[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
поясной 120 П
‣ vöö-; поясной ремень vöörihm, поясная пряжка vööpannal, поясной портрет rinnapilt, поясной поклон sügav kummardus;
‣ vööndi-; поясное время vööndiaeg, поясной тариф maj. vöönditariif
‣ vöö-; поясной ремень vöörihm, поясная пряжка vööpannal, поясной портрет rinnapilt, поясной поклон sügav kummardus;
‣ vööndi-; поясное время vööndiaeg, поясной тариф maj. vöönditariif
согласие 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ nõusolek, nõustumine, soostumine; согласие автора autori nõusolek ~ nõustumine, дать своё согласие на что oma nõusolekut andma milleks, получить согласие nõusolekut saama, выразить согласие nõusolekut avaldama ~ väljendama, сделать что с чьего согласия mida kelle nõusolekul tegema, в согласии с чем mille kohaselt, vastavalt millele, kooskõlas millega;
‣ kokkulepe; взаимное согласие vastastikune kokkulepe, молчаливое согласие sõnatu ~ vaikiv kokkulepe, добиться согласия kokkulepet saavutama, kokku leppima, прийти к согласию kokkuleppele saama ~ jõudma;
‣ üksmeel, kooskõla, harmoonia, ühtesobivus; geol. (kihistuste) rööpsus, konkordantsus; согласие между соседями naabritevaheline ~ naabrite üksmeel, жить в согласии üksmeeles ~ üksmeelselt elama, в семье царит полное согласие perekonnas valitseb täielik üksmeel;
◊ молчание -- знак согласия kõnekäänd vaikimine on nõusolek
‣ nõusolek, nõustumine, soostumine; согласие автора autori nõusolek ~ nõustumine, дать своё согласие на что oma nõusolekut andma milleks, получить согласие nõusolekut saama, выразить согласие nõusolekut avaldama ~ väljendama, сделать что с чьего согласия mida kelle nõusolekul tegema, в согласии с чем mille kohaselt, vastavalt millele, kooskõlas millega;
‣ kokkulepe; взаимное согласие vastastikune kokkulepe, молчаливое согласие sõnatu ~ vaikiv kokkulepe, добиться согласия kokkulepet saavutama, kokku leppima, прийти к согласию kokkuleppele saama ~ jõudma;
‣ üksmeel, kooskõla, harmoonia, ühtesobivus; geol. (kihistuste) rööpsus, konkordantsus; согласие между соседями naabritevaheline ~ naabrite üksmeel, жить в согласии üksmeeles ~ üksmeelselt elama, в семье царит полное согласие perekonnas valitseb täielik üksmeel;
◊ молчание -- знак согласия kõnekäänd vaikimine on nõusolek
тащить 310 Г несов.
‣ кого-что, куда, во что, за что, на чём kandma, tassima, tirima, kiskuma, vedama, tõmbama, lohistama, sikutama; тащить на спине seljas kandma ~ tassima, тащить покупки домой kõnek. ostusid koju tassima ~ tirima, тащить за руку kõnek. kättpidi ~ käest tirima, тащить лодку в воду paati vette vedama, тащить на верёвке nööri otsas vedama, тащить кого к врачу kõnek. keda arsti juurde poolvägisi viima ~ vedama;
‣ что, из чего välja kiskuma ~ tirima ~ tõmbama ~ vinnama; тащить ведро из колодца kaevust ämbrit välja tõmbama ~ vinnama, тащить занозу pindu välja tõmbama ~ võtma, тащить зуб hammast välja kiskuma, тащить билет (на экзамене) piletit (eksamil) tõmbama;
‣ кого-что kõnek. tõmbama, näppama, pihta panema;
◊ тащить за уши кого kõnek. halv. keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; тащить клещами (слово, ответ, признание) из кого kõnek. kellelt (iga sõna, vastust, ülestunnistust) välja pigistama, sõnu suust ostma ~ kiskuma; едва ~ еле ~ насилу ноги тащить kõnek. (häda)vaevu ~ (häda)vaevalt jalgu järel ~ taga vedama ~ lohistama
‣ кого-что, куда, во что, за что, на чём kandma, tassima, tirima, kiskuma, vedama, tõmbama, lohistama, sikutama; тащить на спине seljas kandma ~ tassima, тащить покупки домой kõnek. ostusid koju tassima ~ tirima, тащить за руку kõnek. kättpidi ~ käest tirima, тащить лодку в воду paati vette vedama, тащить на верёвке nööri otsas vedama, тащить кого к врачу kõnek. keda arsti juurde poolvägisi viima ~ vedama;
‣ что, из чего välja kiskuma ~ tirima ~ tõmbama ~ vinnama; тащить ведро из колодца kaevust ämbrit välja tõmbama ~ vinnama, тащить занозу pindu välja tõmbama ~ võtma, тащить зуб hammast välja kiskuma, тащить билет (на экзамене) piletit (eksamil) tõmbama;
‣ кого-что kõnek. tõmbama, näppama, pihta panema;
◊ тащить за уши кого kõnek. halv. keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; тащить клещами (слово, ответ, признание) из кого kõnek. kellelt (iga sõna, vastust, ülestunnistust) välja pigistama, sõnu suust ostma ~ kiskuma; едва ~ еле ~ насилу ноги тащить kõnek. (häda)vaevu ~ (häda)vaevalt jalgu järel ~ taga vedama ~ lohistama
теория 89 С ж. неод. teooria, õpetus; теория информации info(rmatsiooni)teooria, теория научной информации informaatika (õpetus teadusinfo struktuurist ja otsimisest), военная теория sõja(asja)nduse teooria, теория полёта lenn. lennuteooria, теория множеств mat. hulgateooria, теория вероятностей mat. tõenäosusteooria, теория относительности füüs. relatiivsusteooria, теория познания filos. tunnetusteooria, gnoseoloogia, теория отражения filos. peegeldusteooria, создать теорию teooriat ~ õpetust looma, опровергать чью теорию kelle teooriat ~ õpetust ümber lükkama ~ kummutama
точно I Н
‣ (сравн. ст. точнее) täpselt, täpipealt, karvapealt, jõhvilt, jõhvipealt, punktipealt, akuraat (van.); точно перевести täpselt tõlkima, точно в три часа täpselt ~ punkt kell kolm, точно так täpselt, täpipealt nii, так точно just nii (ka sõj.), точнее говоря täpsemalt öeldes, точно по расписанию plaani järgi, täpselt nagu plaanis;
‣ kõnek. tõesti tõemeeli, tõepoolest; точно ли у него есть талант on see kindel, et tal on annet, kas tal tõesti on annet;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. tõesti, tõepoolest; он, точно, немного странен ta on tõesti pisut imelik ~ veider;
‣ точнее сравн. ст. в функции вводн. сл. täpsemalt; он приехал после обеда, точнее, в три часа ta saabus pärast lõunat, täpsemalt kell kolm
‣ (сравн. ст. точнее) täpselt, täpipealt, karvapealt, jõhvilt, jõhvipealt, punktipealt, akuraat (van.); точно перевести täpselt tõlkima, точно в три часа täpselt ~ punkt kell kolm, точно так täpselt, täpipealt nii, так точно just nii (ka sõj.), точнее говоря täpsemalt öeldes, точно по расписанию plaani järgi, täpselt nagu plaanis;
‣ kõnek. tõesti tõemeeli, tõepoolest; точно ли у него есть талант on see kindel, et tal on annet, kas tal tõesti on annet;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. tõesti, tõepoolest; он, точно, немного странен ta on tõesti pisut imelik ~ veider;
‣ точнее сравн. ст. в функции вводн. сл. täpsemalt; он приехал после обеда, точнее, в три часа ta saabus pärast lõunat, täpsemalt kell kolm
шарик 18 С м. неод.
‣ dem. (väike) kera, pall, kuul; kerake, pallike, kuulike; mas. (laagri)kuul; снежный шарик lumepall, хлебный шарик leivakuulike, лекарственные шарики ravimkerakesed, ravimkuulikesed, белые кровяные шарики füsiol. valgelibled, leukotsüüdid, красные кровяные шарики füsiol. punalibled, erütrotsüüdid, он объехал весь земной шарик kõnek. humor. ta on tervele maakerale ringi peale teinud;
‣ madalk. pastapliiats, pastakas; в шарике паста кончилась pastakas on tühi;
◊ шариков не хватает у кого kõnek. kellel on mõni kruvi peas puudu; шарики не работают у кого kõnek. kelle ~ kellel nupp ei noki ~ pea ei jaga
‣ dem. (väike) kera, pall, kuul; kerake, pallike, kuulike; mas. (laagri)kuul; снежный шарик lumepall, хлебный шарик leivakuulike, лекарственные шарики ravimkerakesed, ravimkuulikesed, белые кровяные шарики füsiol. valgelibled, leukotsüüdid, красные кровяные шарики füsiol. punalibled, erütrotsüüdid, он объехал весь земной шарик kõnek. humor. ta on tervele maakerale ringi peale teinud;
‣ madalk. pastapliiats, pastakas; в шарике паста кончилась pastakas on tühi;
◊ шариков не хватает у кого kõnek. kellel on mõni kruvi peas puudu; шарики не работают у кого kõnek. kelle ~ kellel nupp ei noki ~ pea ei jaga
