[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 83 artiklit
антипод 1 С м. од. и неод. кого-чего, кому-чему antipood, vastand; сестра антипод брата õde on oma venna vastand
бежать 182 Г несов.
‣ (ühes suunas) jooksma, tormama (ka ülek.); бежать вприпрыжку hüpeldes jooksma, бежать наперегонки võidu jooksma, бежать по дороге mööda teed jooksma, тропинка бежит в гору rada lookleb mäest üles, облака бегут pilved kihutavad ~ sõuavad;
‣ jooksma, (kiirelt) voolama; река бежит jõgi voolab kiirelt, вода бежит из крана на пол vesi voolab ~ jookseb kraanist põrandale, слёзы бегут из глаз pisarad voolavad silmist;
‣ põgenema (ka ülek.), jooksu panema; бежать из плена sõjavangist põgenema;
‣ ülek. lendama, kiirelt mööduma; время бежит aeg lendab, дни бегут päevad mööduvad kiirelt;
◊ бежать изо всех сил kõigest jõust ~ väest jooksma; бежать со всех ног jooksma nagu jalad võtavad; vrd. бегать
‣ (ühes suunas) jooksma, tormama (ka ülek.); бежать вприпрыжку hüpeldes jooksma, бежать наперегонки võidu jooksma, бежать по дороге mööda teed jooksma, тропинка бежит в гору rada lookleb mäest üles, облака бегут pilved kihutavad ~ sõuavad;
‣ jooksma, (kiirelt) voolama; река бежит jõgi voolab kiirelt, вода бежит из крана на пол vesi voolab ~ jookseb kraanist põrandale, слёзы бегут из глаз pisarad voolavad silmist;
‣ põgenema (ka ülek.), jooksu panema; бежать из плена sõjavangist põgenema;
‣ ülek. lendama, kiirelt mööduma; время бежит aeg lendab, дни бегут päevad mööduvad kiirelt;
◊ бежать изо всех сил kõigest jõust ~ väest jooksma; бежать со всех ног jooksma nagu jalad võtavad; vrd. бегать
брат ед. ч. 1, мн. ч. 49 С м. од.
‣ vend, veli; родной брат vend, päris- ~ lihane vend, двоюродный брат tädi-, lelle-, sõtse-, onupoeg, nõbu, сводный брат poolvend, единокровный брат isapoolne poolvend, единоутробный брат emapoolne poolvend, братья по классу samasse ühiskonnaklassi kuulujad, братья по оружию relvavennad;
‣ (без мн. ч.) kõnek. vennas (üttesõnana); ты, брат, не шути ära sa, vennas, nalja tee;
◊ ваш брат kõnek. teie ja (teised) teietaolised ~ teiesugused; наш брат kõnek. mina ja (teised) minutaolised ~ minusugused; свой брат kõnek. oma poiss; (ему) сам чёрт не брат kõnekäänd tal(le) on meri põlvini; (по пять рублей) на брата madalk. (viis rubla) nina peale
‣ vend, veli; родной брат vend, päris- ~ lihane vend, двоюродный брат tädi-, lelle-, sõtse-, onupoeg, nõbu, сводный брат poolvend, единокровный брат isapoolne poolvend, единоутробный брат emapoolne poolvend, братья по классу samasse ühiskonnaklassi kuulujad, братья по оружию relvavennad;
‣ (без мн. ч.) kõnek. vennas (üttesõnana); ты, брат, не шути ära sa, vennas, nalja tee;
◊ ваш брат kõnek. teie ja (teised) teietaolised ~ teiesugused; наш брат kõnek. mina ja (teised) minutaolised ~ minusugused; свой брат kõnek. oma poiss; (ему) сам чёрт не брат kõnekäänd tal(le) on meri põlvini; (по пять рублей) на брата madalk. (viis rubla) nina peale
ваш 155 М м. (ваша, ваше, ваши)
‣ teie (oma); это ваша книга see on teie raamat, эта книга теперь ваша see raamat on nüüd teie oma, как поживает ваш поэт? kuidas (siis ka) teie luuletajal läheb ~ luuletaja käsi käib? ваше благородие van. teie ausus, ваше сиятельство van. teie hiilgus, ваше превосходительство van. teie ekstsellents;
‣ М → С ваше с. неод. (без мн. ч.) kõnek. teie oma ~ jagu; это ваше see on teie oma ~ jagu, я знаю не больше вашего ega minagi rohkem tea kui teie;
‣ М → С ваши мн. ч. од. kõnek. teie omad, teie rahvas; ваши сегодня дома? kas teie rahvas ~ omad on täna kodus? привет вашим tervitus kodurahvale ~ kodustele;
◊ это (не) ваше дело kõnek. see on (pole) teie asi; знаем мы вашего брата kõnek. küll me teid juba tunneme; и нашим и вашим kõnek. tahab kõigiga hea olla
‣ teie (oma); это ваша книга see on teie raamat, эта книга теперь ваша see raamat on nüüd teie oma, как поживает ваш поэт? kuidas (siis ka) teie luuletajal läheb ~ luuletaja käsi käib? ваше благородие van. teie ausus, ваше сиятельство van. teie hiilgus, ваше превосходительство van. teie ekstsellents;
‣ М → С ваше с. неод. (без мн. ч.) kõnek. teie oma ~ jagu; это ваше see on teie oma ~ jagu, я знаю не больше вашего ega minagi rohkem tea kui teie;
‣ М → С ваши мн. ч. од. kõnek. teie omad, teie rahvas; ваши сегодня дома? kas teie rahvas ~ omad on täna kodus? привет вашим tervitus kodurahvale ~ kodustele;
◊ это (не) ваше дело kõnek. see on (pole) teie asi; знаем мы вашего брата kõnek. küll me teid juba tunneme; и нашим и вашим kõnek. tahab kõigiga hea olla
влажность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) niiskus, rõskus; влажность воздуха õhuniiskus, влажность грунта pinnaseniiskus, влажность почвы mullaniiskus
возле II предлог с род. п. kelle-mille juurde, kõrvale; juures, kõrval; возле дома maja kõrval, сидеть возле брата venna kõrval istuma, сесть возле брата venna kõrvale istuma
врата 95 С неод. (без ед. ч.) van. kõrgst. värav(ad); царские врата kirikl. kuningvärav (altari peauks)
вспучивание 115 С с. неод. (без мн. ч.) kerkimine, kerge; paisumine; puhetumine, puhitus; punsumine; вспучивание живота madalk. kõhu puhetus ~ puhitus, вспучивание грунта geol. pinnase puhetumine
выборка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) valik, (välja)valimine;
‣ väljavõtmine; выборка грунта pinnase ~ mulla väljakaevamine, выборка якоря mer. ankru hiivamine;
‣ из чего kõnek. väljavõte, katkend; mat. väljavõtt, valim
‣ (без мн. ч.) valik, (välja)valimine;
‣ väljavõtmine; выборка грунта pinnase ~ mulla väljakaevamine, выборка якоря mer. ankru hiivamine;
‣ из чего kõnek. väljavõte, katkend; mat. väljavõtt, valim
вылет 1 С м. неод.
‣ (välja)lend, väljalendamine; вылет назначен на пять часов väljalend on määratud kella viieks, боевой вылет lahingulend;
‣ tehn. ulatus; вылет стрелы крана kraananoole ulatus
‣ (välja)lend, väljalendamine; вылет назначен на пять часов väljalend on määratud kella viieks, боевой вылет lahingulend;
‣ tehn. ulatus; вылет стрелы крана kraananoole ulatus
горделивый 119 П (кр. ф. горделив, горделива, горделиво, горделивы) uhke, uhkeldav, kõrk; горделивый взгляд uhke ~ kõrk pilk, горделивая осанка uhke rüht ~ hoiak
граната 51 С ж. неод. sõj., sport granaat; бризантная граната brisantgranaat, осколочная граната kildgranaat, противотанковая граната tankitõrjegranaat, фугасная граната fugassgranaat, ручная граната käsigranaat
грузоподъёмность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) tehn. kandevõime, kandejõud; tõstejõud; грузоподъёмность моста silla kandejõud, грузоподъёмность крана kraana tõstejõud
давление 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) surumine, rõhumine, pigistamine, vajutamine;
‣ rõhk, surve; давление воздуха õhurõhk, повышенное кровяное давление med. kõrge vererõhk, осевое давление füüs. telgsurve, давление грунта geol. pinnasesurve, оказывать давление на кого kellele survet avaldama, под давлением обстоятельств olude sunnil
‣ (без мн. ч.) surumine, rõhumine, pigistamine, vajutamine;
‣ rõhk, surve; давление воздуха õhurõhk, повышенное кровяное давление med. kõrge vererõhk, осевое давление füüs. telgsurve, давление грунта geol. pinnasesurve, оказывать давление на кого kellele survet avaldama, под давлением обстоятельств olude sunnil
дезертировать 171b Г сов. и несов. deserteerima, väejooksu minema, väeosast põgenema; väeteenistusest hoiduma; ülek. alt ära hüppama; дезертировать в бою lahinguväljalt deserteerima, дезертировать с фронта rindelt deserteerima
дифференциальный 126 П diferentsiaal-, diferentsiaalne; дифференциальное исчисление mat. diferentsiaalarvutus, дифференциальная проницаемость el. diferentsiaalne läbitavus, дифференциальная психология diferentsiaalpsühholoogia, дифференциальная рента maj. diferentsiaalrent, дифференциальное уравнение mat. diferentsiaalvõrrand
дранка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) (kistud, tõmmatud) laastud ~ peerud; (katuse)pilpad, sindlid; krohvipeerud; крыша дома покрыта дранкой majal on laast- ~ sindel- ~ pilbaskatus;
‣ (üks) laast, peerg, pilbas, sindel; корзина из дранок laastkorv
‣ (без мн. ч.) (kistud, tõmmatud) laastud ~ peerud; (katuse)pilpad, sindlid; krohvipeerud; крыша дома покрыта дранкой majal on laast- ~ sindel- ~ pilbaskatus;
‣ (üks) laast, peerg, pilbas, sindel; корзина из дранок laastkorv
завёртывание 115 С с. неод. (без мн. ч.) (sisse)pakkimine, (sisse)mähkimine; (sisse)pööramine; kinnikruvimine; üleskeeramine, üleskäärimine; keerduminek; завёртывание в бумагу paberisse mähkimine ~ pakkimine, завёртывание в одеяло tekki mähkimine ~ keeramine, завёртывание крана kraani kinnikeeramine, завёртывание штанины püksisääre üleskäärimine
закрепление 115 С с. неод. (без мн. ч.) kinnitamine; kinnistamine; kindlustamine; закрепление песков rändliiva ~ liiviku kinnistamine, закрепление успеха edu ~ saavutuste kindlustamine, закрепление грунта ehit. pinnase stabiliseerimine
замахнуться 337 Г сов. → несов. замахиваться чем, на кого-что, без доп. (löögiks) tõstma, (löögiks) hoogu võtma (ka ülek.); замахнуться палкой keppi löögiks tõstma, замахнуться топором kirvega ähvardama, он замахнулся на брата ta tõstis käe, et venda lüüa, он замахнулся изо всех сил ta võttis täiest jõust hoogu, она замахнулась, но не ударила ta ärgitas, kuid ei löönud
колонна 51 С ж. неод.
‣ arhit. sammas; (tugi)post, piilar; ионическая колонна joonia sammas, коринфская колонна korintose sammas, составная колонна liitsammas, здание с колоннами sammashoone, колонна крана tehn. kraanasammas, бурильная колонна mäend. puurvarrastik;
‣ kolonn (rivis); танковая колонна tankikolonn, походная колонна rännakurivi, rännakukolonn, кильватерная колонна mer. kiiluveerivi (hanereas laevad), колонна спортсменов sportlaskolonn, sportlaste kolonn;
‣ tulp; van. veerg; колонна цифр arvude tulp, arvutulp
‣ arhit. sammas; (tugi)post, piilar; ионическая колонна joonia sammas, коринфская колонна korintose sammas, составная колонна liitsammas, здание с колоннами sammashoone, колонна крана tehn. kraanasammas, бурильная колонна mäend. puurvarrastik;
‣ kolonn (rivis); танковая колонна tankikolonn, походная колонна rännakurivi, rännakukolonn, кильватерная колонна mer. kiiluveerivi (hanereas laevad), колонна спортсменов sportlaskolonn, sportlaste kolonn;
‣ tulp; van. veerg; колонна цифр arvude tulp, arvutulp
кровельный 126 П katuse(katte)-; кровельный материал katuse(katte)materjal, кровельные работы katusekattetööd, кровельная дранка katusepilbas, -laast, кровельное железо katuseplekk
круговой 120 П ring-, sõõr-, ringjooneline; круговое движение (1) ringliikumine, (2) ringliiklus, круговая оборона ringkaitse, круговая орбита lenn., astr. ringorbiit, круговая кинопанорама ringpanoraam (kinos), круговая порука ringkäendus, круговая чаша ringikäiv (õlle)kapp ~ peeker ~ kann ~ kruus, пить круговую чашу ringikannu(st) ~ ringipeekri(s)t jooma, круговая мышца рта anat. suusõõrlihas, круговая перестановка mat. tsükliline permutatsioon, круговая функция mat. trigonomeetriline funktsioon, круговая диаграмма sektordiagramm, круговой многоугольник mat. kaarhulknurk
линия 89 С ж. неод. joon, liin (ka vana pikkusmõõt, 1/10 või 1/12 tolli), kriips, vöönd, viirg, sõj. ka rivi; suund; косая линия mat. kaldjoon, прямая линия mat. sirge, sirgjoon, ломаная линия mat. murdjoon, кривая линия mat. kõver, kõverjoon, линия кривизны mat. kõverusjoon, параллельная линия rööpjoon, paralleeljoon, линия второго порядка mat. teist järku joon, линия касания mat. puutejoon, линия уровня tasemejoon, nivoojoon, водораздельная линия veelahkmejoon, линия наименьшего сопротивления mäend. vähima vastupanu joon, линия падения ~ уклона geol. kallakusjoon, береговая линия rannajoon, линия прибоя geol. murdlusjoon, линия тока ~ потока el., geol. voolujoon, линия напряжённости поля el. väljatugevusjoon, линия прекращения огня sõj. relvarahujoon, линия фронта sõj. rindejoon, линия прицеливания sõj. sihtimisjoon, прицельная линия sõj. sihtjoon, передовая линия sõj. eesliin, воздушная линия (1) lennuliin, (2) el. õhuliin, междугородная линия maaliin, kaugliin, трамвайная линия trammiliin, линия задержки info viivitusliin, линия передачи info sideliin, el. ülekandeliin, входная линия el. sisendliin, выходная линия el. väljundliin, уплотнение линии связи el. sideliinitihendus, линия электропередачи elektri(ülekande)liin, линия источников geol. allikavöönd, линия окопов sõj. kaevikuvöönd, молочные линии nahat. piimaviirud, линия горизонта silmapiir, линия косинуса mat. koosinuslõik, по профсоюзной линии ametiühingus, ametiühingu kaudu, выговор по административной линии administratiivkaristus, линия поведения käitumisjoon, tegutsemisviis, генеральная линия партии partei tegevuse põhisuund, partei peajoon, родство по отцовской линии isapoolne sugulus, боковая линия родства külgsugulus, нисходящая линия родства alanev sugulus;
◊ идти ~ пойти по линии наименьшего сопротивления kergema vastupanu teed minema
◊ идти ~ пойти по линии наименьшего сопротивления kergema vastupanu teed minema
лить 326 Г несов.
‣ что, без доп. valama (ka tehn.), kallama (ka ülek.); лить воду в стакан vett klaasi valama, лить слёзы pisaraid valama, дождь лил всю ночь vihma kallas ~ valas kogu öö, лить пушки kahureid valama, лить свечи küünlaid valama;
‣ voolama, jooksma; вода льёт из крана kraanist voolab vett ~ jookseb vesi, пот льёт с него ручьями ta nõretab higist, кровь льёт из раны haavast voolab ~ tuleb verd;
◊ лить воду на чью мельницу vett kelle veskile valama; лить ливмя ~ как из ведра kõnek. kui kapaga kallama, nagu oavarrest valama; лить ~ проливать крокодиловы слёзы krokodillipisaraid valama; лить ~ отливать пули madalk. (1) valetama, nii et suu suitseb, (2) vempe viskama, tükke tegema
‣ что, без доп. valama (ka tehn.), kallama (ka ülek.); лить воду в стакан vett klaasi valama, лить слёзы pisaraid valama, дождь лил всю ночь vihma kallas ~ valas kogu öö, лить пушки kahureid valama, лить свечи küünlaid valama;
‣ voolama, jooksma; вода льёт из крана kraanist voolab vett ~ jookseb vesi, пот льёт с него ручьями ta nõretab higist, кровь льёт из раны haavast voolab ~ tuleb verd;
◊ лить воду на чью мельницу vett kelle veskile valama; лить ливмя ~ как из ведра kõnek. kui kapaga kallama, nagu oavarrest valama; лить ~ проливать крокодиловы слёзы krokodillipisaraid valama; лить ~ отливать пули madalk. (1) valetama, nii et suu suitseb, (2) vempe viskama, tükke tegema
литься 326 Г несов.
‣ voolama (ka ülek.), jooksma; ülek. voogama, hoogama; вода льётся из крана kraanist voolab vesi ~ vett, слёзы льются по щекам pisarad voolavad mööda põski alla, льются звуки органа orelihelid voolavad ~ voogavad, речь его лилась легко и свободно ta kõneles vabalt ja ladusalt;
‣ страд. к лить
‣ voolama (ka ülek.), jooksma; ülek. voogama, hoogama; вода льётся из крана kraanist voolab vesi ~ vett, слёзы льются по щекам pisarad voolavad mööda põski alla, льются звуки органа orelihelid voolavad ~ voogavad, речь его лилась легко и свободно ta kõneles vabalt ja ladusalt;
‣ страд. к лить
меч 29 С м. неод. mõõk; острый меч terav mõõk, вложить меч в ножны mõõka tuppe panema (ka ülek.), перековать мечи на орала kõrgst. mõõku atradeks taguma, меч правосудия kõrgst. õigluse käsi, поднять ~ обнажить меч на кого kõrgst. kelle vastu mõõka tõstma, kellele sõda kuulutama, скрестить мечи kõrgst. mõõku ristama, точить меч mõõka teritama;
◊ дамоклов меч liter. Damoklese mõõk; предавать ~ предать огню и мечу kõrgst. tule ja mõõgaga hävitama
◊ дамоклов меч liter. Damoklese mõõk; предавать ~ предать огню и мечу kõrgst. tule ja mõõgaga hävitama
напомнить 269a (повел. накл. напомни) Г сов. → несов. напоминать кого-что, кому, о ком-чём, про кого-что meelde tuletama, meenutama kellele keda-mida; письмо напомнило прошлое kiri tuletas möödunut meelde, девочка напомнила мне мать tüdrukuke meenutas mulle ema ~ oli väga ema sarnane, напомнить про брата venda meelde tuletama
носок II 24 С м. неод.
‣ dem. nokake, väike nokk (linnul);
‣ ninats, (jalatsi)nina; (soki-, suka-) pöid; носок сапога saapaninats, туфли с острыми носками terava ninaga kingad, носок чулка sukapöid, ходить на носках varvastel ~ kikivarvul käima;
‣ tila, nokk; (eseme) ots; кувшин с узким носком kitsa tilaga kann, носок крана kraananokk, носок лемеха adratera nina, носок наковальни alasi sarv, носок косы vikatiots
‣ dem. nokake, väike nokk (linnul);
‣ ninats, (jalatsi)nina; (soki-, suka-) pöid; носок сапога saapaninats, туфли с острыми носками terava ninaga kingad, носок чулка sukapöid, ходить на носках varvastel ~ kikivarvul käima;
‣ tila, nokk; (eseme) ots; кувшин с узким носком kitsa tilaga kann, носок крана kraananokk, носок лемеха adratera nina, носок наковальни alasi sarv, носок косы vikatiots
оба 143 Ч (meessoost ja kesksoost nimisõnadega) mõlemad, (eituse puhul) kumbki; оба брата mõlemad vennad, обоего пола mõlemast soost, обоими глазами mõlema silmaga, оба не пришли kumbki ei tulnud;
◊ глядеть ~ смотреть в оба kõnek. (1) за кем-чем keda-mida hoolega passima ~ jälgima, (2) silmad lahti hoidma, tähelepanelik olema
◊ глядеть ~ смотреть в оба kõnek. (1) за кем-чем keda-mida hoolega passima ~ jälgima, (2) silmad lahti hoidma, tähelepanelik olema
орава 51 С ж. неод. madalk. (lärmakas, kärarikas, käratsev) rahvahulk, rahvasumm, kari (lapsi); орава мальчишек lärmakas poistekari
орбита 51 С ж. неод. orbiit (astr. taevakeha liikumistee; anat. silmakoobas; ülek. mõjupiirkond, tegutsemissfäär); орбита небесного тела taevakeha orbiit ~ liikumistee ~ trajektoor, глаза выкатились из орбит ülek. silmad tungisid koopast välja, silmad läksid pahupidi, втянуть в орбиту своего влияния кого keda oma mõjusfääri tõmbama
орлята им. п. мн. ч. С орлёнок
осанна 51 С ж. неод. (без мн. ч.) kirikl. hosianna (heebrealaste palve- ja tervitushüüd);
◊ петь ~ восклицать осанну кому liter. kellele kiidulaulu laulma
◊ петь ~ восклицать осанну кому liter. kellele kiidulaulu laulma
отвал 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) eemalelükkamine, kõrvaleveeretamine; (laeva) eemaldumine ~ ärasõit; отвал грунта грейдером teehöövliga pinnase eemaldamine ~ kõrvalelükkamine, отвал парохода auriku kaldast eemaldumine ~ ärasõit;
‣ adrahõlm, adraleht;
‣ mäend. puistang; aheraine, aherkivim, räbumägi, aherainemägi, aherainepuistang; (kraavist) väljavisatud muld; met. heitmuld; шлаковый отвал tuhaväljak;
‣ (ümberpööratud) künniviil;
◊ (наесться) до отвала ~ до отвалу kõnek. kõhtu täis parkima, end kurguni täis sööma; (накормить) до отвала ~ до отвалу кого kõnek. keda kurguni täis söötma
‣ (без мн. ч.) eemalelükkamine, kõrvaleveeretamine; (laeva) eemaldumine ~ ärasõit; отвал грунта грейдером teehöövliga pinnase eemaldamine ~ kõrvalelükkamine, отвал парохода auriku kaldast eemaldumine ~ ärasõit;
‣ adrahõlm, adraleht;
‣ mäend. puistang; aheraine, aherkivim, räbumägi, aherainemägi, aherainepuistang; (kraavist) väljavisatud muld; met. heitmuld; шлаковый отвал tuhaväljak;
‣ (ümberpööratud) künniviil;
◊ (наесться) до отвала ~ до отвалу kõnek. kõhtu täis parkima, end kurguni täis sööma; (накормить) до отвала ~ до отвалу кого kõnek. keda kurguni täis söötma
отработочный 126 П aj. teo-, teorendi-; отработочная рента teorent, отработочная система teorendisüsteem
перебор 1 С м. неод.
‣ sõrmitsemine, näpitsemine, näppimine;
‣ kiired üleminekud (pillimängus), helid, viisikatked; kontsaklõbin (tantsus);
‣ liigvõtt, üleliia ~ ülemäära ~ ülearu võtmine; üleliigsed silmad ~ punktid (kaardimängus); перебор грунта pinnase liigvõtt;
‣ tehn. vaheülekanne; зубчатый перебор hammasvaheülekanne
‣ sõrmitsemine, näpitsemine, näppimine;
‣ kiired üleminekud (pillimängus), helid, viisikatked; kontsaklõbin (tantsus);
‣ liigvõtt, üleliia ~ ülemäära ~ ülearu võtmine; üleliigsed silmad ~ punktid (kaardimängus); перебор грунта pinnase liigvõtt;
‣ tehn. vaheülekanne; зубчатый перебор hammasvaheülekanne
перевести 367 Г сов. → несов. переводить
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma, siirma; перевести детей через улицу ~ на другую сторону улицы lapsi üle tänava viima ~ tooma, перевести учреждение в другое здание asutust teise hoonesse üle viima, перевести на другую работу teisele tööle üle viima, перевести на следующий курс järgmisele kursusele (üle) viima, перевести предприятие на хозрасчёт ettevõtet isemajandamisele üle viima, перевести стрелку часов kellaosutit nihutama, перевести стрелку raudt. pöörangut seadma, перевести дыхание (1) sügavalt sisse hingama, (2) ülek. hinge tagasi tõmbama, endale hingetõmbeaega andma, перевести дом на чьё имя maja kelle nimele kirjutama;
‣ что, на что, во что, куда ülek. (pilku, juttu) pöörama; перевести взгляд на брата pilku vennale pöörama, перевести разговор на другое juttu teisale pöörama;
‣ что, кому, куда üle ~ peale kandma; перевести деньги по телеграфу raha telegraafi teel üle kandma, перевести выкройку lõiget peale kandma, перевести картинку pilti läbi ajama, pilti üle ~ peale kandma;
‣ что, kõnek. кого, с чего, на что tõlkima; перевести с русского языка на эстонский vene keelest eesti keelde tõlkima, перевести слово в слово sõna-sõnalt tõlkima;
‣ что во что, на что ümber arvestama; перевести фунты в килограммы naelu kilogrammideks ümber arvestama;
‣ кого-что kõnek. hävitama; перевести мышей hiiri hävitama;
‣ что kõnek. ära raiskama ~ kulutama; перевести деньги на пустяки raha tühja-tähja peale kulutama, перевести много топлива palju kütust kulutama
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma, siirma; перевести детей через улицу ~ на другую сторону улицы lapsi üle tänava viima ~ tooma, перевести учреждение в другое здание asutust teise hoonesse üle viima, перевести на другую работу teisele tööle üle viima, перевести на следующий курс järgmisele kursusele (üle) viima, перевести предприятие на хозрасчёт ettevõtet isemajandamisele üle viima, перевести стрелку часов kellaosutit nihutama, перевести стрелку raudt. pöörangut seadma, перевести дыхание (1) sügavalt sisse hingama, (2) ülek. hinge tagasi tõmbama, endale hingetõmbeaega andma, перевести дом на чьё имя maja kelle nimele kirjutama;
‣ что, на что, во что, куда ülek. (pilku, juttu) pöörama; перевести взгляд на брата pilku vennale pöörama, перевести разговор на другое juttu teisale pöörama;
‣ что, кому, куда üle ~ peale kandma; перевести деньги по телеграфу raha telegraafi teel üle kandma, перевести выкройку lõiget peale kandma, перевести картинку pilti läbi ajama, pilti üle ~ peale kandma;
‣ что, kõnek. кого, с чего, на что tõlkima; перевести с русского языка на эстонский vene keelest eesti keelde tõlkima, перевести слово в слово sõna-sõnalt tõlkima;
‣ что во что, на что ümber arvestama; перевести фунты в килограммы naelu kilogrammideks ümber arvestama;
‣ кого-что kõnek. hävitama; перевести мышей hiiri hävitama;
‣ что kõnek. ära raiskama ~ kulutama; перевести деньги на пустяки raha tühja-tähja peale kulutama, перевести много топлива palju kütust kulutama
перековать 176 Г сов. → несов. перековывать
‣ кого-что uuesti ~ ümber rautama; перековать лошадь hobust uuesti rautama, перековать подкову (hobuse)rauda uuesti alla lööma;
‣ кого-что (järgemööda, üksteise järel kõiki v. paljusid) rautama;
‣ кого-что, во что, на что ümber taguma (ka ülek.); революция перековала людей revolutsioon on inimesi põhjalikult muutnud ~ ümber kasvatanud;
◊ перековать мечи на орала liter. mõõku atradeks taguma
‣ кого-что uuesti ~ ümber rautama; перековать лошадь hobust uuesti rautama, перековать подкову (hobuse)rauda uuesti alla lööma;
‣ кого-что (järgemööda, üksteise järel kõiki v. paljusid) rautama;
‣ кого-что, во что, на что ümber taguma (ka ülek.); революция перековала людей revolutsioon on inimesi põhjalikult muutnud ~ ümber kasvatanud;
◊ перековать мечи на орала liter. mõõku atradeks taguma
перемещение 115 С с. неод.
‣ ümberpaigutamine, ümberpaigutus, teisaldamine, teisaldus; ümberpaigutumine, siirdumine, nihkumine, nihe; перемещение по службе teisele ametikohale üleviimine ~ ümberpaigutamine, перемещение грунта pinnase teisaldamine, перемещение береговой линии geol. rannajoone nihkumine, перемещение континентов geol. mandrite ränne;
‣ tehn. siire (siirde); mat. lüke; угловое перемещение nurksiire, pööre, перемещение по оси joonsiire, параллельное перемещение rööplüke
‣ ümberpaigutamine, ümberpaigutus, teisaldamine, teisaldus; ümberpaigutumine, siirdumine, nihkumine, nihe; перемещение по службе teisele ametikohale üleviimine ~ ümberpaigutamine, перемещение грунта pinnase teisaldamine, перемещение береговой линии geol. rannajoone nihkumine, перемещение континентов geol. mandrite ränne;
‣ tehn. siire (siirde); mat. lüke; угловое перемещение nurksiire, pööre, перемещение по оси joonsiire, параллельное перемещение rööplüke
персона 51 С ж. неод. isik, persoon; isiksus; важная персона tähtis isik ~ tegelane, собственной персоной kõnek. iroon. isiklikult, обед на пять персон lõunasöök viiele, персона грата pol. lad. ‘persona grata’, vastuvõetav ~ soovitav isik (eriti diplomaatilise esindajana), персона нон грата pol. lad. ‘persona non grata’, vastuvõetamatu ~ ebasoovitav isik
плотность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) tihedus, tihkus; konsistents, paksus; плотность застройки hoonestustihedus, плотность населения asustustihedus, rahvastiku tihedus, плотность грунта pinnase tihedus, плотность огня sõj. tuletihedus, плотность тока el. voolutihedus, плотность записи info salvestustihedus
поднятие 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) (üles)tõstmine, kergitamine; tõste; tõstatamine; geol. kerkimine, kerge, tõus; поднятие затонувшего судна uppunud laeva ülestõstmine, поднятие урожайности полей põlluviljakuse ~ põldude saagikuse tõstmine ~ suurendamine, поднятие флага lipu heiskamine, поднятие целины uudismaa üleskündmine ~ ülesharimine, поднятие грунта maapinna ~ pinnase kerge, обратное поднятие sport ristvöö (maadluses);
‣ geol. kerkeala
‣ (без мн. ч.) (üles)tõstmine, kergitamine; tõste; tõstatamine; geol. kerkimine, kerge, tõus; поднятие затонувшего судна uppunud laeva ülestõstmine, поднятие урожайности полей põlluviljakuse ~ põldude saagikuse tõstmine ~ suurendamine, поднятие флага lipu heiskamine, поднятие целины uudismaa üleskündmine ~ ülesharimine, поднятие грунта maapinna ~ pinnase kerge, обратное поднятие sport ristvöö (maadluses);
‣ geol. kerkeala
подрыв II 1 С м. неод. (без мн. ч.) (alt) õõnestamine ~ lahtikaevamine, uuristamine, uuristus; подрыв грунта водой pinnase uuristamine veega
ползучесть 90 С ж. неод. (без мн. ч.) füüs., tehn. roomavus, roome; ползучесть металлов tehn. metallide roomavus, ползучесть грунта geol. pinnase roomavus ~ roome
политься II 327 (прош. вр. полился, полилась, полилось и полилось, полились и полились) Г сов. (без 1 и 2 л.) kallama ~ valama ~ voolama ~ jooksma hakkama (ka ülek.); полился дождь algas (vihma)sadu, tuli (vihma)valing, vihma hakkas kallama ~ valama, слёзы полились без удержу pisarad hakkasid ojana voolama, полилась музыка muusika hakkas voogama, из крана полилась вода vesi hakkas kraanist jooksma
поносить I 319a Г сов. кого-что (mõnda aega) kandma ~ tassima ~ viima ~ tooma; поносить ребёнка на руках last veidi süles kandma, поносить пальто брата mõnda aega venna mantlit kandma
прийти 374 Г сов. → несов. приходить
‣ куда, откуда (kohale) tulema; прийти на завод tehasesse tulema, прийти с фронта rindelt tulema, прийти домой к обеду lõunaks koju tulema, прийти к мысли о чём millisele mõttele tulema, прийти к власти võimule tulema, прийти на помощь appi tulema, прийти на выручку hädas appi tulema, прийти в норму normi minema, он пришёл на всё готовое talle oli kõik ette ja taha ära tehtud;
‣ (без 1 и 2 л.) saabuma, kätte jõudma, tulema; придёт и его черёд küll tuleb ka tema kord, пришла весна kevad on käes ~ kätte jõudnud ~ tulnud ~ saabunud, пришла пора подумать о чём on aeg järele mõelda mille üle;
‣ к чему jõudma; прийти к правильному решению õigele otsusele jõudma, прийти к заключению ~ к выводу järeldusele jõudma, järeldama, прийти к убеждению veendumusele jõudma, прийти к соглашению kokkuleppele jõudma, прийти к истине tõe äratundmisele jõudma;
‣ во что sattuma; muutuma; прийти в ярость raevu sattuma, прийти в изумление hämmastuma, прийти в восхищение ~ в восторг vaimustuma, vaimustusse sattuma, прийти в хорошее настроение head tuju saama, прийти в отчаяние meelt heitma, прийти в движение liikuma hakkama, käima minema, прийти в упадок mõõnaseisu langema, allamäge minema, alla käima, tagasi langema, я пришёл в ужас mul hakkas õudne, mind haaras õudustunne, прийти в негодность kõlbmatuks muutuma;
◊ прийти ~ приходить в голову ~ на ум pähe tulema ~ turgatama; прийти ~ приходить в себя (1) meelemärkusele ~ teadvusele tulema, poolunest ärkama, uneuimast toibuma; (2) toibuma, enesevalitsemist tagasi saama, maha jahtuma; прийти ~ приходить в чувство ~ в сознание toibuma, teadvusele tulema
‣ куда, откуда (kohale) tulema; прийти на завод tehasesse tulema, прийти с фронта rindelt tulema, прийти домой к обеду lõunaks koju tulema, прийти к мысли о чём millisele mõttele tulema, прийти к власти võimule tulema, прийти на помощь appi tulema, прийти на выручку hädas appi tulema, прийти в норму normi minema, он пришёл на всё готовое talle oli kõik ette ja taha ära tehtud;
‣ (без 1 и 2 л.) saabuma, kätte jõudma, tulema; придёт и его черёд küll tuleb ka tema kord, пришла весна kevad on käes ~ kätte jõudnud ~ tulnud ~ saabunud, пришла пора подумать о чём on aeg järele mõelda mille üle;
‣ к чему jõudma; прийти к правильному решению õigele otsusele jõudma, прийти к заключению ~ к выводу järeldusele jõudma, järeldama, прийти к убеждению veendumusele jõudma, прийти к соглашению kokkuleppele jõudma, прийти к истине tõe äratundmisele jõudma;
‣ во что sattuma; muutuma; прийти в ярость raevu sattuma, прийти в изумление hämmastuma, прийти в восхищение ~ в восторг vaimustuma, vaimustusse sattuma, прийти в хорошее настроение head tuju saama, прийти в отчаяние meelt heitma, прийти в движение liikuma hakkama, käima minema, прийти в упадок mõõnaseisu langema, allamäge minema, alla käima, tagasi langema, я пришёл в ужас mul hakkas õudne, mind haaras õudustunne, прийти в негодность kõlbmatuks muutuma;
◊ прийти ~ приходить в голову ~ на ум pähe tulema ~ turgatama; прийти ~ приходить в себя (1) meelemärkusele ~ teadvusele tulema, poolunest ärkama, uneuimast toibuma; (2) toibuma, enesevalitsemist tagasi saama, maha jahtuma; прийти ~ приходить в чувство ~ в сознание toibuma, teadvusele tulema
приноровить 300a (страд. прич. прош. вр. приноровленный и приноровлённый) Г сов. → несов. приноравливать, приноровлять что, к кому-чему kõnek. kohandama, mugandama, (ühte) sättima ~ seadma; приноровить свой отпуск к отпуску брата oma puhkust venna puhkuse ajaks seadma
путь (род., дат., предл. п. ед. ч. пути, твор. п. путём, мн. ч. 11) С м. неод.
‣ tee (ka ülek.), rada; rööbastee; водный путь veetee, воздушный путь õhutee, морской путь meretee, путь в горах mägitee, tee mägedes, путь, ведущий на север põhja viiv ~ suunduv tee, зимний путь talitee, санный путь reetee, тупиковый путь umbtee, tupik, торговый путь kaubatee, запасный ~ запасной путь varutee, Млечный Путь astr. Linnutee, рельсовый путь rööbastee, железнодорожные пути raudteed, raudteevõrk, поезд стоит на втором пути rong seisab teisel teel, по путям ходить воспрещается raudteel käimine (on) keelatud, путь следования liikumistee, пути сообщения ühendusteed, пути отступления taganemisteed, объездной путь ümbersõidutee, окольными ~ обходными путями (1) ringi, kaudseid teid pidi, kaudsel teel, kaude, (2) ülek. sahkermahkri kaudu, kõverteid pidi, идти, не разбирая пути teed valimata astuma ~ minema, встретить по пути teel kohtama, зайти по пути üksiti ~ mööda minnes sisse astuma, преградить путь teed tõkestama, путь торможения, тормозной путь pidurdusteekond, путь тока el. voolurada, путь относительного грунта mer. põhjakurss, kurss kalda(märkide) suhtes, путь относительно воды mer. tõeline kurss, в путь teele, в пути teel, пуститься ~ двинуться ~ тронуться в путь teele asuma, идти каким путём millist teed valides ~ millist teed mööda minema, kustkaudu, другим путём teist teed, teistkaudu, ближним ~ коротким путём lühimat teed pidi, ехать просёлочным путём külavaheteidpidi sõitma, мирным путём rahulikul teel, экспериментальным путём katsetades, katse ~ eksperimendi teel, сбиться с пути teelt eksima, teed kaotama (ka ülek.), куда путь держишь? kõnek. kuhu lähed? mis tee jalge all on? путь решения вопроса probleemi lahendusviis, жизненный путь elutee, -rada, пройденный путь läbitud tee (ka ülek.), боевой путь lahingutee, sõjatee, стать на путь борьбы võitlusteele asuma, võitlema hakkama, проложить путь teed rajama, расчистить путь teed puhastama (ka ülek.), идти своим путём ülek. oma rada minema, становиться на лёгкий путь kergemat teed valima, на ложном пути ülek. vääratel seisukohtadel, быть на пути к чему mida saavutamas ~ millele lähenemas olema;
‣ reis, sõit, tee(kond); добрый ~ счастливый путь, счастливого ~ доброго пути head teed, õnnelikku reisi, в пути sõidu ajal, teel, два дня пути kahe päeva tee(kond), на обратном пути tagasisõidul, tagasiteel;
‣ пути мн. ч. anat. teed; дыхательные пути hingamisteed;
‣ kõnek. van. tolk, tulu, kasu; в нём пути не будет temast õiget asja ei saa ~ õiget tolku ei tule;
‣ aj. õukonnaamet(kond) (Vana-Venemaal); ловчий путь jahi(amet)kond, конюший путь talliamet;
◊ кому по пути kellel on üks tee; без пути madalk. (ilma)asjata; стоять на чьём пути kellel tee peal ees olema; стоять поперёк пути кому kellel risti tee peal ees olema; становиться ~ стать поперёк пути кому kellele põiki teele ette astuma, keda takistama mida tegemast; направлять ~ направить на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; наставлять ~ наставить на путь кого kellele elutarkust jagama ~ õpetama; прокладывать ~ проложить путь ~ дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama; находить ~ найти путь к сердцу кого kelle hinge ~ südame juurde teed leidma; провожать ~ проводить в последний путь кого keda viimsele teekonnale saatma
‣ tee (ka ülek.), rada; rööbastee; водный путь veetee, воздушный путь õhutee, морской путь meretee, путь в горах mägitee, tee mägedes, путь, ведущий на север põhja viiv ~ suunduv tee, зимний путь talitee, санный путь reetee, тупиковый путь umbtee, tupik, торговый путь kaubatee, запасный ~ запасной путь varutee, Млечный Путь astr. Linnutee, рельсовый путь rööbastee, железнодорожные пути raudteed, raudteevõrk, поезд стоит на втором пути rong seisab teisel teel, по путям ходить воспрещается raudteel käimine (on) keelatud, путь следования liikumistee, пути сообщения ühendusteed, пути отступления taganemisteed, объездной путь ümbersõidutee, окольными ~ обходными путями (1) ringi, kaudseid teid pidi, kaudsel teel, kaude, (2) ülek. sahkermahkri kaudu, kõverteid pidi, идти, не разбирая пути teed valimata astuma ~ minema, встретить по пути teel kohtama, зайти по пути üksiti ~ mööda minnes sisse astuma, преградить путь teed tõkestama, путь торможения, тормозной путь pidurdusteekond, путь тока el. voolurada, путь относительного грунта mer. põhjakurss, kurss kalda(märkide) suhtes, путь относительно воды mer. tõeline kurss, в путь teele, в пути teel, пуститься ~ двинуться ~ тронуться в путь teele asuma, идти каким путём millist teed valides ~ millist teed mööda minema, kustkaudu, другим путём teist teed, teistkaudu, ближним ~ коротким путём lühimat teed pidi, ехать просёлочным путём külavaheteidpidi sõitma, мирным путём rahulikul teel, экспериментальным путём katsetades, katse ~ eksperimendi teel, сбиться с пути teelt eksima, teed kaotama (ka ülek.), куда путь держишь? kõnek. kuhu lähed? mis tee jalge all on? путь решения вопроса probleemi lahendusviis, жизненный путь elutee, -rada, пройденный путь läbitud tee (ka ülek.), боевой путь lahingutee, sõjatee, стать на путь борьбы võitlusteele asuma, võitlema hakkama, проложить путь teed rajama, расчистить путь teed puhastama (ka ülek.), идти своим путём ülek. oma rada minema, становиться на лёгкий путь kergemat teed valima, на ложном пути ülek. vääratel seisukohtadel, быть на пути к чему mida saavutamas ~ millele lähenemas olema;
‣ reis, sõit, tee(kond); добрый ~ счастливый путь, счастливого ~ доброго пути head teed, õnnelikku reisi, в пути sõidu ajal, teel, два дня пути kahe päeva tee(kond), на обратном пути tagasisõidul, tagasiteel;
‣ пути мн. ч. anat. teed; дыхательные пути hingamisteed;
‣ kõnek. van. tolk, tulu, kasu; в нём пути не будет temast õiget asja ei saa ~ õiget tolku ei tule;
‣ aj. õukonnaamet(kond) (Vana-Venemaal); ловчий путь jahi(amet)kond, конюший путь talliamet;
◊ кому по пути kellel on üks tee; без пути madalk. (ilma)asjata; стоять на чьём пути kellel tee peal ees olema; стоять поперёк пути кому kellel risti tee peal ees olema; становиться ~ стать поперёк пути кому kellele põiki teele ette astuma, keda takistama mida tegemast; направлять ~ направить на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; наставлять ~ наставить на путь кого kellele elutarkust jagama ~ õpetama; прокладывать ~ проложить путь ~ дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama; находить ~ найти путь к сердцу кого kelle hinge ~ südame juurde teed leidma; провожать ~ проводить в последний путь кого keda viimsele teekonnale saatma
размораживание 115 С с. неод. (без мн. ч.) ülessulatamine, lahtisulatamine; ülessulamine, lahtisulamine; размораживание грунта pinnase (üles)sulatamine, размораживание холодильника külmiku ~ külmkapi ~ külmutuskapi sulatamine, размораживание шкур nahat. toornahkade ülessulatamine
разработка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) töötlemine, töötlus, harimine; разработка леса metsatöötlemine, metsa ~ puidu ülestöötamine, разработка земель maade harimine, разработка грунта (pinnase) kaevamine;
‣ (без мн. ч.) väljatöötamine, väljatöötus, väljatöötlus, väljatööde, tööde, läbitöötamine, läbitöötus; viimistlemine, viimistlus, täiustamine, täiustus, täpsustamine, täpsustus; разработка плана plaani väljatöötamine ~ koostamine, научные разработки teadustööted, teaduslikud lahendused, теоретические разработки teoreetilised uuringud, teoreetiline läbitöötamine, методическая разработка metoodiline käsitlus, разработка способностей võimete väljaarendamine, основательная разработка вопроса küsimuse põhjalik käsitlus;
‣ (без мн. ч.) mäend. kaevandamine, ekspluateerimine; разработка полезных ископаемых maavara(de) kaevandamine, открытая разработка, разработка открытым способом pealmaakaevandamine, разработка месторождения maardla kaevandamine ~ ekspluateerimine;
‣ (обычно мн. ч.) töötlemiskoht, kaevandamiskoht; лесные разработки metsatöötlemiskoht, торфяные разработки turbaraba, turbatootmiskoht, turbalõikamiskoht
‣ (без мн. ч.) töötlemine, töötlus, harimine; разработка леса metsatöötlemine, metsa ~ puidu ülestöötamine, разработка земель maade harimine, разработка грунта (pinnase) kaevamine;
‣ (без мн. ч.) väljatöötamine, väljatöötus, väljatöötlus, väljatööde, tööde, läbitöötamine, läbitöötus; viimistlemine, viimistlus, täiustamine, täiustus, täpsustamine, täpsustus; разработка плана plaani väljatöötamine ~ koostamine, научные разработки teadustööted, teaduslikud lahendused, теоретические разработки teoreetilised uuringud, teoreetiline läbitöötamine, методическая разработка metoodiline käsitlus, разработка способностей võimete väljaarendamine, основательная разработка вопроса küsimuse põhjalik käsitlus;
‣ (без мн. ч.) mäend. kaevandamine, ekspluateerimine; разработка полезных ископаемых maavara(de) kaevandamine, открытая разработка, разработка открытым способом pealmaakaevandamine, разработка месторождения maardla kaevandamine ~ ekspluateerimine;
‣ (обычно мн. ч.) töötlemiskoht, kaevandamiskoht; лесные разработки metsatöötlemiskoht, торфяные разработки turbaraba, turbatootmiskoht, turbalõikamiskoht
разрыхление 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ kobestamine, kobestus; kobestumine, kobenemine; разрыхление грунта pinnase kobestamine;
‣ tekst. kohestamine, kohestus; kohestumine;
‣ toid. kergitamine
‣ kobestamine, kobestus; kobestumine, kobenemine; разрыхление грунта pinnase kobestamine;
‣ tekst. kohestamine, kohestus; kohestumine;
‣ toid. kergitamine
рант 1 (предл. п. ед. ч. о ранте и на ранту) С м. неод. rant; декоративный рант ehisrant, ilurant, dekoratiivrant, ложный рант nahat. valerant, сапоги с рантом rantsaapad, ranttallaga (säär)saapad
растянутость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) (välja-, pikaks-, pikale-, ära)venitatus; растянутость линии фронта rindejoone väljavenitatus, растянутость рассказа jutustuse ~ jutu pikalevenitatus
рента 51 С ж. неод. maj. rent (tulu teisele kasutada antud kapitali, maa vm. eest; riigiobligatsioonide valdaja saadav tulu riigilt); земельная ~ поземельная рента maarent, отработочная рента teorent, денежная рента raharent
ручной 120 П
‣ käsi-, käe-, käte-, käsitsi-; ручная пила käsisaag, ручной тормоз tehn. käsipidur, ручная тележка käsikäru, ручной лот mer. käsilood, ручная швейная машина käsiõmblusmasin, ручной багаж käsipagas, ручная граната sõj. käsigranaat, ручной мяч sport väravpall, ручная продажа käsimüük, ручной набор trük. käsiladu, ручные мышцы käelihased, ручные часы käekell, ручное полотенце käterätik, ручная работа käsitsitöö, käsitsitöötamine, ручной труд käsitöö, ручная стирка käsitsipesemine, käsitsipesu, ручное бурение käsitsipuurimine, ручная маслёнка tehn. õlikann, õlitilguti, ручной пулемёт sõj. kergekuulipilduja;
‣ kodustatud, taltsutatud; kodustunud, taltsas; ручной ворон kodustatud ~ kodustunud ronk, koduronk, ручной медведь taltsutatud ~ taltsas karu
‣ käsi-, käe-, käte-, käsitsi-; ручная пила käsisaag, ручной тормоз tehn. käsipidur, ручная тележка käsikäru, ручной лот mer. käsilood, ручная швейная машина käsiõmblusmasin, ручной багаж käsipagas, ручная граната sõj. käsigranaat, ручной мяч sport väravpall, ручная продажа käsimüük, ручной набор trük. käsiladu, ручные мышцы käelihased, ручные часы käekell, ручное полотенце käterätik, ручная работа käsitsitöö, käsitsitöötamine, ручной труд käsitöö, ручная стирка käsitsipesemine, käsitsipesu, ручное бурение käsitsipuurimine, ручная маслёнка tehn. õlikann, õlitilguti, ручной пулемёт sõj. kergekuulipilduja;
‣ kodustatud, taltsutatud; kodustunud, taltsas; ручной ворон kodustatud ~ kodustunud ronk, koduronk, ручной медведь taltsutatud ~ taltsas karu
связность 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ seotus, ladusus;
‣ sidusus, nidusus, kohesioon; связность грунта geol. pinnase sidusus
‣ seotus, ladusus;
‣ sidusus, nidusus, kohesioon; связность грунта geol. pinnase sidusus
скинуться 334 Г сов.
‣ madalk. raha klappima ~ kokku panema; скинуться по рублю с брата rubla nina pealt klappima, rublast ringi tegema;
‣ kõnek. (ült, seljast, jalast) tulema
‣ madalk. raha klappima ~ kokku panema; скинуться по рублю с брата rubla nina pealt klappima, rublast ringi tegema;
‣ kõnek. (ült, seljast, jalast) tulema
смыв 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ loputamine, loputus;
‣ geol. (ära)uhtmie, (ära)uhtumine; смыв породы kivimi (ära)uhtmine, смыв почвы ~ грунта pinnase (ära)uhtmine ~ (ära)uhtumine
‣ loputamine, loputus;
‣ geol. (ära)uhtmie, (ära)uhtumine; смыв породы kivimi (ära)uhtmine, смыв почвы ~ грунта pinnase (ära)uhtmine ~ (ära)uhtumine
смывание 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ (ära-, maha)pesemine; loputamine; смывание грязи pori mahapesemine, смывание пятен plekkide väljapesemine;
‣ (ära-, maha)uhtmine, (ära-, maha)uhtumine; смывание почвы ~ грунта pinnase (ära)uhtmine ~ (ära)uhtumine
‣ (ära-, maha)pesemine; loputamine; смывание грязи pori mahapesemine, смывание пятен plekkide väljapesemine;
‣ (ära-, maha)uhtmine, (ära-, maha)uhtumine; смывание почвы ~ грунта pinnase (ära)uhtmine ~ (ära)uhtumine
содрогание 115 С с. неод. värisemine, vappumine, võppumine, vabisemine; võpatus, vära(h)tus, värin, võbin, habin; содрогание стен seinte vappumine, содрогание грунта pinnase ~ maa põrumine, приводить в содрогание värisema ~ võpatama panema, об этом нельзя вспомнить без содрогания sellest mõeldes tuleb hirmuvärin peale
сопровождение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) saatmine, konvoeerimine;
‣ saade (ka ülek.); музыкальное сопровождение muusikasaade, звуковое сопровождение helisaade, оркестровое сопровождение orkestrisaade, пение без сопровождения saateta laulmine, пение в сопровождении оркестра orkestri saatel laulmine, он пришёл в сопровождении брата ta tuli venna saatel ~ koos vennaga, огневое сопровождение sõj. saatetuli, сопровождение истребителями sõj. lend hävitajate katte all
‣ (без мн. ч.) saatmine, konvoeerimine;
‣ saade (ka ülek.); музыкальное сопровождение muusikasaade, звуковое сопровождение helisaade, оркестровое сопровождение orkestrisaade, пение без сопровождения saateta laulmine, пение в сопровождении оркестра orkestri saatel laulmine, он пришёл в сопровождении брата ta tuli venna saatel ~ koos vennaga, огневое сопровождение sõj. saatetuli, сопровождение истребителями sõj. lend hävitajate katte all
стрела 53 С ж. неод.
‣ nool (ka joonisel); отравленная стрела mürginool, стрелы Амура ülek. Amori nooled, прямой как стрела noolsirge, sirge nagu nool;
‣ bot. varb, (õisikut kandev lehtedeta) vars;
‣ tehn. tõus, kõrgus, tipp; nool, poom, konsool; стрела подъёма (kaare) tõus ~ kõrgus, tõusukõrgus, tõstekõrgus, стрела арки ~ дуги ehit. kaare kõrgus, стрела башни torni tipp, стрела крана kraananool, poom, стрела экскаватора ekskavaatori nool ~ poom, стрела конвейера konveieri konsool, грузовая стрела mer. lastipoom, losspoom, стрела провеса el. (juhtme) ripe, ehit. läbiripe, стрела прогиба läbipaine, läbipaindumine;
‣ стрелой С → Н noolena, nagu nool ~ keravälk; лететь ~ нестись ~ мчаться стрелой noolena lendama, nagu tuulispask kihutama
‣ nool (ka joonisel); отравленная стрела mürginool, стрелы Амура ülek. Amori nooled, прямой как стрела noolsirge, sirge nagu nool;
‣ bot. varb, (õisikut kandev lehtedeta) vars;
‣ tehn. tõus, kõrgus, tipp; nool, poom, konsool; стрела подъёма (kaare) tõus ~ kõrgus, tõusukõrgus, tõstekõrgus, стрела арки ~ дуги ehit. kaare kõrgus, стрела башни torni tipp, стрела крана kraananool, poom, стрела экскаватора ekskavaatori nool ~ poom, стрела конвейера konveieri konsool, грузовая стрела mer. lastipoom, losspoom, стрела провеса el. (juhtme) ripe, ehit. läbiripe, стрела прогиба läbipaine, läbipaindumine;
‣ стрелой С → Н noolena, nagu nool ~ keravälk; лететь ~ нестись ~ мчаться стрелой noolena lendama, nagu tuulispask kihutama
съём 1 С м. неод. (без мн. ч.) (alla-, maha)võtmine, allavõtt, mahavõtt; koristamine, koristus; съём плодов puuvilja(de) mahavõtmine, puuviljakoristus, съём грунта pinnase koorimine, съём осадка sette eemaldamine, съём сигнала el. signaali katkestamine ~ kviteerimine
текучесть 90 С ж. неод. (без мн. ч.) voolavus (ka ülek.); текучесть грунта geol. pinnase voolavus, текучесть рабочей силы tööjõu voolavus
у IV предлог с род. п.
‣ koha, naabruse v ligiduse märkimisel juures, ääres, kõrval, all, ees, taga, lähedal, -l, -s; остановиться у дома maja juures peatuma, стоять у стены seina ääres seisma, отдыхать у моря mere ääres puhkama, сидеть у двери ukse kõrval istuma, читать у окна akna all lugema, встретиться у театра teatri (sissekäigu ~ ukse) ees kokku saama, работать у станка tööpingi taga töötama, ждать у ворот väraval ~ väravas ootama, быть у власти võimul olema, valitsema, быть у цели eesmärgil ~ eesmärgile lähedal olema, стоять у руля roolis ~ rooli juures seisma, juhtima (ka ülek.), на глазах у всех kõigi nähes, kõigi silma ~ silme all;
‣ omaja v valdaja märkimisel -l, käes; у певца сильный голос lauljal on tugev hääl, у него два брата tal on kaks venda, у него была собака tal oli koer, руки у неё были маленькие tal olid väikesed käed, у кого моя ручка? kelle käes on minu sulepea?, ты у меня добрый sa oled mul hea, только посмей у меня katsu sa mul, смотри у меня vaata sa mul;
‣ terviku osa märkimisel (genitiivne täiend, liitsõna); рукава у пиджака протёрты pintsaku varrukad on kulunud, крыша у дома течёт maja katus sajab ~ jookseb läbi, дверь у шкафа сломана kapi uks on katki;
‣ kaasluse, juuresolu v suhtlusobjekti märkimisel juures, koos, pool, -l; жить у родителей vanemate juures ~ vanematega koos elama, работать у нас хорошо meil ~ meie juures on hea töötada, шить пальто у портного mantlit rätsepa juures ~ rätsepal õmmelda laskma, я любил бывать у него mulle meeldis tema pool (külas) käia, директор у себя direktor on oma kabinetis;
‣ lähteallika v pärinemise märkimisel käest, juurest, -st, -lt; узнать у друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, просить помощи у соседа naabrilt ~ naabri käest abi paluma, купить у букиниста bukinisti ~ vanaraamatukaupmehe käest ~ juurest ~ bukinistilt ~ vanaraamatukaupmehelt ostma, спрос и у него küsi temalt ~ tema käest
‣ koha, naabruse v ligiduse märkimisel juures, ääres, kõrval, all, ees, taga, lähedal, -l, -s; остановиться у дома maja juures peatuma, стоять у стены seina ääres seisma, отдыхать у моря mere ääres puhkama, сидеть у двери ukse kõrval istuma, читать у окна akna all lugema, встретиться у театра teatri (sissekäigu ~ ukse) ees kokku saama, работать у станка tööpingi taga töötama, ждать у ворот väraval ~ väravas ootama, быть у власти võimul olema, valitsema, быть у цели eesmärgil ~ eesmärgile lähedal olema, стоять у руля roolis ~ rooli juures seisma, juhtima (ka ülek.), на глазах у всех kõigi nähes, kõigi silma ~ silme all;
‣ omaja v valdaja märkimisel -l, käes; у певца сильный голос lauljal on tugev hääl, у него два брата tal on kaks venda, у него была собака tal oli koer, руки у неё были маленькие tal olid väikesed käed, у кого моя ручка? kelle käes on minu sulepea?, ты у меня добрый sa oled mul hea, только посмей у меня katsu sa mul, смотри у меня vaata sa mul;
‣ terviku osa märkimisel (genitiivne täiend, liitsõna); рукава у пиджака протёрты pintsaku varrukad on kulunud, крыша у дома течёт maja katus sajab ~ jookseb läbi, дверь у шкафа сломана kapi uks on katki;
‣ kaasluse, juuresolu v suhtlusobjekti märkimisel juures, koos, pool, -l; жить у родителей vanemate juures ~ vanematega koos elama, работать у нас хорошо meil ~ meie juures on hea töötada, шить пальто у портного mantlit rätsepa juures ~ rätsepal õmmelda laskma, я любил бывать у него mulle meeldis tema pool (külas) käia, директор у себя direktor on oma kabinetis;
‣ lähteallika v pärinemise märkimisel käest, juurest, -st, -lt; узнать у друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, просить помощи у соседа naabrilt ~ naabri käest abi paluma, купить у букиниста bukinisti ~ vanaraamatukaupmehe käest ~ juurest ~ bukinistilt ~ vanaraamatukaupmehelt ostma, спрос и у него küsi temalt ~ tema käest
убедить 292 (без 1 л. ед. ч.) Г сов. → несов. убеждать кого-что
‣ в чём veenma, uskuma panema; дать себя убедить end veenda laskma, он убедил нас в своей правоте ta veenis meid oma õigsuses ~ et tal on õigus;
‣ с инф. keelitama, keelitlema; убедить отца лечиться isa ravima ~ ravile keelitama, veenma, et isa end raviks, убедить брата остаться keelitama, et vend jääks, venda jääma keelitama
‣ в чём veenma, uskuma panema; дать себя убедить end veenda laskma, он убедил нас в своей правоте ta veenis meid oma õigsuses ~ et tal on õigus;
‣ с инф. keelitama, keelitlema; убедить отца лечиться isa ravima ~ ravile keelitama, veenma, et isa end raviks, убедить брата остаться keelitama, et vend jääks, venda jääma keelitama
уплотнение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) tihendamine (ka ülek.), tihendus, tihkestamine, tihkestus, tihkendamine, tihkendus, tihestamine, tihestus; tihenemine, tihkestumine, tihkenemine; med. tihkestu(mu)s, kõvastu(mu)s; ülek. kokkusurumine, lühendamine; kõnek. tihedamini ~ tihedasti asustamine; уплотнение грунта pinnase tihendamine, уплотнение рабочего дня tööpäeva tihendamine, уплотнение глины savi tihkenemine ~ paakumine, уплотнение квартир korteri tihedamini asustamine, korterisse üürnike ~ elanike juurdepaigutamine, rohkemate inimeste paigutamine ~ mahutamine korterisse, уплотнение насыпи raudt. muldetihendus, mulde tihendamine, уплотнение данных info andmetihendus, andmete tihendamine ~ kokkusurumine, уплотнение осадка keem. sademe tihendus, уплотнение лёгких med. kopsutihkestu(mu)s, уплотнение кожи med. nahakõvastu(mu)s, уплотнение кости med. luuplinkumine, устройство уплотнения tehn. kontsentraator (sideseade);
‣ tihenenud ~ tihkestunud koht; уплотн ения tihkenemised;
‣ tehn. tihend; резиновое уплотнение kummitihend, сальниковое уплотнение topend(tihend)
‣ (без мн. ч.) tihendamine (ka ülek.), tihendus, tihkestamine, tihkestus, tihkendamine, tihkendus, tihestamine, tihestus; tihenemine, tihkestumine, tihkenemine; med. tihkestu(mu)s, kõvastu(mu)s; ülek. kokkusurumine, lühendamine; kõnek. tihedamini ~ tihedasti asustamine; уплотнение грунта pinnase tihendamine, уплотнение рабочего дня tööpäeva tihendamine, уплотнение глины savi tihkenemine ~ paakumine, уплотнение квартир korteri tihedamini asustamine, korterisse üürnike ~ elanike juurdepaigutamine, rohkemate inimeste paigutamine ~ mahutamine korterisse, уплотнение насыпи raudt. muldetihendus, mulde tihendamine, уплотнение данных info andmetihendus, andmete tihendamine ~ kokkusurumine, уплотнение осадка keem. sademe tihendus, уплотнение лёгких med. kopsutihkestu(mu)s, уплотнение кожи med. nahakõvastu(mu)s, уплотнение кости med. luuplinkumine, устройство уплотнения tehn. kontsentraator (sideseade);
‣ tihenenud ~ tihkestunud koht; уплотн ения tihkenemised;
‣ tehn. tihend; резиновое уплотнение kummitihend, сальниковое уплотнение topend(tihend)
уплотнённость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) tihendatus (ka ülek.), tihkestatus, tihkendatus, tihestatus, tihenemus, tihkenemus, tihedus, tihkus; ülek. kokkusurutus, lühidus; kõnek. tihedamini ~ tihedasti asustatus; уплотнённость грунта pinnase tihendatus, уплотнённость рабочего дня tööpäeva tihedus ~ tihendatus, уплотнённость глины savi tihkenemus ~ paakumus, уплотнённость материи riide tihkus ~ plinkus
участок 23 С м. неод.
‣ maatükk, krunt, maalapp; приусадебный участок õueaiamaa, участок земли, земельный участок maatükk, krunt, aj. sarg (sara), огородный участок aialapp, aiamaa, садоводческий участок aianduskrunt, строительный участок ehitusplats, ehituskrunt, пришкольный участок kooli katseaed, опытный участок katselapp;
‣ osa, lõik, ala, tsoon, piirkond; info valdus (andmekogumile reserveeritud mälupiirkond); участок работы (1) töölõik, (2) tööjaoskond, участок дороги teelõik, teeosa, участок леса metsa piirkond, metsaosa, участок кожи naha piirkond, труднопроходимый участок raskläbitav ~ raskesti läbitav ala ~ lõik, золотоносный участок kullaväli, участок заражения sõj. mürgi(s)tatud ~ saastatud ala, saasteala, участок обороны sõj. kaitselõik, участок фронта sõj. rindelõik;
‣ jaoskond, piirkond; избирательный участок valimisjaoskond, врачебный участок arstijaoskond, производственный участок tootmisjaoskond, призывной участок sõj. kutsejaoskond, полицейский участок politseijaoskond
‣ maatükk, krunt, maalapp; приусадебный участок õueaiamaa, участок земли, земельный участок maatükk, krunt, aj. sarg (sara), огородный участок aialapp, aiamaa, садоводческий участок aianduskrunt, строительный участок ehitusplats, ehituskrunt, пришкольный участок kooli katseaed, опытный участок katselapp;
‣ osa, lõik, ala, tsoon, piirkond; info valdus (andmekogumile reserveeritud mälupiirkond); участок работы (1) töölõik, (2) tööjaoskond, участок дороги teelõik, teeosa, участок леса metsa piirkond, metsaosa, участок кожи naha piirkond, труднопроходимый участок raskläbitav ~ raskesti läbitav ala ~ lõik, золотоносный участок kullaväli, участок заражения sõj. mürgi(s)tatud ~ saastatud ala, saasteala, участок обороны sõj. kaitselõik, участок фронта sõj. rindelõik;
‣ jaoskond, piirkond; избирательный участок valimisjaoskond, врачебный участок arstijaoskond, производственный участок tootmisjaoskond, призывной участок sõj. kutsejaoskond, полицейский участок politseijaoskond
фронт 3 С м. неод.
‣ front (sõj. rinne, ka ülek., väerind van.; esikülg; esi; meteor. erinevate omadustega õhumasside kokkupuutepind); второй фронт aj. teine rinne, идеологический фронт ideoloogiline rinne, ideoloogiarinne, народный фронт rahvarinne, национальный фронт rahvusrinne, национальный фронт освобождения rahvuslik vabastusrinne, фронт работ tööesi, töörinne, фронт погрузки laadimisesi, laadimisrinne, фронт волны lainerinne, фронт пламени leegirinne, холодный фронт meteor. külmafront, фронт импульса el. impulsi külg, линия фронта rindejoon, сплошной фронт sõj. pidev rinne, lausrinne, фронт окружения sõj. piiramisrinne, фронт прорыва sõj. läbimurdelõik, фронт ударной волны sõj. lööklaine rinne, уйти ~ отправиться на фронт rindele minema, отправить на фронт rindele saatma, прорвать фронт rinnet läbi murdma, по фронту rinnetpidi, по линии фронта rinnetpidi, rindejoont pidi, piki rinnet, на фронте rindel;
‣ van. rivi; выстроить во фронт ühte viirgu üles rivistama, rivisse panema ~ seadma, фронт самолётов sõj. lennukite viirg(rivi);
◊ на два фронта kahel rindel; единым фронтом ühise rindena, ühiselt; стать ~ вытянуться во фронт valveseisangut võtma
‣ front (sõj. rinne, ka ülek., väerind van.; esikülg; esi; meteor. erinevate omadustega õhumasside kokkupuutepind); второй фронт aj. teine rinne, идеологический фронт ideoloogiline rinne, ideoloogiarinne, народный фронт rahvarinne, национальный фронт rahvusrinne, национальный фронт освобождения rahvuslik vabastusrinne, фронт работ tööesi, töörinne, фронт погрузки laadimisesi, laadimisrinne, фронт волны lainerinne, фронт пламени leegirinne, холодный фронт meteor. külmafront, фронт импульса el. impulsi külg, линия фронта rindejoon, сплошной фронт sõj. pidev rinne, lausrinne, фронт окружения sõj. piiramisrinne, фронт прорыва sõj. läbimurdelõik, фронт ударной волны sõj. lööklaine rinne, уйти ~ отправиться на фронт rindele minema, отправить на фронт rindele saatma, прорвать фронт rinnet läbi murdma, по фронту rinnetpidi, по линии фронта rinnetpidi, rindejoont pidi, piki rinnet, на фронте rindel;
‣ van. rivi; выстроить во фронт ühte viirgu üles rivistama, rivisse panema ~ seadma, фронт самолётов sõj. lennukite viirg(rivi);
◊ на два фронта kahel rindel; единым фронтом ühise rindena, ühiselt; стать ~ вытянуться во фронт valveseisangut võtma
храмовой 120 П templi-, pühakoja-, pühamu-; храмовые врата templivärav(ad), храмовой праздник kirikl. templipüha, kirikupüha (templile v. kirikule nime andnud pühaku v. sündmuse auks)
царский 129 П
‣ tsaari(-), (Vene) keisri(-), kuninga(-); tsaarilik, tsaristlik, keiserlik, kuninglik; царское правительство tsaarivalitsus, царский режим tsaarirežiim, царская Россия Tsaari-Venemaa, tsaariaegne Venemaa, царский титул tsaari ~ keisri tiitel, царский деспотизм tsaari ~ tsaristlik despotism ~ hirmuvalitsus ~ omavoli, царский двор tsaari ~ Vene keisri õukond, царский дворец tsaaripalee, царская фамилия tsaari ~ Vene keisri ~ kuninga ~ keiserlik ~ kuninglik perekond, царский день keisri ~ keisrinna sünnipäev (kroonupüha), царские врата ~ двери kirikl. kuningvärav (altari peauks), царские кудри bot. kirju ~ türgi liilia (Lilium martagon), царская водка keem. kuningvesi;
‣ ülek. majesteetlik, kuninglik, suursugune, suurejooneline; царский ужин kuninglik ~ suurejooneline ~ hiilgav ~ suursugune õhtusöök
‣ tsaari(-), (Vene) keisri(-), kuninga(-); tsaarilik, tsaristlik, keiserlik, kuninglik; царское правительство tsaarivalitsus, царский режим tsaarirežiim, царская Россия Tsaari-Venemaa, tsaariaegne Venemaa, царский титул tsaari ~ keisri tiitel, царский деспотизм tsaari ~ tsaristlik despotism ~ hirmuvalitsus ~ omavoli, царский двор tsaari ~ Vene keisri õukond, царский дворец tsaaripalee, царская фамилия tsaari ~ Vene keisri ~ kuninga ~ keiserlik ~ kuninglik perekond, царский день keisri ~ keisrinna sünnipäev (kroonupüha), царские врата ~ двери kirikl. kuningvärav (altari peauks), царские кудри bot. kirju ~ türgi liilia (Lilium martagon), царская водка keem. kuningvesi;
‣ ülek. majesteetlik, kuninglik, suursugune, suurejooneline; царский ужин kuninglik ~ suurejooneline ~ hiilgav ~ suursugune õhtusöök
царственный 127 П
‣ tsaari(-), keisri(-), kuninga(-);
‣ (кр. ф. царствен, царственна, царственно, царственны) ülek. majesteetlik, kuninglik, suursugune; царственный вид majesteetlik ilme, царственная поступь majesteetlik kõnnak, царственная осанка suursugune hoiak
‣ tsaari(-), keisri(-), kuninga(-);
‣ (кр. ф. царствен, царственна, царственно, царственны) ülek. majesteetlik, kuninglik, suursugune; царственный вид majesteetlik ilme, царственная поступь majesteetlik kõnnak, царственная осанка suursugune hoiak
экваториальный 126 П ekvaatori-, ekvatoriaal-, ekvatoriaalne, ekvaatoriline; экваториальный пояс ekvatoriaalvöönd, экваториальные координаты astr. ekvatoriaalkoordinaadid, экваториальная орбита ekvatoriaalorbiit, экваториальное течение ekvatoriaalhoovus, экваториальный прилив и отлив ekvatoriaallooded, экваториальная плоскость ekvatoriaaltasa(pi)nd, ekvaatori tasa(pi)nd, экваториальный климат ekvatoriaalne ~ ekvaatoriline kliima, экваториальная монтировка ekvaatoriline monteering
