?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
вис 1 С м.
неод.
sport ripe, rippseis (riistvõimlemises); вис лёжа ripplamang
лёжа Н lamades, lamaskil, pikali; он читает лёжа ta loeb lamades ~ pikali
положение 115 С с.
неод.
‣ asukoht, asupaik, asend; определить положение корабля laeva asukohta määrama, географическое положение geograafiline asend ~ asukoht;
‣ asend, poos, seisang; исходное положение lähteasend, algasend, рабочее положение tööasend, в сидячем положении isteasendis, istudes, стрелять с положения лёжа lamaasendis ~ lamades tulistama ~ laskma, положение «смирно» valvelseisang;
‣ olukord, seisukord, situatsioon; seisund, seis; seisus, positsioon; внутреннее положение страны riigi siseolukord, olukord riigis, международное положение rahvusvaheline olukord, материальное положение aineline olukord, безвыходное положение väljapääsmatu olukord, хозяин положения ülek. olukorra peremees, положение обязывает olukord nõuab, попасть в глупое положение rumalasse olukorda sattuma, оказаться в ложном положении võltsolukorda sattuma, чрезвычайное положение (ka sõj.) erakorraline seisukord, военное положение sõj. sõjaseisukord, осадное положение sõj. piiramisseisukord, служебное положение teenistusseisund, ametiseisund, социальное положение sotsiaalne seisund, семейное положение perekonnaseis, положение дел olukord, asjade seis ~ käik, положение вне игры sport suluseis, ofsaid, ведущее положение juhtpositsioon, занимать видное положение в мире науки teadusmaailmas tähtsal positsioonil olema;
‣ määrustik, põhimäärus; säte; положение о выборах valimismäärustik, положение о премировании premeerimismäärustik, основные положения закона seaduse põhisätted;
‣ põhimõte, seisukoht, kontseptsioon, tees, väide; фундаментальное положение põhjapanev seisukoht ~ juhtlause ~ tees, защищать свои положения oma seisukohti kaitsma, исходное положение lähtetees;
‣ (без мн. ч.) liter. van. panek, asetamine; положение во гроб kirstupanek;
◊ входить ~ войти в чьё положение end kelle olukorda panema ~ seadma; выходить ~ выйти из положения (täbarast olukorrast) välja rabelema; положение хуже губернаторского kõnekäänd humor. õige täbar olukord; (быть) в (интересном) положении van. käima peal ~ õnnistatud seisukorras olema, last ootama; (напиваться ~ напиться) до положения риз kõnek. end maani täis kaanima
равновесие 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) tasakaal (ka ülek.
); sport rõhtseis; лучистое равновесие füüs.
kiirgustasakaal, устойчивое равновесие meh.
püsiv ~ stabiilne tasakaal, неустойчивое равновесие meh.
ebapüsiv ~ labiilne tasakaal, относительное равновесие meh.
relatiivne ~ suhteline tasakaal, предельное равновесие meh.
piirtasakaal, равновесие баланса maj.
bilansi tasakaal, состояние равновесия tasakaaluolek, tasakaalus olek, равновесие лёжа sport rõhtlamang, равновесие сил jõudude tasakaal, jõutasakaal, душевное равновесие hingeline tasakaal, нарушать равновесие tasakaalu rikkuma, сохранять равновесие tasakaalu säilitama ~ hoidma, терять равновесие tasakaalu kaotama, вывести из равновесия кого tasakaalust välja viima keda
стерльба 53 С ж.
неод.
‣ (märki)laskmine, tulistamine; lasud, tuli; стерльба залпами kogupauklaskmine, стерльба очередями valangutega tulistamine, valangtulistamine, практическая стерльба lahingumürsuga laskmine, стерльба из лука vibulaskmine, ammulaskmine, ambumine, стерльба лёжа lamades laskmine, стерльба с колена põlvelt laskmine, стерльба на ходу käigult laskmine, стерльба стоя püsti laskmine, скоростная стерльба kiirlaskmine, артиллерийская стерльба suurtükilaskmine, открыть стерльбу tuld avama;
‣ стрельбы мн. ч. õppelaskmine; боевые стрельбы lahinglaskmine
стрелять 255 Г несов.
‣ кого, в кого-что, по кому-чему, из чего, без доп.
tulistama, laskma; стрелять из пушки kahurist tulistama, стрелять ракетами rakettidega tulistama, стрелять в воздух õhku tulistama, стрелять по самолётам lennukeid tulistama, стрелять лёжа lamades tulistama ~ laskma, стрелять стоя püsti tulistama ~ laskma, стрелять с колена põlvelt tulistama ~ laskma, стрелять в цель märki laskma, стрелять уток parte laskma, стой, стрелять буду! seis, ma lasen!;
‣ ülek. paukuma, praksuma, ragisema; в печке стреляют дрова ahjus praksuvad puud;
‣ (безл.) где kõnek. torkima, pistma (valu kohta); в ушах стреляет kõrvus torgib;
‣ что, у кого madalk. (ühe ja teise käest) küsima, jahtima, pommima, noolima; стрелять сигареты sigarette jahtima;
◊ стрелять глазами kõnek. (1) silmi välgutama, vilavaid ~ välkkiireid pilke heitma, (2) silmi tegema; стрелять из пушки по воробьям kõnek. (1) kassi pärast kalaranda minema, tühjast tüli tegema, (2) kirvega kurge püüdma
упор 1 С м.
неод.
‣ (без мн. ч.
) toetamine, surumine, naaldamine, nõjatamine, najatamine; toetumine, naaldumine, nõjatumine, najatumine; точка упора toetuspunkt;
‣ tehn. tugi; (kande)alus; piirik, tõke, tõkis, põrk; боковой упор trük. külgtõkis, измерительный упор mõõtetugi, плечевой упор õlatugi (relval), завинтить до упора lõpuni kinni keerama ~ kruvima;
‣ raudt. (umbtee) tõkkepukk;
‣ sport toeng; упор лёжа toenglamang, упор стоя toengseis, упор на руках käsivarstoeng, упор на коленях toengpõlvitus, упор верхом käärtoeng, упор присев toengkägar;
◊ делать упор на ком-чём, на кого-что mida rõhutama, millele (erilist) rõhku panema, kelle-mille tähtsust rõhutama; встать в упор otse kelle ette seisma (jääma); сказать в упор kõnek. otse ~ suisa näkku ~ suu sisse ütlema; смотреть в упор otse ~ ainiti ~ näkku ~ silma vaatama; столкнуться в упор silmast silma ~ palgest palgesse kokku ~ nägema sattuma; стрелять в упор lähedalt ~ läheda maa pealt (pihta) tulistama; огонь в упор lähituli; спросить в упор otse ~ keerutamata küsima