?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit
бели 90 С неод.
(без ед. ч.
) med.
valgevoolus
вылить 324 Г сов.
→ несов.
выливать‣ что, из чего, во что välja valama ~ kallama (ka ülek.
); вылить воду из бочки tünnist vett välja valama, вылить гнев на кого viha välja valama kelle peale;
‣ что, из чего tehn. (valmis) valama; вылить из меди колокол vasest kirikukella valama;
‣ кого из чего murd. (veega ujutades) välja ajama; вылить сусликов из норы suslikuid urust veega välja ajama
гравёр 1 С м.
од.
graveerija, gravöör; гравёр по меди vasegraveerija, гравёр по камню litograaf
гравировать 172a Г несов.
что, на чём graveerima, uurendama, (sisse) lõikama; гравировать на меди vaske graveerima, vaske ~ vasesse lõikama; vrd.
выгравировать
драка 69 С ж.
неод.
kaklus, kähmlus, lööming; затевать драку kaklust alustama, завязалась драка algas kaklus, läks löömaks, (дело) дошло до драки lõpuks läks kähmluseks, лезть в драку kõnek.
kaklema ~ kaklusse kippuma
замёрзнуть 342 Г сов.
→ несов.
замерзать ära ~ kinni ~ läbi külmama ~ külmuma; surnuks külmuma; külmetama, (ära) jäätuma, jääga kattuma; пруд замёрз tiik on kinni külmunud, замёрзший залив jäätunud ~ kinnikülmunud laht, замёрзшие пальцы külmast kanged sõrmed, я так замёрзла kõnek.
mul on nii külm, olen läbi külmunud, у меня замёрзли руки mu käed külmetavad; vrd.
мёрзнуть
изваять 256a Г сов.
что kõrgst.
(valmis) voolima ~ raiuma ~ tahuma ~ nikerdama ~ valama; изваять из глины savist voolima, изваять из камня kivist raiuma ~ tahuma, изваять из меди vasest valama; vrd.
ваять
межа 77 (им. п. мн. ч.
межи и межи, род. п.
меж и межей, дат. п.
межам и межам) С ж.
неод.
piir, raja, piirijoon, piirivagu; põllupeenar
мель 90 (предл. п. ед. ч.
о мели, на мели) С ж.
неод.
madal, madalik (vees), rahu; песчаная мель liivamadal, подводная мель veealune rahu, allveerahu, сесть ~ наскочить на мель madalale ~ madalikule kinni jooksma, karile jooksma, сняться с мели madalalt ~ madalikult lahti saama ~ pääsema;
◊ (сидеть) (как рак) на мели kõnek.
kuival ~ pigis ~ plindris olema; сидит как рак на мели (tal) on näpud põhjas
награвировать 172a Г сов.
что, чего (mingit hulka) graveerima ~ uurendama; награвировать рисунок на меди joonistust vaske graveerima
наплавить 278a Г сов.
→ несов.
наплавлять‣ что, чего (mingit kogust) sulatama; наплавить меди vaske sulatama;
‣ что, чем sulamiga katma
нитрид 1 С м.
неод.
keem.
nitriid (lämmastiku ja metalli ühend); солеобразный нитрид iooniline ~ soolataoline nitriid, нитрид бора boornitriid, нитрид кремния räninitriid, нитрид меди vasknitriid
отсохнуть 344b Г сов.
→ несов.
отсыхать‣ ära kuivama (taimeosa kohta);
‣ ülek. kõnek. närbuma (kehaosa kohta);
◊ чтоб у меня руки и ноги отсохли madalk. et välk mind tabaks; отсохни у меня язык (если вру) madalk. võtku mind see ja teine ~ karistagu mind vanakuri (kui ma valetan)
позеленение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) roheliseks minemine ~ tõmbumine, rohetumine, roheldumine; позеленение меди vase roheliseks tõmbumine ~ oksüdeerumine
проучить 311a Г сов.
→ несов.
проучивать‣ кого kõnek.
õpetust andma kellele, karistama keda;
‣ кого-что (teatud aeg v. ajani) õppima ~ õpetama; проучить уроки весь вечер kogu õhtu koolitükke õppima, он проучил всю жизнь детей ta on kogu elu lapsi õpetanud
ради предлог с род. п. kelle-mille pärast ~ nimel ~ jaoks; ради друзей sõprade pärast, ради дружбы sõpruse nimel, ради общего дела ühise ürituse nimel, смеха ради kõnek. naljaviluks, naljapärast, naljaks, чего ради туда ходить kõnek. mis hea pärast ~ misjaoks sinna minna;
◊ ради бога jumala pärast; ради прекрасных глаз чьих kõnek. kelle ilusate silmade pärast
рак I 18 С м.
од.
vähk; речной рак zool.
jõevähk (Astacus), раки zool.
vähid, koorikloomad (Crustacea), ползти, как рак nagu tigu venima, ползти раком neljakäpakil roomama, красный как рак vähkpunane, punane nagu keedetud vähk;
◊ показать кому, где раки зимуют kõnek.
näitama, kuidas Luukas õlut teeb; как рак на мели kõnek.
nagu kala kuival; знать, где раки зимуют kõnek.
teadma, kus kivi all vähid peidus on; когда рак свистнет madalk.
siis kui vares valgeks läheb, siis kui vähk vilistab; на безрыбье и рак рыба kõnekäänd hädaga sööb vanakurat kärbseidki, kõlbab ka, kui paremat ei ole, kehval ~ vaesel ajal käib küll
режь повел. накл. Г резать
резание 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ lõikamine, lõige; резание металлов metalli lõiketöötlus, metallilõikamine, линия резания tehn. (läbi)lõikepind, глубина резания tehn. lõikesügavus, скоростное резание tehn. kiirlõikamine;
‣ nikerdamine, nikerdus, voolimine, vool (vooli); graveerimine, uurendamine, uurendus; резание по дереву puunikerdamine, puunikerdus, резание на меди vasegraveerimine;
‣ tapmine, veristamine
резь 90 С ж.
неод.
(lõikav, äge, terav) valu; резь в животе äge kõhuvalu
резьба 52 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ nikerdamine, nikerdus, voolimine, vool (vooli); graveerimine, uurendamine, uurendus; резьба по дереву puunikerdus, резьба по камню kivinikerdus, резьба по штукатурке kunst sgrafiito;
‣ nikerdis, vooling, vool (vooli), graveering; резьба по меди vasegraveering;
‣ tehn. keere; винтовая резьба (kruvi)keere, крупная резьба jämekeere, мелкая резьба peenkeere, левая резьба vasakkeere, правая резьба paremkeere, длинная резьба pikkvint
сидеть 232b Г несов.
где, над чем, на чём, без чего istuma (ka ülek.
); сидеть за рулём roolis ~ rooli taga istuma ~ olema, сидеть целыми днями в библиотеке päevad läbi raamatukogus istuma, сидеть за обедом lõunalauas istuma, lõunat sööma, сидеть за чаем teelauas istuma, teed jooma, сидеть без дела tegevuseta ~ käed rüpes istuma, сидеть в тюрьме vangis ~ kinni istuma, сидеть под арестом vahistatud ~ vahi all olema, сидеть без денег kõnek.
ilma rahata olema, сидеть на диете dieedil olema, сидеть на картошке kõnek.
palja kartuli peal ~ ainult kartulist elama, сидеть на корточках kükitama, kükkima, сидеть на вёслах aerutama, сидеть на гребне волны mer.
(1) lainelaual sõitma, (2) (laineil) liuguma, сидеть на мели (1) madalikule ~ karile jooksnud olema, (2) kõnek.
ülek.
näpud põhjas ~ peenike peos ~ kuival olema, omadega sees olema, глаза сидят глубоко silmad on sügaval ~ aukus, собака сидит на цепи koer on ~ istub ketis, лодка сидела глубоко paat istus sügavalt vees, пальто сидело безукоризненно mantel istus laitmatult, в ней сидела крепкая уверенность ta oli kindlalt veendunud;
◊ сидеть в печёнках у кого kõnek.
kellel pinnuks silmas olema, kellel kui täi krae vahel olema; сидеть гвоздём ~ как гвоздь в голове у кого kõnek.
kellel peas istuma, kellel kinnisideeks muutunud olema, keda alatasa jälitama ~ vaevama ~ kummitama ~ painama; сидеть между двух стульев ~ двумя стульями kahe pere koer olema; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сидеть не шее у кого kõnek.
kelle kaelas ~ kaela peal olema; сидеть как на иголках kõnek.
nagu tulistel sütel ~ nõeltel istuma; сидеть в голове kõnek.
peas istuma, asu mitte andma (näit. mõte); сидеть в девках madalk.
vanatüdruk olema; вот где сидит кто-что у кого kõnek.
siiamaani ~ kõrini olema kellest-millest; сидеть в четырёх стенах nelja seina vahel istuma, kodus konutama; сидеть на пище святого Антония kõnek.
humor.
näljakäppa imema; сидеть у разбитого корыта lõhkise küna ees ~ ääres olema ~ istuma, omadega läbi olema
снять 264 Г сов.
→ несов.
снимать‣ кого-что maha ~ ära ~ lahti võtma; снять картину со стены pilti ~ maali seinalt maha võtma, снять грим grimmi maha võtma, снять строительные леса tellinguid maha võtma, снять мачту mer.
masti maha võtma, снять что с производства mille tootmist lõpetama, снять вопрос с пoвестки дня küsimust päevakorrast maha võtma ~ välja jätma ~ kustutama, снять пальто palitut maha ~ seljast ära võtma, снять шкуру nahka maha võtma, nülgima, снять чайник с плиты teekannu pliidilt ära võtma, снять шторы kardinaid eest ära võtma, снять ответственность с кого kellelt vastutust (ära) võtma, снять премию preemiast ilma jätma, снять сливки с молока piima koorima, piima pealt koort riisuma ~ (ära) võtma, снять бороду habet maha ajama, снять безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, снять пароход с мели laeva madalikult lahti võtma, снять со стропа troppe vallandama ~ lahti võtma, lahti troppima, снять чешую soomustest puhastama, снять допрос jur.
üle kuulama, снять свидетельское показание jur.
tunnistaja ütlust võtma;
‣ kõrvaldama, kustutama; снять противоречие vastuolu kõrvaldama, снять судимость jur. karistust kustutama, снять запрет keeldu tühistama ~ kaotama, снять выговор noomitust maha võtma ~ tühistama, снять блокаду blokaadi lõpetama;
‣ что koristama; снять урожай saaki ~ vilja koristama;
‣ кого vallandama, tagandama, lahti laskma, maha võtma; снять с работы töölt vallandama ~ lahti laskma, снять с места kohalt lahti laskma, снять с учёта arvelt maha võtma;
‣ что (jäljendit) tegema ~ võtma; снять копию koopiat ~ ärakirja tegema, снять план местности koha ~ paikkonna plaani tegema, снять мерку mõõtu võtma;
‣ кого-что filmi ~ pilti tegema, filmima, pildistama; снять девочку tüdrukut pildistama, tüdrukust pilti tegema, снять фильм filmima, filmi tegema, снять на киноплёнку filmima;
‣ что üürile võtma, üürima; снять комнату tuba üürima;
◊ как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; снять ~ снимать голову с кого, кому kõnek. (1) kellel pead maha võtma, (2) keda alt vedama; снять ~ снимать пенки ~ сливки с чего koort pealt riisuma, manti võtma; снять ~ снимать стружку с кого madalk. kelle nahka täis sõimama, kellele sauna ~ säru ~ peapesu tegema; снять ~ снимать последнюю рубашку с кого kõnek. kellelt viimast särki seljast võtma
сняться 264 (прош. вр.
снялось и снялось, снялись и снялись) Г сов.
→ несов.
сниматься‣ (без 1 и 2 л.
) maha ~ ära ~ lahti tulema; топор снялся с топорища kirvel tuli vars ära, kirves tuli varre otsast ära, сапог снялся saabas tuli jalast, пароход снялся с мели laev sai ~ pääses madalikult lahti, пароход снялся с якоря laev hiivas ankru, сняться с места (paigalt) liikuma hakkama;
‣ end lahti ~ maha võtma; сняться с работы end töölt ~ ametist lahti võtma, сняться с учёта end arvelt maha võtma;
‣ end pildistada laskma; filmis mängima; сняться в роли учителя filmis õpetajat ~ õpetaja osa mängima
сплав I 1 С м.
неод.
tehn.
sulam; медный сплав vasesulam, твёрдый сплав kõvasulam, жароупорный сплав kuumakindel sulam, лёгкий сплав kergsulam, сплав меди с цинком vase ja tsingi sulam, поэтический сплав ülek.
luulesulam
стащить 311a Г сов.
→ несов.
стаскивать‣ кого-что, с кого-чего (maha, kokku, ära) tirima, vedima, sikutama; стащить мешок с воза kotti koormast maha tirima, стащить скатерть со стола laudlina maha tõmbama, стащить лодку в воду paati vette vedama, стащить лодку с мели paati madalikult lahti tirima, стащить перчатки с рук kõnek.
kindaid käest kiskuma ~ sikutama, стащить мешок в подвал kotti keldrisse tassima, стащить дрова в сарай (kõiki) puid kuuri tassima;
‣ (без несов.) кого, куда kõnek. tirima, vedama; стащить в кино kinno tirima ~ kaasa vedama;
‣ (без несов.) что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära tõmbama
стоять 257 Г несов.
‣ seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); стоять на месте paigal seisma ~ püsima, стоять на ногах püsti seisma, стоять на цыпочках kikivarvul seisma, стоять навытяжку tikksirgelt seisma, стоять спиной к кому seljaga ~ selg kelle poole seisma, стоять в углу nurgas seisma, стоять перед зеркалом peegli ees seisma, стоять на ветру tuule käes seisma, стоять в очереди järjekorras seisma ~ olema, стоять перед глазами silmade ~ silme ees seisma, стоять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, стоять борт о борт pardati ~ pardad vastakuti ~ parras pardas seisma, стоять на мели madalikul seisma ~ olema, стоять на якоре ankrus seisma ~ olema, стоять на вахте vahis seisma ~ olema, стоять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, стоять на стороне кого kelle poolt olema, стоять в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ keskmes olema, стоять у власти võimul olema, valitsema, стоять во главе чего mille eesotsas olema, стоять на повестке дня päevakorras olema, стоять в списке nimekirjas olema, стоять наготове valmis olema, стоять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, стоять в обороне kaitses ~ kaitsel olema, стоять на пoсту (vahi)postil olema ~ seisma, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, стоять лагерем laagris olema, стоять на зимних квартирах talvekorteris olema, стоять перед катастрофой katastroofi ~ suure õnnetuse äärel ~ hukkumas ~ hukul olema, часы стоят kell seisab, работа стоит töö seisab, перед нами стоят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы стоят в вазе lilled on vaasis, слёзы стоят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах стояли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel ~ vees, стояло лето oli suvi, на дворе стоял октябрь käes oli oktoober, стояли солнечные дни olid ~ püsisid päik(e)selised ~ päikest täis päevad, жара стоит palav ~ kuum ilm püsib, peab palavat ~ kuuma ilma, на ногах не стоит ta püsib vaevu jalul, в ушах стоял шум kõrvus kohises, стоит грохот müriseb, mürtsub, стоит смех on kuulda naeru, naerdakse;
‣ стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! стойте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde;
◊ стоять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma; стоять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; стоять на карте kaalul olema; стоять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu ~ hingerahu mitte andma; ругать ~ бранить на чём свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must; стоять выше кого kellest üle olema; стоять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks ~ kindlaks jääma; стоять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel ~ ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel; стоять на ложном пути valel teel olema; стоять на распутье teelahkmel olema; стоять насмерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama; стоять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema
трава 53 С ж.
неод.
‣ rohi, (roht)taim; ürt (rohttaime maapealne osa); сорная трава umbrohi, травы heintaimed, rohttaimed, heinakultuurid, лекарственные ~ лечебные ~ меди цинские травы ravimtaimed, много летние травы mitmeaastased heintaimed, трава ландыша maikellukeseürt, piibeleheürt, трава чабреца liivateeürt;
‣ (без мн. ч.) rohi, muru; сидеть на траве rohu ~ muru peal istuma, зарасти травой rohtuma, rohtu kasvama, косить траву (1) heina ~ rohtu niitma, (2) muru niitma, хоккей на траве sport maahoki, как трава растёт ülek. kõnek. kasvab omapäi, ilma hooleks jäetud, трава травой, как трава kõnek. täiesti maitsetu, rohu maitsega ~ maiguga;
◊ хоть трава не расти kõnek. mingu või maailma hukka, tulgu või veeuputus; тише воды, ниже травы vaiksem kui vesi, madalam kui rohi, maast madalam, vagur kui talleke
хлеб-соль (хлеб 1, соль 92) С м. неод. (без мн. ч.)
‣ sool-leib, külalislahkus, kostitamine; встречать (с) хлебом-солью soola-leivaga vastu võtma, подносить хлеб-соль soola-leiba tooma;
‣ jätku leiba ~ leivale;
◊ водить хлеб-соль с кем kõnek. kellega läbi käima, lävima, kelle juures (vastastikku) võõrusel käima, kellega sõprust pidama, heal jalal olema; забыть ~ забывать хлеб-соль чью kelle vastu tänamatu olema, kelle heategusid unustama; хлеб-соль ешь, а правду режь vanas. söö, mis küps, räägi, mis tõsi