[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit
взвод II 1 С м. неод. (без мн. ч.) vinnastamine, vinnatõmbamine; взвод курка (relva) vinnastamine, (püssi)kuke vinnatõmbamine, держать пистолет на боевом взводе püstolit vinnas hoidma, поставить на предохранительный взвод kaitsevinnastama;
◊ (быть) на взводе kõnek. (1) pingul olema, (2) auru all olema
◊ (быть) на взводе kõnek. (1) pingul olema, (2) auru all olema
грань 90 С ж. неод. piir, raja (ka ülek.); serv; mat. tahk; kant; грань куба kuubi tahk, перейти грань приличия viisakuse piiri ületama, на грани двух веков sajandite piiril, sajandirajal, на грани жизни и смерти elu ja surma piiril
курка род. п. ед. ч. С курок
курс 1 С м. неод.
‣ kurss (suund; maj. väärtpaberite börsihind; ka ülek.); встречный курс mer. vastaskurss, посадочный курс lenn. maandumiskurss, политический курс poliitika suund ~ kurss, курс следования liikumissuund, kurss, прокладывать курс kurssi võtma ~ seadma, следовать каким курсом millisel kursil sõitma ~ olema ~ liikuma, лечь ~ ложиться на курс kursile asuma, взять курс на что millele, kuhu suunda ~ kurssi võtma, suunduma, взять курс на юг kurssi lõunasse võtma, курс на индустриализацию rasketööstuse arendamise suund, курс на разрядку международной напряжённости suund rahvusvahelise pinge lõdvendusele, идти прежним курсом endist suunda hoidma, курс валюты maj. vääringu ~ valuuta kurss;
‣ kursus; курс истории ajalookursus, читать курс литературы kirjanduskursust lugema, курс средней школы keskkoolikursus, курс лекций по физике füüsikakursus, -loengud, учиться на первом курсе esimesel kursusel olema, отчислить с третьего курса kolmandalt kursuselt eksmatrikuleerima;
‣ курсы мн. ч. kursus(ed) (lühiajalised õpingud); подготовительные курсы ettevalmistuskursused, курсы повышения квалификации kvalifikatsioonikursus(ed), täienduskursus(ed), kutseoskuse kursus, курсы усовершенствования учителей õpetajate täienduskursus(ed), курсы кройки и шитья õmbluskursused, окончить курсы стенографистов kiirkirjakursusi lõpetama;
‣ med. (ravi)kuur; курс водолечения vesiravikuur, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
◊ быть в курсе чего millega kursis olema; входить ~ войти в курс чего ennast millega kurssi viima; держать в курсе чего кого keda millega kursis hoidma
‣ kurss (suund; maj. väärtpaberite börsihind; ka ülek.); встречный курс mer. vastaskurss, посадочный курс lenn. maandumiskurss, политический курс poliitika suund ~ kurss, курс следования liikumissuund, kurss, прокладывать курс kurssi võtma ~ seadma, следовать каким курсом millisel kursil sõitma ~ olema ~ liikuma, лечь ~ ложиться на курс kursile asuma, взять курс на что millele, kuhu suunda ~ kurssi võtma, suunduma, взять курс на юг kurssi lõunasse võtma, курс на индустриализацию rasketööstuse arendamise suund, курс на разрядку международной напряжённости suund rahvusvahelise pinge lõdvendusele, идти прежним курсом endist suunda hoidma, курс валюты maj. vääringu ~ valuuta kurss;
‣ kursus; курс истории ajalookursus, читать курс литературы kirjanduskursust lugema, курс средней школы keskkoolikursus, курс лекций по физике füüsikakursus, -loengud, учиться на первом курсе esimesel kursusel olema, отчислить с третьего курса kolmandalt kursuselt eksmatrikuleerima;
‣ курсы мн. ч. kursus(ed) (lühiajalised õpingud); подготовительные курсы ettevalmistuskursused, курсы повышения квалификации kvalifikatsioonikursus(ed), täienduskursus(ed), kutseoskuse kursus, курсы усовершенствования учителей õpetajate täienduskursus(ed), курсы кройки и шитья õmbluskursused, окончить курсы стенографистов kiirkirjakursusi lõpetama;
‣ med. (ravi)kuur; курс водолечения vesiravikuur, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
◊ быть в курсе чего millega kursis olema; входить ~ войти в курс чего ennast millega kurssi viima; держать в курсе чего кого keda millega kursis hoidma
отклонение 115 С с. неод.
‣ kõrvalekaldumine, kõrvalekalle, hälbimine, hälve, hälbimus, hälvitus; füüs. deklinatsioon; отклонение от темы teemast kõrvalekaldumine, отклонение от курса suunast ~ kursist kõrvalekaldumine ~ hälbimine, начальное отклонение alghälve, отклонение от нормы normirikkumine, магнитное отклонение el. magnetiline deklinatsioon ~ hälvitus;
‣ ülek. tagasilükkamine; отклонение предложения ettepaneku tagasilükkamine, отклонение просьбы palve rahuldamata jätmine
‣ kõrvalekaldumine, kõrvalekalle, hälbimine, hälve, hälbimus, hälvitus; füüs. deklinatsioon; отклонение от темы teemast kõrvalekaldumine, отклонение от курса suunast ~ kursist kõrvalekaldumine ~ hälbimine, начальное отклонение alghälve, отклонение от нормы normirikkumine, магнитное отклонение el. magnetiline deklinatsioon ~ hälvitus;
‣ ülek. tagasilükkamine; отклонение предложения ettepaneku tagasilükkamine, отклонение просьбы palve rahuldamata jätmine
отклониться 308 Г сов. → несов. отклоняться от чего kõrvale kalduma, hälbima; отклониться от курса suunast ~ kursist kõrvale kalduma ~ hälbima, отклониться от темы teemast kõrvale kalduma
придерживаться 168 Г несов.
‣ за что (kergelt) kinni hoidma millest, kergelt toetuma millele; придерживаться за перила käsipuust kinni hoidma;
‣ чего ülek. järgima, kinni pidama; придерживаться каких убеждений millistest põhimõtetest kinni pidama, mis meelt olema, придерживаться какого мнения millisel arvamusel olema, mida arvama, придерживаться правильного курса õiget kurssi hoidma ~ järgima, õigest kursist kinni pidama;
‣ чего hoiduma mille poole ~ mille ligidale; придерживаться правой стороны paremal pool käima, end paremale ~ paremat kätt hoidma;
‣ страд. к придерживать;
◊ придерживаться золотой середины kuldset keskteed silmas pidama; придерживаться золотого правила kuldsest reeglist kinni pidama
‣ за что (kergelt) kinni hoidma millest, kergelt toetuma millele; придерживаться за перила käsipuust kinni hoidma;
‣ чего ülek. järgima, kinni pidama; придерживаться каких убеждений millistest põhimõtetest kinni pidama, mis meelt olema, придерживаться какого мнения millisel arvamusel olema, mida arvama, придерживаться правильного курса õiget kurssi hoidma ~ järgima, õigest kursist kinni pidama;
‣ чего hoiduma mille poole ~ mille ligidale; придерживаться правой стороны paremal pool käima, end paremale ~ paremat kätt hoidma;
‣ страд. к придерживать;
◊ придерживаться золотой середины kuldset keskteed silmas pidama; придерживаться золотого правила kuldsest reeglist kinni pidama
продолжение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) jätkamine; jätkumine; kestus, keste, vältus; продолжение курса лечения ravikuuri jätkamine, продолжение поисков otsingute jätkumine;
‣ jätk, järg; продолжение следует järgneb, продолжение рассказа jutu järg;
‣ в продолжение в функции предлога vältel, kestel, jooksul; в продолжение года aasta vältel ~ kestel, в продолжение всего разговора kogu vestluse jooksul, в продолжение жизни elu jooksul, elus
‣ (без мн. ч.) jätkamine; jätkumine; kestus, keste, vältus; продолжение курса лечения ravikuuri jätkamine, продолжение поисков otsingute jätkumine;
‣ jätk, järg; продолжение следует järgneb, продолжение рассказа jutu järg;
‣ в продолжение в функции предлога vältel, kestel, jooksul; в продолжение года aasta vältel ~ kestel, в продолжение всего разговора kogu vestluse jooksul, в продолжение жизни elu jooksul, elus
прокладка I 72 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ rajamine (ka ülek.), ehitamine, tegemine; paigaldamine, paigaldus, el. ka installatsioon; прокладка дороги teeehitus, tee rajamine, воздушная прокладка õhuspaigaldus, подземная прокладка allmaapaigaldus, скрытая прокладка peitpaigaldus, прокладка труб torude paigaldamine, прокладка рельсов raudt. rööbaste mahapanek;
‣ (kaardile) märkimine ~ kandmine; прокладка курса самолёта lennukursi kaardile märkimine, прокладка курса mer. kursi kaardile kandmine, kursi mahapanek;
‣ kõnek. vaheleasetamine, vahelepanemine, millesse pakkimine; прокладка соломой õlgedesse pakkimine
‣ rajamine (ka ülek.), ehitamine, tegemine; paigaldamine, paigaldus, el. ka installatsioon; прокладка дороги teeehitus, tee rajamine, воздушная прокладка õhuspaigaldus, подземная прокладка allmaapaigaldus, скрытая прокладка peitpaigaldus, прокладка труб torude paigaldamine, прокладка рельсов raudt. rööbaste mahapanek;
‣ (kaardile) märkimine ~ kandmine; прокладка курса самолёта lennukursi kaardile märkimine, прокладка курса mer. kursi kaardile kandmine, kursi mahapanek;
‣ kõnek. vaheleasetamine, vahelepanemine, millesse pakkimine; прокладка соломой õlgedesse pakkimine
сбиться 325 (буд. вр. собьюсь, собьёшься, собьётся) Г сов. → несов. сбиваться
‣ paigast nihkuma; ülek. nurja minema, nurjuma; повязка сбилась side on maha tulnud, шапка сбилась набок müts on ~ oli viltu peas, дело сбилось asi läks nurja;
‣ kõnek. katki minema; viltu ~ lääpa minema; у лошади сбились копыта hobusel on kabjad kulunud ~ katki, каблуки сбились kontsad on viltu tallatud;
‣ с чего kõrvale kalduma, hälbima, eksima; сбиться с курса kursist kõrvale kalduma, kursilt ära minema, сбиться с дороги teelt eksima, сбиться на балаганщину palaganiks kippuma ~ minema;
‣ segi ~ sassi minema, segadusse sattuma; сбиться в ритме rütmi segi ajama, сбиться с такта taktist välja minema, сбиться в показаниях tunnistuse andmisel segi minema ~ puterdama hakkama ~ omadega sassi minema, сбиться со счёта loendamisel sassi minema;
‣ kogunema; kõnek. moodustuma; сбиться в кучу kobarasse kogunema;
‣ vahule ~ kokku minema; масло хорошо сбилось või läks hästi kokku;
‣ kõnek. pulstuma, vanuma, tokerduma;
◊ сбиться ~ сбиваться с ноги valet jalga astuma, sammu segi ajama; сбиться с ног väsimusest nõrkemas ~ maha kukkumas olema; сбиться ~ сбиваться с пути õigelt teelt vääratama, libedale teele sattuma
‣ paigast nihkuma; ülek. nurja minema, nurjuma; повязка сбилась side on maha tulnud, шапка сбилась набок müts on ~ oli viltu peas, дело сбилось asi läks nurja;
‣ kõnek. katki minema; viltu ~ lääpa minema; у лошади сбились копыта hobusel on kabjad kulunud ~ katki, каблуки сбились kontsad on viltu tallatud;
‣ с чего kõrvale kalduma, hälbima, eksima; сбиться с курса kursist kõrvale kalduma, kursilt ära minema, сбиться с дороги teelt eksima, сбиться на балаганщину palaganiks kippuma ~ minema;
‣ segi ~ sassi minema, segadusse sattuma; сбиться в ритме rütmi segi ajama, сбиться с такта taktist välja minema, сбиться в показаниях tunnistuse andmisel segi minema ~ puterdama hakkama ~ omadega sassi minema, сбиться со счёта loendamisel sassi minema;
‣ kogunema; kõnek. moodustuma; сбиться в кучу kobarasse kogunema;
‣ vahule ~ kokku minema; масло хорошо сбилось või läks hästi kokku;
‣ kõnek. pulstuma, vanuma, tokerduma;
◊ сбиться ~ сбиваться с ноги valet jalga astuma, sammu segi ajama; сбиться с ног väsimusest nõrkemas ~ maha kukkumas olema; сбиться ~ сбиваться с пути õigelt teelt vääratama, libedale teele sattuma
спуск 18 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) allalaskmine, lahtilaskmine, väljalask, äravool; laskumine, maandumine; спуск паруса purje allalaskmine, спуск флага lipu allalaskmine ~ langetamine, спуск петель tekst. silmade mahalaskmine, спуск судна на воду laeva veeskamine ~ vettelaskmine, аварийный спуск avariiväljalask, avariiäravool, ванный спуск vanniäravool, спуск птиц на реку lindude laskumine jõele, скоростной спуск sport kiirlaskumine (suuskadel), спуск лесенкой sport trepplaskumine (suuskadel), спуск в шахту kaevandusse laskumine, спуск под гору aut. langusõit, mäest alla sõit, спуск врубовой машины mäend. soonimismasina naasmine, заземляющий спуск el. maandusallaviik;
‣ (без мн. ч.) õhendamine, õhemaks tegemine; спуск края детали tehn. detailiääre äralõikamine ~ mahalõikamine ~ õhendamine;
‣ allalaskeseade, allalaskerenn, allalasketee, kaldrenn, kaldtee; ступенчатый спуск astmeline allalasketee, винтовой спуск keerdrenn, keerdtee, карнизный спуск ehit. räästaplekk;
‣ mäenõlvak, nõlv, lang; langus, liug, kallak; спуск горы mäenõlvak, спуск к реке jõe kaldanõlv, крутой спуск järsk nõlv, спуск дороги tee lang(us);
‣ (без мн. ч.) allalaskmine; (lahti)päästmine, päästikule vajutamine (relval); плавный спуск sujuv päästmine, спуск курка (1) vinna ~ kuke päästmine, (2) vinna ~ kuke allalaskmine;
‣ päästik; käivik (kellal);
‣ trük. eelpanem, küljendite järjestus (trükivormis); комбинированный спуск kombineeritud järjestus, спуск полос küljendite järjestamine;
◊ не давать ~ не дать спуску кому kõnek. armu mitte heitma kellele
‣ (без мн. ч.) allalaskmine, lahtilaskmine, väljalask, äravool; laskumine, maandumine; спуск паруса purje allalaskmine, спуск флага lipu allalaskmine ~ langetamine, спуск петель tekst. silmade mahalaskmine, спуск судна на воду laeva veeskamine ~ vettelaskmine, аварийный спуск avariiväljalask, avariiäravool, ванный спуск vanniäravool, спуск птиц на реку lindude laskumine jõele, скоростной спуск sport kiirlaskumine (suuskadel), спуск лесенкой sport trepplaskumine (suuskadel), спуск в шахту kaevandusse laskumine, спуск под гору aut. langusõit, mäest alla sõit, спуск врубовой машины mäend. soonimismasina naasmine, заземляющий спуск el. maandusallaviik;
‣ (без мн. ч.) õhendamine, õhemaks tegemine; спуск края детали tehn. detailiääre äralõikamine ~ mahalõikamine ~ õhendamine;
‣ allalaskeseade, allalaskerenn, allalasketee, kaldrenn, kaldtee; ступенчатый спуск astmeline allalasketee, винтовой спуск keerdrenn, keerdtee, карнизный спуск ehit. räästaplekk;
‣ mäenõlvak, nõlv, lang; langus, liug, kallak; спуск горы mäenõlvak, спуск к реке jõe kaldanõlv, крутой спуск järsk nõlv, спуск дороги tee lang(us);
‣ (без мн. ч.) allalaskmine; (lahti)päästmine, päästikule vajutamine (relval); плавный спуск sujuv päästmine, спуск курка (1) vinna ~ kuke päästmine, (2) vinna ~ kuke allalaskmine;
‣ päästik; käivik (kellal);
‣ trük. eelpanem, küljendite järjestus (trükivormis); комбинированный спуск kombineeritud järjestus, спуск полос küljendite järjestamine;
◊ не давать ~ не дать спуску кому kõnek. armu mitte heitma kellele
уклониться 308 Г сов. → несов. уклоняться
‣ от кого-чего kõrvale ~ eest ära põikama ~ keerama, ära ~ kõrvale pöörduma; уклониться от удара hoobi ~ löögi eest kõrvale põikama, дорога уклонилась вправо tee pöördus ~ käänas paremale;
‣ от чего ka ülek. kõrvale kalduma, hälbima; уклониться от темы teemast kõrvale kalduma, уклониться от курса kursist kõrvale kalduma;
‣ от чего ülek. kõrvale hoiduma, (end) kõrvale hoidma, kõrvale põiklema ~ hiilima, puiklema; уклониться от встречи kohtumisest hoiduma ~ kõrvale hoidma, kohtumist vältima, уклониться от ответа vastusest kõrvale põiklema, уклониться от ответственности vastutusest kõrvale hiilima
‣ от кого-чего kõrvale ~ eest ära põikama ~ keerama, ära ~ kõrvale pöörduma; уклониться от удара hoobi ~ löögi eest kõrvale põikama, дорога уклонилась вправо tee pöördus ~ käänas paremale;
‣ от чего ka ülek. kõrvale kalduma, hälbima; уклониться от темы teemast kõrvale kalduma, уклониться от курса kursist kõrvale kalduma;
‣ от чего ülek. kõrvale hoiduma, (end) kõrvale hoidma, kõrvale põiklema ~ hiilima, puiklema; уклониться от встречи kohtumisest hoiduma ~ kõrvale hoidma, kohtumist vältima, уклониться от ответа vastusest kõrvale põiklema, уклониться от ответственности vastutusest kõrvale hiilima
