[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit

бидон 1 С м. неод. mannerg; piimanõu, veokann, plekk(nõu); молочный бидон, бидон для молока piimamannerg, piimanõu, piimaplekk (kõnek.)
билет 1 С м. неод. pilet, pääse; трамвайный билет trammipilet, продажа билетов pääsmete ~ piletite müük, билет туда и обратно edasi-tagasi-pilet, партийный билет parteipilet, студенческий билет üliõpilaspilet, -tunnistus, членский билет liikmepilet, -kaart, лотерейный билет loteriipilet, бесплатный билет tasuta pääse, входной билет pääse, билет в театр teatripääse, -pilet, пригласительный билет kutse, банковский билет maj. pangatäht, кредитный билет maj. krediiditäht;
◊
волчий билет kõnek. hundipass; жёлтый билет kõnek. kollane pass (prostituudidokument)
вечер 4 С м. неод. õhtu; к вечеру õhtuks, õhtu eel, под вечер ~ под вечер õhtu eel, vastu õhtut, õhtu hakul, по вечерам õhtuti, дело идёт к вечеру õhtu jõuab kätte, каждый вечер igal õhtul, настал вечер õhtu saabus, вечер отдыха puhkeõhtu, вечер памяти Пушкина Puškini mälestusõhtu, вечер поэзии luuleõhtu, литературный вечер kirjandusõhtu, вечер танцев ~ танцевальный вечер tantsuõhtu, tantsupidu, школьный вечер koolipidu, выпускной вечер lõpuõhtu, lõpupidu, добрый вечер! tere õhtust!
возня 61 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. möll, müramine; askeldus, sekeldamine, sehkendamine, jändamine; дети подняли ~ затеяли возню lapsed hakkasid hullama ~ mürama ~ möllama, с этим делом будет много возни selle asjaga tuleb palju jändamist, у меня было много возни с укладкой вещей mul oli asjade pakkimisega palju tegemist;
◊
мышиная возня halv. iroon. argielu kribu-krabu, tühja-tähjaga tegelemine
захлестнуть 338 Г сов. → несов. захлёстывать
‣ что, чем, за что, вокруг чего kõnek. kinni ~ sõlme tõmbama; silmust ümber ~ üle viskama; захлестнуть верёвку за перекладину nööri üle põikpuu viskama, захлестнуть петлю вокруг шеи silmust kaela viskama;
‣ кого-что vett täis paiskama, üle ujutama ~ uhtma (ka ülek.); ülek. (enesega kaasa, üleni) haarama; волна захлестнула лодку laine viskas ~ paiskas paadi vett täis ~ lõi paati (sisse), в это время буржуазные теории захлестнули печать sel ajal kubises ajakirjandus kodanlikest teooriatest
зашвырять II 254b Г сов. что, чем kõnek. pilduma ~ loopima hakkama; зашвырять камни в воду kive vette pilduma (hakkama), лодку зашвыряло на волнах lained pillutasid paati, зашвырять деньгами raha tuulde loopima (hakkama)
качаться 165 Г несов.
‣ kiikuma, hällima, kõikuma, õõtsuma; vankuma, võnkuma, pendeldama; качаться в люльке hällis kiikuma, лодка качается на волнах paat õõtsub ~ kiigub laineil, ветки качаются от ветра oksad kõiguvad tuules;
‣ taaruma, vaaruma, tuikuma; качаться на ногах jalgadel tuikuma
колкий I 122 П (кр. ф. колок, колка, колко, колки) torkav, torkiv, terav, ülek. ka õel, salvav; колкая хвоя teravad ~ torkivad okkad, колкий ветер vinge ~ lõikav tuul, колкое замечание terav märkus, колкий человек terava keelega inimene, колкий взгляд okkaline ~ terav pilk, колкий намёк õel ~ salvav vihje
колыхаться 195, 165 Г несов. без доп., от чего õõtsuma, kiikuma, kõikuma, lainetama, hällima; vappuma, rappuma; лодка колышется на волнах paat kiigub lainetel, колыхаться от смеха naerust vappuma
лизать 198 Г несов.
