, шаг вперёд (1) samm ette, (2) ülek.
samm edasi, шире шаг! pikem samm! реже шаг! harvem samm! короче шаг! lühem samm! решительный шаг otsustav ~ otsusekindel samm ~ tegu, большими шагами pikkade sammudega, необдуманный шаг mõtlematu samm ~ tegu, рискованный шаг riskantne ~ ohtlik samm, riskisamm, ложный шаг väärsamm, eksisamm, шаг передвижки tehn.
nihutussamm, nihkesamm, шаг между зубьями hambasamm (saehammaste vahekaugus), шаг резьбы tehn.
keermesamm, шаг подновки mets.
lõikesamm (vaigutusel), шаг обмотки el.
mähisesamm, шаг винта lenn.
propelleri samm, mer.
sõukruvi samm, мелким шагом väikeste sammudega, tippides, tipsides, размашистым шагом hoogsal sammul, hoogsa sammuga, ускоренным шагом kiirsammul, kiirel sammul, kiire sammuga, с каждым шагом iga sammuga, в двух шагах от чего paari ~ kahe sammu kaugusel millest (ka ülek.
), шаг к лучшему samm paremuse poole, ехать шагом sammu sõitma, ускорить шаг sammu kiirendama, прибавить шагу sammu lisama, замедлить ~ сбавить шаг sammu aeglustama, печатать ~ отбивать ~ чеканить шаг (uljalt täpset) rivisammu lööma ~ raiuma, marssima, сделать шаг влево (ühte) sammu vasakule tegema ~ astuma, отступить на шаг sammu võrra taganema ~ tagasi astuma, услышать чьи шаги kelle samme kuulma, отмерить шагами sammudega (välja) mõõtma, совершить какой шаг missugust sammu tegema, пойти на какой шаг mille peale välja minema, предпринять какие шаги missuguseid samme astuma ~ meetmeid võtma;
◊ шаг за шагом samm-sammult, sammhaaval, järk-järgult; на каждом шагу igal sammul; держать шаг taktsammu käima, (takt)sammu pidama; не давать ~ дать шагу сделать ~ ступить кому kellel mitte sammugi astuda laskma, keda käsist-jalust siduma; шагу нельзя ступить (1) ei tohi ~ ei või sammugi teha ~ astuda, (2) без кого-чего kelleta-milleta ei oska ~ ei saa ~ ei suuda sammugi teha ~ astuda; шагу негде ступить pole jalatäitki ruumi, pole kohta, kuhu jalga toetada; ни на шаг не отставать от кого-чего kellest-millest mitte sammugi maha jääma; ни на шаг ~ ни шагу без кого-чего kelleta-milleta mitte sammugi tegema, mitte sammugi teha ~ astuda oskama ~ saama; с первого шага jalamaid, korrapealt, otsekohe, hoobilt; идти семимильными ~ гигантскими шагами seitsme penikoorma sammudega minema ~ astuma; черепашьим шагом teosammul, kilpkonnatempoga; ни шагу к кому, куда kelle juurde v kuhu mitte üks samm, mitte jalgagi tõstma kuhu; ни шагу не сделать ~ не предпринять для кого-чего kelle-mille jaoks ~ heaks mitte sammugi tegema ~ astuma; ни на шаг не отступать, не отходить mitte sammugi ~ mitte üht jalatäitki (maad) taganema; ни на шаг не продвинуться mitte üks samm edasi nihkuma; направить ~ направлять свои шаги куда kuhu oma samme seadma
шиш 29 С м.
неод.
madalk.
trääs; показать шиш trääsa näitama;
◊ шиш с маслом (получить ~ дать) madalk.
säh sulle kooki moosiga, millest tuleb ~ tuli suu puhtaks pühkida, mitte kui midagi saama; ни шиша madalk.
tuhkagi, kübetki, õhkagi, miskitki; на какие шиши (жить, приобретать) madalk.
mis rahade eest