[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 56 artiklit
буча 76 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek.
‣ möll, kisa-kära, sigin-sagin, segadus; поднять бучу kära tõstma;
‣ pulbitsev elu
‣ möll, kisa-kära, sigin-sagin, segadus; поднять бучу kära tõstma;
‣ pulbitsev elu
вверх Н üles, ülespoole; подниматься вверх по лестнице trepist üles minema, поднять вверх üles tõstma, смотреть вверх üles vaatama, снизу вверх alt üles, руки вверх! käed üles! вверх по течению vastuvoolu, вверх дном kõnek. kummuli
вой 44 С м. неод. (без мн. ч.) ulg, ul(g)umine, ulvang; huilgamine, huile; вой волка hundi ulg ~ ul(g)umine, вой ветра tuule ulgumine ~ ulvang, вой сирены sireeni huile ~ huilgamine, поднять вой ul(g)uma hakkama
восстание 115 С с. неод.
‣ ülestõus; вооружённое восстание relvaülestõus, relvastatud ülestõus, крестьянское восстание talurahva ülestõus, поднять восстание üles tõusma, ülestõusu alustama;
‣ geol. tõus; восстание жилы soone tõus;
‣ (без мн. ч.) van. elluärkamine, ülestõusmine; восстание из мёртвых surnuist ülestõusmine
‣ ülestõus; вооружённое восстание relvaülestõus, relvastatud ülestõus, крестьянское восстание talurahva ülestõus, поднять восстание üles tõusma, ülestõusu alustama;
‣ geol. tõus; восстание жилы soone tõus;
‣ (без мн. ч.) van. elluärkamine, ülestõusmine; восстание из мёртвых surnuist ülestõusmine
галоп 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) galopp, kapak, neljasõit; поднять лошадь в галоп hobust galoppi ajama;
‣ galopp (seltskonnatants); танцевать галоп galoppi tantsima
‣ (без мн. ч.) galopp, kapak, neljasõit; поднять лошадь в галоп hobust galoppi ajama;
‣ galopp (seltskonnatants); танцевать галоп galoppi tantsima
голос 4 С м. неод. hääl (ka muus., jur.); визгливый голос kiunuv ~ vinguv hääl, высокий голос kõrge hääl, звонкий голос hele ~ kõlav hääl, нежный голос õrn hääl, низкий голос madal hääl, совещательный голос sõnaõigus, nõuandehääl, решающий голос hääleõigus, otsustushääl, голос совести süümehääl, südametunnistuse hääl, большинство голосов häälteenamus, enamik hääli, право голоса hääleõigus, романс для двух голосов romanss kahele häälele, петь в два голоса kahel häälel laulma, кричать громким голосом valju häälega karjuma, отдать свой голос за кого, кому hääletama, häält andma kelle poolt, подсчитать голоса hääli (kokku) lugema, собрать мало голосов vähe hääli koguma, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma;
◊ в один голос ühel häälel, ühest suust; во весь голос täiel häälel, täiest kõrist; петь с чужого голоса kelle laulu laulma (võõraid mõtteid avaldama); подавать ~ подать голос häält tegema; поднимать ~ поднять голос häält tõstma; лишаться ~ лишиться голоса, терять ~ потерять голос häält kaotama, häälest ilma jääma
◊ в один голос ühel häälel, ühest suust; во весь голос täiel häälel, täiest kõrist; петь с чужого голоса kelle laulu laulma (võõraid mõtteid avaldama); подавать ~ подать голос häält tegema; поднимать ~ поднять голос häält tõstma; лишаться ~ лишиться голоса, терять ~ потерять голос häält kaotama, häälest ilma jääma
завеса 51 С ж. неод. kate, eesriie, loor, kardin (sõj. ka allveelaevade rivistusena); sõj. aj. kattesalk; покрыто ~ задёрнуто ~ скрыто завесой eesriidega varjatud ~ kaetud (ka ülek.), дымовая завеса sõj. suits(u)kate, завеса тумана uduloor, воздушная завеса õhkkardin, водяная завеса vesikardin, veekardin;
◊ завеса ~ пелена упала ~ спала с глаз silmilt on kate langenud, silmad on avanenud ~ lahti läinud; приподнимать ~ приподнять ~ приоткрывать ~ приоткрыть ~ поднять завесу над чем millelt katet kergitama, silmi avama
◊ завеса ~ пелена упала ~ спала с глаз silmilt on kate langenud, silmad on avanenud ~ lahti läinud; приподнимать ~ приподнять ~ приоткрывать ~ приоткрыть ~ поднять завесу над чем millelt katet kergitama, silmi avama
заздравный 126 П tervise-, terviseks-; заздравный тост terviseksjoomine, tervisetoost, поднять заздравный кубок за кого kelle terviseks karikat ~ peekrit tõstma, заздравная песня tervituslaul, заздравный молебен kirikl. tervisepalve
занавес 1 С м. неод. eesriie (ka teater), kardin; поднять занавес eesriiet üles tõstma, опустить ~ дать занавес eesriiet ette tõmbama ~ langetama, отдёрнуть занавес eesriiet eest ära tõmbama, занавес раздвинулся eesriie avanes, железный занавес teater teraseesriie, raudne eesriie (ka ülek.);
◊ под занавес lõpuks, lõpetuseks, lõpu eel
◊ под занавес lõpuks, lõpetuseks, lõpu eel
кверху Н üles(poole), kõrgemale, ülespidi; подняться кверху ülespoole ~ kõrgemale tõusma, поднять глаза кверху pilku tõstma
крик 18 (род. п. ед. ч. крика и крику) С м. неод. kisa, karjumine, karje; hõik, hõise, hõisk, hüüd, hüüe; kärkimine; поднять крик kisa tõstma, крик радости rõõmuhüüded, -kisa, крик души hingekarje, последний крик моды kõnek. viimane moekarje, moeröögatus, крик петухов kukkede kiremine
культура 51 С ж. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) kultuur; духовная культура vaimukultuur, vaimne kultuur, материальная культура aineline kultuur, древняя культура vana ~ iidne ~ vanaaegne kultuur, история культуры kultuuri(aja)lugu, культура труда töökultuur, человек высокой культуры kultuurne inimene, расцвет культуры kultuuri õitseng, памятник культуры kultuurimälestis, страна передовой культуры kultuuri esimaa, сотрудничество в области культуры kultuurikoostöö, повышение культуры обслуживания teeninduskultuuri parandamine ~ parendamine, поднять культуру производства töökultuuri ~ tootmiskultuuri parandama ~ parendama, высокая культура мышления kõrge mõtlemiskultuur, mõtteilu, культура речи (1) kõnekultuur, (2) õigekeelsus, keelehoole, keelekultuur, физическая культура (1) kehakultuur, (2) võimlemine, дом культуры kultuurihoone, парк культуры и отдыха puhkepark;
‣ (без мн. ч.) kultiveerimine, harimine; kasvatus, kasvatamine; культура почвы mullaharimine, культура картофеля kartulikasvatus;
‣ kultuur (põll. kultuurtaim; biol. söötmel kasvatatud mikroobid); пищевые культуры toidutaimed, зерновые культуры teraviljakultuurid, teraviljad, эта культура не переносит холода see taim ei talu külma
‣ (обычно без мн. ч.) kultuur; духовная культура vaimukultuur, vaimne kultuur, материальная культура aineline kultuur, древняя культура vana ~ iidne ~ vanaaegne kultuur, история культуры kultuuri(aja)lugu, культура труда töökultuur, человек высокой культуры kultuurne inimene, расцвет культуры kultuuri õitseng, памятник культуры kultuurimälestis, страна передовой культуры kultuuri esimaa, сотрудничество в области культуры kultuurikoostöö, повышение культуры обслуживания teeninduskultuuri parandamine ~ parendamine, поднять культуру производства töökultuuri ~ tootmiskultuuri parandama ~ parendama, высокая культура мышления kõrge mõtlemiskultuur, mõtteilu, культура речи (1) kõnekultuur, (2) õigekeelsus, keelehoole, keelekultuur, физическая культура (1) kehakultuur, (2) võimlemine, дом культуры kultuurihoone, парк культуры и отдыха puhkepark;
‣ (без мн. ч.) kultiveerimine, harimine; kasvatus, kasvatamine; культура почвы mullaharimine, культура картофеля kartulikasvatus;
‣ kultuur (põll. kultuurtaim; biol. söötmel kasvatatud mikroobid); пищевые культуры toidutaimed, зерновые культуры teraviljakultuurid, teraviljad, эта культура не переносит холода see taim ei talu külma
кутерьма 52 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. segadus, möll, tohuvabohu, virvarr; поднять кутерьму möllama hakkama, möllu ~ saginat ~ segadust tekitama
меч 29 С м. неод. mõõk; острый меч terav mõõk, вложить меч в ножны mõõka tuppe panema (ka ülek.), перековать мечи на орала kõrgst. mõõku atradeks taguma, меч правосудия kõrgst. õigluse käsi, поднять ~ обнажить меч на кого kõrgst. kelle vastu mõõka tõstma, kellele sõda kuulutama, скрестить мечи kõrgst. mõõku ristama, точить меч mõõka teritama;
◊ дамоклов меч liter. Damoklese mõõk; предавать ~ предать огню и мечу kõrgst. tule ja mõõgaga hävitama
◊ дамоклов меч liter. Damoklese mõõk; предавать ~ предать огню и мечу kõrgst. tule ja mõõgaga hävitama
муть 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ hägu, soga; kõnts; поднять муть со дна põhjast muda ~ sodi üles ajama;
‣ vine, (kerge) udu; туманная муть uduvine;
‣ ülek. ähm(asus), segasus; в глазах муть silmad on tuhmid ~ ähmased, муть в голове pea on segi, peas on virvarr, муть на душе tuju on räbal ~ sant, meeleolu on must
‣ hägu, soga; kõnts; поднять муть со дна põhjast muda ~ sodi üles ajama;
‣ vine, (kerge) udu; туманная муть uduvine;
‣ ülek. ähm(asus), segasus; в глазах муть silmad on tuhmid ~ ähmased, муть в голове pea on segi, peas on virvarr, муть на душе tuju on räbal ~ sant, meeleolu on must
мятеж 29 С м. неод. mäss; военный мятеж sõjaväeline mäss, поднять мятеж mässu tõstma ~ alustama, mässama hakkama, подавить мятеж mässu maha suruma
на-гора Н mäend. maa peale, üles; поднять на-гора kaevandama
нос 3 (род. п. ед. ч. носа и носу, предл. п. о носе и в ~ на носу) С м. неод.
‣ nina; вздёрнутый нос püstnina, нос пуговкой nöbinina, нос с горбинкой kühmnina, kongnina, kongus nina, орлиный ~ ястребиный нос kullinina, прямой нос sirge nina, высморкать нос nina (puhtaks) nuuskama, говорить в нос läbi nina rääkima, у кого кровь идёт из носа ~ из носу kellel jookseb nina verd;
‣ lennukinina; vöör, laevanina; käil, paadinina; (jalatsi)ninats; maanina, neem; нос корабля laevanina, vöör, нос лодки käil, paadinina, туфли с открытым носом lahtise ninaga kingad;
‣ nokk;
◊ водить за нос кого kõnek. keda ninapidi vedama; (говорить) под нос kõnek.habemesse pobisema ~ pomisema; (столкнуться ~ встретиться) нос к носу, носом к носу kõnek. ninapidi kokku sattuma; вешать ~ повесить нос (на квинту) kõnek. nalj. pead ~ nina norgu laskma; задирать ~ задрать ~ поднимать ~ поднять нос kõnek. nina püsti ajama, nina püsti käima; совать нос не в своё дело madalk. oma nina võõrastesse asjadesse toppima; утереть нос кому madalk. keda üle trumpama; с гулькин нос kõnek. kukenokatäis; у кого нос не дорос kõnek. kes on veel roheline, kelle kõrvatagused alles märjad; держать нос по ветру kõnek. nina tuule järgi seadma; показывать ~ показать нос (1) kõnek. pikka nina näitama, (2) oma nina näitama kus, kuhu ilmuma; не видеть дальше своего носа kõnek. oma ninast ~ ninaotsast kaugemale mitte nägema; из-под (самого) носа kõnek. nina alt; комар носа ~ носу не подточит kõnekäänd kellel pole millestki kinni haarata ~ hakata; под самым носом, под носом kõnek. nina all; перед (самым) носом kõnek. nina all ~ alt; оставлять ~ оставить с носом кого kõnek. keda pika ninaga jätma; оставаться ~ остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma, pikka nina saama; клевать носом kõnek. (istudes) tukkuma, peaga tonksima (tukkudes); (экзамен, весна...) на носу kõnek. (eksam, kevad...) on ukse ees ~ käega katsuda; не по носу кому madalk. kellele ei ole meeltmööda; зарубить (себе) на носу kõnek. endale kõrva taha kirjutama ~ otsa ette ~ pealuusse raiuma
‣ nina; вздёрнутый нос püstnina, нос пуговкой nöbinina, нос с горбинкой kühmnina, kongnina, kongus nina, орлиный ~ ястребиный нос kullinina, прямой нос sirge nina, высморкать нос nina (puhtaks) nuuskama, говорить в нос läbi nina rääkima, у кого кровь идёт из носа ~ из носу kellel jookseb nina verd;
‣ lennukinina; vöör, laevanina; käil, paadinina; (jalatsi)ninats; maanina, neem; нос корабля laevanina, vöör, нос лодки käil, paadinina, туфли с открытым носом lahtise ninaga kingad;
‣ nokk;
◊ водить за нос кого kõnek. keda ninapidi vedama; (говорить) под нос kõnek.habemesse pobisema ~ pomisema; (столкнуться ~ встретиться) нос к носу, носом к носу kõnek. ninapidi kokku sattuma; вешать ~ повесить нос (на квинту) kõnek. nalj. pead ~ nina norgu laskma; задирать ~ задрать ~ поднимать ~ поднять нос kõnek. nina püsti ajama, nina püsti käima; совать нос не в своё дело madalk. oma nina võõrastesse asjadesse toppima; утереть нос кому madalk. keda üle trumpama; с гулькин нос kõnek. kukenokatäis; у кого нос не дорос kõnek. kes on veel roheline, kelle kõrvatagused alles märjad; держать нос по ветру kõnek. nina tuule järgi seadma; показывать ~ показать нос (1) kõnek. pikka nina näitama, (2) oma nina näitama kus, kuhu ilmuma; не видеть дальше своего носа kõnek. oma ninast ~ ninaotsast kaugemale mitte nägema; из-под (самого) носа kõnek. nina alt; комар носа ~ носу не подточит kõnekäänd kellel pole millestki kinni haarata ~ hakata; под самым носом, под носом kõnek. nina all; перед (самым) носом kõnek. nina all ~ alt; оставлять ~ оставить с носом кого kõnek. keda pika ninaga jätma; оставаться ~ остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma, pikka nina saama; клевать носом kõnek. (istudes) tukkuma, peaga tonksima (tukkudes); (экзамен, весна...) на носу kõnek. (eksam, kevad...) on ukse ees ~ käega katsuda; не по носу кому madalk. kellele ei ole meeltmööda; зарубить (себе) на носу kõnek. endale kõrva taha kirjutama ~ otsa ette ~ pealuusse raiuma
оружие 115 С с. неод. (без мн. ч.) sõj. relv (ka ülek.), sõjariist, tapariist; огнестрельное оружие tulirelv(ad), холодное оружие külmrelv(ad), бактериологическое оружие bakterrelv, термоядерное оружие termotuumarelv, оружие массового поражения massihävitusrelv, личное оружие isiklik(ud) relv(ad), именное оружие nimeline relv, стрелковое оружие laskurrelv(ad), -relvastus, призвать к оружию võitlusse ~ relvile kutsuma, браться за оружие ülek. relvile tõusma ~ asuma, поднять оружие против кого ülek. kelle vastu relva tõstma, сложить оружие ülek. relvi maha panema, alla andma, силой оружия добиться чего mida relva jõul saavutama, с оружием в руках relv käes, товарищ по оружию relvavend, печать -- могучее оружие нашего времени ajakirjandus on meie ajastu võimas relv;
◊ бряцать оружием relvi täristama
◊ бряцать оружием relvi täristama
парус 4 С м. неод. puri (ka ehit.); (veski)tiivakate; латинский парус ladina puri, прямой парус raapuri, крепить паруса purjesid kinnitama, поднять паруса purjesid heiskama ~ üles tõstma, идти под парусом ~ под парусами ~ на парусах purjetama, парус свода ehit. võlvi puri;
◊ на всех парусах ~ парах kõnek. täispurjes, täispurjede all, täie auruga
◊ на всех парусах ~ парах kõnek. täispurjes, täispurjede all, täie auruga
пепел 6 С м. неод. (без мн. ч.) tuhk; вулканический пепел geol. vulkaanituhk, превращаться в пепел tuhaks muutuma ~ saama (ka ülek.);
◊ обращать ~ обратить ~ превращать ~ превратить в пепел что mida maatasa tegema ~ tuhaks põletama; посыпать ~ посыпать голову ~ главу пеплом liter., iroon. endale tuhka pealaele ~ pähe raputama; поднимать ~ поднять из пепла что varemeist üles ehitama
◊ обращать ~ обратить ~ превращать ~ превратить в пепел что mida maatasa tegema ~ tuhaks põletama; посыпать ~ посыпать голову ~ главу пеплом liter., iroon. endale tuhka pealaele ~ pähe raputama; поднимать ~ поднять из пепла что varemeist üles ehitama
переполох 18 С м. неод. (без мн. ч.) segadus, tohuvabohu, tunglus, möll, madin, ärevus; поднялся переполох tekkis segadus, поднять переполох paanikat tegema
перчатка 72 С ж. неод. sõrmkinnas, sõrmik; вязаные перчатки kootud sõrmikud, защитные перчатки kaitsekindad, диэлектрические перчатки el. isoleersõrmikud, -kindad, двупалые перчатки kakssõrmkindad, боксёрские перчатки poksikindad, первая перчатка ülek. esipoksija;
◊ бросать ~ бросить перчатку кому kinnast viskama ~ heitma kellele; поднимать ~ поднять перчатку väljakutset vastu võtma
◊ бросать ~ бросить перчатку кому kinnast viskama ~ heitma kellele; поднимать ~ поднять перчатку väljakutset vastu võtma
под- приставка I с Г väljendab
‣ ülessuunda: üles, ülespoole, püsti; подпрыгнуть üles hüppama, подбросить üles viskama ~ pilduma, поднять üles tõstma ~ tõmbama, hiivama (ankrut), подскочить püsti kargama;
‣ kohta: alla, alt, külge; подставить (toeks) alla panema ~ seadma ~ asetama, подпихнуть alla tõukama ~ toppima ~ pistma, подклеить alla ~ alt kleepima ~ liimima, подгореть alt põlema ~ kõrbema (minema), põhja kõrbema, подмокнуть alt veidi märjaks minema, подкопать alt õõnestama ~ läbi kaevama, подпилить alt (lühemaks) saagima, подвесить külge riputama;
‣ lähenemist: juurde, ligi, ligidale, lähedale, ligemale, lähemale, kohale; подступить juurde ~ ligidale ~ lähedale astuma, lähenema, подбегать juurde jooksma, подъехать juurde sõitma, sõites lähenema, подлететь juurde lendama, lennates ~ lennul lähenema, подвести juurde ~ kohale ~ lähemale tooma ~ viima ~ toimetama, подвалить mille juurde veeretama ~ kuhjama ~ ajama;
‣ lisandust: juurde, sekka, lisaks; подбавлять juurde lisama, lisandama, подлить juurde ~ sekka valama, подмешать juurde segama, segades lisama, подработать juurde ~ lisa teenima, подрисовать juurde joonistama, подсеять lisaks ~ juurde külvama;
‣ vähesust, osalisust: pisut, natuke, väheke, vähehaaval, osalt; подзакусить pisut keha kinnitama, подмолодить pisut nooremaks tegema, подбеливать (1) valge(ma)ks tegema, (2) (kergelt) üle valgendama, подсохнуть poolkuivaks tõmbuma, подзабыть osalt unustama, подгнить osalt ~ alt määnduma ~ pehastama ~ pehkima;
‣ vargsitoimingut: salaja, vargsi, peale, pealt; подкрасться salaja ~ vargsi juurde hiilima ~ lähenema, подслушать (salaja) pealt kuulama, подменить salaja ümber vahetama, подкараулить кого kõnek. (varitsedes) peale sattuma kellele, peale passima;
‣ kaastoimimist: kaasa, järele; подпевать kaasa ~ järele ~ saateks laulma, подсвистывать kaasa ~ saateks vilistama, поддакивать järele kiitma; II с С и П väljendab
‣ kohta: alla(-), all-, alt-, alus-, -alune, -lähedane, all asuv; подведение allapanek, подклейка allakleepimine, allakleebis, подбивка allalöömine, (jalatsi) tallutamine, подсев põll. allakülv, поддвиг geol. allanihe, подкожная инъекция naha alla süstimine, nahaalune süst, подземка kõnek. van. allmaaraudtee, подземная стоянка allmaaparkla, maa-alune parkla, подстрочная выноска allmärkus, joonealune märkus, подветренный берег alltuulekallas, allatuulerand, подпочвенное орошение altniisutus, подрубка mäend. altsoonimine, подлесок alusmets, подводная скала veealune kalju, подзеркальный столик peeglialune laud, peeglilaud, подкожная клетчатка nahaalune rakukude, подмосковный дом отдыха Moskva all asuv ~ Moskva-lähedane puhkekodu;
‣ alljaotust: all-, ala-, alam-; подотдел allosakond, подтип почвы mulla alltüüp, подкласс allklass, alamklass, подгруппа allrühm, alarühm, alagrupp, подсистема allsüsteem, alamsüsteem, подвид alaliik, alamliik, подзаголовок alapealkiri, подстанция el. alajaam, подсемейство alamsugukond;
‣ võimkonnas v. käsutuses olemist: -alune, all, alluv, ka liitsõna; подзащитный kaitsealune, подконтрольный kontrollialune, подшефное учреждение šeflusalune asutus, подопытный katsealune, подсудимый jur. kohtualune, подсудный kohtule alluv, подневольный человек käsualune inimene, подвластный võimualune, alluv, sõltuv, быть подвластным кому kelle võimu ~ käe all olema, kellele alluma, подопытная почва katsemuld;
‣ ametiastet: alam-, abi(-), all-, abiline; подполковник alampolkovnik, подпрапорщик alamlipnik, подканцелярист aj. abikirjutaja, подштурман mer. tüürimehe abi, подшкипер allkipper, kipri abiline, подлекарь van. arsti abiline ~ käealune, подмастерье aj. sell, käealune
‣ ülessuunda: üles, ülespoole, püsti; подпрыгнуть üles hüppama, подбросить üles viskama ~ pilduma, поднять üles tõstma ~ tõmbama, hiivama (ankrut), подскочить püsti kargama;
‣ kohta: alla, alt, külge; подставить (toeks) alla panema ~ seadma ~ asetama, подпихнуть alla tõukama ~ toppima ~ pistma, подклеить alla ~ alt kleepima ~ liimima, подгореть alt põlema ~ kõrbema (minema), põhja kõrbema, подмокнуть alt veidi märjaks minema, подкопать alt õõnestama ~ läbi kaevama, подпилить alt (lühemaks) saagima, подвесить külge riputama;
‣ lähenemist: juurde, ligi, ligidale, lähedale, ligemale, lähemale, kohale; подступить juurde ~ ligidale ~ lähedale astuma, lähenema, подбегать juurde jooksma, подъехать juurde sõitma, sõites lähenema, подлететь juurde lendama, lennates ~ lennul lähenema, подвести juurde ~ kohale ~ lähemale tooma ~ viima ~ toimetama, подвалить mille juurde veeretama ~ kuhjama ~ ajama;
‣ lisandust: juurde, sekka, lisaks; подбавлять juurde lisama, lisandama, подлить juurde ~ sekka valama, подмешать juurde segama, segades lisama, подработать juurde ~ lisa teenima, подрисовать juurde joonistama, подсеять lisaks ~ juurde külvama;
‣ vähesust, osalisust: pisut, natuke, väheke, vähehaaval, osalt; подзакусить pisut keha kinnitama, подмолодить pisut nooremaks tegema, подбеливать (1) valge(ma)ks tegema, (2) (kergelt) üle valgendama, подсохнуть poolkuivaks tõmbuma, подзабыть osalt unustama, подгнить osalt ~ alt määnduma ~ pehastama ~ pehkima;
‣ vargsitoimingut: salaja, vargsi, peale, pealt; подкрасться salaja ~ vargsi juurde hiilima ~ lähenema, подслушать (salaja) pealt kuulama, подменить salaja ümber vahetama, подкараулить кого kõnek. (varitsedes) peale sattuma kellele, peale passima;
‣ kaastoimimist: kaasa, järele; подпевать kaasa ~ järele ~ saateks laulma, подсвистывать kaasa ~ saateks vilistama, поддакивать järele kiitma; II с С и П väljendab
‣ kohta: alla(-), all-, alt-, alus-, -alune, -lähedane, all asuv; подведение allapanek, подклейка allakleepimine, allakleebis, подбивка allalöömine, (jalatsi) tallutamine, подсев põll. allakülv, поддвиг geol. allanihe, подкожная инъекция naha alla süstimine, nahaalune süst, подземка kõnek. van. allmaaraudtee, подземная стоянка allmaaparkla, maa-alune parkla, подстрочная выноска allmärkus, joonealune märkus, подветренный берег alltuulekallas, allatuulerand, подпочвенное орошение altniisutus, подрубка mäend. altsoonimine, подлесок alusmets, подводная скала veealune kalju, подзеркальный столик peeglialune laud, peeglilaud, подкожная клетчатка nahaalune rakukude, подмосковный дом отдыха Moskva all asuv ~ Moskva-lähedane puhkekodu;
‣ alljaotust: all-, ala-, alam-; подотдел allosakond, подтип почвы mulla alltüüp, подкласс allklass, alamklass, подгруппа allrühm, alarühm, alagrupp, подсистема allsüsteem, alamsüsteem, подвид alaliik, alamliik, подзаголовок alapealkiri, подстанция el. alajaam, подсемейство alamsugukond;
‣ võimkonnas v. käsutuses olemist: -alune, all, alluv, ka liitsõna; подзащитный kaitsealune, подконтрольный kontrollialune, подшефное учреждение šeflusalune asutus, подопытный katsealune, подсудимый jur. kohtualune, подсудный kohtule alluv, подневольный человек käsualune inimene, подвластный võimualune, alluv, sõltuv, быть подвластным кому kelle võimu ~ käe all olema, kellele alluma, подопытная почва katsemuld;
‣ ametiastet: alam-, abi(-), all-, abiline; подполковник alampolkovnik, подпрапорщик alamlipnik, подканцелярист aj. abikirjutaja, подштурман mer. tüürimehe abi, подшкипер allkipper, kipri abiline, подлекарь van. arsti abiline ~ käealune, подмастерье aj. sell, käealune
поднять 264 (прош. вр. поднял и поднял, подняло и подняло, подняли и подняли; страд. прич. прош. вр. поднятый, кр. ф. поднят, поднятьа, поднятьо, поднятьы; буд. вр. kõnek. подыму, подымешь...) Г сов. → несов. поднимать
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
поставить I 278a Г сов. → несов. ставить
‣ кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.); поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema ~ asetama, поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, поставить заплату lappi peale panema, поставить точку punkti panema (ka ülek.), поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, поставить на место kohale ~ paika panema, поставить самовар teemasinat üles panema, поставить подножку кому kellele jalga taha panema, поставить нового директора kõnek. uut direktorit kohale panema, поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, поставить под контроль kontrolli alla panema ~ seadma, поставить перед фактом fakti ette seadma ~ panema, поставить в пример eeskujuks seadma, поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо поставить дело asja hästi korraldama, поставить пятно на скатерть kõnek. laudlinale plekki peale ajama, поставить подпись alla kirjutama, поставить опыт katset tegema, поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;
‣ что kõnek. ehitama, püstitama; поставить дом maja üles lööma, поставить памятник mälestussammast püstitama;
‣ что lavastama, lavale tooma; поставить оперу ooperit lavastama;
‣ что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;
‣ кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama ~ teistest kõrgemale seadma, поставить за правило reegliks võtma;
‣ что, кому, без доп. madalk. välja tegema; поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema;
◊ поставить ~ ставить в вину что кому kellele mida süüks panema ~ arvama; поставить ~ ставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama; поставить ~ ставить в тупик keda ummikusse ajama; поставить ~ ставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse ~ kategooriliselt küsima; поставить ~ ставить точку ~ точки над и i-le punkti (peale) panema; поставить ~ ставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama; поставить ~ ставить знак равенства между кем-чем kelle-mille vahele võrdusmärki panema; поставить ~ ставить к стенке кого keda seina äärde panema; поставить ~ ставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; поставить ~ ставить на вид кому что kellele märkust tegema; поставить ~ ставить на карту что mida mängu ~ (ühele) kaardile panema; поставить ~ ставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; поставить ~ ставить ~ поднимать ~ поднять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada ~ jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поставить ~ ставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma ~ asetama; поставить ~ ставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma; поставить ~ ставить фонарь кому kellel ~ kelle silma siniseks lööma, kellele laternat silma alla panema ~ lööma
‣ кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.); поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema ~ asetama, поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, поставить заплату lappi peale panema, поставить точку punkti panema (ka ülek.), поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, поставить на место kohale ~ paika panema, поставить самовар teemasinat üles panema, поставить подножку кому kellele jalga taha panema, поставить нового директора kõnek. uut direktorit kohale panema, поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, поставить под контроль kontrolli alla panema ~ seadma, поставить перед фактом fakti ette seadma ~ panema, поставить в пример eeskujuks seadma, поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо поставить дело asja hästi korraldama, поставить пятно на скатерть kõnek. laudlinale plekki peale ajama, поставить подпись alla kirjutama, поставить опыт katset tegema, поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;
‣ что kõnek. ehitama, püstitama; поставить дом maja üles lööma, поставить памятник mälestussammast püstitama;
‣ что lavastama, lavale tooma; поставить оперу ooperit lavastama;
‣ что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;
‣ кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama ~ teistest kõrgemale seadma, поставить за правило reegliks võtma;
‣ что, кому, без доп. madalk. välja tegema; поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema;
◊ поставить ~ ставить в вину что кому kellele mida süüks panema ~ arvama; поставить ~ ставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama; поставить ~ ставить в тупик keda ummikusse ajama; поставить ~ ставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse ~ kategooriliselt küsima; поставить ~ ставить точку ~ точки над и i-le punkti (peale) panema; поставить ~ ставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama; поставить ~ ставить знак равенства между кем-чем kelle-mille vahele võrdusmärki panema; поставить ~ ставить к стенке кого keda seina äärde panema; поставить ~ ставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; поставить ~ ставить на вид кому что kellele märkust tegema; поставить ~ ставить на карту что mida mängu ~ (ühele) kaardile panema; поставить ~ ставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; поставить ~ ставить ~ поднимать ~ поднять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada ~ jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поставить ~ ставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma ~ asetama; поставить ~ ставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma; поставить ~ ставить фонарь кому kellel ~ kelle silma siniseks lööma, kellele laternat silma alla panema ~ lööma
рёв 1 С м. неод. (без мн. ч.) möirgamine, möire; röökimine, rööge; ulgumine, ulg; mürisemine, mürin; huilgamine, huile; рёв зверей metsloomade möirgamine, рёв бури tormi ulgumine ~ ulg, рёв моторов mootorimürin, mootorite möirgamine, рёв сирены sireeni huilgamine ~ huile, поднять рёв kõnek. ulguma ~ röökima pistma
ропот 1 С м. неод.
‣ nurin, porin, torin; глухой ропот porin, поднять ропот nurisema hakkama, nurinat tõstma, вызывать ропот nurinat tekitama ~ esile kutsuma ~ äratama;
‣ ülek. luulek. müha, mühin, rüma; ропот моря meremüha, ропот сосен mändide müha ~ mühin, ропот ручья allikasulin, allikavulin
‣ nurin, porin, torin; глухой ропот porin, поднять ропот nurisema hakkama, nurinat tõstma, вызывать ропот nurinat tekitama ~ esile kutsuma ~ äratama;
‣ ülek. luulek. müha, mühin, rüma; ропот моря meremüha, ропот сосен mändide müha ~ mühin, ропот ручья allikasulin, allikavulin
руина 51 С ж.
‣ неод. (обычно мн. ч.) vare(med), rusu(d); поднять город из руин linna varemeist üles ehitama;
‣ од. ülek. kõnek. inimvare
‣ неод. (обычно мн. ч.) vare(med), rusu(d); поднять город из руин linna varemeist üles ehitama;
‣ од. ülek. kõnek. inimvare
рука 78 С ж. неод.
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
рычаг 19 С м. неод. kang, hoob (ka ülek.); poom; vänt; pide, link; весовой рычаг kaalukang, рычаг первого рода kaheõlgne kang, рычаг второго рода üheõlgne kang, рычаг переключения передач ~ скоростей aut. käigukang, рычаг управления tehn. juhtkang, juhthoob, пусковой рычаг tehn. käivitushoob, käivituskang, käivituslink, käivituspide, спусковой рычаг sõj. päästehoob, рычаг покоя seisuhoob (kellal), плечо рычага meh. kangiõlg, поднять рычагом kangiga tõstma, экономические рычаги majandushoovad, majandustegurid
скандал 1 С м. неод. skandaal; märul, kära; громкий скандал suur skandaal, paks pahandus (kõnek.), скандал разыгрался puhkes skandaal, устроить скандал skandaali tegema, skandaalitsema, поднять скандал skandaali tõstma ~ tegema, это просто скандал see on lihtsalt skandaal
смех 18 (род. п. ед. ч. смеха и смеху) С м. неод. (без мн. ч.)
‣ naer; громкий смех vali naer, неудержимый смех ohjeldamatu naer, сдавленный смех tagasihoitud ~ allasurutud ~ hillitsetud naer, гомерический смех homeeriline naer, раскатистый смех naerulagin, взрыв смеха naerupurtsatus, naerupahvak, naerupurse, раскаты смеха naerurõkatused, разразиться смехом naerma pahvatama, заливаться смехом lõkerdama, naerda lagistama, вызывать смех naerma panema, раздался смех kostis naeru, без смеху kõnek. ilma naljata;
‣ в функции предик. kõnek. on naljakas ~ naeruväärne ~ naeruväärt ~ veider; прямо смех lausa naeruväärt;
◊ смех сквозь слёзы naer läbi pisarate; поднять на смех кого kõnek. keda naeruks ~ naerualuseks tegema; и смех и грех kõnek. nuta ja naera; курам на смех kõnek. tibudele naeruks, mis ajab kanadki ~ hobusegi ~ surnugi naerma; не до смеху ~ смеха кому kõnek. on ~ oli naljast kaugel, kellel ei ole naljatuju; помереть ~ умереть со смеху kõnek. naeru kätte surema, end puruks ~ lõhki ~ katki naerma; покатываться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; смеха ради kõnek. naljaviluks; смех разбирает ~ берёт кого kõnek. kellele tikub naer peale, ajab naerma keda
‣ naer; громкий смех vali naer, неудержимый смех ohjeldamatu naer, сдавленный смех tagasihoitud ~ allasurutud ~ hillitsetud naer, гомерический смех homeeriline naer, раскатистый смех naerulagin, взрыв смеха naerupurtsatus, naerupahvak, naerupurse, раскаты смеха naerurõkatused, разразиться смехом naerma pahvatama, заливаться смехом lõkerdama, naerda lagistama, вызывать смех naerma panema, раздался смех kostis naeru, без смеху kõnek. ilma naljata;
‣ в функции предик. kõnek. on naljakas ~ naeruväärne ~ naeruväärt ~ veider; прямо смех lausa naeruväärt;
◊ смех сквозь слёзы naer läbi pisarate; поднять на смех кого kõnek. keda naeruks ~ naerualuseks tegema; и смех и грех kõnek. nuta ja naera; курам на смех kõnek. tibudele naeruks, mis ajab kanadki ~ hobusegi ~ surnugi naerma; не до смеху ~ смеха кому kõnek. on ~ oli naljast kaugel, kellel ei ole naljatuju; помереть ~ умереть со смеху kõnek. naeru kätte surema, end puruks ~ lõhki ~ katki naerma; покатываться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; смеха ради kõnek. naljaviluks; смех разбирает ~ берёт кого kõnek. kellele tikub naer peale, ajab naerma keda
тарарам 1 С м. неод. (без мн. ч.) kõnek.
‣ kära, skandaal, lament; наделать тарараму kära ~ lamenti tegema, поднять тарарам kära tõstma, lärmi lööma, lamenti tegema;
‣ pillerkaar, möll, mürgel
‣ kära, skandaal, lament; наделать тарараму kära ~ lamenti tegema, поднять тарарам kära tõstma, lärmi lööma, lamenti tegema;
‣ pillerkaar, möll, mürgel
тревога 69 С ж. неод.
‣ ärevus, rahutus, mure; в душе тревога hing on ärevil, тревоги жизни, житейские тревоги elumured, повседневные тревоги argiaskeldused, igapäevamured, argi(päeva)mured, igapäevased mured ja askeldused, тревога за будущее mure tuleviku pärast, его охватила тревога teda valdas ärevus ~ rahutus, ta läks ~ muutus ärevaks ~ rahutuks, быть в тревоге ärev ~ rahutu olema, выражать тревогу по поводу чего mille pärast rahutust ~ muret väljendama, жить без тревог muretult elama, вызывать законную тревогу õigustatud ärevust tekitama;
‣ häire (ka sõj.), alarm; пожарная тревога tule(kahju)häire, воздушная тревога õhuhäire, боевая тревога lahinguhäire, ложная тревога valehäire, учебная тревога õppehäire, аварийная тревога avariihäire, поднять тревогу alarmima, alarmeerima, häiret andma, бить тревогу häirekella ~ hädakella lööma (ka ülek.)
‣ ärevus, rahutus, mure; в душе тревога hing on ärevil, тревоги жизни, житейские тревоги elumured, повседневные тревоги argiaskeldused, igapäevamured, argi(päeva)mured, igapäevased mured ja askeldused, тревога за будущее mure tuleviku pärast, его охватила тревога teda valdas ärevus ~ rahutus, ta läks ~ muutus ärevaks ~ rahutuks, быть в тревоге ärev ~ rahutu olema, выражать тревогу по поводу чего mille pärast rahutust ~ muret väljendama, жить без тревог muretult elama, вызывать законную тревогу õigustatud ärevust tekitama;
‣ häire (ka sõj.), alarm; пожарная тревога tule(kahju)häire, воздушная тревога õhuhäire, боевая тревога lahinguhäire, ложная тревога valehäire, учебная тревога õppehäire, аварийная тревога avariihäire, поднять тревогу alarmima, alarmeerima, häiret andma, бить тревогу häirekella ~ hädakella lööma (ka ülek.)
трезвон 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ (pidev, pikk, vali) helin; колокольный трезвон kirikukellade helin, трезвон телефонов kõnek. lakkamatu telefonihelin, üks telefonihelin teise otsa, в ушах стоит трезвон kõnek. kõrvad ajavad pilli ~ kumisevad;
‣ ülek. kõnek. nalj. kuulujutt, kõmujutt, kumu, kõlin; пошёл трезвон по городу linnas läks kuulujutt ~ kõlakas lahti;
‣ ülek. kõnek. mürgel, möll, märul, madin, kära; поднять трезвон kära ~ mürglit tegema, kära tõstma;
◊ задавать ~ задать трезвон ~ трезвону кому madalk. kellele (1) uut ja vana tegema, säru tegema ~ andma, andma nii et kõliseb, (2) tulist tegema, (3) mürglit ~ märulit tegema
‣ (pidev, pikk, vali) helin; колокольный трезвон kirikukellade helin, трезвон телефонов kõnek. lakkamatu telefonihelin, üks telefonihelin teise otsa, в ушах стоит трезвон kõnek. kõrvad ajavad pilli ~ kumisevad;
‣ ülek. kõnek. nalj. kuulujutt, kõmujutt, kumu, kõlin; пошёл трезвон по городу linnas läks kuulujutt ~ kõlakas lahti;
‣ ülek. kõnek. mürgel, möll, märul, madin, kära; поднять трезвон kära ~ mürglit tegema, kära tõstma;
◊ задавать ~ задать трезвон ~ трезвону кому madalk. kellele (1) uut ja vana tegema, säru tegema ~ andma, andma nii et kõliseb, (2) tulist tegema, (3) mürglit ~ märulit tegema
уровень I 17 С м. неод.
