[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit

выброситься 273* Г сов. → несов. выбрасываться (välja, alla) viskuma ~ hüppama; выброситься из окна aknast alla viskuma ~ hüppama, выброситься с самолёта с парашютом lennukist langevarjuga alla hüppama, выброситься на мель (pääsemiseks oma veesõidukit) madalikule ajama
завестись 367 Г сов. → несов. заводиться
‣ tekkima, sugenema, siginema; kõnek. algama, puhkema; завелись новые знакомства kõnek. tekkis uusi tutvusi, в шкафу завелась моль kappi siginesid koid, завелась беседа kõnek. hakati juttu ajama;
‣ (kindlaks v. välja) kujunema; завёлся странный порядок kujunes imelik komme;
‣ чем kõnek. van. (endale) hankima ~ soetama ~ muretsema; завестись хозяйством (endale) majapidamist soetama;
‣ käivituma, käima minema; мотор сразу завёлся mootor läks kohe käima;
‣ ülek. kõnek. ärrituma, ägestuma, end üles kruvima ~ kruvida laskma; завестись с полуоборота ~ полуслова poole sõna peale ägestuma ~ põlema minema
капустный 126 П kapsa-; капустный лист kapsaleht, капустная рассада kapsaistikud, -taimed, капустный червь kapsauss, капустная белянка zool. (suur) kapsaliblikas (Piersis brassicae), капустная моль zool. kapsakoi (Plutella maculipennis)
корма 52 (без род. п. мн. ч.) С ж. неод. ahter; на корме ahtris, за кормой осталось две тысячи миль maha ~ seljataha jäi kaks tuhat miili (meresõidu kohta)
мель 90 (предл. п. ед. ч. о мели, на мели) С ж. неод. madal, madalik (vees), rahu; песчаная мель liivamadal, подводная мель veealune rahu, allveerahu, сесть ~ наскочить на мель madalale ~ madalikule kinni jooksma, karile jooksma, сняться с мели madalalt ~ madalikult lahti saama ~ pääsema;
◊
(сидеть) (как рак) на мели kõnek. kuival ~ pigis ~ plindris olema; сидит как рак на мели (tal) on näpud põhjas
моль I 90 С ж. од. (обычно ед. ч.) koi; zool. настоящие моли koilased (Tineidae), зерновая моль terakoi (Nemapogon granellus, Tinea granella), платяная моль riidekoi (Tineola biselliella), побитый ~ изъеденный ~ съеденный ~ тронутый молью koitanud, koidest aetud
моль II 10 С м. неод. füüs., keem. mool (ainehulgaühik, gramm-molekul)
моль III 10, 90 С м. и ж. неод. mets. parvis (lahtiselt v. hajali parvetatavad palgid)
найти II 374 Г сов. → несов. находить
‣ на кого-что otsa ~ vastu põrkama, otsa ~ vastu ~ peale minema ~ tulema; пароход нашёл на мель aurik jooksis madalikule, туча нашла на солнце pilv varjas päikese, гроза нашла puhkes äike;
‣ (также безл.) на кого ülek. kõnek. valdama, haarama keda, peale tulema kellele; на него нашла злость ta sai tulivihaseks;
‣ куда, безл. также кого-чего kõnek. (suurel hulgal) kokku tulema ~ kogunema; нашло много гостей tuli palju külalisi, дым нашёл в комнату suitsu on tuppa tulnud, suits tungis tuppa;
◊
нашла коса на камень kõnekäänd sattusid parajad kokku, kaks kanget said kokku
нанести I 365 Г сов. → несов. наносить I
‣ что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
‣ что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
‣ что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
‣ что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
‣ что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
наплыть 349 Г сов. → несов. наплывать
‣ на кого-что (laevaga vm. sõites) vastu ~ otsa põrkama; наплыть на мель madalikule jooksma;
‣ на что ülek. (pikkamööda) tulema ~ (peale) vajuma; туча наплыла на солнце pilv vajus päikese ette;
‣ чего (teatud hulgal) kogunema (veevooluga); üle valguma; под берег наплыло тины kalda alla oli kogunenud muda, наплывшие свечи ülessulanud ~ ületilkunud küünlad
наскочить 311b Г сов. → несов. наскакивать
‣ на кого-что (hooga) otsa ~ vastu põrkama; peale sattuma (ka ülek.); наскочить на пень vastu kändu ~ kännu otsa jooksma ~ põrkama, наскочить на мину miinile sattuma, судно наскочило на мель laev jooksis madalikule, он наскочил на неприятности tal on ~ tekkis ebameeldivusi;
‣ на кого kallale kargama ~ tormama (kõnek. ka ülek.); собака с лаем наскочила на прохожего koer kargas ~ tormas haukudes möödujale kallale, наскочить на кого с руганью keda sõimama hakkama ~ kukkuma
побить 325 Г сов. → несов. побивать
‣ (без несов) кого-что läbi kolkima ~ peksma, peksa ~ kolki andma;
‣ кого-что kõnek. võitma; побить рекорд rekordit purustama ~ põrmustama;
‣ кого-что (kõiki, paljusid) tapma ~ maha lööma; что hävitama; град побил рожь rahe hävitas rukki ~ tegi rukkile kahju;
‣ (без несов) что kõnek. (kõike, palju) katki tegema, puruks lööma;
‣ (без несов) что (läbi) sööma ~ purema; ära rikkuma; моль побила воротник koid on krae auklikuks söönud ~ ära rikkunud, крыша побита ржавчиной katus on läbi roostetanud;
◊
побей ~ убей меня бог madalk. karistagu mind jumal
поесть 359 Г сов.
‣ (без страд. прич.) чего, без доп. pisut sööma ~ keha kinnitama; поесть перед дорогой enne teeleasumist keha kinnitama;
‣ несов. поедать 1. что kõnek. (kõike) nahka pistma ~ panema ~ ära sööma (ka ülek.); моль поела мех karusnahk on koidest aetud
посадить 313a Г сов. → несов. сажать
‣ что istutama, maha panema; посадить цветы lilli istutama, посадить картофель kartuleid maha panema;
‣ кого-что, на что, куда istuma panema; кого, за что, с инф. mida tegema sundima ~ panema; посадить малыша на стул väikemeest toolile istuma panema, посадить его рядом с собой teda enda kõrvale istuma panema, посадить ребёнка за уроки last õppetükke tegema ~ õppima sundima, посадить курицу на яйца kana hauduma panema;
‣ кого-что, куда panema, asetama; посадить на поезд rongi peale panema ~ aitama, посадить больного на диету kõnek. haiget dieedile panema, посадить топор на топорище kirvele vart taha panema, посадить пироги в печь pirukaid ahju panema, посадить собаку на цепь koera ketti panema, наискось посаженные глаза veidi pilukil silmad, глубоко посаженные глаза sügavad ~ sügaval asetsevad silmad;
‣ кого-что, куда vangi ~ kinni panema; посадить в тюрьму vangi ~ kinni panema, vangistama, посадить под арест aresti panema;
‣ что, на что kõnek. peale ajama (näit. plekki); посадить в тетради кляксу tindiplekki vihikusse tegema;
‣ что, на что kõnek. peale ~ külge õmblema ~ kinnitama; посадить пуговицы на пальто mantlile nööpe külge õmblema ~ ajama;
‣ кого-что maandama, maanduma sundima; madalikule ajama; посадить самолёт lennukit maandama, посадить судно на мель laeva madalikule ~ karile ajama;
‣ кого madalk. täbarasse olukorda panema; посадить на экзамене eksamil küsimustega vahele võtma;
‣ что, кому madalk. sisse lööma ~ taguma;
◊
посадить ~ сажать в калошу ~ в лужу кого kõnek. keda rumalasse ~ täbarasse olukorda panema; посадить ~ сажать на шею чью, кого, кому kõnek. kellele kaela määrima; посадить ~ сажать на хлеб и (на) воду кого kõnek. keda vee ja leiva peale panema; vrd. сажать
проесть 359 Г сов. → несов. проедать что
‣ läbi sööma ~ närima ~ purema; мышь проела дыру в углу hiir on (toa) nurka augu närinud, ржавчина проела железо rooste on raua läbi söönud, моль проела сукно koi on riide katki söönud, riie on koidest aetud, riidel on koiaugud sees;
‣ kõnek. söögi peale ära kulutama; проесть все деньги kogu raha söögi ~ toidu peale ära kulutama;
◊
проесть зубы на чём madalk. täiesti kodus olema milles, peensusteni tundma mida
садить 313a Г несов. madalk.
‣ что istutama, maha panema; садить лес metsa istutama, садить картофель kartuleid maha panema;
‣ кого-что panema, paigutama, asetama, istuma seadma ~ panema; садить хлебы в печь leiba ~ leibasid ahju panema, садить птицу в клетку lindu puuri panema, садить собаку на цепь koera ketti panema, садить на скамью подсудимых kohtupinki ~ süüpinki panema, садить в тюрьму vangi ~ türmi ~ kinni ~ istuma panema, садить кого за работу keda tööle panema, садить ребёнка за стол last laua taha (istuma) panema, садить кого на диван keda diivanile istuma seadma ~ sättima, садить курицу на яйца kana hauduma panema, садить самолёт lennukit maandama, садить судно на мель laeva madalikule ajama;
‣ что, без доп. hooga, jõuliselt, kiiresti, hasardiga tegema; мальчик так и садит по дороге poiss silkab ~ sibab ~ leegib mööda teed, садить пулю за пулей kuuli kuuli järel laskma ~ saatma;
‣ кого-что, без доп. hoope (paremale ja vasakule) jagama, peksma
сажать 165a Г несов.
‣ что istutama, maha panema; сажать цветы lilli istutama, сажать картофель kartuleid (maha) panema;
‣ кого-что, на что panema, paigutama, asetama, istuma panema ~ seadma; сажать гостя возле себя külalist enda kõrvale istuma panema, сажать на поезд rongile panema, сажать самолёт lennukit maandama, сажать на мель madalikule ajama, сажать курицу на яйца kana hauduma panema, сажать хлебы leiba ~ leibasid ahju panema, сажать наживку на крючок kõnek. sööta konksu otsa panema, сажать на диету dieedile panema, сажать в тюрьму vangi ~ türmi ~ kinni ~ istuma panema, сажать под арест aresti panema, сажать пятна kõnek. plekke peale ajama, сажать на экзамене madalk. eksamil vahele võtma;
‣ что kõnek. (kuul kuuli v. mürsk mürsu järel) laskma, saatma, põrutama; сажать пулю в пулю куда kuuli kuuli järel saatma kuhu;
◊
сажать на царство troonile panema; vrd. посадить
сесть 353 Г сов. → несов. садиться
‣ во что, за что, на что, куда, с инф. istuma (ka ülek.); сесть в автобус bussi astuma ~ sisenema, bussi peale minema, сесть за стол lauda ~ laua taha istuma, сесть у окна akna juurde istuma, сесть к окну akna alla istuma, сесть за работу tööd käsile võtma, сесть за чтение end lugema sättima, сесть за рояль klaveri taha istuma, сесть пообедать lõunalauda istuma, сесть отдохнуть istuma, et puhata, puhkama istuma, сесть на мель (1) madalikule ~ karile jooksma, (2) ülek. karile jooksma, kuivale jääma, сесть на корточки kükitama, сесть на яйца hauduma hakkama ~ minema, сесть за карты kaarte mängima ~ kaardilauda istuma, сесть в засаду varitsema ~ varitsusse asuma, сесть в тюрьму kõnek. vangi sattuma, сесть на три года madalk. kolmeks aastaks kinni ~ istuma minema, сесть на диету dieeti pidama hakkama, на глаз сел ячмень odraiva on silma tulnud;
‣ laskuma, maanduma; maha langema; птицы сели на дерево linnud laskusid puule, туман сел udu langes maha;
‣ loojuma; солнце село päike läks looja ~ loojus;
‣ (без 1 и 2 л.) vajuma; фундамент сел vundament on vajunud;
‣ kokku minema ~ tõmbuma; материя села riie läks kokku;
‣ alanema, vähenema, vähemaks jääma;
◊
сесть ~ садиться на шею кому kõnek. kelle kaela peale tulema; сесть ~ садиться на голову кому kõnek. kellel üle pea kasvama; сесть ~ садиться верхом на кого kõnek. kelle kukile istuma; сесть ~ садиться в лужу ~ калошу ~ галошу kõnek. kimpu ~ jänni jääma, naeruväärsesse ~ rumalasse olukorda sattuma ~ jääma; сесть за решётку kõnek. trellide taha minema; сесть на скамью подсудимых süüpinki ~ kohtu alla sattuma, kohtupinki istuma; сесть ~ садиться на своего ( любимого ) конька kõnek. jutusoonele saama, (lemmikteemal) jutuhoogu ~ oma sõiduvette sattuma; ни стать, ни сесть не умеет kõnek. ei oska istuda ega astuda
стать I 223 Г сов. → несов. становиться
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊
во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
точить I 310 Г несов.
‣ что teritama, ihuma (ka ülek.), käiama, luiskama; точить карандаш pliiatsit teritama, точить коньки uiske teritama, точить меч mõõka ihuma (ka ülek.), точить косу vikatit käiama ~ luiskama, точить ногти küüsi viilima;
‣ что treima; точить шахматы malenuppe treima;
‣ что ülek. lihvima (lainete, tuule kohta);
‣ кого-что närima, sööma (ka ülek.), ülek. purema; моль точит сукно koi sööb kalevit, ржавчина точит железо rooste sööb rauda, горе точит душу mure vaevab südant, его точит какая-то болезнь tal on mingi tõbi ~ haigus kallal, teda pureb mingi tõbi ~ haigus, точить кого kelle kallal närima;
◊
точить (ба)лясы madalk. lahverdama, lõhverdama, lõugu lõksutama ~ laotama; точить зуб(ы) на кого-что kõnek. kelle-mille peale hammast ihuma; vrd. выточить, источить I
шубный 126 П kasuka-, kasukanaha-; шубный крючок kasukahaak, шубная овца põll. kasukanahalammas, шубное овцеводство põll. kasukanahalambakasvatus, шубная моль zool. kasukakoi (Tinca pellionella)
яблонный 126 П õunapuu; яблонное дерево van. õunapuu, яблонный цвет van. õunapuu õied, яблонная моль zool. õunapuu-võrgendikoi (liblikas, taimekahjur Yponomeuta malinellus), яблонная плодожорка zool. õunamähkur (liblikas, taimekahjur Laspeyresia pomonella), зелёная яблонная тля zool. õunapuu-lehetäi (taimekahjur Aphis pomi), яблонный цветоед zool. õunapuu-õielõikaja (mardikas, taimekahjur Anthonomus pomorum)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur