[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 artiklit

ахинея 82 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. jama;
нести ахинею jama ajama
бессменный 126 П (кр. ф. бессменен, бессменна, бессменно, бессменны) väljavaheta(ta)matu, alatine, alaline; lakkamatu, vahetpidamatu; elupõline, kauaaegne; бессменные дожди lakkamatu vihm, нести бессменный караул liter. kogu aeg ~ vahetpidamata üksi vahis seisma, бессменный председатель колхоза elupõline ~ kauaaegne kolhoosiesimees
вахта 51 С ж. неод.
sõj., mer. vahikord, vaht; vahtkond; ночная вахта öine vahikord, стоять на вахте vahis olema, нести вахту vahti pidama, разделить команду на две вахты meeskonda kaheks vahtkonnaks jagama;
ülek. valve; стоять на трудовой вахте töövalvel olema, стоять на вахте мира rahu kaitsel seisma
вздор 1 С м. неод. (без мн. ч.) kõnek. lora, jama, rumalus, tühi jutt;
нести вздор jama ~ tühja juttu ajama
дичь 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
jahilinnud, jahiloomad, ulukid; лесная дичь metslinnud ja -loomad;
metslinnuliha, metsloomaliha, ulukiliha;
kõnek. kolgas;
kõnek. loba, jama, lollus;
нести ~ пороть дичь kõnek. jama ajama, lollusi rääkima
ересь 90 С ж. неод.
kirikl. ketserlus (ka ülek.), herees;
(без мн. ч.) kõnek. jama, lora;
нести ~ городить ересь kõnek. lora ajama
закорки 72 С неод. (без ед. ч.) kõnek. väljendeis нести на закорках kukil kandma, сесть на закорки kukile ~ turjale istuma
караульный 126 П
vahi-, vahtkonna-; караульная будка vahiputka, -majake, караульная служба vahiteenistus, нести караульную службу vahtkonnas ~ vahiteenistuses olema, караульный начальник vahtkonnaülem;
П С м. од. vahisõdur;
П С караульная ж. неод. vahtkonnaruum
крест 2 С м. неод. rist (ka ülek.); ristimärk; нательный крест kaelarist, могильный крест (haua)rist, осенить себя крестом risti ette lööma, Георгиевский крест Georgi rist, ему достался тяжёлый крест ta sai endale raske risti ~ koorma kaela, вышивать крестом ristpistes tikkima;
вот те ~ тебе крест madalk. van. jumala eest, ma vannun; креста нет на ком kõnek. van. kes ei karda jumalat; нести свой крест oma risti kandma; ставить ~ поставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; целовать крест на чём, в чём, кому van. oma hingeõnnistuse nimel tõotama mida, kellele truudust vanduma
нелепица 80 С ж. неод. kõnek. totrus(ed), tobedus(ed), lollus(ed); нести нелепицу lollusi rääkima, jama ajama
нести I 365 Г несов.
кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
нести II 365 Г несов. что munema; нести яйца munema; vrd. снести
нестись I 365 Г несов.
kihutama, kõnek. tormama; яхта несётся по волнам purjekas kihutab lainetel, нестись во весь опор tuhatnelja kihutama, нестись вскачь kappama, куда ты несёшься? kuhu sa tormad?;
ülek. levima, kanduma, kostma; из кухни несётся запах жаркого köögist tuleb praelõhna, откуда-то неслись песни kuskilt kostis laulu;
страд. к нести I; vrd. носиться
несу 1 л. наст. вр. Г нести
несущий 124
действ. прич. наст. вр. Г нести I, II;
прич. П tehn. kande-, kandev; несущая поверхность kandepind, несущая конструкция kandur, kandekonstruktsioon
носить 319а Г несов. кого-что
kandma, tassima, viima, tooma (korduvalt v. eri suundades); носить вещи pakke kandma, носить на руках кого keda kätel kandma (ka ülek.), носить в руке käe otsas kandma, носить на себе turjal kandma, носить под мышкой kaenlas kandma, носить на голове peas kandma, носить с собой kaasas kandma, носить на себе (enda) seljas kandma ~ viima ~ tooma, носить бельё в прачечную pesu pesumajja viima, носить передачи в больницу haiglasse pakke viima ~ tooma, я ещё ни разу не носил часы в ремонт ma ei ole kella veel kordagi parandusse viinud ~ parandada lasknud, носить под сердцем südame all kandma (last), носить орден ordenit kandma, носить форму vormiriietust kandma, носить траур leinariideid kandma, носить поверх платья что kleidi peal kandma mida, носить бороду habet kandma, носить маску maski kandma (ka ülek.), носить короткие волосы lühikesi juukseid kandma, носить девичью фамилию neiupõlvenime kandma;
omane ~ iseloomulik olema; спор носил бурный характер vaidlus oli äge, это носит случайный характер see on juhuslikku laadi ~ juhuslik, одежда носила отпечаток хорошего вкуса rõivastuses oli tunda head maitset;
безл. kõnek. ringi kolama, hulkuma; где тебя носит? kus sa ringi kolad ~ hulgud?
решетом воду носить kõnek. sõelaga vett kandma; vrd. нести I
околёсица 80 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. lora, jama, plära;
городить ~ нести околёсицу lora ~ jama ajama, tühja lobisema
ответственность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) vastutus; чувство ~ сознание ответственности vastutustunne, мера ответственности vastutusmäär, vastutuse suurus, брать на себя ответственность enda peale vastutust võtma, võtma enese vastutada, возлагать ответственность на кого kelle peale vastutust panema, keda vastutavaks tegema, ответственность лежит на ком vastutus lasub kellel, kes on vastutav, нести ответственность за кого-что kelle-mille eest vastutama, ответственность падает на кого kes vastutab, kellele langeb vastutus, привлекать к ответственности кого keda vastust andma panema, keda vastutusele võtma, слагать ~ снимать ответственность с кого keda vastutusest vabastama, сознавать ответственность поручения ülesande tähtsust ~ vastutusrikkust tunnetama
отсебятина 51 С ж. неод. kõnek. halv. omalooming, omatahtsi tehtu; вставлять в текст отсебятину omavoliliselt teksti täiendama, omal käel ~ enda poolt tekstile sõnu lisama, нести отсебятину bluffima, udu ajama
охрана 51 С ж. неод. (без мн. ч.)
kaitse, valve; kaitsmine, valvamine; охрана материнства и детства emade- ja lastekaitse, охрана младенчества lastekaitse, охрана общественного порядка avaliku korra kaitse, охрана памятников древности muinsuskaitse, охрана права собственности omandiõiguse kaitse, охрана окружающей среды keskkonnakaitse, охрана природы looduskaitse, охрана труда töökaitse, личная охрана ihukaitse, брать под охрану kaitse alla võtma, нести охрану кого-чего keda-mida kaitsma, охрана леса metsavalve, пограничная охрана piirivalve, противопожарная охрана tuletõrje;
valveüksus, valvkond; выставлять охрану valveposti ~ valveüksust ~ valvet välja panema
передача 76 С ж. неод.
(без мн. ч.) edasiandmine, edasianne, üleandmine, üleanne, ülekandmine, ülekanne, siirmine, siire, edasisaatmine, edastamine, edastus; sport söötmine, sööt; передача знаний teadmiste edasiandmine, передача по наследству jur. pärandamine, передача звука heliülekanne, передача информации infoedastus, передача данных (1) info andmeedastus, (2) andmeside, передача шайбы litri söötmine;
saadetis, pakk; нести передачу кому kellele pakki viima;
raadiosaade; tele(visiooni)saade, teleülekanne; передача по радио raadiosaade, программа сегодняшних передач tänane saatekava, детская передача, передача для детей lastesaade;
tehn. ajam, ülekanne, transmissioon; käik; винтовая передача kruviajam, -ülekanne, зубчатая передача hammasajam, -ülekanne, кулачковая передача nukkajam, -ülekanne, ремённая передача rihmajam, -ülekanne, червячная передача tiguajam, -ülekanne, вторая передача teine käik (autol), колёсная передача hammasratastik (kellal)
плечо ед. ч. 110, мн. ч. 91 (род. п. мн. ч. плеч) С с. неод. õlg (ka tehn., raudt.), õlgmik; anat. õlavars; плечо рычага kangi õlg, плечо силы jõu õlg, широкий в плечах laiaõlgne, пальто широко в плечах mantel on õlgadest lai, втянуть голову в плечи pead õlgade vahele tõmbama, нести на плечах õlgadel ~ õlul ~ õlal kandma, пожать плечами õlgu kehitama, похлопать по плечу õlale patsutama, на плечо! sõj. õlale võtt! левое плечо вперёд марш! sõj. vasak õlg ees, marss!;
плечо в плечо, плечо к плечу, плечом к плечу, плечо о плечо õlg õla kõrval; с плеч долой kõnek. kaelast ära; как гора с плеч (свалилась) у кого kellel oleks nagu kivi südamelt langenud ~ koorem õlgadelt veerenud; голова с плеч pea maha; с плеча kõnek. järelemõtlematult, huupi, kergekäeliselt; со всего плеча kõigest jõust (lööma); с чужого плеча mitte oma, teise oma (rõiva kohta); за плечами (1) kõrval, lähedal, (2) seljataga, möödas, minevikus; на плечах (противника) (põgeneva vaenlase) kannul ~ kukil; лежать на плечах у кого, чьих, кого kelle õlgadel ~ õlul lasuma; выносить ~ вынести ~ вывозить ~ вывезти на своих (собственных) плечах что oma turjal ~ õlul kandma mida, omal jõul toime tulema ~ hakkama saama millega; (есть) голова на плечах у кого kõnek. kellel on pea otsas ~ on nuppu, kelle pea lõikab; взваливать ~ взвалить ~ класть ~ положить на чьи плечи что kelle õlule mida veeretama; лечь ~ ложиться на плечи кому, кого, чьи kelle õlgadele langema ~ kandma jääma
потеря 62 С ж. неод. kaotus, kaotamine; kõnek. kaotatud ese; kadu, kadumine; невосполнимая потеря korvamatu kaotus, людские потери inimkaotused, военные потери (1) sõjalised kaotused, (2) sõjakahjud, нести большие потери suuri kaotusi kandma, потеря трудоспособности töövõime kaotus, потеря крови verekaotus, потеря сознания minestamine, teadvusekaotus, производственные потери tootmiskadu, -kaod, потеря времени ajakadu, потеря веса kaalukadu, потеря устойчивости tehn. püsivuse ~ stabiilsuse kaotus, püsivuskadu, stabiilsuskadu, потеря стабильности tehn. stabiilsuse kadumine, stabiilsuskadu, борьба с потерями võitlus kadudega ~ kadude vastu;
(устать) до потери сознания surmani (ära väsima)
служба 51 С ж. неод.
(без мн. ч.) teenimine; служба науке teaduse teenimine, служба правде tõe teenimine, служба народу rahva teenimine;
teenistus, töö, amet, ametikoht, teenistuskoht; teenindus; государственная служба riigiteenistus, срочная военная служба sõjaväe ajateenistus, сверхсрочная служба üleajateenistus, флотская служба mereväeteenistus, военная служба sõjaväeteenistus, väeteenistus, действительная военная служба sõj. (sõjaväe) tegevteenistus, строевая служба van. riviteenistus, гарнизонная служба sõj. garnisoniteenistus, караульная служба sõj. vahiteenistus, консультативная служба nõuandeteenistus, ледовая служба mer. jääteenistus, береговая служба mer. kaldateenistus, служба спасания, спасательная служба mer. päästeteenistus, служба погоды, метеорологическая служба ilmateenistus, служба связи sideteenistus, служба безопасности julgeolekuteenistus, служба тыла sõj. tagalateenistus, великопостная служба kirikl. suure paastu jumalateenistus, библиографическая служба bibliograafiateadistus, teatmebibliograafiateenindus, служба быта (olme)teenindus, искать службу tööd ~ teenistust otsima, идти на службу tööle ~ teenistusse ~ ametisse minema, нести службу teenima, быть на службе у кого kelle teenistuses olema, поставить что на службу кому-чему mida kelle-mille teenistusse panema, товарищи по службе teenistuskaaslased, ametikaaslased, майор медицинской службы sõj. meditsiiniteenistuse major, повышение по службе ametikõrgendus, teenistuskõrgendus;
talitus, amet (ametkonna struktuuriüksus); справочная ~ справочно-информационная ~ информационная служба teatmetalitus, infotalitus, техническая ~ инженерная служба tehnotalitus, диспетчерская служба dispetšitalitus, гидрометеорологическая служба hüdrometeo(roloogia)talitus, юридическая служба õigusteenindus, õigustalitus, спасательная служба päästetalitus, служба погоды, метеорологическая служба ilmateenistus, служба движения liiklusamet;
службы van. мн. ч. kõrvalehitised, kõrvalhooned, abihooned;
не в службу, а в дружбу kõnekäänd sõbramehe poolest; сослужить службу кому teenet tegema ~ osutama
снести 365 Г сов. несов. сносить III
(без несов.) что (kohale) toimetama, viima; снести письмо на почту kirja posti toimetama ~ viima, снести мешок в подвал kotti keldrisse viima;
кого-что (ära, eemale, alla, pealt, minema) viima; ветром снесло крышу tuul on katuse pealt ära ~ minema viinud, водой снесло мост vesi on silla minema viinud, снести игрока mängijat jalust maha ~ pikali lööma, снести цифру arvu joone alla viima;
(без несов.) кого-что kokku kandma, tarima; снести всё в кучу kõike hunnikusse kandma;
что lammutama; снести старый дом vana maja lammutama;
что, чем maha lõikama, (teravaga) maha raiuma; снести голову pead maha raiuma;
что ülek. välja kannatama, taluma, alla neelama; снести горе muret taluma, снести обиду solvangut alla neelama;
(без несов.) что munema; снести яйцо munema; vrd. нести II
травля 65 С ж. неод. (без мн. ч.)
jah. ajujaht, aju, klaperjaht; puretamine, puretus, pureda laskmine, kallaleässitamine, kallaleässitus;
ülek. kõnek. tagakiusamine; нести травлю на кого , подвергать травле кого keda taga kiusama, подвергаться травле tagakiusatav olema
убыток 23 С м. неод. kahju, kahjum; материальные убытки aineline kahju, убыток от градобития rahakahju, убытки от пожара tulest tekkinud kahju, компенсационные убытки maj. hüvituskahjum, штрафные убытки maj. trahvikahjum, нести ~ терпеть убытки kahju kannatama, причинять убыток кому kellele kahju tekitama, торговать в убыток kahjumiga ~ kahju(de)ga kauplema, возместить убытки kahju ~ kahjumit hüvitama, продать без убытка kahjuta ~ kahju saamata maha müüma
урон 1 С м. неод. kahju, kaotus(ed), kadu; терпеть ~ нести урон kahju kannatama, kaotusi kandma, нанести врагу урон vastasele kaotusi ~ kahju tekitama, с большим уроном suurte kaotustega
чепуха 70 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek.
totrus, mõttetus, jama, jamps; lora; бессмысленная чепуха mõttetu ~ totter jama, невoобразимая чепуха kujuteldamatu jama, чепуха в голову лезет rumalad mõtted tikuvad pähe, говорить ~ нести ~ городить чепуху jama ~ lora ajama, не болтайте чепуху ärge jamage, ärge ajage lora;
tühi-tähi, pudi-padi, rämps; карманы набиты чепухой taskud on tühja-tähja ~ pudi-padi ~ igasugust rämpsu täis;
tühiasi; Больно было? -- Чепуха. Kas oli valus? -- Tühiasi, tühja kah;
чепуха на постном масле madalk. täielik jama, pula
чушь 90 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. jama, loba, lora, joba, tühijutt, absurd; какая чушь milline jama ~ joba, несусветная чушь uskumatu jama, пороть ~ нести ~ городить чушь lora ~ jama ajama
шалтай-болтай нескл. С м. неод. madalk.
tühi-tähi, jama, joba, lora, jora; у него в голове шалтай-болтай ta pea on tühja tuult ~ tühja-tähja täis, нести всякий шалтай-болтай igavest jama ~ loba ~ pada ajama, pada panema;
С Н tühja logeldes, lorutades; целыми днями по двору ходит шалтай-болтай päevad läbi ~ terved päevad lorutab õues
яйцо 102 (мн. ч. им. п. яйца, род. п. яиц, дат. п. яйцам) С с. неод. muna (valminud munarakk koos seda ümbritseva kestaga; linnumuna toiduna; ümara kujuga ese); гусиное яйцо hanemuna, куриное яйцо kanamuna, черепашьи яйца kilpkonnamunad, змеиное яйцо ussimuna, maomuna, муравьиное яйцо sipelgamuna, sipelganukk (kõnek.), тухлое яйцо mädamuna, хрустальное яйцо kristallmuna, kristallkera, яйца вкрутую kõvad ~ kõvaks keedetud munad, яйца всмятку pehmed ~ poolvedelad munad, класть ~ нести яйца munema, посадить курицу на яйца kana hauduma panema, садиться на яйца hauduma minema (kana kohta);
выеденного яйца не стоит kõnek. ei ole küünemustagi väärt; носиться как курица с яйцом с кем-чем kõnek. millest kaagutama, nagu munas ~ munavalus kana olema; яйца курицу не учат vanas. muna õpetab kana

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur