[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 37 artiklit
безобразничать 168b Г несов. kõnek. näotult ~ inetult ~ sündmatult käituma, laamendama, huligaanitsema; безобразничать на улице tänaval huligaanitsema ~ laamendama ~ sigatsema
валяться 254 Г несов.
‣ в чём püherdama; валяться в снегу lumes püherdama, лошадь валяется по траве hobune püherdab rohu peal;
‣ на чём kõnek. vedelema, losutama; бумага валяется на полу paber vedeleb põrandal, он целый день валялся на диване ta vedeles ~ losutas kogu päeva sohva peal;
‣ страд. к валять;
◊ валяться в ногах у кого põlvili roomama kelle ees; на дороге ~ на полу ~ на улице не валяется ei ole maast võtta; валяться со смеху naerust kõver(as) olema ~ väänlema
‣ в чём püherdama; валяться в снегу lumes püherdama, лошадь валяется по траве hobune püherdab rohu peal;
‣ на чём kõnek. vedelema, losutama; бумага валяется на полу paber vedeleb põrandal, он целый день валялся на диване ta vedeles ~ losutas kogu päeva sohva peal;
‣ страд. к валять;
◊ валяться в ногах у кого põlvili roomama kelle ees; на дороге ~ на полу ~ на улице не валяется ei ole maast võtta; валяться со смеху naerust kõver(as) olema ~ väänlema
встретить 274a Г сов. → несов. встречать
‣ кого-что kohtama; встретить на улице знакомого tänaval tuttavat kohtama;
‣ кого-что, чем vastu võtma mida, reageerima millele; vastu minema; мы встретили Новый год дома me võtsime uue aasta kodus vastu, встретить неприятеля огнём vastast tulega kostitama, мы встретим друзей на вокзале (me) läheme sõpradele jaama vastu;
‣ кого-что keda-mida (eest) leidma, kohtama, mille osaliseks saama; встретить отказ eitavat vastust saama, встретить поддержку toetust leidma, встретить радушный приём hea vastuvõtu osaliseks saama, встретить осуждение hukkamõistu ~ tauningu osaliseks saama, противник встретил упорное сопротивление vastane põrkas tugevale vastupanule ~ kohtas tugevat vastupanu, комедия встретила одобрение komöödia pälvis heakskiidu, человека с таким умом не часто встретишь kõnek. sellise peaga inimesi tuleb harva ette;
◊ встретить ~ встречать в штыки küünte ja hammastega vastu olema, vaenulikult reageerima; встретить ~ встречать хлебом-солью soola-leivaga ~ avasüli vastu võtma
‣ кого-что kohtama; встретить на улице знакомого tänaval tuttavat kohtama;
‣ кого-что, чем vastu võtma mida, reageerima millele; vastu minema; мы встретили Новый год дома me võtsime uue aasta kodus vastu, встретить неприятеля огнём vastast tulega kostitama, мы встретим друзей на вокзале (me) läheme sõpradele jaama vastu;
‣ кого-что keda-mida (eest) leidma, kohtama, mille osaliseks saama; встретить отказ eitavat vastust saama, встретить поддержку toetust leidma, встретить радушный приём hea vastuvõtu osaliseks saama, встретить осуждение hukkamõistu ~ tauningu osaliseks saama, противник встретил упорное сопротивление vastane põrkas tugevale vastupanule ~ kohtas tugevat vastupanu, комедия встретила одобрение komöödia pälvis heakskiidu, человека с таким умом не часто встретишь kõnek. sellise peaga inimesi tuleb harva ette;
◊ встретить ~ встречать в штыки küünte ja hammastega vastu olema, vaenulikult reageerima; встретить ~ встречать хлебом-солью soola-leivaga ~ avasüli vastu võtma
грязно Н räpaselt, mustalt; ropult; on porine ~ must ~ räpane; грязно жить räpaselt ~ mustalt elama, на улице грязно väljas on porine, здесь грязно siin on must ~ räpane
душа 70 (вин. п. ед. ч. душу) С ж. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) hing, süda, meel; душа и тело hing ja keha, человек доброй души heasüdamlik inimene, от всей души kogu südamest ~ hingest, на его душе грех tal on patt hingel, душа общества seltskonna hing, в его игре много души ta mäng on hingestatud, душа моя ülek. kõnek. mu kallis;
‣ kõnek. hing, hingeline; у помещика триста душ mõisnikul on kolmsada hinge, семья из шести душ kuuehingeline pere, на улице ни души õues pole ühtegi hingelist, на душу населения ühe elaniku kohta;
◊ чернильная душа kõnek. tindihing, kantseleirott, paberiinimene; душа нараспашку kõnek. aval hing, hing on avali; в чём (только) душа держится kõnek. hing vaevu sees, hing niidiga kaelas; душа в пятки ушла ~ уходит у кого kõnek. kelle süda kukkus saapasäärde; душа надрывается kõnek. süda tõmbub valust kokku; душа разрывается ~ разрывалась у кого kõnek. kelle süda lõhkeb ~ lõhkes (valust); жить душа в душу üksmeeles elama; душа не лежит ~ не лежала к кому-чему kes ~ mis ei ole südame järgi ~ meelt mööda ~ meele järele; душа не на месте süda vaevab; чужая душа потёмки vanas. teise hinge sisse ei tea; (говорить) по душам südamest südamesse ~ hingest hinge rääkima; (приходиться ~ прийтись) по душе meele järele (olema); на душе кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab; сколько душе угодно nii palju, kui süda kutsub ~ lustib; в глубине души hingepõhjas; до глубины души hingepõhjani; без души (быть) от кого-чего kõnek. arust ära olema kelle-mille järele, vaimustuses olema kellest-millest; души не чаять в ком väga kiindunud olema kellesse; с души воротит кого madalk. kellel ajab südame pahaks, kelle ajab öökima; душой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest; стоять над душой чьей, у кого kõnek. kelle hinge peale käima, kellele hingerahu mitte andma; кривить ~ покривить душой keerutama, ebasiiras olema, tõtt maha salgama; брать ~ взять ~ хватать за душу кого kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama; брать ~ взять (грех) на душу (pattu) oma hinge peale võtma; за милую душу kõnek. (1) heal meelel, heast meelest, (2) heast peast; вкладывать ~ вложить душу во что oma hinge panema millesse; влезать ~ влезть в душу kõnek. halv. (1) kelle hinges sorima, (2) kavalusega kelle usaldust võitma; выворачивать ~ вывернуть душу чью kõnek. kelle hinge pahupidi pöörama; выворачивать ~ вывернуть душу наизнанку перед кем kõnek. kellele südant puistama, kõike südame pealt ära rääkima; выкладывать ~ выложить ~ излить душу кому kellele südant puistama; отводить ~ отвести душу kõnek. (1) hingekosutust saama, (2) südamelt ära rääkima, südant puistama; выматывать ~ вымотать (всю) душу из кого kõnek. kelle(l) hinge seest sööma; вытрясти душу из кого kõnek. kelle hinge välja võtma, kaela kahekorra käänama; отпустить душу на покаяние nalj. kelle hinge rahule jätma; отдавать ~ отдать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema
‣ (обычно без мн. ч.) hing, süda, meel; душа и тело hing ja keha, человек доброй души heasüdamlik inimene, от всей души kogu südamest ~ hingest, на его душе грех tal on patt hingel, душа общества seltskonna hing, в его игре много души ta mäng on hingestatud, душа моя ülek. kõnek. mu kallis;
‣ kõnek. hing, hingeline; у помещика триста душ mõisnikul on kolmsada hinge, семья из шести душ kuuehingeline pere, на улице ни души õues pole ühtegi hingelist, на душу населения ühe elaniku kohta;
◊ чернильная душа kõnek. tindihing, kantseleirott, paberiinimene; душа нараспашку kõnek. aval hing, hing on avali; в чём (только) душа держится kõnek. hing vaevu sees, hing niidiga kaelas; душа в пятки ушла ~ уходит у кого kõnek. kelle süda kukkus saapasäärde; душа надрывается kõnek. süda tõmbub valust kokku; душа разрывается ~ разрывалась у кого kõnek. kelle süda lõhkeb ~ lõhkes (valust); жить душа в душу üksmeeles elama; душа не лежит ~ не лежала к кому-чему kes ~ mis ei ole südame järgi ~ meelt mööda ~ meele järele; душа не на месте süda vaevab; чужая душа потёмки vanas. teise hinge sisse ei tea; (говорить) по душам südamest südamesse ~ hingest hinge rääkima; (приходиться ~ прийтись) по душе meele järele (olema); на душе кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab; сколько душе угодно nii palju, kui süda kutsub ~ lustib; в глубине души hingepõhjas; до глубины души hingepõhjani; без души (быть) от кого-чего kõnek. arust ära olema kelle-mille järele, vaimustuses olema kellest-millest; души не чаять в ком väga kiindunud olema kellesse; с души воротит кого madalk. kellel ajab südame pahaks, kelle ajab öökima; душой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest; стоять над душой чьей, у кого kõnek. kelle hinge peale käima, kellele hingerahu mitte andma; кривить ~ покривить душой keerutama, ebasiiras olema, tõtt maha salgama; брать ~ взять ~ хватать за душу кого kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama; брать ~ взять (грех) на душу (pattu) oma hinge peale võtma; за милую душу kõnek. (1) heal meelel, heast meelest, (2) heast peast; вкладывать ~ вложить душу во что oma hinge panema millesse; влезать ~ влезть в душу kõnek. halv. (1) kelle hinges sorima, (2) kavalusega kelle usaldust võitma; выворачивать ~ вывернуть душу чью kõnek. kelle hinge pahupidi pöörama; выворачивать ~ вывернуть душу наизнанку перед кем kõnek. kellele südant puistama, kõike südame pealt ära rääkima; выкладывать ~ выложить ~ излить душу кому kellele südant puistama; отводить ~ отвести душу kõnek. (1) hingekosutust saama, (2) südamelt ära rääkima, südant puistama; выматывать ~ вымотать (всю) душу из кого kõnek. kelle(l) hinge seest sööma; вытрясти душу из кого kõnek. kelle hinge välja võtma, kaela kahekorra käänama; отпустить душу на покаяние nalj. kelle hinge rahule jätma; отдавать ~ отдать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema
забирать Г несов. → сов. забрать
‣ 169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
‣ 169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
‣ 169a что, чем tarastama; kinni lööma;
‣ 169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
‣ 169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
◊ забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
‣ 169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
‣ 169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
‣ 169a что, чем tarastama; kinni lööma;
‣ 169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
‣ 169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
◊ забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
мести 368 Г несов. что
‣ (luua v. põrandaharjaga) pühkima; мести пол в кухне köögipõrandat pühkima;
‣ (без 1 и 2 л.) (üles, ringi) keerutama, tuiskama (также безл. ); на улице метёт, вьюга метёт õues ~ väljas tuiskab
‣ (luua v. põrandaharjaga) pühkima; мести пол в кухне köögipõrandat pühkima;
‣ (без 1 и 2 л.) (üles, ringi) keerutama, tuiskama (также безл. ); на улице метёт, вьюга метёт õues ~ väljas tuiskab
морозить Г несов.
‣ 272a что külmutama; морозить рыбу kala külmutama;
‣ 272a кого-что kõnek. ära külmetama, külmetada laskma; külmaga hävitama; морозить кого на улице keda ~ kellel õues külmetada laskma;
‣ 272b безл. külmaks minema, külmenema; külmetama; на дворе морозит väljas külmetab ~ kahutab
‣ 272a что külmutama; морозить рыбу kala külmutama;
‣ 272a кого-что kõnek. ära külmetama, külmetada laskma; külmaga hävitama; морозить кого на улице keda ~ kellel õues külmetada laskma;
‣ 272b безл. külmaks minema, külmenema; külmetama; на дворе морозит väljas külmetab ~ kahutab
околачиваться 168 Г несов. где madalk. ringi lonkima, logelema, tolgendama, aega surnuks lööma; околачиваться на улице tänaval lonkima ~ lõnkuma, околачиваться без дела aega surnuks lööma, logelema
пасмурно
‣ предик. on pilves ~ sompus ~ sombune; ülek. on morn ~ tusane ~ sünge; на душе пасмурно hinges on äng, на улице пасмурно õues on sompus ilm, ilm on sombune;
‣ Н kõnek. tusaselt, mornilt, süngelt; пасмурно смотреть tusase pilguga vaatama
‣ предик. on pilves ~ sompus ~ sombune; ülek. on morn ~ tusane ~ sünge; на душе пасмурно hinges on äng, на улице пасмурно õues on sompus ilm, ilm on sombune;
‣ Н kõnek. tusaselt, mornilt, süngelt; пасмурно смотреть tusase pilguga vaatama
побелеть 229b Г сов. от чего, без доп. valgeks minema; лицо побелело как полотно nägu läks kriitvalgeks, он побелел от страха ta läks hirmu pärast näost valgeks, голова совсем побелела pea on täiesti valgeks ~ lumivalgeks läinud, улица побелела tänav on (lumest) valge ~ valgeks muutunud, на улице побелело väljas on valge ~ on valgeks läinud
подморозить 272a Г сов. → несов. подмораживать
‣ что (veidi) külmutama ~ külmuda ~ jäätuda laskma; подморозить картофель külmal kartuleid näpistada laskma, kartulitel külma saada laskma;
‣ безл. (veidi) külmetama, kahutama; на улице слегка подморозило väljas ~ õues ~ maa on kahutanud;
‣ безл. külmemaks minema; к вечеру подморозило õhtul läks külmemaks
‣ что (veidi) külmutama ~ külmuda ~ jäätuda laskma; подморозить картофель külmal kartuleid näpistada laskma, kartulitel külma saada laskma;
‣ безл. (veidi) külmetama, kahutama; на улице слегка подморозило väljas ~ õues ~ maa on kahutanud;
‣ безл. külmemaks minema; к вечеру подморозило õhtul läks külmemaks
подтаять 259b Г сов. → несов. подтаивать pisut ~ kergelt sulama; мороженое подтаяло jäätis hakkas juba sulama, на улице подтаяло õues ~ väljas kisub ~ võtab sulale ~ sulatab väheke
пол I 3 (род. п. ед. ч. пола и полу) С м. неод. põrand; по полу mööda põrandat, на пол põrandale, maha, на полу põrandal, maas, до полу maani, брусчатый пол kantkivipõrand, глинобитный ~ глиняный пол (tamp)savipõrand, деревянный пол puitpõrand, puupõrand, земляной пол muldpõrand, плиточный пол plaatpõrand, ударить о(б) пол vastu põrandat lööma, от пола до потолка maast laeni;
◊ на полу ~ на дороге ~ на улице не валяется что mis ei vedele maas, mida pole just maast võtta ~ leida
◊ на полу ~ на дороге ~ на улице не валяется что mis ei vedele maas, mida pole just maast võtta ~ leida
померкнуть 343 (без страд. прич.) Г сов. tuhmuma, kahvatuma, kustuma (ka ülek.); hämarduma; звёзды померкли tähed tuhmusid, слава померкла kuulsussära tuhmus, взор померк pilk kustus, у кого померкло в глазах kellel läks silmade ees mustaks, на улице померкло õues hämardus ~ on hämaraks läinud, степь померкла stepp pimenes ~ hämardus;
◊ свет померк в чьих глазах eluisu kadus ära kellel; vrd. меркнуть
◊ свет померк в чьих глазах eluisu kadus ära kellel; vrd. меркнуть
посветлеть 229b Г сов.
‣ valgenema, valge(ma)ks ~ heleda(ma)ks minema; волосы посветлели juuksed läksid heledamaks ~ on heledamaks läinud, на улице посветлело väljas läks valgemaks;
‣ selge(ma)ks minema, selgenema, selginema, selgima (ka ülek.); небо посветлело taevas läks selge(ma)ks, раствор посветлел lahus on selginud, глаза посветлели pilk selgines, лицо посветлело ülek. nägu läks rõõmsaks; vrd. светлеть
‣ valgenema, valge(ma)ks ~ heleda(ma)ks minema; волосы посветлели juuksed läksid heledamaks ~ on heledamaks läinud, на улице посветлело väljas läks valgemaks;
‣ selge(ma)ks minema, selgenema, selginema, selgima (ka ülek.); небо посветлело taevas läks selge(ma)ks, раствор посветлел lahus on selginud, глаза посветлели pilk selgines, лицо посветлело ülek. nägu läks rõõmsaks; vrd. светлеть
праздник 18 С м. неод.
‣ püha; государственный праздник riiklik püha, riigipüha, национальный праздник rahvuspüha, праздник Первого мая ~ Первомая maipühad, с праздником! häid pühi! в праздники pühade ajal;
‣ pidu, pidupäev, pidustus(ed); спортивный праздник spordipidu(stused), праздник урожая lõikuspidu, праздник песни laulupidu, семейный праздник perekonna pidupäev, perekondlik tähtpäev, perekonnapidu, на душе праздник ülek. südames on rõõm, süda laulab ~ hõiskab ~ juubeldab rõõmust;
◊ будет и на нашей улице праздник kõnekäänd ükskord on pidu ka meie tänavas, kord võidutseme ka meie ~ oleme ka meie võidumehed
‣ püha; государственный праздник riiklik püha, riigipüha, национальный праздник rahvuspüha, праздник Первого мая ~ Первомая maipühad, с праздником! häid pühi! в праздники pühade ajal;
‣ pidu, pidupäev, pidustus(ed); спортивный праздник spordipidu(stused), праздник урожая lõikuspidu, праздник песни laulupidu, семейный праздник perekonna pidupäev, perekondlik tähtpäev, perekonnapidu, на душе праздник ülek. südames on rõõm, süda laulab ~ hõiskab ~ juubeldab rõõmust;
◊ будет и на нашей улице праздник kõnekäänd ükskord on pidu ka meie tänavas, kord võidutseme ka meie ~ oleme ka meie võidumehed
пробка 72 С ж. неод.
‣ kork, punn; tropp; бутылочная пробка pudelikork, резиновая пробка kummikork, поплавок из пробки õngekork, выбить пробку korki pealt lööma, заткнуть пробкой korki peale panema, ледяная пробка в трубе jäätropp ~ jääprunt torus;
‣ el. kork; предохранительная пробка kaitsekork, пробки перегорели korgid on läbi, выбило пробки kõnek. lõi korgid läbi ~ välja;
‣ (без мн. ч.) bot. kork, korkkude, felleem;
‣ kõnek. ummik; на улице образовалась пробка tänaval tekkis liiklusummik;
◊ глуп как пробка kõnek. (on) pururumal, loll kui saabas
‣ kork, punn; tropp; бутылочная пробка pudelikork, резиновая пробка kummikork, поплавок из пробки õngekork, выбить пробку korki pealt lööma, заткнуть пробкой korki peale panema, ледяная пробка в трубе jäätropp ~ jääprunt torus;
‣ el. kork; предохранительная пробка kaitsekork, пробки перегорели korgid on läbi, выбило пробки kõnek. lõi korgid läbi ~ välja;
‣ (без мн. ч.) bot. kork, korkkude, felleem;
‣ kõnek. ummik; на улице образовалась пробка tänaval tekkis liiklusummik;
◊ глуп как пробка kõnek. (on) pururumal, loll kui saabas
проболтаться I 165 Г сов. madalk. (teatud aja) ringi lonkima ~ uitama ~ luusima, tolgendama, logelema; он проболтался на улице до вечера ta lonkis õhtuni mööda tänavaid ~ väljas
проморозить 272a Г сов. → несов. промораживать
‣ кого-что läbi ~ ära külmutama; за ночь ручей проморозило безл. öö jooksul läks oja jäässe;
‣ что kõnek. külmaks minna laskma (ruumi);
‣ (без несов.) кого-что kõnek. (teatud aeg v. ajani) külma käes hoidma ~ külmetada laskma; целый час проморозили нас на улице terve tund lasti meid väljas külmetada, meid jäeti terveks tunniks külma kätte
‣ кого-что läbi ~ ära külmutama; за ночь ручей проморозило безл. öö jooksul läks oja jäässe;
‣ что kõnek. külmaks minna laskma (ruumi);
‣ (без несов.) кого-что kõnek. (teatud aeg v. ajani) külma käes hoidma ~ külmetada laskma; целый час проморозили нас на улице terve tund lasti meid väljas külmetada, meid jäeti terveks tunniks külma kätte
прохладно
‣ предик. on jahe ~ vilu; на улице прохладно väljas on jahe ~ vilu, ему стало прохладно tal hakkas jahe ~ vilu;
‣ Н ülek. jahedalt, leigelt, ükskõikselt; план встретили прохладно plaan võeti vastu ~ plaanisse suhtuti jahedalt
‣ предик. on jahe ~ vilu; на улице прохладно väljas on jahe ~ vilu, ему стало прохладно tal hakkas jahe ~ vilu;
‣ Н ülek. jahedalt, leigelt, ükskõikselt; план встретили прохладно plaan võeti vastu ~ plaanisse suhtuti jahedalt
пыль 90 (предл. п. о пыли, в пыли) С ж. неод. (без мн. ч.) tolm; õietolm; мучная пыль jahutolm, морозная пыль härmatis, lumekübemed, водяная пыль veepritsmed, облако пыли tolmupilv, быть в пыли tolmune olema, вытирать ~ сметать пыль tolmu pühkima, поднимать пыль tolmu üles keerutama (kõnek. ka ülek.), на улице пыль столбом õues on tolmusambad üleval, õues on õhk paksult tolmu täis, рассыпаться в пыль tolmuks pudenema;
◊ пускать ~ пустить пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama ~ kärbseid pähe ajama
◊ пускать ~ пустить пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama ~ kärbseid pähe ajama
разгуляться 254 Г сов. → несов. разгуливаться kõnek.
‣ (без несов.) lõbutsema ~ pummeldama ~ prassima hakkama ~ kukkuma;
‣ tegevusvabadust ~ vaba voli saama; ülek. möllama, mässama, marutsema (loodusnähtuse kohta); фантазия разгулялась mõttelend sai vaba voli ~ piiramatu vabaduse, на улице разгулялась непогода väljas on maru, väljas möllab, ветер разгулялся tuul paisus ~ tugevnes, tõusis marutuul, волны разгулялись lained hakkasid mässama;
‣ unest lahti saama; после кофе он разгулялся kohv tegi ta virgeks;
‣ (без 1 и 2 л.) selginema, selgima, selgeks minema (ilma kohta); погода разгулялась läks selgeks ~ selgines ~ selgis ~ paranes
‣ (без несов.) lõbutsema ~ pummeldama ~ prassima hakkama ~ kukkuma;
‣ tegevusvabadust ~ vaba voli saama; ülek. möllama, mässama, marutsema (loodusnähtuse kohta); фантазия разгулялась mõttelend sai vaba voli ~ piiramatu vabaduse, на улице разгулялась непогода väljas on maru, väljas möllab, ветер разгулялся tuul paisus ~ tugevnes, tõusis marutuul, волны разгулялись lained hakkasid mässama;
‣ unest lahti saama; после кофе он разгулялся kohv tegi ta virgeks;
‣ (без 1 и 2 л.) selginema, selgima, selgeks minema (ilma kohta); погода разгулялась läks selgeks ~ selgines ~ selgis ~ paranes
светлеть 229b Г несов.
‣ (безл.) koitma, hahetama, valgenema, valge(ma)ks minema; на улице светлеет väljas koidab ~ läheb valgemaks, небо светлеет taevas hahetab ~ hakkab valgenema, светлело koitis;
‣ (без 1 и 2 л.) heleda(ma)ks minema; волосы светлеют juuksed lähevad heledamaks;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. selgemaks ~ rõõmsamaks minema, selginema; взгляд светлеет pilk läheb rõõmsamaks, сознание светлело teadvus selgines, на душе светлело süda läks rõõmsamaks, südamel hakkas kergem, глаза светлели от радости silmad kilgendasid ~ helkisid ~ särasid rõõmust;
‣ helendama, helklema, helkima, heledasti paistma; vrd. посветлеть, просветлеть
‣ (безл.) koitma, hahetama, valgenema, valge(ma)ks minema; на улице светлеет väljas koidab ~ läheb valgemaks, небо светлеет taevas hahetab ~ hakkab valgenema, светлело koitis;
‣ (без 1 и 2 л.) heleda(ma)ks minema; волосы светлеют juuksed lähevad heledamaks;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. selgemaks ~ rõõmsamaks minema, selginema; взгляд светлеет pilk läheb rõõmsamaks, сознание светлело teadvus selgines, на душе светлело süda läks rõõmsamaks, südamel hakkas kergem, глаза светлели от радости silmad kilgendasid ~ helkisid ~ särasid rõõmust;
‣ helendama, helklema, helkima, heledasti paistma; vrd. посветлеть, просветлеть
скользко предик. on libe; на улице скользко väljas on libe
слякотно предик. kõnek. on lobjakane ~ lörtsine ~ porine; на улице слякотно väljas on lörtsine ~ sajab lörtsi
страсть III Н madalk. jubedasti, jubetult, õudselt, pööraselt, koledasti, kohutavalt; on jube ~ õudne ~ kole; страсть хочется убежать on hirmus tahtmine minema joosta, народу на улице страсть tänaval on kohutavalt ~ pööraselt rahvast, страсть боюсь kardan jubedasti ~ jubetult ~ õudselt, страсть какой плохой õudne kui halb
темным-темно предик. on kottpime ~ pilkaspime ~ pilkane pime ~ pilkane pimedus; на улице темным-темно õues on kottpime
теплеть 229b Г несов. sooj(em)aks minema, soojenema (ka ülek.); на улице теплеет väljas läheb soojemaks, теплеет на сердце süda läheb soojaks, глаза теплели silmadesse tuli soojust; vrd. потеплеть
теплынь 90 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. suur soe; leitsak, leitse, lämb; на улице теплынь väljas ~ õues on väga soe
торчать 180 Г несов.
‣ ripnema, tolknema; välja ulatuma ~ paistma; püsti ~ turris olema; торчать из воды veest välja paistma ~ ulatuma, из кармана торчала газета taskust paistis ajaleht, из забора торчали гвозди plangust olid naelad väljas, волосы торчат juuksed on püsti ~ turris;
‣ kõnek. tolgendama, töllerdama, koperdama, jalus olema; торчать перед глазами silme all töllerdama, торчать на улице tänaval tolgendama
‣ ripnema, tolknema; välja ulatuma ~ paistma; püsti ~ turris olema; торчать из воды veest välja paistma ~ ulatuma, из кармана торчала газета taskust paistis ajaleht, из забора торчали гвозди plangust olid naelad väljas, волосы торчат juuksed on püsti ~ turris;
‣ kõnek. tolgendama, töllerdama, koperdama, jalus olema; торчать перед глазами silme all töllerdama, торчать на улице tänaval tolgendama
удушливо Н lämmatavalt (ka ülek.), lämbelt, hingematvalt; on lämmatav (ka ülek.) ~ lämbe ~ hingemattev; удушливо пахнуть lämmatavalt ~ hingematvalt lõhnama ~ lehkama ~ haisema, на улице удушливо õues on lämmatav ~ lämbe ~ lämmatavalt soe
улица 80 С ж. неод.
‣ tänav (ka ülek.), uulits (van.); главная улица города linna peatänav, улица местного значения kõrvaltänav, жить на улице Некрасова Nekrassovi tänavas ~ tänaval elama, перейти улицу üle tänava minema, дурное влияние улицы tänava halb mõju, человек с улицы tänavalt tulnu, juhuslik inimene;
‣ (без мн. ч.) kõnek. õu; на улице холодно õues ~ väljas on külm, выйти на улицу õue ~ välja minema, прийти с улицы õuest ~ väljast (tuppa) tulema;
◊ зелёная улица (1) кому-чему roheline tee, (2) van. kadalipp; остаться ~ очутиться ~ оказаться на улице tänavale jääma; выбросить ~ выкинуть кого на улицу kõnek. (1) keda tänavale ~ välja tõstma, (2) keda värava taha heitma; будет и на нашей улице праздник tuleb pidu ka meie tänaval
‣ tänav (ka ülek.), uulits (van.); главная улица города linna peatänav, улица местного значения kõrvaltänav, жить на улице Некрасова Nekrassovi tänavas ~ tänaval elama, перейти улицу üle tänava minema, дурное влияние улицы tänava halb mõju, человек с улицы tänavalt tulnu, juhuslik inimene;
‣ (без мн. ч.) kõnek. õu; на улице холодно õues ~ väljas on külm, выйти на улицу õue ~ välja minema, прийти с улицы õuest ~ väljast (tuppa) tulema;
◊ зелёная улица (1) кому-чему roheline tee, (2) van. kadalipp; остаться ~ очутиться ~ оказаться на улице tänavale jääma; выбросить ~ выкинуть кого на улицу kõnek. (1) keda tänavale ~ välja tõstma, (2) keda värava taha heitma; будет и на нашей улице праздник tuleb pidu ka meie tänaval
утихнуть 344b Г сов. → несов. утихать vaikse(ma)ks ~ rahuliku(ma)ks ~ tasase(ma)ks jääma, vaibuma, vaikima, vait ~ vakka ~ vaiki jääma, rahunema, raugema, soikuma; голоса утихли hääled jäid vaiksemaks ~ vaibusid, смех утих naer lakkas, деревня утихла külas jäi kõik ~ küla jäi vaikseks, на улице утихло tänav soikus, tänaval ~ väljas jäi vaikseks, ветер утих tuul vaibus ~ rauges, стрельба утихла laskmine jäi järele ~ vaibus, боль утихла valu jäi vähemaks ~ andis järele, больной утих haige rahunes ~ jäi rahulikuks
хорошо Н
‣ (сравн. ст. лучше) hästi, toredasti, kenasti, tublisti; on hea ~ tore; он хорошо поёт ta laulab hästi, она хорошо одета ta on hästi riides, на улице хорошо väljas on ilus ilm, мне было хорошо mul oli hea olla, тому хорошо, у кого мало забот sellel on hea, kellel on vähe muret, хорошо, что он нас не слышал hea, et ta meid ei kuulnud, ему хорошо смеяться tal on hea naerda, mis tal viga naerda, хорошо тебе советовать mis sul viga nõu anda;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. hästi, hüva, olgu; ну, хорошо, я сделаю по твоему olgu, ma teen sinu tahtmist;
‣ в функции частицы hästi, olgu, hea küll, nõus; хорошо, я приду hästi ~ olgu, ma tulen, вы сделаете это завтра, хорошо teete seda homme, eks;
‣ в функции частицы kõnek. hästi, kena küll, oota sa (ähvardusena); хорошо, я тебе это ещё припомню hästi, küll ma sulle seda veel meelde tuletan ~ tagasi ütlen ~ tagasi teen;
‣ Н → С нескл. с. неод. hea (hindena); получить по математике хорошо matemaatikas nelja saama, учиться на хорошо neljadele ~ hästi õppima
‣ (сравн. ст. лучше) hästi, toredasti, kenasti, tublisti; on hea ~ tore; он хорошо поёт ta laulab hästi, она хорошо одета ta on hästi riides, на улице хорошо väljas on ilus ilm, мне было хорошо mul oli hea olla, тому хорошо, у кого мало забот sellel on hea, kellel on vähe muret, хорошо, что он нас не слышал hea, et ta meid ei kuulnud, ему хорошо смеяться tal on hea naerda, mis tal viga naerda, хорошо тебе советовать mis sul viga nõu anda;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. hästi, hüva, olgu; ну, хорошо, я сделаю по твоему olgu, ma teen sinu tahtmist;
‣ в функции частицы hästi, olgu, hea küll, nõus; хорошо, я приду hästi ~ olgu, ma tulen, вы сделаете это завтра, хорошо teete seda homme, eks;
‣ в функции частицы kõnek. hästi, kena küll, oota sa (ähvardusena); хорошо, я тебе это ещё припомню hästi, küll ma sulle seda veel meelde tuletan ~ tagasi ütlen ~ tagasi teen;
‣ Н → С нескл. с. неод. hea (hindena); получить по математике хорошо matemaatikas nelja saama, учиться на хорошо neljadele ~ hästi õppima
шумно Н
‣ mühisedes, mühades, mürisedes, kohisedes, kohades, kahisedes, sahisedes, pahisedes, sumisedes, mühaga, mürinaga, kohinaga, kohaga, kahinaga, sahinaga, pahinaga, suminaga;
‣ kärarikkalt, mürarikkalt, lärmakalt; on kärarikas ~ mürarikas ~ lärmikas ~ lärmakas; на улице очень шумно tänaval ~ väljas on suur müra;
‣ ülek. kõmuliselt, täis kõmu ~ kumu, sensatsiooniliselt
‣ mühisedes, mühades, mürisedes, kohisedes, kohades, kahisedes, sahisedes, pahisedes, sumisedes, mühaga, mürinaga, kohinaga, kohaga, kahinaga, sahinaga, pahinaga, suminaga;
‣ kärarikkalt, mürarikkalt, lärmakalt; on kärarikas ~ mürarikas ~ lärmikas ~ lärmakas; на улице очень шумно tänaval ~ väljas on suur müra;
‣ ülek. kõmuliselt, täis kõmu ~ kumu, sensatsiooniliselt
