?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit
Serveri koormus liiga suur, ei sordi.
бегство 94 С с.
неод.
(без мн. ч.
) põgenemine, pagemine, pakkujooks; паническое бегство paaniline põgenemine, бегство из тюрьмы vanglast põgenemine ~ pagemine, план бегства pagemisplaan, põgenemisplaan, спасаться бегством põgenema, обратиться в бегство põgenema, pagema, обратить в бегство кого põgenema sundima, tagasi lööma keda
воззвание 115 С с.
неод.
üleskutse; обратиться с воззванием к народу üleskutsega rahva poole pöörduma
вопрос 1 С м.
неод.
küsimus, probleem, asi; наболевшие вопросы дня pakilised ~ põletavad päevaküsimused ~ -probleemid, наводящий вопрос suunav küsimus, национальный вопрос rahvusküsimus, основной вопрос философии filosoofia põhiküsimus, вопрос чести auküsimus, вопрос нескольких дней mõne päeva küsimus, вопрос одного-двух дней päevade ~ paari päeva küsimus, задать вопрос кому küsimust esitama kellele, обратиться с вопросом к кому küsimusega pöörduma kelle poole, отвечать на вопросы küsimustele vastama, засыпать вопросами küsimustega üle külvama, ставить вопрос на обсуждение küsimust ~ probleemi arutamiseks ~ arutluseks esitama, жилищный вопрос korteriprobleem, вопросы истории ajalooprobleemid (pealkirjana: «Ajaloo küsimusi»), это совсем другой вопрос see on hoopis teine küsimus ~ asi;
◊ oстaвлять ~ оставить под вопросом lahtiseks jätma; ставить ~ поставить под вопрос küsimärgi alla seadma; вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; больной вопрос valus ~ hell ~ aktuaalne küsimus; быть под большим вопросом küsitav ~ kahtlane olema, küsimärgi all seisma, selguseta olema; ставить ~ поставить вопрос ребром otse ~ kategooriliselt küsima
инстанция 89 С ж.
неод.
(kohtu-, ametiasutuste, parteiorganite vm.) aste, instants; суд первой инстанции esimese astme kohus, обратиться в высшую инстанцию kõrgemale (poole) pöörduma
напутствие 115 С с.
неод.
liter.
saatesõna, saatekõne, soovisõnad; обратиться к кому с напутствием heade soovidega kelle poole pöörduma, отцовское напутствие isalik(ud) õpetus(ed)
обратиться 296 Г сов.
→ несов.
обращаться‣ к кому-чему, с чем, за чем pöörduma; обратиться лицом к окну näoga akna poole pöörduma, обратиться на путь истинный tõeteele ~ õigele teele tagasi pöörduma, её мысли обратились к дому ta mõtted kandusid koju, обратимся к нашей проблеме tuleme oma probleemi juurde, обстоятельства обратились против кого ~ во зло кому asjaolud pöördusid kelle vastu ~ kahjuks, обратиться с приветствием к кому tervitama keda, tervituskõnega pöörduma kelle poole, обратиться с просьбой к кому paluma keda, palvega kelle poole pöörduma, разрешите обратиться sõj.
lubage (teie poole) pöörduda, обратиться с вопросом к кому kellele küsimust esitama, küsima kellelt mida, обратиться по делу к кому kelle poole ametiasjus pöörduma, обратиться за объяснением selgitust ~ seletust nõudma, обратиться за помощью к кому abi paluma kellelt, обратиться к врачу за советом arstilt nõu küsima;
‣ во что muutuma milleks; вода обратилась в пар vesi aurustus, обратиться в воспоминание mälestuseks saama;
‣ väljendeis обратиться в слух kõrvad kikkis kuulama, обратиться в зрение pingsalt vaatama, üksainus ~ kehastunud tähelepanu olema, обратиться в бегство põgenema, ära jooksma, plehku panema
обращаться 165 Г несов.
‣ сов.
обратиться .
tiirlema, ringlema, käibel olema, käibima, kasutusel olema;
‣ с кем-чем käsitsema; ümber käima, kohtlema; уметь обращаться с инструментами tööriistu käsitseda oskama, обращаться как с мальчишкой nagu poisikest kohtlema
персонально Н personaalselt, isikuliselt, isiklikult, isikuti; обратиться к кому персонально isiklikult kelle poole pöörduma, персонально отвечать isiklikult ~ isikuti vastutama
поговорка 72 С ж.
неод.
kõnekäänd; стать поговоркой, войти ~ обратиться в поговорку kõnekäänuks ~ lendsõnaks ~ lööksõnaks muutuma ~ saama
помощь 90 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) abi; неотложная (медицинская) помощь med.
vältimatu abi, первая (медицинская) помощь med.
esmaabi, скорая помощь med.
kiirabi, медицинская помощь arstiabi, юридическая помощь jur.
juriidiline abi, õigusabi, техническая помощь tehnoabi, tehniline abi, с помощью ~ при помощи кого-чего kelle-mille abil ~ abiga, не в помощь кому kõnek.
on asjatu, ei tule kasuks kellele, звать на помощь кого keda appi kutsuma, оказать помощь кому kellele abi osutama, abi andma, keda abistama, отказать кому в помощи keda abistamast keelduma, обойтись без посторонней помощи ilma kõrvalise abita ~ omal jõul toime tulema, обратиться за помощью к кому kellelt abi otsima, abi saamiseks kelle poole pöörduma, прийти на помощь кому kellele appi tulema, просить о помощи abi paluma, на помощь! appi!;
◊ бог помощь, бог на помощь ~ в помощь van.
jõudu (tööle); протягивать ~ протянуть руку помощи кому (oma) abistavat kätt ulatama ~ sirutama kellele
порекомендовать 172a Г сов.
кого-что, кому-чему, с инф.
soovitama, nõu andma; порекомендовать кому опытного работника kellele vilunud töötajat soovitama, ему порекомендовали обратиться к хирургу tal soovitati pöörduda kirurgi poole; vrd.
рекомендовать
посмешище 108 С с.
неод.
‣ pilkealune, naerualune, pilkeobjekt, pilkelaud; обратить ~ превратить в посмешище naerualuseks ~ pilkeobjektiks tegema ~ jätma, быть ~ служить посмешищем кому kelle pilkealune ~ pilgata olema, обратиться ~ превратиться в посмешище pilkeobjektiks ~ pilkealuseks ~ pilkelauaks ~ naerualuseks saama ~ jääma;
‣ (без мн. ч.) pilkamine, narrimine, pilamine, irvitamine; выставить кого на посмешище кому keda kelle silmis pilkealuseks tegema, посмешище над кем kelle üle naermine, kelle pilkamine
посредство 94 С с.
неод.
(без мн. ч.
) vahendamine, vahendus, vahetalitus; при посредстве ~ через посредство кого kelle abil ~ vahendusel, при посредстве ~ через посредство чего mille abil, без посредства кого kelle abita, обратиться к посредству кого keda vahekohtunikuks ~ vahetalitajaks võtma ~ paluma
почтительно Н aupaklikult, austavalt, lugupidavalt; почтительно обратиться к кому aupaklikult kõnetama keda
приветствие 115 С с.
неод.
tervitus, tervitamine; tervituskõne; слова приветствия tervitussõnad, послать приветствие (kirjalikult) tervitama, tervitusläkitust saatma, послать приветствие юбиляру juubelitervitust saatma, обратиться с приветствием к кому kellele tere tulemast ütlema, kelle poole tervitussõnadega pöörduma, в знак приветствия tervituseks, обменяться приветствиями üksteist tervitama
просьба 51 С ж.
неод.
palve; van.
palvekiri; у меня к тебе просьба mul on sulle palve, просьба не курить palutakse mitte suitsetada, по просьбе palvel, удовлетворить просьбу palvet rahuldama, обратиться с просьбой к кому kelle poole palvega pöörduma, подать просьбу palvekirja esitama
разрешить 287a Г сов.
→ несов.
разрешать‣ что, с инф.
lubama, luba andma; разрешить выезд из города linnast väljasõitu lubama, ему разрешили гулять tal lubati jalutada, разрешить книгу к печати raamatu trükiluba andma, разрешите войти lubage sisse astuda ~ sisse tulla, разрешите обратиться к вам lubage teie poole pöörduda, kas tohib teie poole pöörduda;
‣ что lahendama; разрешить научную проблему teaduslikku probleemi lahendama, разрешить спорный вопрос vaidlusküsimust lahendama, разрешить конфликт konflikti lahendama
слух 18 С м.
неод.
‣ (без мн. ч.
) kuulmine; музыкальный слух muusikaline kuulmine, muusikakõrv, острый слух terav ~ erk kuulmine, тонкий слух peen kõrv, peen ~ terav ~ erk kuulmine, органы слуха kuulmiselundid, kuulmisorganid, kuulmed, петь по слуху ~ на слух kuulmise ~ kõrva järgi laulma, дойти до слуха кого kelle kõrvu jõudma ~ ulatuma, приём на слух raad.
kuuldevastuvõtt;
‣ kuuldus, kuulujutt, kõmu, kumu, kõlakas (kõnek.); ложный слух valekuuldus, valejutt, valeteade, верить слухам kuulujutte ~ kuuldusi uskuma, пустить слух kuulujuttu lahti ~ lendu laskma, распространять слухи kuulujutte ~ kõmu levitama, знать по слухам что mida kuulduste ~ kuulu järgi teadma, пошли слухи levis kuuldus, läks lahti kõmu, о нём долго не было слуха temast ei olnud kaua midagi kuulda, temalt ei olnud kaua mingeid teateid, про него идёт слух, что... tema kohta käib jutt ~ temast räägitakse, et...;
◊ обращаться ~ обратиться в слух kikikõrvu ~ kikkis kõrvadega kuulama, tähelepanu ise ~ üksainus suur tähelepanu olema; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest ei ole ~ ei olnud ~ pole kuulda ei kippu ega kõppu
совет 1 С м.
неод.
‣ nõu, nõuanne; дельный совет asjalik nõu, совет врача arsti nõuanne, дать совет nõu andma, nõustama, последовать совету кого kelle nõu(ande) järgi talitama, помочь советом кому keda nõuga aitama, благодарить за совет кого keda (hea) nõu eest tänama, обратиться за советом nõu küsima;
‣ nõupidamine; пригласить на совет nõupidamisele kutsuma, держать совет nõu pidama;
‣ nõukogu; экспертный совет ekspertide nõukogu, художественный совет kunstinõukogu, учёный совет teaduslik nõukogu, teadusnõukogu, педагогический совет (kooli) õppenõukogu, семейный совет (1) perekonna ~ perekondlik nõupidamine, (2) perekonnanõukogu, сельский совет külanõukogu, районный совет rajooninõukogu, военный совет sõjanõukogu, Совет народных депутатов rahvasaadikute nõukogu, Совет депутатов трудящихся aj. töörahva saadikute nõukogu, совет рабочих, крестьянских и красноармейских депутатов aj. tööliste, talupoegade ja punaarmeelaste saadikute nõukogu, Страна Советов Nõukogudemaa, Верховный Совет СССР aj. NSVL Ülemnõukogu, Совет Союза Liidunõukogu, Совет Национальностей Rahvuste Nõukogu, Совет Министров СССР aj. NSVL Ministrite Nõukogu, Совет Народных Комиссаров СССР aj. NSVL Rahvakomissaride Nõukogu, Всемирный Совет Мира Ülemaailmne Rahunõukogu, Совет Безопасности ООН ÜRO Julgeolekunõukogu, Совет Обороны СССР aj. NSVL Kaitsenõukogu, Совет Экономической Взаимопомощи Vastastikuse Majandusabi Nõukogu;
‣ van. üksmeel; жить в любви и совете armastuses ja üksmeeles elama, совет да любовь pikka meelt, õnne ja üksmeelt (soov noorpaarile)
труха 70 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ pebred, pudemed, puru, pihu, (kuiv) kõdu; сенная труха heinapuru, heinapebred, соломенная труха õlepuru, õlepihu, снежная труха lumepihu, pihulumi, обратиться ~ рассыпаться в труху pihuks pudenema;
‣ ülek. kõnek. pahn, põhk; труха в голове peas on paljas põhk