[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

буржуазия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) kodanlus; мелкая буржуазия väikekodanlus, крупная буржуазия suurkodanlus, городская буржуазия linnakodanlus
вспашка 73 С ж. неод. künd, kündmine; зяблевая вспашка sügiskünd, глубокая вспашка sügavkünd, süvakünd, мелкая вспашка madalkünd, вспашка пара kesakünd
дробь 92 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) haavlid; мелкая дробь peenhaavlid, peened haavlid, крупная дробь jämehaavlid, jämedad haavlid;
‣ mat. murd; десятичная дробь kümnendmurd, правильная дробь lihtmurd, неправильная дробь liigmurd;
‣ (без мн. ч.) killud, puru;
‣ (без мн. ч.) põrin, tärin, klõbin, rabin; triller; барабанная дробь trummipõrin, пулемётная дробь kuulipilduja tärin, дробь каблуков kontsaklõbin
кража 76 С ж. неод. vargus, jur. salajane vargus; кража со взломом murdvargus, мелкая кража pisivargus, совершить кражу varastama, vargust toime panema, уличить кого в краже keda varguselt tabama
мелкий 122 П (кр. ф. мелок, мелка, мелко, мелки; сравн. ст. мельче, превосх. ст. мельчайший 124)
‣ väike, peen(ike); мелкие орехи väikesed pähklid, мелкий почерк väike ~ peen ~ kribuline käekiri, kirbukiri, мелкие морщинки peened kortsud ~ kurrud, мелкий песок peen liiv, мелкий дождь peen ~ tibutav vihm;
‣ (без кр. ф.) ülek. väike(-), peen(-), pisi-; мелкая буржуазия väikekodanlus, мелкое производство väiketootmine, мелкое сито peen sõel, peensõel, мелкие деньги peenraha, мелкая кража jur. pisivargus;
‣ madal-, madal, ülek. ka tühine, väiklane; мелкая вспашка madalkünd, мелкая тарелка madal taldrik, мелкая река madal jõgi, мелкие интересы tühised huvid, pisihuvid, мелкий человек tühine ~ väiklane inimene;
◊
мелкая сошка kõnek. väike inimene, vilets vennike, (kes on) igaühe tõmmata-tõugata
монета 51 С ж. неод. münt, metallraha; kõnek. raha; золотая монета kuldraha, -münt, медная монета vaskraha, -münt, серебряная монета hõberaha, -münt, памятная монета mälestusmünt, юбилейная монета juubelimünt, мелкая ~ разменная монета peenraha, vahetusraha, звонкая монета kõnek. metall (raha kohta), kõlisev, чеканить монету müntima, raha lööma, münte vermima;
◊
ходячая монета kulunud tõde; платить ~ отплатить той же монетой sama mõõduga tasuma ~ vastama; принимать ~ принять за чистую монету puhta kullana võtma; гони монету madalk. lao raha lagedale, otsi raha välja
мушка II 73 С ж. неод. (püssi)kirp; крупная мушка kõrge kirp, мелкая мушка madal kirp;
◊
брать ~ взять на мушку ~ на прицел кого-что keda-mida kirbule võtma
плиссировка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) plisseerimine;
‣ plissee, plisseering; мелкая плиссировка kitsas plissee
побежка 73 С ж. неод.
‣ allüür (peamiselt hobuse liikumisviis); рысистая побежка traav;
‣ kõnek. (ülejala)jooks; идти побежкой jooksujalu minema, ülejala jooksma, мелкая побежка sörk
починка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) parandamine, parandus; починка обуви jalatsiparandus, мелкая починка pisiparandus, отдать в починку что mida parandada ~ parandusse andma
работка 72 С ж. неод. dem. kõnek. töö; tööots; мелкая работка pisitöö
резьба 52 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ nikerdamine, nikerdus, voolimine, vool (vooli); graveerimine, uurendamine, uurendus; резьба по дереву puunikerdus, резьба по камню kivinikerdus, резьба по штукатурке kunst sgrafiito;
‣ nikerdis, vooling, vool (vooli), graveering; резьба по меди vasegraveering;
‣ tehn. keere; винтовая резьба (kruvi)keere, крупная резьба jämekeere, мелкая резьба peenkeere, левая резьба vasakkeere, правая резьба paremkeere, длинная резьба pikkvint
река 70, 78 С ж. неод. (вин. п. ед. ч. реку и реку) jõgi; мелкая река madal jõgi, горная река mägijõgi, mäestikujõgi, равнинная река tasandikujõgi, судоходная река laevatatav jõgi, пограничная река piirijõgi, русло реки jõesäng, устье реки jõesuue, jõesuu, вверх по реке ülesjõge, vastuvett, вниз по реке allajõge, pärijõge, pärivett, река вышла из берегов jõgi tõusis üle kallaste, река стала jõgi külmus kinni, река вскрылась jõgi vabanes jäävangist, jõelt on jää läinud, jõgi läks lahti, слёзы льются рекой ülek. pisarad voolavad ojadena, река времени ülek. ajameri, реки народа ülek. inimvool, inimmeri;
◊
кануть в реку забвения liter. unustusehõlma vajuma; молочные реки (и) кисельные берега piimajõed ja pudrumäed
сошка 73 С ж. неод.
‣ (väike) puuader, harkader;
‣ (kuulipilduja, püssi) jalg; сошки пулемёта kuulipilduja jalad, рулевая сошка aut. roolihoob;
‣ van. püssiriiul;
◊
мелкая сошка väike nina ~ tila, putukas, lükata-tõmmata inimene
строчка I 73 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) teppimine, läbiõmblemine, tikkimine;
‣ pisterida, tikkerida, õmblus; крупная строчка jäme õmblus, мелкая строчка tihe õmblus;
‣ pilu; ажурная строчка ažuurtikand, pilu, бисерная строчка pärltikand;
‣ ülek. kõnek. (lühike) kuulipildujatärin
тарелка 72 С ж. неод.
‣ taldrik (ka tehn.); ketas; глубокая тарелка supitaldrik, десертная тарелка magustoidutaldrik, desserttaldrik, мелкая тарелка praetaldrik, einetaldrik, летающая тарелка lendav taldrik, я съел две тарелки супу kõnek. sõin kaks taldrikut ~ taldrikutäit suppi, тарелка клапана tehn. klapitaldrik, тарелка пружины tehn. vedrutaldrik;
‣ тарелки мн. ч. muus. taldrikud (löökpill);
◊
не в своей тарелке быть ~ чувствовать себя kõnek. end ebamugavalt ~ mitte kodus tundma, liimist lahti olema, tujust ära ~ tusane olema
фракция II 89 С ж. неод. keem. fraktsioon (segust fraktsioonimise teel eraldatud osa); бензиновая фракция bensiinifraktsioon, фракция нефти naftafraktsioon, мелкая фракция peenfraktsioon, гранулометрическая фракция (mulla) lõimise rühm

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur