[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

вето нескл. С с. неод. veto, keeld; право вето vetoõigus, наложить вето на что mida keelu alla panema
да I союз
‣ ja, ning; ты да я sina ja mina;
‣ aga, kuid, ent; пошёл бы в кино, да нет времени läheksin kinno, aga pole aega, маленький, да удаленький kõnek. väike, aga tubli;
◊
да и kõnek. ja ...-gi; да и что он мог на это ответить ja mida ta saigi selle peale vastata ~ olekski selle peale vastanud, да и то вряд ли ja vaevalt sedagi, взял да и уехал võttis kätte ja sõitis(ki) minema; да и только kõnek. ja muud ei midagi; нет-нет да и kõnek. aeg-ajalt
запас 1 С м. неод.
‣ varu, tagavara, reserv; запасы нефти naftavarud, у меня все запасы вышли mul on kõik varud läbi, неприкосновенный запас puutumatu tagavara ~ varu, рукава с запасом varuga käised, есть в запасе что on varuks, словарный запас sõnavara, sõnadevaru, запас плавучести mer. ujuvusvaru, запас прочности tehn. tugevusvaru, запас хода машины (auto) tankevälp ~ tankevaru, запас знаний teadmiste pagas, отложить про запас tallele panema;
‣ (без мн. ч.) sõj. reserv, van. varuvägi, tagavaravägi; офицер запаса reservohvitser, выйти в запас reservi ~ varru minema, числиться в запасе reservis ~ reservväelane ~ varus olema
найтись 374 Г сов. → несов. находиться I
‣ üles ~ kätte leitama; välja tulema ~ ilmuma; потерянная книга нашлась kadunud raamat ilmus välja ~ lagedale ~ on üles leitud;
‣ leiduma, olema; leidlikkust ilmutama; нашлись желающие soovijaid leidus, не найдётся ли у вас карандаша? kas teil juhtub pliiatsit olema? я не нашёлся, что ответить ma jäin vastuse võlgu
нелишне предик. с инф. kõnek. ei ole ülearune ~ liigne; ei teeks paha; võiks, tuleks, oleks vaja ~ tarvis; нелишне предупредить его teda peaks hoiatama, нелишне сравнить kuluks võrrelda, нелишне отметить, что... peab märkima ~ tähendama, et...
нечего (дат. п. нечему, не к чему, твор. п. нечем, не с чем, предл. п. не о чем, не в чем и др.) М
‣ с инф. ei ole midagi; нечего делать pole midagi parata, тут нечему удивляться siin pole millegi üle ~ midagi imestada, не во что положить pole millessegi panna, ему нечего читать tal pole midagi lugeda, не о чем говорить pole millestki rääkida, нечего говорить, человек он хороший kõnek. loomulikult on ta hea inimene, нечего сказать iroon. pole midagi ütelda, от нечего делать igavusest, не за что pole tänu väärt;
‣ предик. с инф. kõnek. pole mõtet, ei tasu; нечего зря говорить pole mõtet tühja targutada, нечего об этом думать ei tasu ~ ei maksa sellele mõtelda, нечего стыдиться pole põhjust ~ vaja häbeneda, asi ei anna häbeneda;
◊
делить нечего кому, с кем kellel pole kellega teab mis puid ega maid jagada; нечего греха таить kõnek. mis seal ikka salata
освежить 287a Г сов. → несов. освежать кого-что värskendama, karastama, reipaks tegema, kosutama; uuendama, elustama; гроза освежила воздух äike lõi õhu värskeks, освежить лицо nägu värskendama, освежить знания teadmisi värskendama, отдых освежил его puhkus kosutas teda, освежить в памяти meelde tuletama, освежить платье kleiti uuendama, освежить состав комиссии komisjoni koosseisu uuendama, дождь освежил природу vihm elustas looduse, освежить воображение kujutlusvõimet elustama
отвалить 305a Г сов. → несов. отваливать
‣ что, от чего eemale ~ kõrvale lükkama ~ veeretama, eemaldama; отвалить камень kivi kõrvale veeretama;
‣ от чего, откуда, без доп. (kaldast) eemalduma; отвалить от пристани sadamast lahkuma;
‣ кому, что madalk. (heldelt) andma, viskama; отвалить сто рублей sada rubla viskama
прожить 332 Г сов.
‣ несов. проживать;
‣ (teatud aeg v. ajani) elama; прожить сто лет saja-aastaseks elama, прожить год в деревне aasta maal elama, прожить жизнь холостяком eluaeg vanapoiss olema, ему не прожить и года ta ei ela enam aastatki, им дня не прожить без драки nad ei saa kaklemata päevagi elatud, прожить вместе три года kolm aastat koos elama, прожить жизнь в бедности eluaeg vaesuses elama, elu vaesuses mööda saatma, прожить на стипендию stipendiumist ~ stipist elama
утро 94 (род. п. ед. ч. утра, с утра, до утра, от утра, дат. п. ед. ч. к утру и к утру, по утру, дат. п. мн. ч. утрам, по утрам) С с. неод. hommik; раннее утро varahommik, varajane hommik, заснуть под утро vastu hommikut ~ hommiku eel uinuma ~ magama jääma, отложить на утро hommikuks jätma, hommikuni edasi lükkama, в пять часов утра kell viis hommikul, с добрым утром, доброе утро tere hommikust, по утрам hommikuti, каждое утро igal hommikul, с самого утра hommikust saadik ~ saati ~ peale, на утро järgmisel ~ järgmise päeva hommikul, литературное утро kirjandushommik, утро жизни ülek. eluhommik, elukoidik;
◊
утро вечера мудренее vanas. hommik on õhtust targem, hommik on targem kui õhtu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur