?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 175 artiklit
баварский 129 П Baieri, baieri; баварское пиво Baieri õlu (Baieris toodetud)
безразличный 126 П (кр. ф.
безразличен, безразлична, безразлично, безразличны) ükskõikne; безразличный взгляд ükskõikne pilk, с безразличным видом ükskõikse ilmega
бидон 1 С м.
неод.
mannerg; piimanõu, veokann, plekk(nõu); молочный бидон, бидон для молока piimamannerg, piimanõu, piimaplekk (kõnek.
)
болтать II 165a Г несов.
что, о чём, без доп.
kõnek.
lobisema, vatrama, vaterdama, latrama; болтать вздор mõttetusi (suust) ajama, болтать без умолку lakkamatult lobisema ~ vaterdama, она уже бойко болтает по-французски ta ajab prantsuse keeles juba jutud maha
бочечный 126 П tünni-, vaadi-, tõrre-, aami-; бочечный обруч tünnivits, бочечное пиво vaadiõlu
бритвенный 127 П habemeajamis-, raseerimis-; бритвенный прибор raseeraparaat
важный 126 П (кр. ф.
важен, важна, важно, важны и важны) tähtis; важная задача tähtis ülesanne, важная персона tähtis nina, suur saks, с важным видом tähtsa näoga;
◊ важная птица kõnek.
tähtis nina ~ tegelinski ~ asjamees
варить 307 Г несов.
что‣ keetma, valmistama; варить варенье moosi keetma, варить мыло seepi keetma, варить обед lõunat tegema ~ valmistama;
‣ pruulima; варить пиво õlut pruulima ~ tegema;
‣ seedima (mao kohta);
‣ kõnek. (kokku) keevitama;
‣ tehn. sulatama; варить сталь terast sulatama;
◊ голова варит у кого kõnek. kelle pea lõikab ~ jagab; vrd. сварить
величавый 119 П (кр. ф.
величав, величава, величаво, величавы) ülev, suursugune, majesteetlik; величавая мелодия ülev viis ~ meloodia, с величавым видом majesteetlikult
вздор 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
) kõnek.
lora, jama, rumalus, tühi jutt;
◊ нести вздор jama ~ tühja juttu ajama
вид I 1 (род. п. ед. ч.
вида и виду, предл. п. ед. ч.
о виде, в виду, на виду) С м.
неод.
‣ väljanägemine, välimus; hoiak, olek; внешний вид välimus, väljanägemine, на вид, с виду, по виду pealtnäha, välimuselt, väljanägemiselt, ему на вид лет пятьдесят ta näib viiekümneaastasena, ta näeb välja nagu viiekümneaastane, пальто не имеет никакого вида mantlil pole nägu ega tegu, у него болезненный вид ta näeb haiglane välja, говорить с лукавым видом kavala näoga ~ moega rääkima, рассматривать с видом знатока vaadeldes tarka nägu tegema, с независимым видом sõltumatu hoiakuga, в нетрезвом ~ в пьяном виде joobnud olekus, в разбавленном виде lahjendatuna, lahjendatud kujul, lahjendatust peast, в исправленном виде parandatuna, parandatud peast, в готовом виде valmiskujul, осадки в виде дождя vihm;
‣ vaade; общий вид üldvaade, вид сверху ülaltvaade, pealtvaade, вид из окна vaade aknast, вид на море vaade merele, открытки с видами Таллинна postkaardid Tallinna vaadetega, Tallinna piltpostkaardid;
‣ виды мн. ч. väljavaade, väljavaated; виды на будущее tulevikuväljavaated;
◊ быть на виду (1) silme all ~ silme ees ~ nähtaval ~ vaateväljas olema, (2) silma paistma; у всех на виду kõigi nähes; терять ~ потерять из виду silmist kaotama; при виде кого keda nähes; скрываться ~ скрыться из виду silmapiirilt ~ vaateväljalt kaduma; видал виды kõnek. on palju näinud; делать ~ сделать вид nägu tegema, teesklema; для виду silmakirjaks; иметь в виду silmas pidama; не показывать ~ показать ~ не подавать ~ подать виду mitte välja näitama; иметь виды на кого-что keda-mida silmas pidama, kellele-millele pretendeerima; ни под каким видом mitte mingil juhul ~ kujul; под видом чего ettekäändel; под видом (врача) -na (näit. arstina esinema); упускать ~ упустить из вида ~ из виду kahe silma vahele jätma; ставить ~ поставить на вид кому noomitust tegema; вид на жительство (1) elamisluba, (2) van. isikutunnistus
вихор 7 С м.
неод.
tukk, tutt, salk; волосы у него торчат вихрами juuksed on tal salkus, отодрать за вихры juustest sakutama, tukast tõmbama ~ sugema, tutistama
встревоженный 127‣ страд. прич. прош. вр. Г встревожить;
‣ прич. → П (кр. ф. встревожен, встревоженна, встревоженно, встревоженны) rahutu, erutatud; häiritud, ärritatud; он вошёл со встревоженным видом ta sisenes erutatud ilmel
выстояться 257* Г сов.
→ несов.
выстаиваться‣ laagerduma; пиво выстоялось õlu on laagerdunud;
‣ seisma (seistes tugevnema), vajuma; tuulduma; (ära) kuivama; (lõplikult) valmima; хлеб выстоялся в снопах vili on hakkides tahenenud ~ kuivanud;
‣ maha jahtuma, välja puhkama (hobuse kohta);
‣ liisuma, lahtuma; вино выстоялось vein on lahtunud
глубокомысленный 127 П (кр. ф.
глубокомыслен, глубокомысленна, глубокомысленно, глубокомысленны) sügav(a)mõtteline; mõtlik, sügavtõsine; глубокомысленное высказывание sügav(a)mõttelised sõnad, с глубокомысленным видом mõtlikul ~ sügavtõsisel ilmel
городить 313a, наст. вр. также 289 Г несов.
что‣ tarastama, aiaga piirama;
‣ madalk. lobisema, lorama; городить чепуху ~ вздор ~ чушь lora ajama;
◊ (не стоило) огород городить kõnek. ei tasunud ette võttagi
деловитый 119 П (кр. ф.
деловит, деловита, деловито, деловиты) asjalik, asjatundlik; toimekas; деловитое отношение к чему asjalik suhtumine millesse, с деловитым видом asjaliku näoga
жидкий 122 П (кр. ф.
жидок, жидка, жидко, жидки; сравн. ст.
жиже, превосх. ст.
самый жидкий) vedel(-); ülek.
lahja; hõre; vesine, kesine; kidur, nõrk; жидкий газ vedelgaas, veeldatud gaas, жидкое топливо vedelkütus, жидкое стекло vesiklaas, жидкий кофе lahja kohv, жидкие волосы hõredad juuksed, жидкий голос nõrk ~ hädine hääl, жидкие берёзки kidurad kased, жидкие мускулы lõdvad lihased, жидкий доклад kõnek.
kesine ~ vesine ettekanne
загородить II 313a (без страд. прич.
) Г сов.
что, без доп.
madalk.
lollusi ~ rumalusi rääkima ~ jama ajama hakkama; загородить вздор ~ чушь ~ чепуху jama ajama hakkama
задор 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
) uljus, ägedus, keevalisus; юношеский задор nooruseägedus, nooruslik uljus
закатиться 316 Г сов.
→ несов.
закатываться‣ во что, за что, подо что veerema; мяч закатился за диван pall veeres sohva taha;
‣ loojuma, looja minema, ülek. ka kustuma; солнце закатилось päike loojus ~ läks looja, слава его закатилась tema kuulsussära kustus, сердце закатилось ülek. süda jäi seisma, hing jäi kinni;
‣ куда madalk. (minna) põrutama; закатиться в трактир kõrtsi põrutama;
‣ чем, без доп. kõnek. (naerma, nutma jne.) plahvatama ~ purskama; она закатилась рёвом ta pistis röökima, девочка закатилась от смеха tüdruk naeris, nii et silmad vees, закатиться кашлем (köhida) läkastama;
‣ madalk. pummeldama ~ priiskama hakkama ~ kukkuma
извозить 313a Г сов.
что, в чём, чем madalk.
reenama, mustaks kandma ~ määrima; извозить подол в грязи kleidi- ~ seelikusaba poriseks tegema
изменчивость 90 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) muutlikkus, heitlikkus; muutuvus, muutumine; изменчивость погоды ilma muutlikkus, изменчивость настроений tujude heitlikkus, tujukus, изменчивость видов biol.
liikide muutumine ~ muutuvus
измерительный 126 П mõõte-; измерительный прибор mõõtur, mõõteaparaat, mõõteriist, измерительный инструмент mõõteriist, -vahend, измерительная база tehn.
mõõtebaas
имбирный 126 П‣ ingveri-; имбирное масло keem.
ingveriõli, имбирное пиво ingveriõlu;
‣ П → С имбирные мн. ч. неод. bot. ingverilised (Zingiberaceae)
ингаляционный 127 П inhalatsiooni-, inhalatsiooniline; ингаляционный прибор inhalatsiooniaparaat
культивация 89 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) põll.
kobestus, kobestamine (kultivaatoriga), kultiveerimine, harimine; viljelemine, viljelus (ka ülek.
), aretus, aretamine; сплошная культивация lauskultiveerimine, культивация зяби kesa kultiveerimine, междурядная культивация vaheltharimine, rühveldamine, культивация новых видов растений uute taimeliikide aretus
лазить 272b Г несов.
‣ на что, во что, подо что, через что, по чему, без доп.
(korduvalt v. ringi) ronima; лазить на деревья puude otsa ronima, лазить в окно aknast sisse käima;
‣ во что kõnek. sorima, sorimas ~ tuhlamas ~ kallal käima; кто лазил в шкаф? kes on kapi kallal käinud? он лазит по карманам ta käib taskute kallal ~ võõrastes taskutes, ta on taskuvaras; vrd. лезть
лезть 354 Г несов.
‣ на что, во что, подо что, через что, по чему (sisse, üles, alla, peale) ronima ~ pugema; лезть на дерево puu otsa ronima, лезть на гору mäkke ronima, лезть в окно aknast sisse ronima, лезть в воду kõnek.
vette ronima, лезть под стол laua alla ronima ~ pugema;
‣ во что kõnek. käsipidi minema, kätt pistma kuhu; он лезет в карман и достаёт пачку сигарет ta pistab käe taskusse ja võtab sigaretipaki, лезть в аптечку rohukapi kallale minema;
‣ на что, во что, из чего kõnek. tükkima, tikkuma, tungima, laskuma; лезть в драку kaklusse tükkima, лезть не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima, волосы лезут на глаза juuksed tikuvad silmadele, пыль лезет в нос и в глаза tolm tungib ninna ja silmadesse, лопух лезет из густой травы takjas ajab end paksust rohust üles;
‣ к кому, с чем kõnek. tüütama keda, peale käima kellele; не лезь к ней с пустяками ära tüüta teda tühiste asjadega;
‣ куда kõnek. trügima kelleks; лезть в начальники ülemuseks trügima;
‣ на кого-что, во что, без доп. kõnek. (selga, jalga, pähe, sisse) mahtuma ~ minema; сапог не лезет на ногу saabas ei lähe jalga, книги не лезут в портфель raamatud ei mahu portfelli;
‣ kõnek. välja langema ~ tulema (karvkatte, harjaste vm. kohta);
◊ лезть ~ полезть в бутылку kõnek. (asjatult) ägestuma ~ vihastuma; лезть в душу кому kõnek. (1) hinge ligi pugema kellele, (2) kelle hinges sorima; лезть в петлю kõnek. pead silmusesse pistma; из кожи ~ из шкуры (вон) лезть kõnek. kas või nahast välja pugema; лезть ~ полезть на рожон kõnek. peadpidi tulle jooksma; лезть ~ полезть на стену ~ на стенку madalk. raevu sattuma, marru minema; лезть в глаза ~ на глаза kõnek. (1) silma alla tikkuma, (2) silma torkama; ни в какие ворота не лезет kõnek. (see) ei kõlba enam (mitte) kuhugi, (see) ületab juba kõik piirid; не лезет в горло ~ в рот ~ в глотку kõnek. ei lähe suu sisse(gi); за словом в карман не лезет ~ не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud, ei jää vastust võlgu; у кого глаза на лоб лезут ~ полезли madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; vrd. лазить
лидер 1 С м.
од.
‣ liider, juhtija; лидер партии partei liider, parteijuht, лидер турнира turniiri liider ~ juhtija;
‣ sõj. aj. liider (liik sõjalaevu); juhtlaev
ложиться 287 Г несов.
→ сов.
лечь‣ на что, во что, подо что, без доп.
pikali heitma, pikali viskama; magama minema; ложиться на кровать voodisse ~ voodi peale pikali heitma, ложиться в постель ~ в кровать kõnek.
(voodisse) magama heitma ~ minema, ложиться отдыхать puhkama heitma, ложись! pikali! ложиться на операцию operatsioonile minema;
‣ van. langema, elu jätma;
‣ на кого-что, куда langema, laskuma; снаряды ложились за лесом mürsud langesid metsa taha, на землю ложились длинные тени pikki varje langes maale ~ maha, вся ответственность ложится на него kogu vastutus langeb temale ~ lasub temal;
‣ väljendab tegevuse algust v suundumust; ложиться в дрейф triivima hakkama, ложиться на курс kursile asuma, suunda võtma;
◊ ложиться ~ лечь в гроб ~ в могилу ~ в землю hauda minema; хоть в гроб ложись kõnek. pane või nöör kaela, tõmba end või oksa
луидор 1 С м.
неод.
aj.
lui, luidoor (prantsuse kuldmünt)
минор 1 С м.
неод.
‣ muus.
minoor, moll; ля минор a-moll, la-minoor;
‣ ülek. kõnek. minoor(sus), nukrus, melanhoolia, nukker meeleolu
молодой 120 П (кр. ф.
молод, молода, молодо, молоды; сравн. ст.
моложе, превосх. ст.
самый молодой)‣ noor; молодая женщина noor naine, молодое лицо noor ~ nooruslik nägu, молод ты ещё мне указывать kõnek.
oled veel liiga noor, et mind õpetama tulla;
‣ (без кр. ф.) noor-; noorusele omane, nooruslik; värske; молодой рабочий noortööline, молодое поколение noorpõlv, молодой человек noormees, молодые люди (1) noormehed, (2) noored, молодой месяц noorkuu, молодые годы noorusaastad, nooriga, молодой задор nooruslik trots, молодой картофель värske kartul, молодое вино värske vein;
‣ П → С молодой м. од. noormees; värske abielumees; с ловкостью молодого noore inimese osavusega; молодая ж. од. noor neiu ~ naine; noorik; молодые мн. ч. noorpaar; noored;
◊ из молодых да ранний iroon. varaküps
московский 129 П Moskva, moskva; московское метро Moskva allmaaraudtee, московское пиво moskva õlu
надрез 1 С м.
неод.
‣ (без мн. ч.
) sisselõikamine, sälkamine;
‣ sisselõige, sämp, sälk, täke, kramm; надрез пилой saesälk, -jälg
надувательный 126 П (täis)puhumis-; надувательный прибор puhumisseade, puhur
настроечный 126 П häälestus-; настроечная катушка raad.
häälestuspool, настроечный прибор häälestusseadis
натяжной 120 П tehn.
‣ pingutus-; натяжной прибор pingutusseadis;
‣ pealetõmmatav; натяжной ремень pealetõmmatav rihm
не частица
‣ täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba ~ ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как ... ei keegi muu kui ..., не что иное, как ... ei miski muu kui ..., не то чтобы... kõnek. mitte et just... не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против ~ не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить pole mõtet ~ põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju ~ tahtmist ~ aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. Tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;
‣ jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;
‣ osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset
невинный 126 П (кр. ф.
невинен, невинна, невинно, невинны) süütu, ilmsüütu, kõlbeliselt puhas; невинная жертва süütu kannataja, невинный младенец süütu laps, невинные шутки süütud naljad, невинный барашек iroon.
süütu talleke, с невинным видом ilmsüütu näoga (rääkima vm.)
несвежий 124 П (кр. ф.
несвеж, несвежа, несвеже, несвежи; без сравн. ст.
)
‣ mittevärske, seiskunud, riknenud, vana; несвежий хлеб vana ~ kõva leib, несвежая вода seiskunud vesi, несвежее пиво liisunud õlu, несвежее мясо halvaksläinud liha, несвежие консервы riknenud konservid, несвежая газета kõnek. vana ajaleht, несвежие сведения kõnek. aegunud ~ vanad andmed, несвежий воздух umbne ~ saastatud õhk, несвежее лицо mittevärske ~ närtsinud näojume;
‣ must, võidunud (pesu v. riiete kohta); несвежее бельё must pesu
несмываемый 119 П (кр. ф.
несмываем, несмываема, несмываемо, несмываемы) mahapestamatu, pesukindel; ehit.
veekindel; geol.
uhtekindel; несмываемая краска pesukindel värv, несмываемый позор igavene häbi(plekk)
нести I 365 Г несов.
‣ кого-что (edasi) kandma (ka ülek.
), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
‣ что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
‣ что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
‣ безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
‣ кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
‣ madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
‣ что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
◊ нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
несусветный 126 П (кр. ф.
несусветен, несусветна, несусветно, несусветны) kõnek.
(ilm)võimatu, mõeldamatu, kujuteldamatu; несусветная жара võimatu palavus, несусветная чепуха, несусветный вздор ääretu lollus ~ jama ~ loba, несусветный дурак püstiloll, pururumal
обиться 325 (буд. вр.
обобьюсь, обобьёшься...) Г сов.
→ несов.
обиваться‣ maha varisema, lahti rappuma ~ tulema; штукатурка обилась krohv on maha varisenud;
‣ kõnek. narmale ~ hatule kuluma, narmendama hakkama; подол платья обился kleidi alläär on narmal
обтрепать 212 Г сов.
→ несов.
обтрёпывать что räbalaiks ~ narmendavaks kandma; обтрепать подол платья kleidiäärt katki ~ narmale kulutama
опознавательный 126 П tunnus-; опознавательный прибор raad.
tunnusseadis, опознавательный знак tunnusmärk, опознавательный маяк lenn.
tunnusmajakas
осветительный 126 П valgustus-; осветительный прибор valgustusseadis, осветительная ракета valgustusrakett
отделать 164a Г сов.
→ несов.
отделывать‣ что, подо что töötlema, viimistlema; отделать статью artiklit viimistlema, отделать под мрамор marmoritaoliseks viimistlema, marmorit imiteerima, marmorimustrit jäljendama, отделать квартиру korterit viimistlema ~ remontima;
‣ что, чем kaunistama, garneerima; отделать платье кружевами kleiti pitsistama ~ pitsidega kaunistama;
‣ что madalk. ära lörtsima ~ trööpama;
‣ кого madalk. läbi võtma ~ noomima; läbi kolkima, naha peale andma
отойти 372 (без страд. прич.
) Г сов.
→ несов.
отходить I‣ от кого-чего, к кому-чему, без доп.
ära ~ eemale ~ kõrvale ~ tagasi minema, eemalduma (ka ülek.
); лодка отошла от берега paat eemaldus kaldast, отойти на минуту silmapilguks ~ viivuks ~ hetkeks ära minema, сестра не могла отойти от больного õde ei saanud haiget üksi jätta, отойти к окну akna juurde minema, поезд отошёл точно rong väljus täpselt, отойти от кружка ringist eemale jääma, отойти от темы asjast ~ asja mõttest ~ teemast kõrvale kalduma, отойти от правды tõe vastu patustama, отойти на задний план tagaplaanile jääma, отойти от прежних взглядов endisi tõekspidamisi hülgama, отойти ко сну unne suikuma, отойти от хозяйства majapidamisest kõrvale jääma;
‣ taganema; враг отошёл vaenlane taganes;
‣ от чего, без доп. lahti tulema ~ minema; обои отошли tapeet on lahti;
‣ välja minema, luituma; загар отошёл päevitus on juba kadunud;
‣ от кого-чего, кому-чему, к кому-чему, подо что kelle kätte ~ valdusse minema; дом отошёл к дочери maja on nüüd tütre valduses;
‣ üles sulama, ülek. ka järele andma; leebuma; toibuma; земля ещё не отошла maa ei ole veel sulanud;
‣ от чего (töötlemisel) eralduma; от творога отошла сыворотка kohupiimast eraldus vadak, от зерна отошла шелуха teradelt koorusid kestad, terad on juba puhtad;
‣ kõnek. läbi ~ mööda saama ~ minema, lõppema, mööduma; ягоды отошли marjaaeg on läbi ~ möödas ~ otsas;
‣ van. elust lahkuma;
◊ отойти в вечность liter. (1) manalasse varisema, igavikku minema, siit ilmast lahkuma, hingusele minema, (2) mineviku hõlma ~ rüppe vajuma; отойти ~ отходить в прошлое minevikuks saama ~ muutuma; сердце отошло у кого kelle viha läks üle ~ lahtus; отойти от мира сего van. sellest ~ siit ilmast lahkuma
отрезать 186 Г сов.
→ несов.
отрезать, van.
отрезывать‣ что, от чего (ära, maha, küljest, otsast) lõikama ~ saagima; отрезать все пути kõiki teid ära lõikama ~ sulgema, отрезать кусок хлеба leivaviilu lõikama, отрезать ногу jalga amputeerima (haiglas), кому отрезало ногу kes jäi jalast ilma (õnnetusjuhtumi tõttu);
‣ кого-что, от кого-чего ülek. lahutama, eraldama, ära lõikama, (teed) sulgema; батальон оказался отрезанным от полка pataljon oli polgust ära lõigatud, три месяца зимовье отрезано от мира kolme kuu vältel pole talvitajail sidet muu maailmaga, kolm kuud on talvitajad muust maailmast ära lõigatud ~ isoleeritud, дорога в город отрезана teed linna pole, tee linna on suletud ~ ära lõigatud;
‣ что, чего (piiriga) eraldama; отрезать земли подо что maad eraldama mille tarvis;
‣ ülek. kõnek. teravalt ütlema, sähvama, nähvama;
◊ как ножом отрезать kõnek. kategooriliselt vastama ~ ära ütlema; как (ножом) отрезало kõnek. nagu peoga pühitud, nagu noaga lõigatult; отрезанный ломоть kõnek. (perest jne.) lahkulöönud liige
ошеломить 301 Г сов.
→ несов.
ошеломлять кого-что, чем vapustama, jahmatama panema, rabama, hämmastama; ошеломить своим видом oma väljanägemisega jahmatama panema
падкий 122 П (кр. ф.
падок, падка, падко, падки; сравн. ст.
падче) на кого-что, до кого-чего maias, himuline, himukas; он падок на деньги ta on raha peale maias ~ rahahimuline ~ rahamaias, он падок до сладкого ta on (magusa)maias, падкий до удовольствий lõbuhimuline, lõbujanuline, nautleja
пенистый 119 П (кр. ф.
пенист, пениста, пенисто, пенисты) vaht-; vahutav, kobrutav, vahune; пенистая структура ehit.
, keem.
vahtstruktuur, пенистое пиво vahutav ~ kobrutav õlu, пенистое мыло vahutav seep, пенистые волны vahused lained
пениться 269 Г несов.
(без 1 и 2 л.
) vahutama (kõnek. ka ülek.
); пиво пенится õlu vahutab, волны пенятся lained ~ laineharjad on vahused ~ pilluvad vahtu, пениться от злости vihast vahutama
перебродить II 313b Г сов.
‣ (ära) käärima ~ käima (näit. veini kohta), käärimist lõpetama; вино перебродило vein on käinud ~ valmis;
‣ üleliia käärima ~ käima; пиво перебродило õlu on maha käinud;
‣ ülek. kõnek. taltuma, tasakaalukaks muutuma
пиво 94 С с.
неод.
(без мн. ч.
) õlu; молодое ~ зелёное пиво toorõlu, светлое пиво hele õlu, тёмное пиво tume õlu, пенистое пиво vahutav õlu, варить пиво õlut tegema ~ pruulima;
◊ пива ~ каши не сваришь с кем kõnek.
kellega ei leia ühist keelt, ei saa toime ~ kokkuleppele
пижон 1 С м.
од.
kõnek.
halv.
keigar, moenarr, frant, dändi, eputis
пило- часть сложных слов sae-; пило-материал saepuit, пило-образный saagjas, saetaoline, hambuline
пилон 1 С м.
неод.
arhit.
püloon (vanaegiptuse templi torniga väravehitis); piilar (massiivne kandesammas)
пилот 1 С м.
од.
lendur, piloot, lennukijuht
пинок 24 С м.
неод.
kõnek.
jalahoop, põlvelöök; дать пинка кому kellele (jala)hoopi andma
письменный 127 П‣ kirjalik; письменная работа kirjalik töö; письменный экзамен kirjalik eksam, письменная просьба kirjalik palve;
‣ kirjutus-; письменный стол kirjutuslaud, письменные принадлежности kirjutustarbed, письменный прибор kirjutuslauagarnituur;
‣ kiri-, kirja-, kirjandus-; письменный язык kirjutatud keel, письменные буквы kirjatähed, письменный памятник kirjamälestis, письменный гранит geol. kirigraniit
плести 368 Г несов.
‣ что punuma, põimima (kõnek. ka ülek.
), palmima, palmitsema; плести венок pärga punuma, плести корзину korvi punuma, плести интриги intriige punuma ~ sepitsema, плести кружева pitsi heegeldama ~ kuduma ~ niplama, плести волосы juukseid palmitsema,
‣ что, без доп. kõnek. halv. rumalat juttu ajama, mõttetusi rääkima, jama ajama; плести вздор ~ небылицы ~ чушь jama ajama;
◊ плести лапти madalk. käperdis olema; vrd. сплести
победоносный 126 П (кр. ф.
победоносен, победоносна, победоносно, победоносны) võidukas (ka ülek.
), võidurikas, võidukindel; победоносная война võidukas sõda, победоносные войска võidukad väed, с победоносным видом võiduka ~ võidurikka ilmega
поборы 1 С мн. ч.
неод.
(ед. ч.
побор м. р.
) (üle jõu käiv) maks; отягощать поборами maksudega (üle) koormama
поверочный 126 П kontroll-; taatel-, taatlus-; loendus-; поверочные испытания kontrollkatsed, поверочный прибор tehn.
taatelmõõteriist, поверочная схема tehn.
taatlusskeem
подбежать 182 Г сов.
→ несов.
подбегать к кому-чему, подо что juurde ~ alla jooksma; подбежать под навес varju alla jooksma
подбить 325 (буд. вр.
подобью, подобьёшь...) Г сов.
→ несов.
подбивать‣ что, чем, подо что alla lööma; kõnek.
kokku lööma; подбить каблук kontsa alla lööma, подбить итог kokku võtma ~ lööma;
‣ что, чем kõnek. vooderdama, voodriks panema; подбить шапку мехом mütsi karusnahaga vooderdama;
‣ кого-что, на что, с инф. ülek. kõnek. üles kihutama, ahvatlema, õhutama; подбить на шалость vallatust ~ ulakust ~ ulakusele õhutama;
‣ кого-что kõnek. ümber ~ pikali lööma; siniseks ~ vigaseks lööma; подбить глаз silma siniseks ~ vigaseks lööma;
‣ кого-что alla tulistama, rivist välja lööma; pihta laskma, (tulega) vigastama; подбить самолёт lennukit alla tulistama, подбить танк tanki rivist välja lööma, подбить крыло птицы linnul tiiba haavama ~ vigastama;
◊ подбитый ветром ~ ветерком (1) vile (-da), õhuke, vilets (rõiva kohta), (2) tuulepea, kerglane (inimene)
подбор 1 С м.
неод.
‣ (без мн. ч.
) (välja)valimine, valik, sort(eer)imine, komplekteerimine; подбор кадров kaadrivalik, подбор марок для коллекции markide valimine kollektsiooni tarvis ~ jaoks, подбор набора trük.
lao komplekteerimine, в подбор trük.
taandeta;
‣ kogu(m), kollektsioon, komplekt; sortiment; koosseis; подбор красок värvigamma, подбор книг raamatuvali(mi)k, хороший подбор сотрудников hea töötajate koosseis, как на подбор nagu valitud, kõik ühtviisi head;
‣ van. (kihiline) konts;
‣ ehit. täidislagi, mustlagi
подбросить 273a Г сов.
→ несов.
подбрасывать‣ кого-что, подо что üles(poole) viskama; высоко подбросить мяч palli kõrgele viskama, подбросить под потолок lae alla viskama ~ hüpitama, подбросить голову kõnek.
pead selga viskama ~ lööma, конь подбросил задом kõnek.
hobune lõi takka üles;
‣ что, чего (juurde, lisaks) viskama, visates lisama; (lisaks) paiskama; подбросить дров в печь puid ahju juurde panema ~ viskama, подбросить резервы на фронт reserve rindele (juurde) paiskama;
‣ кого-что kõnek. (salaja) panema ~ jätma ~ poetama kuhu; подбросить письмо кому на стол kirja kelle lauale poetama ~ sokutama, подбросить ребёнка родителям last vanematele ära sokutama;
‣ кого-что kõnek. kohale viima ~ toimetama; подбросить кого до станции keda jaama sõidutama ~ viima
подвалить I 307 Г сов.
→ несов.
подваливать‣ что, к чему, подо что kõnek.
(mille ümber, juurde, alla) kuhjama ~ veeretama ~ ajama; подвалить землю к кустам mulda põõsaste ümber kuhjama;
‣ что, чего, во что lisama, juurde panema ~ puistama; подвалить дров в печь ahju puid juurde panema;
‣ что, кому ülek. madalk. kaela sokutama;
‣ (без страд. прич.) к чему ülek. madalk. kerkima, tõusma; к горлу подвалил комок klimp tõusis kurku
подвести 367 Г сов.
→ несов.
подводить‣ кого-что к кому-чему juurde ~ lähedale ~ ette juhtima ~ talutama ~ tooma ~ viima; подвести детей к школе lapsi koolimaja juurde ~ lähedusse ~ ette tooma, подвести коня к крыльцу hobust trepi ette tooma, подвести лодку к берегу paati kaldasse ~ randa juhtima, подвести разговор к чему juttu viima ~ juhtima millele, подвести часы kella õigeks ~ ette ~ taha keerama, просека подвела нас к реке (metsa)sihti mööda jõudsime jõeni;
‣ что подо что alla panema ~ ehitama ~ viima; подвести фундамент под здание hoonele uut vundamenti ehitama, подвести дом под крышу maja katuse alla viima;
‣ что, подо что ülek. (teoreetiliselt) põhjendama; подвести теоретическую базу под свои рассуждения oma arutlusi teoreetiliselt põhjendama; подвести преступление под статью закона kuritegu seaduse järgi kvalifitseerima;
‣ кого-что kõnek. alt ~ sisse vedama; он никогда не подведёт ta ei vea kunagi alt, подвести под суд keda kohtu alla tõmbama, kellele kohut kaela tõmbama, подвести кого под выговор kellele noomitust kaela sokutama;
‣ что otsi kokku tõmbama, kokkuvõtet tegema; подвести итоги kokkuvõtet tegema;
‣ что toonitama, välja joonistama; подвести брови kulme toonitama;
‣ безл. kõnek. õõnsaks ~ sisse tõmbama; kõhnaks tegema; живот подвело kellel on kõht selja küljes (kõhnusest);
◊ живот подводит ~ подвело ~ подтянуло у кого kõnek. kellel kõht lööb ~ soolikad löövad pilli ~ mängivad marjast; подвести ~ подводить ~ подложить ~ подкладывать мину под кого-что kõnek. kelle jalgealust õõnestama ~ tuliseks tegema, kellele auku kaevama; подвести ~ подводить под монастырь кого madalk. kelle nahka turule viima, kellele õnnetust kaela tõmbama
подгонять 225 Г несов.
→ сов.
подогнать‣ кого-что tagant ajama ~ sundima, kiiremaks ~ kiirustama sundima; подгонять лошадей hobuseid kiiremale käigule sundima, подгоняемые холодом, мы пошли быстрее külm ajas meid tagant ~ sundis meid kiiremini astuma, подгонять план kõnek.
plaanitäitmist kiirendama, подгонять по математике matemaatikas järele aitama;
‣ кого-что, к кому-чему, подо что lähemale ~ ligemale ~ juurde ~ alla ajama; подгонять плот к берегу parve kaldasse ajama;
‣ что, к чему sobitama (kõnek. ka ülek.); подгонять рамы к окнам aknaraame ette sobitama, подгонять костюм по фигуре kostüümi ~ ülikonda kandjale sobivaks tegema, подгонять отпуск к приезду гостя puhkust külalise saabumise ajaks sättima, подгонять под чей вкус kelle maitsele vastavaks tegema
подгрести 370 Г сов.
→ несов.
подгребать‣ что, чего, к чему, подо что juurde ~ koomale ~ kokku ~ mille alla riisuma ~ rehitsema;
‣ (без страд. прич.) к чему juurde ~ lähemale sõudma; подгрести к берегу kaldale sõudma
поддеть I 249 Г сов.
→ несов.
поддевать что, подо что kõnek.
(teiste riiete alla selga) panema; поддеть жилет (pintsaku) alla vesti panema
подзор 1 С м.
неод.
‣ pitsääris;
‣ (nikerdatud) karniis;
‣ mer. ahtrialune;
‣ rentsli perv
подкатить Г сов.
→ несов.
подкатывать‣ 316a кого-что, к чему, подо что juurde ~ alla ~ ette veeretama ~ veeretades lükkama; mille ette sõidutama; подкатить кого к дому на машине (autoga) maja ette sõidutama;
‣ 316b к кому-чему kõnek. ette ~ juurde vurama ~ veerema; подкатить к крыльцу treppi veerema, поезд подкатил к станции rong veeres jaama;
‣ 316b к чему kõnek. tõusma, kerkima (valu, nutu, iivelduse kohta); к горлу подкатил ком klimp tõusis kurku, nutumaitse tuli suhu, к сердцу подкатило südame ümbert hakkas pitsitama
подкатиться 316 Г сов.
→ несов.
подкатываться‣ к кому-чему, подо что mille juurde ~ alla veerema;
‣ к кому ülek. madalk. külje alla ~ ligi pugema ~ ujuma ~ hiilima (lipitsevalt kellegi poole palvega pöörduma); хочу подкатиться к нему с просьбой tahan oma palvega talle külje alla pugeda;
‣ к чему kõnek. tõusma, kerkima (valu, nutu, iivelduse kohta); тошнота подкатилась к горлу süda läks pahaks, iiveldus tuli peale
подклеить 268 Г сов.
→ несов.
подклеивать‣ что, подо что, под чем, к чему alla ~ külge ~ kokku ~ kinni kleepima;
‣ что, чего lisaks ~ juurde kleepima
подкопаться 165 Г сов.
→ несов.
подкапываться‣ подо что mille alla kaevuma ~ kaevates tungima, (maa-alust käiku) uuristama ~ õõnestama ~ kaevama; крот подкопался под куст mutt on põõsa alla käigu teinud;
‣ под кого ülek. kõnek. keda urgitsema, kelle jalgealust õõnestama
подладить 270a Г сов.
→ несов.
подлаживать‣ что, подо что kõnek.
häälestama, häält ~ häälde seadma; кому-чему, чем, на чём keda-mida pillil saatma; подладить скрипку под рояль viiulit klaveri järgi häälestama ~ häälde seadma;
‣ что, под кого-что, к кому-чему ülek. kõnek. millega ~ millele kohandama, kelle-mille järgi seadma; подладить свой шаг к другим oma sammu teiste järgi seadma;
‣ что, к чему madalk. alla ~ külge sobitama ~ panema; подладить ось к телеге vankrile telge panema
подлезть 354 Г сов.
→ несов.
подлезать подо что, к чему mille alla ronima, mille juurde roomama
подлепить 323a Г сов.
→ несов.
подлеплять kõnek.
‣ что, подо что mille alla kleepima;
‣ что, чего juurde kleepima
подлететь 234 Г сов.
→ несов.
подлетать к кому-чему, подо что, до чего juurde ~ lähedale ~ alla lendama; ülek.
kõnek.
juurde tõttama ~ kihutama; мяч подлетел до потолка pall lendas lae alla, подлететь к дому на тройке troikaga maja ette kihutama
подлить 327 (буд. вр.
подолью, подольёшь...
, прош. вр.
подлил, подлитьа, подлитьо, подлитьи; страд. прич.
подлитый) Г сов.
→ несов.
подливать что, чего, во что, к чему juurde valama ~ kallama, (valades) lisama; что, подо что, чем alla valama (näit. mörti); подлить в бак бензина paaki bensiini lisama ~ juurde panema;
◊ подлить ~ подливать масла в огонь õli tulle valama
подлиться 327 (3 л. буд. вр.
подольётся, подольются, прош. вр.
подлился, подлилась, подлилось, подлились, kõnek.
также подлилось, подлились) Г сов.
→ несов.
подливаться подо что mille alla voolama ~ jooksma ~ valguma
подложить 311a Г сов.
→ несов.
подкладывать‣ что, подо что alla panema; что, чего juurde panema ~ võtma; подложить подушку под голову patja pea alla panema, подложить камень под колёса kivi ratta alla panema, подложить подкладку под пальто kõnek.
mantlile voodrit alla panema, подложить каши putru juurde tõstma, подложить дров в печь ahju puid peale panema;
‣ что, кому salaja panema, sokutama; подложить на стол письмо kirja salaja lauale panema ~ sokutama;
◊ подложить ~ подкладывать ~ подводить ~ подвести мину под кого, кому kelle jalgealust tuliseks kütma, kellele auku kaevama; подложить ~ подкладывать свинью кому madalk. kellele seatempu mängima ~ tegema, keda alt tõmbama
подмести 368 Г сов.
→ несов.
подметать I что, где puhtaks pühkima; что, подо что mille alla kokku pühkima; подмести пол põrandat pühkima, подмести сор под крыльцо prahti trepi alla (kokku) pühkima
подмостить 296a Г сов.
→ несов.
подмащивать‣ что, подо что kõnek.
(kõrgenduseks) alla panema; подмостить под голову peaaluseks ~ pea alla võtma ~ panema;
‣ что (kohati) sillutama; töölava ~ purret ehitama
подмотать 165a Г сов.
→ несов.
подматывать что, чего juurde kerima; что kõnek.
mida, mille ümber kerima ~ keerama ~ mässima; что, подо что millega ümbert mässima; подмотать портянки jalarätte ümber jala keerama
поднырнуть 336b Г сов.
→ несов.
подныривать подо что mille alla sukelduma
подо предлог (mõnede konsonantühenditega algavate sõnade ees) vt.
под II
подо- приставка (й ja mõnede konsonantühendite ees) vt.
под-
подобрать 216 (страд. прич. прош. вр.
подобранный, кр. ф.
подобран, подобратьа, подобратьо, подобратьы) Г сов.
→ несов.
подбирать‣ кого-что (maast) üles korjama ~ võtma ~ tõstma; подобрать вещи с полу asju põrandalt üles korjama;
‣ кого kõnek. (teel) kaasa ~ peale võtma; его подобрал грузовик veoauto võttis ta peale;
‣ что üles kergitama ~ kerima ~ tõmbama ~ panema; что, подо что alla toppima ~ panema; подобрать подол платья kleidisaba üles tõstma, подобрать волосы под платок juukseid räti alla toppima, подобрать ноги под себя jalgu enda alla kerima, jalgu kerra tõmbama, подобрать вожжи ohje kergitama ~ pingutama;
‣ что sisse tõmbama, kokku suruma ~ pigistama; подобрать губы huuli kokku pigistama, подобрать живот kõhtu sisse tõmbama;
‣ кого-что, кому, к чему valima; подобрать себе костюм endale ülikonda valima, подобрать ключ к замку võtmeid proovima, lukule võtit valima, подобрать кадры kaadrit valima, подобрать подходящие слова õigeid sõnu valima, подобрать галстук под цвет рубашки särgi värvi järgi lipsu valima
подобраться 216 (прош. вр.
подобралось и подобралось, подобрались и подобрались) Г сов.
→ несов.
подбираться‣ kujunema, kogunema; компания подобралась неплохая kokku sai päris tore seltskond, со временем подобралась целая коллекция ajapikku kogunes ~ sai kokku kollektsioon;
‣ к кому-чему juurde hiilima, (vargsi, ettevaatlikult, hiilides) lähenema; кошка подобралась к птице kass hiilis linnule lähedale;
‣ к кому ülek. kõnek. külje alla pugema kellele;
‣ подо что kõnek. mille alla pugema;
‣ kõnek. kerra ~ pingule tõmbuma;
‣ kõnek. end kohendama ~ korda seadma;
‣ madalk. otsa saama ~ lõppema, lõpukorrale jõudma (toidu vms. kohta)
подол 1 С м.
неод.
(kleidi-, mantli-, seeliku-) saba, (rõiva) alläär, alumine äär; держаться за подол seelikusabast kinni hoidma, seelikusabas rippuma (ka ülek.
)
подоткнуть 337 (страд. прич. прош. вр.
подоткнутый, кр. ф.
подоткнут, подоткнутьа, подоткнутьо, подоткнутьы) Г сов.
→ несов.
подтыкать что kõnek.
(alla, vahele) toppima ~ pistma; подоткнуть дверь снизу войлоком ukse alla vildiriba panema, подоткнуть подол юбки seelikusaba üles panema ~ pistma
подпасть 356b Г сов.
→ несов.
подпадать подо что millesse ~ mille alla sattuma ~ langema; подпасть под чьё влияние kelle mõju alla ~ mõjusfääri sattuma
подпереться 243 (буд. вр.
подопрусь, подопрёшься...
; повел. накл.
подо прись; дееприч.
подпёршись и подпершись) Г сов.
→ несов.
подпираться чем kõnek.
toetuma; сидит, подпершись руками ta istub käsipõsakil ~ pea käte vahel, подпереться руками в бока käsi puusa panema ~ toetama
подпихать 165a Г сов.
→ несов.
подпихивать кого-что, подо что kõnek.
mille alla toppima ~ lükkama
подпихнуть 337 Г сов.
→ несов.
подпихивать кого-что, подо что, к кому-чему kõnek.
mille alla ~ kelle-mille juurde pistma ~ tõukama ~ lükkama
подплыть 349 Г сов.
→ несов.
подплывать к кому-чему, подо что mille alla ~ juurde ~ lähedale ujuma; (paadiga vms.) mille alla ~ juurde sõitma; подплыть к лодке paadi juurde ujuma, подплыть к берегу на лодке paadiga kaldale sõudma, подплыть под мост silla alla ujuma ~ sõitma
подползти 363 Г сов.
→ несов.
подползать к кому-чему, подо что juurde ~ lähedale ~ alla roomama ~ ronima; подползти к окопам противника vastase kaevikute juurde roomama, подползти под кровать voodi alla ronima
подпор 1 С м.
неод.
‣ ehit.
tugi;
‣ hüdr. (vee)paisutus; подпор грунтовых вод pinnasevee paisutus, искусственный подпор tehispaisutus
подпорка 72 С ж.
неод.
ehit.
tugi(post), tits; подставить подпорку подо что millele tuge alla panema, регулируемая подпорка tehn.
seadetungraud
подрать 216 Г сов.
madalk.
‣ кого-что katki ~ lõhki kiskuma ~ rebima;
‣ что räbalaks kandma;
‣ кого, за что, чем (pisut, kergelt) sakutama, tutistama millest; подрать за вихор tutistama, подрать за уши kõrvust sakutama, подрать розгами vitsa andma;
‣ (без страд. прич.) punuma ~ plagama pistma; подрать со всех ног ~ во весь дух minema pühkima ~ jooksu pistma, nii et päkad ~ kannad välguvad;
◊ чёрт подери кого, без доп. madalk. pergli ~ kirevase päralt, pagan võtaks; мороз подрал ~ подирал по коже у кого, без доп. külmajudin jooksis üle ihu ~ keha, külm jutt ~ juga käis üle selja
подрыться 347 Г сов.
→ несов.
подрываться‣ подо что mille alla kaevuma;
‣ под кого что ülek. kõnek. intrigeerima, urgitsema kelle kallal
подсосать 214a Г сов.
→ несов.
подсасывать‣ что tehn.
juurde ~ sisse imema;
‣ что kõnek. ära ~ välja ~ tühjaks imema;
‣ безл. кого-что, подо что alla tõmbama ~ vedama; бревно подсосало под мельничное колесо neel tõmbas palgi veskiratta alla
подсосаться 214 Г сов.
→ несов.
подсасываться‣ к чему end mille külge imema;
‣ подо что, во что (mille alla) imbuma, immitsema
подставить 278a Г сов.
→ несов.
подставлять кого-что, подо что, к чему alla ~ juurde ~ ligidale ~ lähedale ~ ligemale ~ ette ~ asemele panema ~ asetama; подставить подпорки tugesid alla panema, подставить ведро под струю ämbrit (vee)joa alla panema, подставить плечо кому õlga (toeks) alla panema, keda oma õlale toetuda laskma, подставить стул к роялю tooli klaveri juurde tõstma, подставить лицо солнцу nägu vastu päikest seadma, подставить щеку (для поцелуя) põske (suudluseks) ulatama, подставить под удар пешку etturit ette jätma (males), подставить ногу кому kõnek.
(1) jalga ette panema, (2) ülek.
jalga taha panema kellele, подставить число в буквенное алгебраическое выражение mat.
avaldises tähte arvväärtusega asendama;
◊ подставить ~ подставлять под удар кого löögi alla jätma
подстегнуть II 338 Г сов.
→ несов.
подстёгивать что, подо что, к чему kõnek.
külge nööpima, (haagiga, nööbiga vm.) kinni panema
подстроить 268 Г сов.
→ несов.
подстраивать‣ что, к чему külge ~ juurde ~ otsa ehitama; подстроить к дому веранду verandat majale otsa ehitama;
‣ что, кому ülek. kõnek. (salaja) korraldama; подстроить отцу шутку isale naljatempu ~ vempu mängima;
‣ что, подо что kõnek. häälde seadma ~ häälestama mille järgi (ka ülek.); подстроить скрипку под рояль viiulit klaveri järgi häälestama;
‣ кого, к кому-чему kõrvale ~ järele rivistama
подступить 323b Г сов.
→ несов.
подступать‣ к кому-чему juurde ~ ligidale ~ lähedale tulema ~ astuma, lähenema; lähedale tungima; сегодня к нему и подступить нельзя täna ei või talle ligilähedalegi minna, вода подступила под мост vesi tõusis silla alla;
‣ к чему, подо что ilmuma, tekkima (tunnete vms. kohta); слёзы подступили к горлу nutt oli varuks ~ kurgus, слёзы подступили к глазам pisarad tulid silma, к горлу подступил комок klimp tõusis kurku
подсунуть 334 Г сов.
→ несов.
подсовывать‣ что, чего, подо что mille alla pistma ~ panema; что, чего, во что juurde panema; подсунуть чемодан под стол kohvrit laua alla panema;
‣ что, кому kõnek. (salaja, märkamatult) sokutama ~ ette lükkama ~ panema ~ pistma; подсунуть бумагу для подписи paberit allakirjutamiseks kellele ette pistma, подсунуть плохой товар halba kaupa (kaela) sokutama;
‣ кому madalk. van. pistist ~ altkäemaksu andma
подсыпаться 189 Г сов.
→ несов.
подсыпаться‣ подо что, без доп.
kõnek.
mille alla pudenema, millele lisaks pudenema;
‣ к кому madalk. kellele külje alla ~ ligi pugema ~ ujuma (lipitsevalt kellegi poole palvega pöörduma)
подтечь 378b Г сов.
→ несов.
подтекать‣ подо что mille alla voolama ~ jooksma; вода подтекла под крыльцо vesi ~ veeoja jooksis trepi alla;
‣ (без несов) kõnek. paistetama, tursuma; глаз подтёк от удара silm on löögist sinine ~ paistes;
‣ (läbi) jooksma, vett läbi laskma, lekkima; бочка подтекла tünn on läbi jooksnud
подтянуть 339а Г сов.
→ несов.
подтягивать что‣ pingutama, pingumale ~ kokku tõmbama; подтянуть ремень rihma pingutama, подтянуть брюки pükse kehitama, подтянуть живот kõhtu sisse tõmbama;
‣ кого-что, подо что, куда alla ~ sisse ~ peale ~ üles ~ juurde lohistama ~ vedama; подтянуть лодку к берегу paati kaldale vedama, подтянуть сани под навес rege katuse alla vedama ~ lohistama;
‣ кого-что, к чему järele tooma; подтянуть резервы к фронту reserve rindele lähemale tooma;
‣ кого-что ülek. kõnek. järele aitama; подтянуть отстающих в учёбе õppimises mahajäänuid järele aitama, подтянуть дисциплину distsipliini tugevdama;
‣ 334b кому, без доп. kaasa laulma;
◊ подтянуть ~ подтягивать вожжи kõnek. ohje pingumale tõmbama; живот подтянуло ~ подвело ~ подводит kõnek. kõht lööb ~ soolikad löövad sees pilli, kõht on selja küljes kinni
подъехать 224 (повел. накл.
подъезжай) Г сов.
→ несов.
подъезжать‣ к кому-чему, подо что ette ~ juurde ~ alla sõitma; подъехать к дому maja ette sõitma, подъехать к крыльцу treppi sõitma, подъехать под мост silla alla sõitma;
‣ к кому, куда kõnek. (korraks, kindlaks ajaks, mingi eesmärgiga) kohale sõitma ~ minema ~ tulema; подъедешь ко мне вечером на работу tule(d) ~ sõida(d) õhtul mu töö juurest läbi;
‣ к кому ülek. madalk. (palvega) ligi ujuma ~ külje alla pugema;
◊ на козе не подъедешь к кому kõnek. kellele ei ole kerge läheneda, kellega on raske jutuotsale saada, kes ei anna ~ ei lase kergesti ligi
позор 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
) häbi, teotus; выставить кого на позор van.
keda häbiposti panema, покрыть себя позором end häbisse saatma, клеймить позором кого-что liter.
häbistama, häbimärgistama, какой позор! milline häbi! это просто позор! see on lihtsalt häbiasi ~ lausa häbitegu
полупроводниковый 119 П el.
pooljuht-; полупроводниковый прибор pooljuhtseadis, полупроводниковый усилитель pooljuhtvõimendi, полупроводниковый диод pooljuhtdiood
поляризационный 127 П füüs.
polarisatsioon-, polarisatsiooni-; поляризационный микроскоп polarisatsioonmikroskoop, поляризационный прибор polarisatsiooniaparaat, -seade
помор 1 С м.
од.
pomoor (Valge mere ranniku vene rahvusest põlisasukas)
пороть I 252 Г несов.
‣ что, чем (õmblusi) harutama;
‣ кого-что madalk. lõhki käristama, läbi torkama ~ suskama;
◊ пороть ахинею ~ вздор ~ ерунду madalk. jama ajama, loba ~ lora ajama; пороть горячку kõnek. esimeses tuhinas ~ mõtlematult ~ ülepeakaela tegema ~ ütlema mida; vrd. распороть I
прецизионный 127 П pretsisioon-, täppis-, pretsiisne, (üli)täpne; прецизионный прибор täppismõõteriist, прецизионный станок täppispink, pretsisioonipink, прецизионные сплавы täppissulamid
прибор 1 С м.
неод.
‣ seadis, riist, aparaat, mõõteriist, vahend; испытательный прибор teimi(mis)seadis, вытяжной прибор tekst.
venitusseadis, бытовой прибор majapidamisriist, kodumasin, измерительный прибор mõõtur, mõõteriist, -seadis, -aparaat, точный прибор el.
täppismõõteriist, контактный прибор el.
kontaktmõõteriist, прибор Киппа keem.
Kippi aparaat, проекционный прибор projektor, projektsiooniaparaat, дверной прибор ehit.
uksesulus;
‣ riistakomplekt, esemekogum; бритвенный прибор habemeajamisriistad, -komplekt, письменный прибор kirjutuslauagarnituur, столовый прибор lauanõud, -katmik (ühele inimesele), чайный прибор teenõud, -katmik (ühele inimesele)
призор 1 С м.
неод.
kõnek.
järelevalve; без призора ~ призору järelevalveta, ula
приор 1 С м.
од.
kirikl.
prior (katoliku mungakloostri ülem)
приспособить 277 Г сов.
→ несов.
приспосабливать, приспособлять что, для чего, к чему, подо что kohandama, sobivaks ~ kohaseks tegema ~ mugandama, sobitama, soveldama; приспособить здание под школу hoonet kooli jaoks ~ koolimajaks kohandama
происхождение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ päritolu, põlvnemine; социальное происхождение sotsiaalne päritolu, по происхождению päritolult, происхождение человека inimese põlvnemine, inimsoo teke;
‣ tekkimine, teke, sugenemine; происхождение жизни elu tekkimine, происхождение видов liikide teke
пустить 317 Г сов.
→ несов.
пускать кого-что‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer.
triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk.
kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek.
poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
разделать 164a Г сов.
→ несов.
разделывать‣ что töötlema; valmis tegema; разделать поле põldu harima, разделать грядки peenraid tegema;
‣ что tükeldama; (kala) rappima, rookima, puhastama;
‣ что, подо что puidut. (imiteerivalt) viimistlema, imiteerima; разделать под мрамор marmorit imiteerima, marmori imiteeringut tegema;
‣ что (auku, ava) suuremaks tegema, avardama;
‣ кого ülek. madalk. läbi kolkima, uut ja vana tegema;
◊ разделать ~ разделывать под орех kõnek. (1) кого kõva sõitu ~ uut ja vana tegema kellele, läbi sarjama keda, peapesu tegema kellele, (2) кого kelle nahka tuliseks tegema, (3) что (ilusasti) joonde ajama mida
самопишущий 124 П meerik-, isemärkiv, iseregistreeriv; самопишущий прибор ~ аппарат meerik (isemärkiv v. iseregistreeriv seadis), isemärkija, isekirjuti, самопишущий дождемер vihmameerik, sadememeerik, (isemärkiv) vihmamõõtur ~ sadememõõtur ~ sadememõõtel, pluviograaf, ombrograaf, самопишущий газоанализатор meerik-gaasianalüsaator, самопишущий термометр temperatuurimeerik
саморегистрирующий 124 П meerik-, isemärkiv, iseregistreeriv; саморегистрирующий прибор ~ аппарат meerik (isemärkiv v. iseregistreeriv seadis), isemärkija, isekirjuti
свалиться I 306 Г сов.
→ несов.
сваливаться I‣ с кого-чего, на что, подо что, куда alla ~ maha ~ ümber kukkuma, maha langema; alla ~ ümber ~ küljele vajuma; свалиться с лестницы trepist alla kukkuma, свалиться с лошади hobuse seljast (maha) kukkuma, свалиться с ног от усталости väsimusest ümber kukkuma, забор свалился aed ~ tara on ümber kukkunud ~ maha vajunud ~ maas, самолёт свалился на левое крыло lennuk vajus vasakule küljele;
‣ ülek. kõnek. (kaela) sadama; на кого-что õlule ~ kaela langema; ты откуда свалился? kust sina siia said ~ välja ilmusid?, на него свалилось большое горе tal on suur mure, все дела свалились на него kõik tööd-toimetused jäid tema teha ~ tema kaela;
‣ kõnek. voodisse pikali ~ siruli jääma (haiguse tõttu); lõpma (loomade kohta); он свалился haigus ~ tõbi on ta maha võtnud;
◊ свалиться ~ сваливаться как снег на голову kõnek. nagu välk selgest taevast (tulema, kaela sadama); как с луны свалиться kõnek. nagu kuu pealt kukkuma; камень с души свалился kivi langes südamelt; свалиться ~ сваливаться с плеч kõnek. (1) oma kaelast ära saama, (2) seljas ära lagunema; как с неба свалиться kõnek. (1) nagu välk selgest taevast, ootamatult kaela sadama, (2) nagu kuu pealt kukkuma, (3) nagu taevast sülle kukkuma; свалиться ~ сваливаться на плечи кого, чьи kõnek. kelle õlule jääma
светокопировальный 126 П valguskopeer-, valguskopeeri(mis)-, valguskoopia-; светокопировальный прибор valguskopeeraparaat, светокопировальная бумага valguskopeerpaber, diasopaber
сигнализационный 127 П signalisatsioon-, signalisatsiooni-; signaalimis-, signaliseer(imis)-, märguandmis-, märguande-; сигнализационный прибор signaalimisseadis
смыть 374a Г сов.
→ несов.
смывать‣ что, с кого-чего, чем ära ~ maha pesema (ka ülek.
); смыть кровь с лица nägu verest puhtaks pesema, смыть с себя позор endalt häbiplekki maha pesema;
‣ что ära uht(u)ma ~ pesema; дождь смыл песок vihm oli liiva ära uhtunud, смытый волнами lainete ~ lainetest uhutav, ujuvil, смытая почва erodeeritud muld, смытый нанос (ära)uhutud sete;
◊ смыть ~ смывать кровью что verega lunastama ~ maha pesema
сплошной 120 П laus-, üld-, lausaline, üldine, täielik, ammendav; pidev(-), katkematu, lakkamatu; tihke, tihe, täis-, umb-, tervik-; сплошной лёд lausjää, сплошной дождь lausvihm, сплошная масса воды lausvesi, сплошная облачность lauspilvisus, сплошное распространение lauslevik, сплошная крепь mäend.
laustoestik, сплошная стена ehit.
laussein, massiivsein, umbsein, сплошной нагрев tehn.
lauskuumutus, сплошное засоление почвы mulla laussooldumine, сплошной покров lausaline (taim)kate, сплошная проверка lauskontroll, lausaline kontroll, üldkontroll, сплошная нумерация üldnumeratsioon, сплошная ревизия üldine revisjon, сплошная коллективизация üldine ~ täielik kollektiviseerimine, сплошное наблюдение ammendav vaatlus, сплошной учёт ammendav arvestus, сплошная линия pidevjoon, сплошная среда füüs.
pidev keskkond, сплошной спектр füüs.
pidev spekter, сплошной заряд pidev laeng, сплошной труд lakkamatu töö, сплошной гул lakkamatu kõmin ~ mürin, сплошное строение geol.
tihke ehitus, сплошным потоком tiheda vooluna, сплошной вал tehn.
täisvõll, сплошная балка ehit.
täistala, umbtala, сплошной забой mäend.
umbesi, lihtesi, сплошная система разработки mäend.
umbkaevandamine, сплошная выемка mäend.
lihtväljamine, сплошной бур tehn.
tervikpuur, сплошной вздор kõnek.
lausa ~ täielik lora ~ mõttetus ~ jama, сплошное мучение kõnek.
lausa piin
ставить 277 Г несов.
‣ кого-что panema, paigutama, asetama; ставить вещи на место asju kohale panema, ставить в ряд ritta seadma ~ panema, reastama, ставить книги на полку raamatuid riiulile ~ riiulisse panema, ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, ставить кастрюлю на огонь potti ~ kastrulit tulele panema, ставить друг на друга ülestikku ~ üksteise peale panema ~ asetama, ставить горчичник sinepiplaastrit panema, ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, ставить заплату lappima, paikama, ставить тесто tainast kerkima panema, ставить вино kõnek.
veini käärima panema, ставить пиво kõnek.
õlletegu üles panema, ставить самовар samovari ~ teemasinat üles panema, ставить часы kella õigeks panema, ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, ставить сеть võrku sisse panema ~ sisse laskma, ставить в бригадиры ~ бриадиром kõnek.
brigadiriks panema, ставить в угол nurka panema, ставить на колени põlvili panema (ka ülek.
), ставить на ноги (1) püsti panema ~ tõstma, (2) ülek.
jalule aitama, ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.
), ставить точку punkti panema (ka ülek.
), ставить тройку kolme panema (hinnet), ставить на очередь järjekorda panema, ставить на голосование hääletusele panema, ставить у власти võimule panema, ставить под сомнение kahtluse alla seadma ~ panema, ставить в затруднительное положение täbarasse ~ rumalasse olukorda ~ kitsikusse panema, ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, ставить клеймо märgistama, ставить мины mineerima, miine panema;
‣ что püstitama (ka ülek.), ehitama; ставить памятник mälestussammast püstitama, ставить мачту masti püstitama, ставить рекорд rekordit püstitama, ставить вопрос küsimust (üles) tõstma ~ üles seadma, ставить паруса purjesid üles tõmbama ~ üles tõstma ~ heiskama;
‣ что lavastama, lavale tooma; ставить пьесу näidendit lavastama, ставить оперу ooperit lavale tooma;
‣ что seadma, tegema; ставить новые цели uusi eesmärke seadma, ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, ставить в пример eeskujuks seadma, ставить задачей ülesandeks seadma, ставить перед фактом fakti ette seadma, ставить серьёзную задачу перед кем kelle ette rasket ~ tõsist ülesannet seadma, ставить голос häält seadma (lauljal), ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, ставить препятствие takistusi tegema, takistama, ставить кляксу tindiplekki tegema, ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma ~ tähtpäeva määrama;
‣ что korraldama, organiseerima; ставить работу tööd korraldama ~ organiseerima, ставить опыты katseid korraldama ~ tegema ~ sooritama;
‣ что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama ~ arvama ~ lugema, ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama ~ arvama, süüdistama, ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama;
◊ ставить всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama ~ iga viga pahaks panema; ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima; ставить на вид кому kellele märkust tegema; ставить на кон что kõnek. mida mängu ~ kaalule panema; ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale ~ õrrele panema, samale pulgale panema; ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma; ни в грош ~ ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski ~ mitte millekski pidama; ставить во главу угла что mida peaasjaks ~ kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama, mida mille nurgakiviks pidama; ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõstatama ~ teravalt üles tõstma; ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema; ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema ~ naelutama; ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema; ставить на карту что mida mängu ~ kaalule ~ ühele kaardile panema; ставить под вопрос küsimärgi alla panema ~ seadma; ставить под ружьё püssi alla panema; ставить себя на чьё место end kelle asemele panema ~ seadma; ставить точки над и i-le punkti panema; vrd. поставить
стадион 1 С м.
неод.
staadion; школьный стадион koolistaadion, kooli spordiväljak, стадион для олимпийских игр, олимпийский стадион olümpiastaadion, стадион технических видов спорта tehnostaadion, tehniliste spordialade staadion, лыжный стадион suusastaadion
столкнуться 336 Г сов.
→ несов.
сталкиваться‣ с кем-чем kokku põrkama (ka ülek.
), põrkuma, vastamisi ~ konflikti minema, võitlusse astuma; столкнуться бортом pardati kokku põrkama (veesõiduki kohta), льдины столкнулись jääpangad põrkasid ~ põrkusid kokku, машины столкнулись autod sõitsid ~ põrkasid kokku, интересы столкнулись huvid olid risti vastupidised ~ üksteisele vastukäivad, столкнуться во взглядах arvamustes ~ seisukohtades vastamisi minema;
‣ с кем (ootamatult) kokku saama ~ sattuma; случайно столкнуться juhuslikult kokku saama, столкнуться лицом к лицу ~ носом к носу ninapidi kokku jooksma;
‣ с кем-чем ülek. kokku puutuma; столкнуться с новым видом работы uue tööga kokku puutuma, столкнуться с действительностью tegelikkusega kokku puutuma;
◊ столкнуться ~ сталкиваться на узкой дорожке kellele teele ette astuma ~ jääma, kellel risti ees olema, purdel kokku põrkama
стрелочный 126 П‣ osuti-, (kompassi)nõela-; стрелочный измерительный прибор osutimõõteriist, стрелочный указатель osutinäidik;
‣ raudt. pöörme-; стрелочный перевод pööre (pöörme), стрелочный рычаг pöörmehoob, стрелочный фонарь pöörmelatern
сущий 124 П‣ van.
olemasolev, eksisteeriv, olelev;
‣ kõnek. tõeline, ehtne, puhas, sula-, selge, täielik; сущий ад tõeline ~ ehtne ~ lausa ~ päris põrgu, сущая ложь puhas ~ selge vale, сущая правда sulatõsi, сущий пустяк tühiasi, сущий вздор selge ~ täielik jama;
‣ П → С сущее с. неод. olemine, eksistents, olelus
сцепной 120 П tehn.
haake-; сцепной прибор haakeseadis, сцепное устройство haakeseade, сцепной вес haakekaal
таинственный 127 П (кр. ф.
таинствен и таинственен, таинственна, таинственно, таинственны) sala-, salapärane, saladuslik; таинственная сила salajõud, таинственный шорох salapärane sahin, таинственная страна saladuslik maa, с таинственным видом salapärase näoga ~ ilmega
термоэлектрический 129 П termoelektri-, termoelektriline; термоэлектрическая пара el.
termoelektripaar, термоэлектрический измерительный прибор termoelektriline mõõteriist
тон С м.
неод.
‣ 5, 1 (heli)toon (ka füüs.
, muus.
), helikõrgus; высокий тон kõrge toon, низкий тон madal toon, задать тон (1) häält andma, (2) ülek.
kõnek.
tooni andma, mõõduandev olema, петь не в тон vale viisi ~ valel viisil laulma, тоны сердца med.
südametoonid;
‣ 1 (без мн. ч.) hääl, hääletoon, kõnetoon (ka ülek.), häälevarjund; властный тон võimukas ~ käskiv (hääle)toon, деловой тон asjalik toon, иронический тон irooniline toon, pilketoon, мажорный тон ülek. rõõmsameelne hääl(etoon), минор ный тон ülek. kurvameelne hääl(etoon), тон статьи kirjutise ~ artikli toon, повысить тон häält kõrgendama ~ tõstma, изменить тон hääletooni muutma, настроить себя на грустный тон ülek. end nukrale lainele häälestama;
‣ 1 (без мн. ч.) toon, käitumisviis, maneer; правила хорошего тона hea tooni ~ kombeka käitumise reeglid, дурной тон halb komme ~ maneer;
‣ 4 (värvi)toon, värvus; светлые тона heledad (värvi)toonid, пастельные тона pastelltoonid, яркие тона eredad (värvi)toonid, спокойные тона rahulikud (värvi)toonid, тёплые тона soojad (värvi)toonid, тон цвета, цветовой тон värvitoon, värving, тон в тон (1) toon toonis, (2) ülek. samas laadis, изображать в светлых тонах heledates (värvi)toonides kujutama ~ kirjeldama;
◊ попадать ~ попасть в тон кому kelle tooni tabama, end kelle lainele häälestama
торжественный 127 П (кр. ф.
торжествен, торжественна, торжественно, торжественны)‣ pidu-, pidulik; торжественный день pidulik päev, pidupäev, торжественное заседание aktus, pidulik koosolek, торжественная речь pidulik kõne ~ sõnavõtt, pidupäevakõne, торжественное шествие pidulik ~ pidupäeva rongkäik;
‣ pidulik, pühalik, ülev, majesteetlik; торжественный тон pidulik ~ pühalik hääl ~ toon, торжественная клятва pühalik ~ pidulik (vande)tõotus, торжественное обещание pühalik tõotus ~ lubadus, tõiv, торжественна минута ülev hetk, с торжественным видом pidulikult
точный 126 П (кр. ф.
точен, точна, точно, точны и точны) täppis-, eksakt-, peen-, täpne, eksaktne; punktuaalne; точные весы täppiskaal(ud), точный измерительный прибор täppismõõteriist, точные науки täppisteadused, eksaktteadused, точная механика peenmehaanika, точный перевод täpne tõlge, точное время täpne (kella)aeg, точный ответ täpne vastus, точная классификация täpne ~ detailne liigitamine ~ liigitus ~ klassifitseerimine ~ klassifikatsioon, точный удар täpne ~ tabav löök ~ hoop, точный человек täpne ~ punktuaalne inimene, точная рифма kirj.
täisriim, täpne riim, точная категория mat.
eksaktne kategooria
тянуть 339a Г несов.
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.
), sikutama, vedama (ka ülek.
), venitama (kõnek. ka ülek.
); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn.
traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek.
telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek.
keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek.
nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek.
vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek.
tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek.
mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
угломерный 126 П nurgamõõt-, nurgamõõte-; угломерная плитка nurga(mõõt)plaat, угломерный прибор nurgamõõteriist
учёный 119 П (кр. ф.
учён, учёна, учёно, учёны)‣ õpetatud, väljaõppinud, õpetust saanud; учёный садовод õpetatud ~ väljaõppinud aednik, учёная собака õpetatud ~ dresseeritud koer;
‣ (без кр. ф.) teadus-, teaduslik; учёный секретарь teadussekretär, teaduslik sekretär, учёный совет teadusnõukogu, teaduslik nõukogu;
‣ (без кр. ф.) teadlas-, õpetlas-, teadlaste, õpetlaste; учёные круги teadlasringkonnad, teadlaste ~ õpetlaste ringkonnad, учёная степень teadlaskraad, teaduskraad, учёное звание teadlaskutse;
‣ kõnek. tark; учёный разговор tark jutuajamine, с учёным видом targa näoga, targal moel, он не очень учён ta ei ole eriti tark, tal pole kuigi palju teadmisi;
‣ П → С учёный м. од. teadlane, õpetlane; учёный с мировым именем maailmakuulus teadlane ~ õpetlane, школа знаменитого учёного kuulsa teadlase ~ õpetlase koolkond, Дом учёных teadlaste maja
фа нескл. С с. неод. muus. fa; фа диез fa-diees, фа минор fa-minoor
фидер 1 С м.
неод.
‣ el.
, raad.
toiteliin, fiider; вводный фидер sisestusfiider, соединительный фидер ühendusfiider, дублирующий фидер dubleerfiider, антенный фидер antenni toiteliin, antennifiider;
‣ toitemehhanism, toiteseade
философский 129 П filosoofia(-), filosoofiline, (kõnek. ka ülek.
), sügavamõtteline, mõtteteaduslik (van.
); философский факультет filosoofiateaduskond, кандидат философских наук filosoofiakandidaat, философская категория filosoofia ~ filosoofiline kategooria, философское мировоззрение filosoofiline maailmavaade, философская драма filosoofiline draama, философское спокойствие filosoofiline rahu, философское настроение mõtisklusmeeleolu, говорить с философским видом targa näoga rääkima;
◊ философский камень tarkade kivi (alkeemias otsitud imeomadustega aine)
фотометрический 129 П füüs.
fotomeetria-, fotomeeter-, fotomeetriline; фотометрический метод fotomeetriameetod, фотометрический прибор fotomeetriaseade, фотометрическая скамья fotomeetriapink, valgusmõõtepink, фотометрическая головка fotomeetriapea (visuaalfotomeetri osa), фотометрическая поверхность fotomeetriline pind, valgustugevuse jaotuspind
хлестать 211 Г несов.
‣ кого-что, чем, по кому-чему, во что nüpeldama, piitsutama, nuutima, (vitsa, piitsa, nuudiga) peksma, vitsutama; хлестать лошадь кнутом hobusele piitsa andma, ветки хлестали его по лицу ~ в лицо oksad peksid talle vastu nägu, дождь хлестал в окно vihm peksis vastu akent;
‣ кого, чем, по чему kõnek. plaksti lööma ~ virutama (mitu korda); хлестать по щекам kõrvakiile jagama, vastu nägu peksma, хлестать себя веником (end) vihtlema;
‣ pekslema, peksma, mässama (jõe, järve, mere kohta); волны хлещут о берег lained peksavad vastu kallast;
‣ purskama, purskuma; ülek. pulbitsema; дождь хлещет vihma lausa kallab, вода хлещет vesi voolab pahinal, purskub vett, vesi purskub, кровь хлещет из носу ninast purskab verd, veri purskub ninast;
‣ что madalk. läigatama, (maha) ajama;
‣ что madalk. halv. kaanima; хлестать чай teed kaanima, хлестать пиво õlut ~ kesvamärga kaanima;
‣ kõnek. (pidevalt, lakkamatult) tulistama, tuld andma; хлестать свинцом tinarahet kaela kupatama, ühtevalu tina andma
цедить 313a (действ. прич. наст. вр.
цедящий и цедящий) Г несов.
что‣ kurnama, filtr(eer)ima, nõrutama, läbi laskma; цедить молоко piima kurnama;
‣ nõristama, niristama; цедить вино из бочки vaadist veini niristama;
‣ kõnek. nippima, imema, (aeglaselt) läbi hammaste rüüpima; цедить чай из чашки tassist teed rüüpima, цедить пиво õlut timmima;
‣ kõnek. läbi hammaste ~ hammaste vahelt suruma; цедить сквозь зубы läbi hammaste ~ hammaste vahelt suruma ~ pigistama;
◊ цедить водицу kõnek. halv. tühja-tähjaga aega surnuks lööma; vrd. выцедить, процедить
цифровой 120 П number-, arv-, numbri-, arvu-, numbriline, arvuline; цифровой указатель numbernäidik, цифровой измерительный прибор numbermõõteriist, цифровые подразделения numberjaotised, цифровой индекс numberindeks (liigituses), цифровое кодирование numberkodeerimine, numberkoodimine, digitaalkodeerimine, цифровая вычислительная машина numberarvuti, numbriline arvuti, digitaalarvuti, цифровой показатель arvnäit(aja), цифровые данные (1) arvandmed, arvulised andmed, (2) info numberandmed, numbrilised andmed, цифровая информация (1) arvuline info, arvulised andmed, (2) info numberinfo (numbrite abil väljendatav info), цифровое управление arvjuhtimine (raaljuhtimine numbriliste koordinaatidega), цифровой знак numbrimärk
чистый 119 П (кр. ф.
чист, чиста, чисто, чисты; сравн. ст.
чище)‣ puhas, korras, kasitud; чистая комната puhas tuba, чистое полотенце puhas käterätik, чистая одежда puhtad rõivad;
‣ puhas, puhas-, tühi, lage, vaba; чистая тетрадь puhas ~ tühi vihik (täis kirjutamata), чистый лист (1) puhas ~ tühi leht, (2) trük. puhaspoogen, чистое поле tühi ~ lage väli ~ põld, чистая полоса воды vaba veeriba, чистое небо selge ~ puhas ~ pilvitu taevas, ночевать под чистым небом lageda taeva all ööbima ~ ööd olema;
‣ (без кр. ф.) puhas-, puhas, ehtne, ehe, lisanditeta, segunemata, rikkumata; чистый доход puhastulu, чистая прибыль puhaskasu(m), чистая продукция puhastoodang, netotoodang, чистый вес puhaskaal, puhasmass, чистая культура biol. puhaskultuur (ühe liigi rakkudest); чистое золото puhas ~ ehe ~ ehtne kuld, чистая шерсть puhas vill, täisvill, чистые металлы puhtad metallid (lisandita), чистые краски puhtad värvid, чистый тон puhas toon, чистая вода (1) puhas vesi, (2) (jää)vaba vesi, чистый спирт puhas piiritus, чистый пар põll. puhaskesa, kultuurideta kesa, täiskesa, чистое произношение puhas ~ laitmatu ~ korralik hääldus, чистый голос puhas ~ selge hääl, чистая наука puhas teadus (praktilise rakenduseta), чистое искусство puhas kunst (kunst kunsti pärast), говорить на чистом русском языке puhast vene keelt rääkima, vene keelt puhtalt rääkima;
‣ (без кр. ф.) puhas-, puhas, viimistletud, korralik, peen; чистый шов puhasvuuk, ищет чистую работу otsib puhast tööd;
‣ ülek. puhas, karske, kasin, aus; чистый человек puhas ~ karske inimene, чистая девушка karske ~ kasin neiu, чистые намерения ausad plaanid ~ kavatsused, чист душой puhta hingega;
‣ (без кр. ф.) puhas, päris, täielik, tõeline, lausa, puha, puhta (kõnek.); чистая случайность puhas juhus, чистый Шаляпин madalk. (nagu) päris ~ eht(ne) Šaljapin, чистая пытка päris ~ lausa ~ puhta piin, чистое наказание tõeline nuhtlus, чистая правда sulatõde, puhas tõde, чистая беда püstihäda, lihtsalt rist, чистый вздор puhas ~ selge ~ täielik ~ tõeline jama, täisjama, это чистая ложь see on puha vale;
‣ (без кр. ф.) kõnek. nalj. paljas, kõigest ilma, lage (rahast);
‣ lõplik; suur; чистая отставка madalk. lõplik erruminek, aplaagrisse jäämine, чистый понедельник kirikl. kannatusnädala esmaspäev, чистый четверг kirikl. kannatusnädala neljapäev, suur neljapäev, чистая суббота kirikl. vaikne laupäev (päev enne ülestõusmispühi);
◊ чистой ~ чистейшей воды kõnek. kõige ehtsam ~ puhtam, pesueht, läbi ja läbi, puhastverd; выводить ~ вывести на чистую воду кого-что kõnek. keda valge ette tooma, mida päevavalgele tooma; принимать ~ принять за чистую монету что mida puhta kullana võtma; по чистой совести ausalt, puhta südametunnistusega; с чистой совестью puhta südamega ~ süümega ~ südametunnistusega; от чистого сердца puhtast südamest
чувствительный 126 П (кр. ф.
чувствителен, чувствительна, чувствительно, чувствительны)‣ van.
tundeline, tundehell, hella ~ õrna hingega, sensiibel; чувствительный человек tundeline ~ hella hingega inimene, tundeinimene, чувствительное сердце tundeline ~ hell süda;
‣ liigutav, hale, sentimentaalne, halemeelne; чувствительный роман haleda sisuga romaan, чувствительные стихи haledad ~ nõretavad ~ liigutavad värsid;
‣ (без кр. ф.) tunde-, tundlik; чувствительный нерв tundenärv, чувствительные клетки anat. tunderakud, чувствительная кожа tundlik nahk, чувствительный к боли valutundlik, чувствительный прибор tundlik seadis ~ mõõteriist, чувствительный элемент tehn. tajur (anduri tundlik element);
‣ kõnek. tuntav, tajutav, tunnetatav; чувствительный переход tuntav ~ tajutav üleminek, чувствительный расход tuntav ~ küllaltki suur väljaminek ~ kulu, чувствительное повреждение tuntav ~ küllaltki suur kahjustus
чуткий 122 П (кр. ф.
чуток, чутка, чутко чутки; сравн. ст.
чутче)‣ ergas, erk, valvas, terane, terav, terava haistmisega ~ kuulmisega; чуткий зверь ergas loom, чуткий нос terav ~ peen ~ hea nina, чуткое ухо terav kõrv, чуткая тишина pingas vaikus, чуткий сон linnuuni;
‣ tundlik, tundeline, (teiste muresid) südamessevõttev, hell, kaastundlik, väga tähelepanelik, osavõtlik, kaasaelav; чуткая душа tundeline ~ hell hing, чуткое сердце kaastundlik ~ kaasatundev süda, чуткое отношение к людям tähelepanelik ~ osavõtlik suhtumine inimestesse, чуток ко всякой шутке hell iga nalja suhtes, чуткий учитель osavõtlik õpetaja, чуткий подход südamlik suhtumine, чуткий прибор tundlik mõõteriist, чуткий к холоду külmatundlik, külmakartlik
шорный 126 П‣ sadulsepa-; шорная мастерская sadulsepatöökoda;
‣ rakme-; шорная кожа rakmenahk, шорная упряжь, шорный прибор trengrakmed, sorirakmed;
‣ П → С шорная ж. неод. sadulsepatöökoda
щитовой 120 П kilp-, kilbi-; щитовой паркет kilpparkett, щитовой настил kilplaudis, щитовая крепь kilptoestik (kaevanduses), щитовой затвор ehit.
kilpsulgur, щитовая проходка mäend.
kilpläbindus, щитовой прибор el.
kilbimõõteriist, щитовое отверстие hüdr.
varja-ava
экранированный 127‣ страд. прич. прош. вр. Г экранировать;
‣ прич. → П varjestatud; ekraan-, ekraneeritud; экранированный кабель varjestatud kaabel, экранированный прибор varjestatud mõõteriist, экранированная броня ekraansoomus, экранированная залежь ekraneeritud lasund, экранированный светильник el. ahendatud valgusti
электрифицированный 127‣ страд. прич. прош. вр. Г электрифицировать;
‣ прич. → П elektri- (elektrienergial töötav, elektriga varustatud); электрифицированный измерительный прибор elektrimõõteriist
электробытовой 120 П elektrimajapidamis-; электробытовой прибор elektrimajapidamisriist
электровакуумный 126 П elektrivaaku(u)m-; электровакуумный прибор elektrivaakumseadis, elektrivaakumriist
электроизмерительный 126 П elektrimõõte-; электроизмерительный прибор elektrimõõteriist
электронно-измерительный 126 П elektronmõõte-; электронно-измерительный прибор elektronmõõteriist
электростатический 129 П el.
elektrostaatika-, elektrostaatiline; электростатическое поле elektrostaatiline väli, электростатический измерительный прибор elektrostaatiline mõõteriist
эпидот 1 С м.
неод.
min.
epidoot (silikaatne mineraal)
эталонный 126 П etalon-, etaloni-; эталонный образец etalon, эталонный прибор etalonmõõtevahend, эталонное топливо etalonkütus, эталонная лампа el.
etalonlamp