?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit
безразлично Н
‣ ükskõikselt; безразлично относиться к работе töösse ükskõikselt suhtuma;
‣ предик. кому-чему (on) ükskõik; мне безразлично mul (on) ükskõik;
‣ (kes, mis jne.) tahes, ükskõik (kes, mis jne.); безразлично где kus tahes, ükskõik kus
бережно Н säästvalt, hoidvalt, hoolitsevalt, tähelepanelikult; ettevaatlikult; бережно относиться к кому-чему säästvalt ~ hoolitsevalt suhtuma kellesse-millesse
беспечно Н muretult, hooletult; беспечно относиться к своим обязанностям oma kohustustesse hooletult suhtuma, жить беспечно muretult elama
ведение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ võimkond, alluvus, kompetents; находиться в ведении, относиться к ведению, подлежать ведению кого-чего kelle-mille võimkonda ~ kompetentsi kuuluma;
‣ väljendites с ведения кого kelle teadmisel, без ведения кого kelle teadmata
внимательно Н tähelepanelikult, hoolega; внимательно относиться к кому-чему tähelepanelikult suhtuma kellesse-millesse, следить внимательно за чем tähelepanelikult ~ hoolega jälgima mida, прочтите это внимательно lugege see tähelepanelikult ~ hoolega läbi
небрежение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) liter.
hooletus, lohakus; hoolimatus, lahkusetus, tähelepanematus; с небрежением относиться к работе hooletult ~ lohakalt töösse suhtuma, сад в небрежении aed on hooletusse jäetud
недобросовестно Н vastutustundetult, kohusetundetult, lohakalt; ebaausalt; недобросовестно относиться к работе töösse vastutustundetult suhtuma, недобросовестно поступать ebaausalt toimima
недоверие 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) umbusaldus, umbusaldamine, usaldamatus, umbusk; питать недоверие, относиться с недоверием к кому-чему umbusaldama keda-mida, вотум недоверия pol.
umbusaldusavaldus, сеять недоверие umbusku külvama, проявить недоверие к кому kelle suhtes umbusku ilmutama ~ umbusklik olema
отнестись 365 Г сов.
→ несов.
относиться
относиться 319 Г несов.
→ сов.
отнестись‣ к кому-чему как suhtuma; серьёзно относиться к работе töösse tõsiselt suhtuma, мы относимся к вашему предложению с большим сочувствием teie ettepanek äratab meis suurt poolehoidu, относиться к кому с подозрением keda kahtlustama, umbusaldama;
‣ (без сов.) к кому-чему kuuluma; относиться к классу млекопитающих imetajate klassi kuuluma;
‣ (без сов.) к кому-чему kelle-mille kohta käima, kellesse-millesse puutuma; это к вам не относится see ei käi teie kohta, это к делу не относится see ei puutu asjasse;
‣ к кому-чему, куда van. pöörduma kuhu, kelle-mille poole
отрицательно Н eitavalt, negatiivselt, halvasti; отрицательно покачать головой (eitavalt) pead raputama, отрицательно сказываться на чём millele halvasti mõjuma, отрицательно отзываться о ком-чём kellest-millest halval arvamusel olema, keda-mida negatiivselt iseloomustama, отрицательно относиться (1) к кому kellesse halvasti suhtuma, (2) к чему millesse eitavalt suhtuma
панибратски Н kõnek. semutsevalt, liiga sõbramehelikult, omamehelikult, familiaarselt; держаться панибратски с кем kellega semutsevalt käituma, относиться панибратски к кому omamehelikult suhtuma kellesse, обращаться панибратски с кем keda familiaarselt kohtlema
понимание 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ mõistmine, arusaamine, adumine, taipamine; понимание законов природы loodusseaduste mõistmine, понимание чужой речи võõrast kõnest ~ keelest arusaamine, относиться к кому с пониманием mõistvalt suhtuma kellesse, это выше моего понимания see käib mul üle mõistuse;
‣ tõlgendus, käsitus; марксистское понимание истории marksistlik ajalookäsitus
почтение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) austus, austamine, lugupidamine; относиться с почтением к кому kellesse austuse ~ lugupidamisega suhtuma;
◊ моё почтение kõnek.
van.
(1) minu lugupidamine, (2) van.
lihtsalt ime; с глубоким ~ нижайшим ~ совершенным почтением van.
sügava ~ siira lugupidamisega, suurima austusega
предубеждение 115 С с.
неод.
eelarvamus; смотреть на кого-что с предубеждением keda-mida eelarvamusega vaatama, иметь предубеждение против кого ~ к кому kelle suhtes eelarvamusel olema, относиться с предубеждением к кому-чему eelarvamusega suhtuma kellesse-millesse
презрение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) põlgamine, põlgus, põlg, põlastus; презрение к врагу vaenlase põlgamine, põlgus vaenlase vastu, презрение к смерти surmapõlgus, относиться с презрением к кому-чему põlgusega suhtuma kellesse-millesse, отозваться с презрением о ком kellest põlastusega rääkima
пренебрежение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ halvakspanu, halvustus, üleolek, põlgus; пренебрежение к кому kelle põlgamine, говорить с пренебрежением halvakspanuga ~ halvustavalt ~ põlgusega rääkima;
‣ hoolimatus, ükskõiksus, eiramine, ignoreerimine; пренебрежение интересами коллектива kollektiivi huvidest mittehoolimine, пренебрежение правами человека inimõiguste hülgamine, пренебрежение правилами приличия viisakusreeglite ignoreerimine, оставить в пренебрежении что mida hooletusse jätma, относиться с пренебрежением к кому-чему (1) hoolimatult ~ ükskõikselt suhtuma kellesse-millesse, (2) halvakspanevalt ~ põlgusega suhtuma kellesse-millesse
ревностно Н liter. (väga) agaralt, innukalt, usinasti, hoolsalt, hoolega, tuliselt; ревностно относиться к своим обязанностям oma kohustustesse hoolsalt suhtuma
свысока Н
‣ üleolevalt, kõrgilt, ülbelt, upsakalt; относиться свысока к кому üleolevalt suhtuma kellesse, обращаться с кем свысока kellega ülbelt käituma, keda ülbelt kohtlema, смотреть на кого свысока kellele ülalt alla vaatama;
‣ van. ülevalt, kõrgelt, ülalt; падать свысока ülevalt ~ ülalt (alla) kukkuma
симпатия 89 С ж.
sümpaatia (неод.
poolehoid, meeldimus; од.
kõnek.
sümpaatne isik); завоевать симпатию читателей lugejate poolehoidu võitma, чувствовать к кому симпатию kelle vastu sümpaatiat ~ poolehoidu tundma, относиться к кому с симпатией kellesse sümpaatiaga ~ poolehoiuga suhtuma, она моя симпатия kõnek.
ta on minu sümpaatia
сознательно Н teadlikult; сознательно действовать teadlikult tegutsema, сознательно относиться к своим обязанностям oma kohustesse teadlikult suhtuma, он сделал это сознательно ta tegi seda teadlikult ~ täie teadmisega
сочувствие 115 С с.
неод.
‣ kaastunne, kaastundmus, kaasatundmine; выражать своё сочувствие kaastunnet avaldama, искать сочувствия kaastunnet otsima, проявить сочувствие kaastunnet ilmutama, из сочувствия к кому kaastundest ~ haletsusest kelle vastu;
‣ poolehoid; проект встретил всеобщее сочувствие projekt leidis üldist poolehoidu ~ sai üldise poolehoiu osaliseks, относиться к кому с большим сочувствием suure poolehoiuga suhtuma kellesse, вызвать сочувствие poolehoidu äratama
терпимо Н
‣ talutavalt; on talutav;
‣ sallivalt, järeleandlikult, leplikult, tolerantselt; on salliv ~ järeleandlik ~ leplik ~ tolerantne; терпимо относиться к кому-чему kellesse-millesse sallivalt ~ leplikult suhtuma
требовательно Н nõudlikult, rangelt; требовательно относиться к себе enese vastu ~ suhtes nõudlik olema
уважение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ к кому-чему austus, lugupidamine, respekt; взаимное уважение vastastikune austus ~ lugupidamine, глубокое уважение sügav austus, из уважения к кому austusest ~ lugupidamisest kelle vastu, в знак уважения austuse ~ lugupidamise märgiks, при всём моём уважении к нему sellest hoolimata ~ sellele vaatamata, et ma temast lugu pean ~ teda austan, hoolimata minu lugupidamisest ~ austusest tema vastu, завоевать уважение lugupidamist võitma, снискать уважение lugupidamist ~ austust leidma ~ pälvima ~ ära teenima, быть достойным уважения austust väärima, внушать уважение aukartust äratama, питать уважение к кому kellest lugu pidama, kellesse lugupidavalt suhtuma, относиться с уважением к кому kellesse austusega ~ lugupidamisega suhtuma, проникнуться уважением к кому kellest väga lugu pidama, kelle vastu suurt aukartust ~ austust ~ lugupidamist tundma, он пользуется уважением temast peetakse lugu;
‣ madalk. hinnaalandus, järeleandmine
участие 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ в чём osavõtt, osavõtmine, osalus, osalemine, kaasategemine; деятельное участие в чём agar ~ aktiivne ~ tegus osavõtt millest ~ osalemine milles, участие общественности üldsuse osavõtt, концерт при участии ~ с участием мастеров искусств kontsert kunstimeistrite osavõtul ~ kaastegevusel, принимать участие в чём millest osa võtma, milles osalema ~ kaasa tegema, долевое участие maj. osalus, коэффициент трудового участия maj. panusekordaja;
‣ в чём kuulumine, osanik ~ osanikuks olemine; участие в прибылях kasumeist osasaamine;
‣ osavõtlikkus; проявить участие к кому kelle vastu osavõtlik olema, kelle vastu ~ suhtes osavõtlikkust üles näitama ~ ilmutama, относиться с участием к кому kelle vastu ~ suhtes osavõtlik olema, kellesse osavõtlikult suhtuma
участливо Н osavõtlikult; участливо спросить osavõtlikult küsima, участливо относиться к людям inimestesse osavõtlikult suhtuma
халатно Н hooletult, hoolimatult, mitte hoolides, lohakalt, ükskõikselt, käegalöövalt, minnalaskvalt; халатно относиться к работе töösse lohakalt suhtuma
холодок 24 (род. п.
холодка и холодку) С м.
неод.
(без мн. ч.
) kõnek.
‣ dem.
jahedus (ka ülek.
), viludus, vilu; утренний холодок hommikujahedus, холодок недоверия ülek.
usaldamatusevirve, сесть в холодок vilusse istuma, сидеть в холодке vilus istuma, с холодком относиться к кому-чему kellesse-millesse jahedalt suhtuma, холодок бежит за ворот külm poeb krae vahele;
‣ jahe aeg (varahommik, hilisõhtu); выехать холодком ~ по холодку jahedaga välja sõitma;
‣ (kerge) külmavärin; холодок пробежал по спине külmavärin ~ külmajudin jooksis üle selja