‣ кого-что lakkuma, noolima, nilpsima, nälpima, limpsima (ka ülek.); собака лижет ему руку koer lakub ~ noolib ta kätt, кошка лижет блюдце kass limpsib alustassi, волна лижет бока корабля laine peseb laeva külgi;
‣ кого-что madalk. musitama, musutama; lakkuma;
◊
лизать пятки ~ ноги ~ руки ~ сапоги кому, у кого halv. kelle taldu lakkuma, kintsu kaapima
линия 89 С ж. неод. joon, liin (ka vana pikkusmõõt, 1/10 või 1/12 tolli), kriips, vöönd, viirg, sõj. ka rivi; suund; косая линия mat. kaldjoon, прямая линия mat. sirge, sirgjoon, ломаная линия mat. murdjoon, кривая линия mat. kõver, kõverjoon, линия кривизны mat. kõverusjoon, параллельная линия rööpjoon, paralleeljoon, линия второго порядка mat. teist järku joon, линия касания mat. puutejoon, линия уровня tasemejoon, nivoojoon, водораздельная линия veelahkmejoon, линия наименьшего сопротивления mäend. vähima vastupanu joon, линия падения ~ уклона geol. kallakusjoon, береговая линия rannajoon, линия прибоя geol. murdlusjoon, линия тока ~ потока el., geol. voolujoon, линия напряжённости поля el. väljatugevusjoon, линия прекращения огня sõj. relvarahujoon, линия фронта sõj. rindejoon, линия прицеливания sõj. sihtimisjoon, прицельная линия sõj. sihtjoon, передовая линия sõj. eesliin, воздушная линия (1) lennuliin, (2) el. õhuliin, междугородная линия maaliin, kaugliin, трамвайная линия trammiliin, линия задержки info viivitusliin, линия передачи info sideliin, el. ülekandeliin, входная линия el. sisendliin, выходная линия el. väljundliin, уплотнение линии связи el. sideliinitihendus, линия электропередачи elektri(ülekande)liin, линия источников geol. allikavöönd, линия окопов sõj. kaevikuvöönd, молочные линии nahat. piimaviirud, линия горизонта silmapiir, линия косинуса mat. koosinuslõik, по профсоюзной линии ametiühingus, ametiühingu kaudu, выговор по административной линии administratiivkaristus, линия поведения käitumisjoon, tegutsemisviis, генеральная линия партии partei tegevuse põhisuund, partei peajoon, родство по отцовской линии isapoolne sugulus, боковая линия родства külgsugulus, нисходящая линия родства alanev sugulus;
◊
идти ~ пойти по линии наименьшего сопротивления kergema vastupanu teed minema
литр 1 С м. неод. liiter; литр молока liiter piima, piimaliiter
модный 126 П (кр. ф. моден, модна и модна, модно, модны)
‣ moodne, moekas; модное платье moodne kleit, модная песня moes olev ~ menukas laul, lööklaul;
‣ (без кр. ф.) moe-; модный журнал moeajakiri, -leht
молвить 278a (повел. накл. молви) Г сов. что, без доп. van. lausuma, kostma, ütlema, sõnama; сидит, ни с кем слова не молвит istub ega räägi kellegagi sõnakestki, к слову молвить muuseas, muide
мотаться 165 Г несов.
‣ (без 1 и 2 л.) kõnek. kõikuma, kõlkuma, kiikuma, võnkuma, tolknema, tolgendama (ka ülek.); лодка моталась на волнах paat kõikus ~ loksus lainetel;
‣ madalk. rahmeldama, rähklema, askeldama, askeldades ringi jooksma; мотаться по хозяйству majapidamistöid teha rahmeldama;
‣ madalk. ringi kolama ~ lonkima ~ jooksma; мотаться без дела (tegevusetult) ringi kolama, tolknema, мотаться по магазинам mööda poode jooksma, мотаться по свету mööda ilma ringi hulkuma ~ kolama;
‣ страд. к мотать I
наименьший 124 П kõige väiksem, väikseim, vähim, minimaalne; наименьшая потеря väikseim kadu, метод наименьших квадратов mat. vähimruutude meetod, наименьшее общее кратное mat. vähim ühiskordne;
◊
идти ~ пойти по линии наименьшего сопротивления (kõige) kergema vastupanu teed minema
нисходящий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г нисходить;
‣ прич. → П lange-, langev, laskuv, alanev; нисходящий источник geol. langeallikas, нисходящий ток geol. langevool, нисходящая интонация lgv. langev intonatsioon, нисходящее воздушное течение tehn. laskuv õhuvool, родство по нисходящей линии alanev sugulus ~ sugulusliin, sugulus alanevas liinis, нисходящий шпур mäend. allasuunatud lõhkeauk, нисходящее развитие рельефа geol. reljeefi tasanduv arenemine, в нисходящем порядке kahanevas korras, kahanevalt
нырять 254b Г несов.
‣ sukelduma (kõnek. ka ülek.), vee alla minema; глубоко нырять sügavale sukelduma;
‣ ülek. tõusma ja vajuma; (korduvalt) alla sööstma ja kõrgust võtma; лодка ныряла в волнах paat tõusis ja vajus lainetel, самолёт нырял в воздухе lennuk sööstis alla ja võttis uuesti kõrgust
перекрёстный 126 П rist-, risti-, ristuv; перекрёстный допрос jur. ristküsitlus, перекрёстный огонь sõj. risttuli, перекрёстное опыление bot. risttolmlemine, перекрёстная рифма kirj. ristriim, перекрёстный посев ~ сев põll. ristikülv, перекрёстные линии ristuvad jooned, перекрёстная ремённая передача tehn. ristuva rihmaga ülekanne ~ ajam
перемещение 115 С с. неод.
