[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
беспокоить 268 Г несов.
‣ кого, чем häirima, tülitama keda millega; шум беспокоит больного müra häirib haiget, беспокоить просьбами кого palvetega tülitama keda;
‣ кого muret tegema kellele, rahutuks tegema keda; её отсутствие беспокоит нас meil on mure, miks teda ei ole ~ miks ta ei ole tulnud, меня беспокоит твоё сердце su süda teeb mulle muret
‣ кого, чем häirima, tülitama keda millega; шум беспокоит больного müra häirib haiget, беспокоить просьбами кого palvetega tülitama keda;
‣ кого muret tegema kellele, rahutuks tegema keda; её отсутствие беспокоит нас meil on mure, miks teda ei ole ~ miks ta ei ole tulnud, меня беспокоит твоё сердце su süda teeb mulle muret
жирный 126 П
‣ rasva-; жирное пятно rasvaplekk;
‣ (кр. ф. жирен, жирна, жирно, жирны и жирны) rasvane; rasvas, rasvunud, rammus; жирное мясо rasvane liha, жирное лицо rasvas ~ rasvunud nägu, жирная глина rammus savi;
‣ jäme(-), paks; жирный шрифт trük. jäme ~ paks kiri, жирная линейка trük. jämejoon, жирная черта jäme joon;
◊ жирный кусок kõnek. rasvane suutäis
‣ rasva-; жирное пятно rasvaplekk;
‣ (кр. ф. жирен, жирна, жирно, жирны и жирны) rasvane; rasvas, rasvunud, rammus; жирное мясо rasvane liha, жирное лицо rasvas ~ rasvunud nägu, жирная глина rammus savi;
‣ jäme(-), paks; жирный шрифт trük. jäme ~ paks kiri, жирная линейка trük. jämejoon, жирная черта jäme joon;
◊ жирный кусок kõnek. rasvane suutäis
колотить Г несов.
‣ 316a кого-что, чем, по чему, во что, без доп. taguma, peksma, kolkima, lõhkuma, kloppima; колотить бельё вальком pesu kurikaga taguma ~ kolkima, колотить в дверь vastu ust taguma ~ prõmmima, колотить себя в грудь kõnek. endale vastu rindu lööma ~ taguma, колотить посуду kõnek. nõusid lõhkuma;
‣ 316a (без страд. прич.; без 1 и 2 л.) kõnek. raputama, väristama; озноб колотил его ta vappus külmavärinaist, меня колотило от страха ma värisesin ~ lõdisesin hirmust
‣ 316a кого-что, чем, по чему, во что, без доп. taguma, peksma, kolkima, lõhkuma, kloppima; колотить бельё вальком pesu kurikaga taguma ~ kolkima, колотить в дверь vastu ust taguma ~ prõmmima, колотить себя в грудь kõnek. endale vastu rindu lööma ~ taguma, колотить посуду kõnek. nõusid lõhkuma;
‣ 316a (без страд. прич.; без 1 и 2 л.) kõnek. raputama, väristama; озноб колотил его ta vappus külmavärinaist, меня колотило от страха ma värisesin ~ lõdisesin hirmust
кольнуть 336b Г сов. однокр. к колоть II кого-что, чем, без доп. torkama (kõnek. ka ülek.), pistma; меня кольнуло в сердце mul südames torkas, она зло кольнула глазами кого ta heitis terava pilgu kellele
лежать 181 Г несов.
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
мелькать 165b Г несов. где, перед кем-чем vilkuma, vilksa(ta)ma, välkuma; virvendama; mõlkuma; мелькать перед глазами silme ees vilkuma, справа и слева мелькают огни деревень paremal ja vasakul vilksavad mööda külade tuled, мелькать на страницах газет ajaleheveergudel aeg-ajalt vilksatama, у меня мелькает в глазах mul virvendab silme ees, странная мысль мелькала в уме peas mõlkus imelik mõte
отлечь 375 Г сов. → несов. отлегать у кого, от чего, без доп. kergemaks ~ üle minema; у меня отлегло от сердца mul läks süda kergemaks, боль отлегла valu jäi järele ~ soiku
сверху Н
‣ pealt, pealtpoolt, ülalt, ülevalt;
‣ peal, pealpool, ülal, üleval; покрыть сверху pealt katma, сверху синий, снизу серый pealt ~ ülalt sinine, alt hall, вид сверху pealtvaade, сверху открылся вид во все стороны ülalt avanes vaade igasse külge, восьмая строка сверху kaheksas rida ülalt, сверху вниз ülalt ~ ülevalt alla, сверху донизу (1) ülevalt alla, (2) kõikjal, (3) otsast lõpuni, этот приказ идёт сверху see käsk tuleb ülaltpoolt ~ ülevalt(poolt) ~ kõrgemalt (poolt)
‣ pealt, pealtpoolt, ülalt, ülevalt;
‣ peal, pealpool, ülal, üleval; покрыть сверху pealt katma, сверху синий, снизу серый pealt ~ ülalt sinine, alt hall, вид сверху pealtvaade, сверху открылся вид во все стороны ülalt avanes vaade igasse külge, восьмая строка сверху kaheksas rida ülalt, сверху вниз ülalt ~ ülevalt alla, сверху донизу (1) ülevalt alla, (2) kõikjal, (3) otsast lõpuni, этот приказ идёт сверху see käsk tuleb ülaltpoolt ~ ülevalt(poolt) ~ kõrgemalt (poolt)
сердце 111 (мн. ч. им., вин. п. сердца, род. п. сердец, дат. п. сердцам, твор. п. сердцами, предл. п. о сердцах) С с. неод. süda (ka ülek.); порок сердца med. südamerike, инфаркт сердца med. südameinfarkt, золотое сердце kuldne süda, сердце родины kodumaa süda, мягкое сердце pehme süda, разбитое сердце purustatud süda, от чистого сердца puhtast südamest, от всего сердца kogu südamest, у него нет сердца tal pole südant sees, ta on südametu inimene, сердце трепещет от радости süda hüppab rõõmust, покорить сердце südant vallutama, носить под сердцем südame all kandma;
◊ брать ~ взять за сердце ~ за сердце кого kellele südamesse ~ hinge minema, südant liigutama; иметь сердце на кого kõnek. kelle peale vimma kandma, kelle vastu okast südames kandma; отлегло от сердца у кого kellel läks süda kergemaks; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сердце кровью обливается у кого kelle süda tilgub verd; сердце надрывается у кого kelle süda tõmbub valust kokku ~ on valust lõhkemas; сердце падает ~ упало у кого kellel süda jääb ~ jäi seisma, tuli hirm peale; сердце в пятки уходит ~ ушло kõnek. kelle süda langes ~ langeb saapasäärde, kelle püksid sõeluvad püüli, kes langes verest ära; принимать ~ принять близко к сердцу südamesse võtma; сердце похолодело у кого, от чего kellel tõmbus ~ võttis südame alt külmaks; сердце щемит у кого kelle süda kripeldab sees; сердце не лежит у кого к кому-чему kõnek. kes v mis ei tõmba ~ ei istu; скребёт на сердце, на сердце кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab sees; скрепя сердце kõnek. südant kõvaks tehes, vastumeelselt, vastu tahtmist; с замиранием сердца põksuva ~ väriseva südamega, hinge kinni pidades; с открытым сердцем avali ~ avatud südamega ~ hingega; прийтись по сердцу кому kõnek. kelle meele järele olema; сорвать сердце на ком kõnek. oma viha kelle peale välja valama; с сердцем сказать kõnek. vihaga ~ südametäiega ütlema; в сердцах kõnek. vihahoos, vihaselt, südametäiega
◊ брать ~ взять за сердце ~ за сердце кого kellele südamesse ~ hinge minema, südant liigutama; иметь сердце на кого kõnek. kelle peale vimma kandma, kelle vastu okast südames kandma; отлегло от сердца у кого kellel läks süda kergemaks; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сердце кровью обливается у кого kelle süda tilgub verd; сердце надрывается у кого kelle süda tõmbub valust kokku ~ on valust lõhkemas; сердце падает ~ упало у кого kellel süda jääb ~ jäi seisma, tuli hirm peale; сердце в пятки уходит ~ ушло kõnek. kelle süda langes ~ langeb saapasäärde, kelle püksid sõeluvad püüli, kes langes verest ära; принимать ~ принять близко к сердцу südamesse võtma; сердце похолодело у кого, от чего kellel tõmbus ~ võttis südame alt külmaks; сердце щемит у кого kelle süda kripeldab sees; сердце не лежит у кого к кому-чему kõnek. kes v mis ei tõmba ~ ei istu; скребёт на сердце, на сердце кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab sees; скрепя сердце kõnek. südant kõvaks tehes, vastumeelselt, vastu tahtmist; с замиранием сердца põksuva ~ väriseva südamega, hinge kinni pidades; с открытым сердцем avali ~ avatud südamega ~ hingega; прийтись по сердцу кому kõnek. kelle meele järele olema; сорвать сердце на ком kõnek. oma viha kelle peale välja valama; с сердцем сказать kõnek. vihaga ~ südametäiega ütlema; в сердцах kõnek. vihahoos, vihaselt, südametäiega
стесниться 285 Г сов. → несов. стесняться
‣ kobaras koos olema, kelle ümber olema; tunglema (ka ülek.); стесниться у входа sissepääsu ees tunglema, мысли стеснились в голове mõtted tunglesid peas;
‣ kõnek. end kitsendama ~ piirama;
‣ raskeks minema, raskenema (hingamise kohta); дыхание стеснилось hingamine läks raskeks;
‣ ülek. ängistust ~ pitsitust ~ ahistust tundma; у меня стеснилось сердце tundsin ängistust, miski ahistas mu südant
‣ kobaras koos olema, kelle ümber olema; tunglema (ka ülek.); стесниться у входа sissepääsu ees tunglema, мысли стеснились в голове mõtted tunglesid peas;
‣ kõnek. end kitsendama ~ piirama;
‣ raskeks minema, raskenema (hingamise kohta); дыхание стеснилось hingamine läks raskeks;
‣ ülek. ängistust ~ pitsitust ~ ahistust tundma; у меня стеснилось сердце tundsin ängistust, miski ahistas mu südant
уколоть 252 Г сов. → несов. укалывать кого-что
‣ torkama, pistma (ka ülek.); уколоть иглой палец nõelaga sõrme torkama, его упрёк уколол меня в самое сердце ta etteheide torkas mulle otse südamesse, уколоть чьё самолюбие kelle eneseuhkust haavama ~ salvama, уколоть словом sõnaga salvama ~ torkama;
‣ kõnek. täis torkima (näit. nõelu)
‣ torkama, pistma (ka ülek.); уколоть иглой палец nõelaga sõrme torkama, его упрёк уколол меня в самое сердце ta etteheide torkas mulle otse südamesse, уколоть чьё самолюбие kelle eneseuhkust haavama ~ salvama, уколоть словом sõnaga salvama ~ torkama;
‣ kõnek. täis torkima (näit. nõelu)
