?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
живучесть 90 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ elujõulisus, eluvõimelisus, visadus, visa hing, vitaalsus; sõj. hukukindlus; живучесть кошки kassi visa hing;
‣ ülek. püsivus, kindlus; меня поразила живучесть его привязанностей mind hämmastas(id) tema püsiv(ad) kiindumus(ed), живучесть народных песен rahvalaulude elujõud
запутать 164a Г сов.
→ несов.
запутывать‣ что sassi ajama, sasima, segi ajama; он запутал шнурки ta ajas (kinga)paelad umbe ~ sõlme, запутать нитки niiti ~ lõnga sassi ajama, она совсем запутала дело ta ajas asja täiesti sassi ~ segaseks;
‣ кого во что ülek. kõnek. (sisse) mässima ~ segama; его запутали в это дело ta segati ~ mässiti sellesse loosse;
‣ кого-что ülek. kõnek. segadusse ajama; его поведение запутало меня tema käitumine ajas mu segadusse;
◊ запутать ~ запутывать следы jälgi segama; vrd. путать
корчить 271a (повел. накл.
корчи и корчь, корчите и корчьте) Г несов.
‣ безл.
кого, от чего kõveraks ~ krampi kiskuma ~ tõmbama; его начало корчить ta sai (tõmblus)krambid;
‣ безл. кого, от чего kõnek. vastikust äratama; меня корчит от его смеха tema naer hakkab mulle vastu;
‣ кого-что kõnek. halv. mängima, teesklema; корчить из себя чудака veidrikku mängima;
◊ корчить дурака ~ ваньку kõnek. lolli ~ tola mängima, kometit tegema; корчить рожи ~ гримасы kõnek. grimasse ~ lõustu ~ nägusid tegema; vrd. скорчить
перекоробить 277 Г сов.
(обычно безл.
) kõnek.
‣ что, от чего (tugevasti) kaardu ~ viltu ~ kiiva ~ kõveraks kiskuma ~ tõmbama; доски перекоробило от сырости lauad on niiskusest tugevasti kaardu kiskunud ~ kõmmeldunud;
‣ кого, от чего ülek. (äärmiselt) nördima panema ~ nörritama; меня перекоробило от его грубости tema jõhkrus pani mind nördima
прожечь 377 Г сов.
→ несов.
прожигать‣ что, чем läbi ~ auku sisse põletama; läbi kuumutama ~ kõrvetama (ka ülek.
); прожечь кислотой happega läbi põletama, прожечь утюгом платье triikrauaga kleidile auku sisse põletama;
‣ кого-что ülek. põletama, kõrvetama, sähvatama (valu vm. kohta); боль прожгла ногу põletav valu käis jalast läbi, его слова прожгли меня tema sõnad olid mulle kui välgusähvatus ~ kui pikselöök;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что (teatud aeg v. ajani) põleda laskma ~ põletama; прожечь свет до утра tuld hommikuni põleda laskma
тревожить 271a Г несов.
‣ кого-что, чем ärevaks ~ rahutuks ~ murelikuks tegema, muretama; меня тревожит его отсутствие tema äraolek teeb mind murelikuks ~ teeb mulle muret, тревожить сердце südant rahutuks tegema;
‣ кого-что, чем häirima, rahu rikkuma, tülitama, segama; тревожить сон und häirima, шум тревожит больного kära segab haiget, тревожить рану haava osatama, старое ранение начинает тревожить vana haav hakkab tunda andma ~ valu tegema; vrd. встревожить, потревожить
угодно
‣ предик. on vaja ~ tarvis; что вам угодно? mida te soovite?, kas teil asja ka on ~ oli?, как вам угодно nagu soovite, nagu teile meeldib, не угодно ли? kas te ei soovi(ks)?, для чего ему угодно меня видеть miks tal on vaja ~ tarvis mind näha;
‣ частица (seoses pronoomenite ja adverbidega) tahes, ükskõik, ükspuha; кто угодно kes tahes, ükskõik ~ ükspuha kes, что угодно mis tahes, ükskõik mis, какой угодно milline ~ missugune tahes, ükskõik milline ~ missugune, kama kõik, где угодно kus tahes, ükskõik kus, куда угодно kuhu tahes, ükskõik kuhu, когда угодно millal tahes, ükskõik millal, как угодно kuidas tahes, ükskõik kuidas, сколько угодно kuipalju tahes, ükskõik kui palju, если угодно вводн. сл. kui soovite;
◊ сколько душе угодно kõnek. niipalju kui süda soovib ~ kutsub ~ lustib, niipalju kui hing ihkab
уколоть 252 Г сов.
→ несов.
укалывать кого-что‣ torkama, pistma (ka ülek.
); уколоть иглой палец nõelaga sõrme torkama, его упрёк уколол меня в самое сердце ta etteheide torkas mulle otse südamesse, уколоть чьё самолюбие kelle eneseuhkust haavama ~ salvama, уколоть словом sõnaga salvama ~ torkama;
‣ kõnek. täis torkima (näit. nõelu)
уязвить 302 Г сов.
→ несов.
уязвлять кого-что, чем haavama, solvama, valusasti puudutama; уязвить чьё самолюбие kelle enesearmastust haavama, его слова уязвили меня tema sõnad solvasid ~ haavasid mind ~ puudutasid mind valusasti, уязвить в самое сердце otse südamesse torkama ~ tabama
шут 2 С м.
од.
‣ narr, tola, kloun; придворный шут õuenarr;
‣ kõnek. halv. komejant, kometitegija, veiderdaja, pajats; строить из себя шута veiderdama;
◊ шут гороховый kõnek. halv. (1) kehkenpüks, kõlkapüks, (2) tsirkusetola, imekomet, (3) hernehirmutis, hernetont; шут его знает kõnek. pagan ~ tont seda ~ teda teab; шут с тобой (с ним) kõnek. pagan ~ tont sinuga (temaga); на кой шут kõnek. mis pagana pärast ~ jaoks; ни шута не знать ~ смыслить kõnek. mitte tuhkagi ~ mõhkugi ~ õhkagi taipama ~ aru saama ~ jagama; шут меня (тебя, его, её, ...) возьми pagan mind (sind, teda, ...) võtku