‣ ümberpaigutamine, ümberpaigutus, teisaldamine, teisaldus; ümberpaigutumine, siirdumine, nihkumine, nihe; перемещение по службе teisele ametikohale üleviimine ~ ümberpaigutamine, перемещение грунта pinnase teisaldamine, перемещение береговой линии geol. rannajoone nihkumine, перемещение континентов geol. mandrite ränne;
‣ tehn. siire (siirde); mat. lüke; угловое перемещение nurksiire, pööre, перемещение по оси joonsiire, параллельное перемещение rööplüke
переплеснуть 338 Г сов. → несов. переплёскивать через что üle loksuma ~ lööma, loksudes üle paiskuma; что üle loksutama ~ läigitama; волна переплеснула через борт лодки laine lõi üle paadi ääre
покачивание 115 С с. неод. (без мн. ч.) kiikumine, õõtsumine, kõikumine; kiigutamine, õõtsutamine, kõigutamine; покачивание лодки на волнах paadi kiikumine ~ õõtsumine lainetel, покачивание ребёнка lapse kiigutamine, покачивание головой peavangutus
прибить 325 Г сов. → несов. прибивать
‣ что, чем, к чему külge ~ kinni lööma ~ naelutama; прибить крышку гвоздями kaant kinni naelutama ~ naeltega kinni lööma;
‣ (без 1 и 2 л.) что kinni lööma; maha peksma; пыль прибило дождём vihm lõi tolmu kinni, град прибил рожь rahe on rukki maha peksnud;
‣ (без 1 и 2 л.) кого-что, к чему (jõuga) heitma, uhtuma; волной лодку прибило к берегу laine heitis paadi kaldasse ~ kaldale;
‣ (без несов.) кого-что madalk. läbi kolkima
прихлестнуть 338 Г сов. kõnek.
‣ что paiskama, heitma, lükkama (lainte, tuulte, hoovuse vm. kohta); волной прихлестнуло лодку к берегу laine lükkas paadi kaldasse;
‣ кого-что (rihmaga) kinni siduma, kinnitama;
‣ кого nähvakut ~ sähvakut ~ sapsu ~ sipsakut andma
растянутость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) (välja-, pikaks-, pikale-, ära)venitatus; растянутость линии фронта rindejoone väljavenitatus, растянутость рассказа jutustuse ~ jutu pikalevenitatus
реализация 89 С ж. неод. (без мн. ч.) realiseerimine, realiseerumine (teostamine, elluviimine; teostumine; maj. äramüümine, müük, rahakstegemine, laenu paigutamine); реализация мысли mõtte teostamine ~ elluviimine, реализация предложения ettepaneku elluviimine, реализация политической линии poliitilise joone ellurakendamine, реализация товара kauba müümine, реализация изобретения путём продажи leiutispatendi müümine, реализация в сторону maj. ettevõtteväline realiseerimine
родство 95 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ sugulus (ka ülek.); близкое родство lähedane sugulus, lähissugulus, дaлёкое родство kauge sugulus, kaugsugulus, кровное родство veresugulus, свойственное родство hõimlus, степень родства sugulusaste, быть в родстве с кем suguluses olema, kelle sugulane olema, родство по прямой линии otsesugulus, родство по боковой линии külgsugulus, põll. külissugulus, родство по отцовской линии isapoolne sugulus, родство языков keeltesugulus, родство душ hingesugulus, hingelähedus;
‣ kõnek. suguselts, sugulased
скользить 293b Г несов. libistama, libisema, lihkuma, liuguma; ülek. liuglema; скользить на лыжах suuskadega libistama, ноги скользят по грязи jalad libisevad poris, рыба скользит в руках kala on käes libe, скользить взглядом pilku üle libiseda laskma, скользить по ~ на льду (1) jääl ~ jää peal liugu laskma, (2) jääl liuglema (uiskudel), лодка скользит по волнам paat liugleb lainetel, луч солнца скользит по озеру päikesekiir mängleb järveveel;
◊
скользить по поверхности latvu mööda ~ ladvuti puudutama ~ käsitlema, pealispinda mööda libisema
сопротивление 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ vastupanu, vastupanek, vastupanemine, vastuseis(mine), vastuhakk(amine); tõrkumine, tõrge; упорное сопротивление противника vastase visa vastupanu, движение Сопротивления vastupanuliikumine, оказывать сопротивление кому-чему kellele-millele vastu panema ~ vastupanu avaldama ~ osutama, сломить сопротивление кого kelle vastupanu murdma, сдаться без сопротивления vastupanuta alla andma ~ vanduma, alistuma, встретить сопротивление vastupanu leidma, вызвать сопротивление vastuseisu tekitama ~ esile kutsuma;
‣ takistus, tugevus, kindlus, vastupidavus, püsivus; тепловое сопротивление soojustakistus, soojatakistus, ehit. soojapidavus, электрическое сопротивление el. elektritakistus, внутреннее сопротивление (1) el. sisetakistus, (2) ülek. sisemine tõrge, переменное сопротивление el. muutuv ~ muudetav takistus, акустическое сопротивление helitakistus, сопротивление ветра tuuletakistus, сопротивление воздуха õhutakistus, сопротивление трению hõõrdetakistus, hõõrdetugevus, сопротивление скольжению liugtakistus, сопротивление движению liikumistakistus, сопротивление дыханию hingamistakistus, сопротивление изгибу paindetugevus, сопротивление излому murdetugevus, сопротивление растяжению tõmbetugevus, сопротивление разрыву rebimistugevus, rebenemistugevus, katke(mis)tugevus, сопротивление срезу lõiketugevus, сопротивление сжатию survetugevus, сопротивление раздавливанию muljumistugevus, сопротивление материалов tehn. (1) materjalide tugevus, (2) tugevusõpetus, сопротивление крепи mäend. toestiku tugevus, сопротивление износу v истиранию kulumiskindlus, сопротивление ста рению vananemiskindlus, сопротивление утомлению väsimuskindlus, сопротивление бортовой качке mer. külgõõtsekindlus, rullamiskindlus;
◊
идти ~ пойти по линии ~ по пути наименьшего сопротивления kergemat teed ~ väiksema vastupanu teed minema
спектральный 126 П füüs. spektraal-, spektraalne, spektri-; спектральная лампа spektraallamp, спектральная чувствительность spektraaltundlikkus, спектральный анализ spektraalanalüüs, спектральное распределение spektraaljaotus, спектральные линии spektrijooned
талер II 1 С м. неод. trük. taaler (masinaplaat; trükipinna suurus trükimasinal); полный талер täistaaler (kogu trükipind)
узорный 126 П mustri-, kirja-, ornamendi-, mustriline, kirjaline; узорные линии mustrijooned, узорная ткань mustriline ~ mustriga riie
фронт 3 С м. неод.
‣ front (sõj. rinne, ka ülek., väerind van.; esikülg; esi; meteor. erinevate omadustega õhumasside kokkupuutepind); второй фронт aj. teine rinne, идеологический фронт ideoloogiline rinne, ideoloogiarinne, народный фронт rahvarinne, национальный фронт rahvusrinne, национальный фронт освобождения rahvuslik vabastusrinne, фронт работ tööesi, töörinne, фронт погрузки laadimisesi, laadimisrinne, фронт волны lainerinne, фронт пламени leegirinne, холодный фронт meteor. külmafront, фронт импульса el. impulsi külg, линия фронта rindejoon, сплошной фронт sõj. pidev rinne, lausrinne, фронт окружения sõj. piiramisrinne, фронт прорыва sõj. läbimurdelõik, фронт ударной волны sõj. lööklaine rinne, уйти ~ отправиться на фронт rindele minema, отправить на фронт rindele saatma, прорвать фронт rinnet läbi murdma, по фронту rinnetpidi, по линии фронта rinnetpidi, rindejoont pidi, piki rinnet, на фронте rindel;
‣ van. rivi; выстроить во фронт ühte viirgu üles rivistama, rivisse panema ~ seadma, фронт самолётов sõj. lennukite viirg(rivi);
◊
на два фронта kahel rindel; единым фронтом ühise rindena, ühiselt; стать ~ вытянуться во фронт valveseisangut võtma
швырять 254a Г несов. → сов. швырнуть кого-что, чем kõnek. loopima, pilduma, paiskama, pillutama (ka ülek.); швырять камнями в окно kive aknasse loopima, швырять чем попало loopima, millega juhtub ~ mis kätte juhtub, лодку швыряло на волнах lained pillutasid paati, куда меня только судьба не швыряла kuhu saatus mind küll pole pillutanud ~ viinud ~ paisanud, куда меня только не швыряло kus ma küll (saatuse tahtel) olnud ei ole, швырять деньги ~ деньгами kõnek. raha loopima ~ pilduma;
◊
швырять (деньги) на ветер kõnek. raha tuulde loopima ~ pilduma, tuulde laskma

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur