?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit
добавок 23 С м.
неод.
kõnek.
lisa(nd)
закатка 72 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ tehn. valtsimine;
‣ kinnirullimine, kinnikeeramine; закатка банок purkide kaanetamine (plekk-kaantega), purgikaante kinnikeeramine ~ kinnivaltsimine
исправление 115 С с.
неод.
parandus, parandamine, korrektsioon, kohendus; parendus, parendamine; исправление ошибок vigade parandus, veaparandus, в рукописи много исправлений käsikirjas on palju parandusi
клонить 305a Г несов.
‣ кого-что, к чему painutama, kallutama; ülek.
tõmbama, kiskuma, ahvatlema; ветер клонит верхушки деревьев tuul painutab puulatvu, лодку клонило набок paat kaldus küljele, его клонило ко сну tal tikkus ~ tükkis uni peale, ветер клонит дым в другую сторону tuul ajab suitsu teisele poole;
‣ что, к чему ülek. sihtima; клонить разговор к чему juttu millele viima, к чему ты клонишь? millele sa vihjad, kuhu sa sihid?
коситься 297 Г несов.
‣ viltu kiskuma ~ olema; изба косилась набок maja ~ hütt seisis längakil;
‣ на кого-что, чем, без доп. kõõritama, silmanurgast piiluma; ülek. viltu vaatama; коситься на соседа naabri poole viltu vaatama; vrd. покоситься
набок Н viltu, küljele, külili, küllakile; сбиться набок viltu vajuma, склонить голову набок pead küljele kallutama
наклонить 308 Г сов.
→ несов.
наклонять что alla(poole) painutama, kallutama; наклонить ветку oksa painutama, наклонить голову набок pead küljele kallutama
ободок 24 С м.
неод.
‣ dem.
võruke, rõngake, väike võru ~ rõngas;
‣ ääris, raam
образок 24 С м.
неод.
dem.
ikoon, pühakuju, pühapilt
огарок 23 С м.
неод.
küünlajupp; огарок свечи küünlajupp
опрокинуться 334 Г сов.
→ несов.
опрокидываться‣ ümber ~ külili minema ~ kukkuma, kummuli langema ~ minema; сани опрокинулись regi läks ümber, лодка опрокинулась набок paat kaldus küljele;
‣ pikali ~ selili ~ selja peale kukkuma; опрокинуться на спину selili kukkuma;
‣ van. viskuma, end (taha) heitma
осадок 23 С м.
неод.
‣ sade, sete (ka geol.
); осадок на дне сосуда sade ~ sete anuma põhjas;
‣ ülek. maik; горький осадок в душе kibedus ~ kibedustunne hinges
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
пелагический 129 П pelaagiline (geol.
mereline, mere-, meretekkeline; biol.
avaveeline, avavees esinev); пелагический осадок, пелагическое отложение pelaagiline sete
подчёркивание 115 С с.
неод.
allakriipsutamine (ka ülek.
), allakriipsutus; ülek.
toonitamine, esiletõstmine, rõhutamine; подчёркивание ошибок в тетради vigade allakriipsutamine vihikus
понаделать 164a Г сов.
что, чего kõnek.
(aja jooksul) suurt hulka tegema ~ valmistama; понаделать ошибок в диктанте etteütluses palju vigu tegema, понаделать глупостей palju rumalusi tegema
поправление 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ van. parandamine, parandus; поправление ошибок vigade parandus;
‣ paranemine, kosumine
предостеречь 379 Г сов.
→ несов.
предостерегать кого-что, от кого-чего (ette) hoiatama; предостеречь от опасности ohu eest hoiatama, предостеречь кого от ошибок keda vigu tegemast hoidma
признание 115 С с.
неод.
‣ tunnistamine; ülestunnistamine, ülestunnistus, õigeksvõtt; avaldamine, avaldus; признание договора недействительным lepingu kehtetuks tunnistamine, признание своих ошибок oma vigade tunnistamine, полное признание вины süü täielik ülestunnistus ~ (üles)tunnistamine, по признанию докторов arstide tunnistust mööda, признание иска jur.
hagi õigeksvõtt, признание виновным süüdimõistmine, süüdlaseks tunnistamine, признание правильным õigeksmõistmine, признание в любви armuavaldus, armastuse avaldamine;
‣ tunnustus, lugupidamine; завоевать всеобщее признание üldist tunnustust (ära) teenima, пользоваться всеобщим признанием lugupeetud ~ tunnustatud olema
проба 51 С ж.
неод.
‣ (без мн. ч.
) proov, proovimine, teim; проба голосов hääleproov, проба на искру met.
sädemeproov, проба тормозов pidurite proovimine, проба на воспламенение keem.
süttimisteim, взять на пробу prooviks võtma;
‣ (kauba vm.) näidis; proov; проба воды veeproov, проба молока piimaproov, почвенная проба mullaproov, золото высокой пробы kõrge prooviga kuld, взять несколько проб mitut proovi võtma ~ tegema, метод проб и ошибок proovimeetod;
◊ проба пера suleproov
сбиться 325 (буд. вр.
собьюсь, собьёшься, собьётся) Г сов.
→ несов.
сбиваться‣ paigast nihkuma; ülek.
nurja minema, nurjuma; повязка сбилась side on maha tulnud, шапка сбилась набок müts on ~ oli viltu peas, дело сбилось asi läks nurja;
‣ kõnek. katki minema; viltu ~ lääpa minema; у лошади сбились копыта hobusel on kabjad kulunud ~ katki, каблуки сбились kontsad on viltu tallatud;
‣ с чего kõrvale kalduma, hälbima, eksima; сбиться с курса kursist kõrvale kalduma, kursilt ära minema, сбиться с дороги teelt eksima, сбиться на балаганщину palaganiks kippuma ~ minema;
‣ segi ~ sassi minema, segadusse sattuma; сбиться в ритме rütmi segi ajama, сбиться с такта taktist välja minema, сбиться в показаниях tunnistuse andmisel segi minema ~ puterdama hakkama ~ omadega sassi minema, сбиться со счёта loendamisel sassi minema;
‣ kogunema; kõnek. moodustuma; сбиться в кучу kobarasse kogunema;
‣ vahule ~ kokku minema; масло хорошо сбилось või läks hästi kokku;
‣ kõnek. pulstuma, vanuma, tokerduma;
◊ сбиться ~ сбиваться с ноги valet jalga astuma, sammu segi ajama; сбиться с ног väsimusest nõrkemas ~ maha kukkumas olema; сбиться ~ сбиваться с пути õigelt teelt vääratama, libedale teele sattuma
свеча 77 (мн. ч. им. п.
свечи, род. п.
свеч и свечей) С ж.
неод.
‣ küünal (ka tehn.
; med.
ravimküünal); восковая свеча vahaküünal, огарок свечи küünlajupp, свеча зажигания, запальная свеча aut.
(süüte)küünal;
‣ füüs. kandela (valgustugevuse ühik);
‣ sport küünalpall;
◊ игра не стоит свеч asi ei tasu vaeva ~ ei tasu end ära, asi ei ole ~ pole vaeva väärt
студенистый 119 П (кр. ф.
студенист, студениста, студенисто, студенисты) sültjas, sülditaoline, hüübjas, hüübetaoline; студенистое вещество sültjas aine, студенистый осадок sültjas sade
съехать 224 Г сов.
→ несов.
съезжать‣ с чего alla sõitma; (ära) pöörama; съехать с горы mäest alla sõitma ~ laskma, машина съехала с дороги на поле auto pööras teelt põllule;
‣ с чего, без доп. kõnek. välja kolima; съехать с квартиры korterist välja kolima;
‣ на что kõnek. vajuma, libisema; шапка съехала на затылок müts vajus kuklasse, галстук съехал набок lips on viltu ees, разговор съехал на другую тему jutt libises ~ läks teisele pinnale, muudeti kõneainet, hakati teist juttu tegema, съехать на тройки kolmede peale alla käima;
‣ на что ülek. madalk. alla jätma (hinnast)
творожистый 119 П (кр. ф.
творожист, творожиста, творожисто, творожисты) kohupiimjas, teraline, terajas, sõmer; творожистый осадок keem.
kohupiimjas sade, творожистая масса teraline mass
функция 89 С ж.
неод.
funktsioon (ülesanne, tegevus, talitlus; mat.
sõltuv muutuja); квадратная функция mat.
ruutfunktsioon, обратная функция mat.
pöördfunktsioon, сложная функция mat.
liitfunktsioon, функция ошибок mat.
veafunktsioon, vigade funktsioon, функция распределения mat.
jaotusfunktsioon, функция напряжений ehit.
pingefunktsioon, функция языка lgv keele ülesanne ~ funktsioon, функция железы med.
näärmetalitlus, вступать в функции кого-чего kelleks-milleks saama; mis ülesannet täitma asuma, выполнять функции, выступать в функции mis ülesandeid ~ ülesannet täitma
хлопьевидный 126 П (кр. ф.
хлопьевиден, хлопьевидна, хлопьевидно, хлопьевидны) helbeline, helbetaoline, räitsak-, räitsakane, räitsakataoline; хлопьевидный осадок keem.
räitsaksade