?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit
безводье 113 С с.
неод.
(без мн. ч.
) veepuudus, veevaegus; безводье почвы pinnase veepuudus ~ -vaegus
галочий 130 П haki-; галочье гнездо hakipesa
девичий, девичий 130 П‣ neiu-, neitsi(-), neitsilik, tütarlapse(lik); tütarlaste, neidude; девичья красота neitsilik ilu, девичья фамилия neiupõlvenimi, девичье лицо neiunägu, девичья песня tütarlaste ~ neidude laul;
‣ П → С девичья ж. неод. (teenija)tüdrukute tuba;
◊ девичья память nalj. lühike mälu
дробление 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ purustamine, purustus, tükeldus, killustamine; purunemine, tükeldumine, killustumine, killunemine, murdumine; мелкое дробление peenpurustus, дробление печати trük. virvend, trükinihe, дробление иска jur. hagi killustamine;
‣ biol. lõigustumine
логово 94 С с.
неод.
koobas, urg, urgas (kõnek. ka ülek.
); медвежье логово karukoobas, волчье логово hundiurg, -koobas, логово врага vaenlase koobas
медвежий 130 П karu(-); karunahkne, karunahast; медвежье мясо karuliha, медвежья шкура karunahk, медвежья походка ülek.
karukõnnak, tatsuv kõnnak, медвежий праздник folkl.
karupeied, медвежья шуба karunahkne ~ karunahast ~ karunahka kasukas, медвежье ухо, обыкновенный коровяк bot.
üheksavägine (Verbascum thapsus), медвежий лук bot.
karulauk (Allium ursinum), медвежьи ушки, толокнянка bot.
leesikas (Arctostaphylos), медвежья ягода, обыкновенная толокнянка bot.
harilik leesikas, seapohl (Arctostaphylos uva-ursi), медвежья болезнь kõnek.
nalj.
kõht lahti (hirmust);
◊ медвежий угол ~ уголок (karu)kolgas, pärapõrgu; медвежья услуга karuteene
межбровье 113 С с.
неод.
kulmu(de)vahe
мелкий 122 П (кр. ф.
мелок, мелка, мелко, мелки; сравн. ст.
мельче, превосх. ст.
мельчайший 124)
‣ väike, peen(ike); мелкие орехи väikesed pähklid, мелкий почерк väike ~ peen ~ kribuline käekiri, kirbukiri, мелкие морщинки peened kortsud ~ kurrud, мелкий песок peen liiv, мелкий дождь peen ~ tibutav vihm;
‣ (без кр. ф.) ülek. väike(-), peen(-), pisi-; мелкая буржуазия väikekodanlus, мелкое производство väiketootmine, мелкое сито peen sõel, peensõel, мелкие деньги peenraha, мелкая кража jur. pisivargus;
‣ madal-, madal, ülek. ka tühine, väiklane; мелкая вспашка madalkünd, мелкая тарелка madal taldrik, мелкая река madal jõgi, мелкие интересы tühised huvid, pisihuvid, мелкий человек tühine ~ väiklane inimene;
◊ мелкая сошка kõnek. väike inimene, vilets vennike, (kes on) igaühe tõmmata-tõugata
мелкозём 1 С м.
неод.
geol.
peenes (mulla peenaines)
мелкозубый 119 П (кр. ф.
мелкозуб, мелкозуба, мелкозубо, мелкозубы) peenehambaline, peenehambu(li)ne, väikeste hammastega; мелкозубая пила peenehambaline saag, peenhammassaag
мелкость 90 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ väiksus; peenus;
‣ madalus, ülek. ka väiklus, tühisus
мелкота 52 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) kõnek.
‣ vt.
мелкость;
‣ pisiesemed, pudi-padi; ну и рыба -- одна мелкота puha kassikala;
‣ од. mudilased, pisipere, jõnglased, pabulad (madalk.)
мелочь 91 С ж.
неод.
‣ väikesed esemed ~ asjad, pisiesemed; (без кр. ф.
) pudi-padi, tühi-tähi; pudipadikaup, pisikaup ; много всякой мелочи palju igasugust pudi-padi, из яблок осталась одна мелочь õuntest on ainult pabulad järele jäänud, каменная мелочь kivipuru;
‣ (без мн. ч.) peenraha, kopikad; рубль мелочью rubla peenraha ~ metalli, получить сдачу мелочью peenrahas tagasi saama;
‣ (обычно мн. ч.) ülek. tühine asi, pisiasi, pisiasjad; мелочи жизни, житейские мелочи igapäevased pisi- ~ elumured, входить ~ вникать в мелочи üksikasjadesse tungima;
◊ размениваться ~ разменяться на мелочи ~ по мелочам kõnek. tühja-tähjaga tegelema, end tühja peale raiskama, end peenrahaks vahetama; (продавать) по мелочи ~ по мелочам kõnek. pisuthaaval (müüma)
невмочь предик.
кому, с инф.
kõnek.
vt.
невмоготу
производство 94 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ tootmine, valmistamine, valmistus, produtseerimine; производство стали terase tootmine, товарное производство kaubatootmine, промышленное производство tööstuslik tootmine, tööstustootmine, массовое производство hulgitootmine, мелкое производство väiketootmine, ручное производство käsitsitootmine, материальное производство materiaalsete hüvede tootmine, вспомогательное производство abitootmine, основное производство põhitootmine, побочное производство kõrvaltootmine, поточное производство vooltootmine, способ производства tootmisviis, орудия производства töövahendid, средства производства tootmisvahendid, производство средств производства tootmisvahendite tootmine, производство средств потребления tarbekaupade tootmine, сдать в производство tootmisse andma, снять с производства mille tootmist lõpetama, mida tootmisest maha võtma, продукты производства tööstustooted, -toodang, отходы производства tööstusjäätmed, учиться без отрыва от производства töö kõrvalt õppima, внедрение в производство tootmisse juurutamine;
‣ jur. menetlus; публичное производство судебного дела avalik kohtumenetlus, kohtuasja avalikustamine, следственное производство uurimismenetlus;
‣ tegemine, kordasaatmine, sooritamine; производство опытов katsete tegemine, производство расчётов arvelduste tegemine, arveldamine, производство земляных работ mullatööde tegemine;
‣ käitis, tööstusettevõte, vabrik, tehas; уйти с производства käitisest lahkuma, попроситься на производство paluda end tootvale tööle suunata, руководитель производства tööstusettevõtte juhataja, tootmisjuht;
‣ tööstus(haru), tootmisala; автомобильное производство autotööstus, autode valmistamine, текстильное производство tekstiilitööstus, бумажное производство paberitööstus;
‣ ülendamine; производство в офицеры van. ohvitseriks ülendamine
разменять 254a Г сов.
→ несов.
разменивать кого-что, на кого-что vahetama; разменять кого на кого keda kelle vastu vahetama, разменять сто рублей sada rubla ära ~ lahti vahetama, разменять четвёртый десяток kõnek.
neljandat aastakümmet alustama;
◊ разменять ~ разменивать на мелочи ~ на мелочь что kõnek.
mida tulutult ära raiskama, mida peenrahaks vahetama
разрозненный 127‣ страд. прич. прош. вр. Г разрознить;
‣ прич. → П (кр. ф. разрознен, разрозненна, разрозненно, разрозненны) eraldatud, lahutatud, killustatud, eraldine, eraldi olev, hajus; разрозненное мелкое крестьянское хозяйство killustatud väiketalumajandus, разрозненные отряды eraldi olevad ~ lahus ~ eraldatud salgad, разрозненные звуки üksikud helid, разрозненные выступления hajusad aktsioonid, hajusväljaastumised;
‣ прич. → П (кр. ф. разрознен, разрозненна, разрозненно, разрозненны) puudulik, ebatäielik, mittetäielik, poolik; разрозненное собрание сочинений kogutud teoste puudulik ~ vaegkomplekt, разрозненный сервиз poolik serviis
тщеславие 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) kuulsushimu, kuulsusjanu, auahnus; alpus, edevus; мелкое тщеславие väiklane kuulsushimu, чувство тщеславия auahnus(tunne)
тягать 169a Г несов.
кого-что madalk.
‣ tirima, kiskuma, sikutama, tõmbama, vedima; тягать морковь porgandeid välja tirima, тягать лён lina kitkuma, тягать за волосы juustest tirima ~ kiskuma;
‣ vastust ~ vastutust nõudma; тягать за каждую мелочь iga tühja asja peale vastust nõudma
хищение 115 С с.
неод.
riisumine; kõrvaldamine; röövimine, rööv; vargus, varastamine; хищение имущества vara riisumine, мелкое хищение pisivargus, совершить хищение vargust ~ riisumist toime panema
хозяйство 94 С с.
неод.
‣ majandus; народное хозяйство rahvamajandus, плановое хозяйство plaanimajandus, городское хозяйство linnamajandus, коммунальное хозяйство kommunaalmajandus, жилищное хозяйство elamumajandus, путевое хозяйство raudt.
teemajandus, военное хозяйство sõjamajandus, сельское хозяйство põllumajandus, водное хозяйство veemajandus, натуральное хозяйство naturaalmajandus, войсковое хозяйство sõj.
väeüksusemajandus, складское хозяйство laondus, laomajandus, финансовое хозяйство finantsmajandus, rahandus, ремонтное хозяйство remondindus;
‣ majapidamine; majand; домашнее хозяйство kodumajapidamine, личное хозяйство isiklik majapidamine, isiklik majand, общественное хозяйство ühismajapidamine, ühismajand, частное хозяйство eramajapidamine, eramajand, мелкое хозяйство väikemajapidamine, väikemajand, единоличное хозяйство üksikmajapidamine, üksiktalupidamine, üksiktalu(nd), помещичье хозяйство (1) mõisamajandus, (2) mõis, mõisamajapidamine, крестьянское хозяйство (1) talumajandus, (2) talund, talumajapidamine, мелкокрестьянское хозяйство väiketalund, подсобное хозяйство abimajapidamine, abimajand, учебное хозяйство õppemajand, животноводческое хозяйство loomakasvatusmajand, охотничье хозяйство (1) jahimajandus, (2) jahimajand, рыбное хозяйство (1) kalamajandus, (2) kalamajand, лесное хозяйство (1) metsamajandus, (2) metsamajand, автомобильное хозяйство (1) autondus, (2) automajand, вести хозяйство, заниматься хозяйством majapidamisega tegelema, majapidamist juhtima, maja pidama, обзавестись хозяйством majapidamist soetama;
‣ tootmistarbed; хозяйство колхоза kolhoosi tootmistarbed;
‣ kõnek. asjad, kraam, krempel, pudi-padi; в сумке целое хозяйство käekotis on terve majapidamine ~ kogu pudi-padi, käekott on kõikvõimalikku kraami täis
чиновничество 94 С с.
неод.
‣ van.
(riigi)ametnikud, tšinovnikud, ametnikkond; мелкое чиновничество väikeametnikud;
‣ ülek. tšinovniklikkus, bürokraatia, kantseleilikkus, kitsarinnalisus, tähenärijalikkus, väiklus (asjaajamises), kroonulikkus, paberlikkus