‣ tase, nivoo, kõrgus; уровень воды veetase, veeseis, уровень моря merepind, merevee tase, уровень радиации kiirgustase, radiatsioonitase, жизненный уровень elatustase, elutase, уровень развития arengutase, материальный и культурный уровень населения rahva elujärg ja kultuuritase, уровень техники tehnika tase, уровень цен hinnatase, hindade tase, уровень напряжения el. pingenivoo, pingetase, уровень пола põranda kõrgus, встреча на высшем уровне tippkohtumine, быть на уровне kõnek. tasemel olema, повышать уровень taset tõstma, поднять до надлежащего уровня nõutavale kõrgusele ~ tasemele tõstma, в уровень с чем (1) millega ühel tasandil, (2) ülek. millega vastavuses ~ kooskõlas, в уровень с краями ääretasa, ääreni, triiki, pilgeni, жить в уровень с веком ajakohaselt elama;
‣ lgv tasand; морфологический уровень morfoloogiatasand, sõnavormitasand
‣ tase, nivoo, kõrgus; уровень воды veetase, veeseis, уровень моря merepind, merevee tase, уровень радиации kiirgustase, radiatsioonitase, жизненный уровень elatustase, elutase, уровень развития arengutase, материальный и культурный уровень населения rahva elujärg ja kultuuritase, уровень техники tehnika tase, уровень цен hinnatase, hindade tase, уровень напряжения el. pingenivoo, pingetase, уровень пола põranda kõrgus, встреча на высшем уровне tippkohtumine, быть на уровне kõnek. tasemel olema, повышать уровень taset tõstma, поднять до надлежащего уровня nõutavale kõrgusele ~ tasemele tõstma, в уровень с чем (1) millega ühel tasandil, (2) ülek. millega vastavuses ~ kooskõlas, в уровень с краями ääretasa, ääreni, triiki, pilgeni, жить в уровень с веком ajakohaselt elama;
‣ lgv tasand; морфологический уровень morfoloogiatasand, sõnavormitasand
успеваемость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) õpiedukus, õppeedukus, edasijõudmine; высокая успеваемость (väga) hea õpiedukus ~ õppeedukus, поднять успеваемость õpiedukust ~ õppeedukust tõstma ~ suurendama
флаг 18 С ж. неод. lipp, plagu; государственный флаг riigilipp, национальный флаг rahvuslipp, белый флаг valge lipp, сигнальный флаг signaallipp, военно-морской флаг mereväelipp, гвардейский военно-морской флаг merekaardiväelipp, флаг бедствия mer. hädalipp, отличительный флаг eristuslipp, поднять флаг lippu heiskama, спустить флаг lippu langetama, плавать под чьим флагом kelle lipu all sõitma (laevaga) ~ purjetama (purjelaevaga), под флагом чего ülek. mille lipu all
фуфу madalk. väljendeis на фуфу (1) uisapäisa, kuidagimoodi, pilla-palla, ülejala, (2) pettuse teel, suli kombel, (3) untsu, luhta, kihva, vussi, mokka; поднять ~ поддеть на фуфу кого van. ninapidi vedama, haneks tõmbama keda; пойти ~ сойти на фуфу van. vett vedama minema, untsu ~ mokka minema
хай 41 С м. неод. (без мн. ч.) vulg. melu, lärm, kära, mürgel, mäsu; поднять ~ устроить хай lärmi ~ kära tegema ~ tõstma
целина 53 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ uudismaa; освоение целины uudismaa hõlvamine, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima, подъём целины uudismaakünd, uudismaa ülesharimine, поднятая целина ülesküntud ~ ülesharitud uudismaa;
‣ (puutumata) lagendik ~ paik ~ ala (ka ülek.); снежная целина lumelagendik, зелёная целина луга roheline ~ haljas puutumata niiduvaip, идти целиной sissetallamata teed minema
‣ uudismaa; освоение целины uudismaa hõlvamine, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima, подъём целины uudismaakünd, uudismaa ülesharimine, поднятая целина ülesküntud ~ ülesharitud uudismaa;
‣ (puutumata) lagendik ~ paik ~ ala (ka ülek.); снежная целина lumelagendik, зелёная целина луга roheline ~ haljas puutumata niiduvaip, идти целиной sissetallamata teed minema
чаша 76 С ж. неод. karikas, kauss; чаша вина veinikarikas, чаша любви ülek. armukarikas, чаша весов kaalukauss, vaekauss, заливочная ~ литниковая чаша met. valukauss, чаша водохранилища hüdr. veehoidla säng, поднять заздравную чашу за кого kelle terviseks klaasi tõstma;
◊ выпить до дна чашу испытания liter. kannatusekarikat põhjani jooma; пить ~ испить горькую чашу liter. (kibedat) karikat tilgatumaks ~ põhjani jooma; бросить на чашу весов liter. vaekausile heitma; чаша весов склонилась в пользу кого vaekauss ~ kaalukauss kaldus kelle poole; чаша (терпения) переполнилась (у) кого kelle kannatusekarikas ~ mõõt sai täis; испить смертную чашу liter. toonela teele minema; сия ~ эта чаша миновала кого see karikas ~ pauk läks kellest mööda; полная чаша küllus; пить мёртвую чашу ~ мёртвой чашей van. päevast päeva ~ selget päeva nägemata jooma
◊ выпить до дна чашу испытания liter. kannatusekarikat põhjani jooma; пить ~ испить горькую чашу liter. (kibedat) karikat tilgatumaks ~ põhjani jooma; бросить на чашу весов liter. vaekausile heitma; чаша весов склонилась в пользу кого vaekauss ~ kaalukauss kaldus kelle poole; чаша (терпения) переполнилась (у) кого kelle kannatusekarikas ~ mõõt sai täis; испить смертную чашу liter. toonela teele minema; сия ~ эта чаша миновала кого see karikas ~ pauk läks kellest mööda; полная чаша küllus; пить мёртвую чашу ~ мёртвой чашей van. päevast päeva ~ selget päeva nägemata jooma
что II союз
‣ et; жаль, что я опоздал kahju, et hiljaks jäin, так темно, что хоть глаз выколи nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista ~ torka või silm peast välja, такой тяжёлый, что не поднять nii raske, et ei jaksa tõstagi;
‣ kas ... või, olgu ... või; что в городе, что в деревне olgu linnas või maal, что ты пойдёшь, что я, всё равно kas lähed sina või mina, see on ükskõik;
‣ mida ... seda; что ни день mida päev edasi, seda ...
‣ et; жаль, что я опоздал kahju, et hiljaks jäin, так темно, что хоть глаз выколи nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista ~ torka või silm peast välja, такой тяжёлый, что не поднять nii raske, et ei jaksa tõstagi;
‣ kas ... või, olgu ... või; что в городе, что в деревне olgu linnas või maal, что ты пойдёшь, что я, всё равно kas lähed sina või mina, see on ükskõik;
‣ mida ... seda; что ни день mida päev edasi, seda ...
шлагбаум 1 С м. од. tõkkepuu, valdas; железнодорожный шлагбаум raudtee-tõkkepuu, поднять шлагбаум tõkkepuud üles tõstma, опустить шлагбаум tõkkepuud alla laskma
штанга 69 С ж. неод.
‣ (metall)kang, varras; aut. tõukur (bensiinipumbal), tõukurvarras (klapimehhanismis); mäend. ankur; деревянная штанга puitvarras, puitankur, поршневая штанга kolvivarras, измерительная штанга mõõtevarras, штанга управления juhtkang, juhtvarras, буровая штанга mäend. puurvarras, тяговая штанга põll. tiisel;
‣ sport tõstekang; поднять штангу kangi üles tõstma;
‣ (jalgpallis, hokis) väravapost; väravapõikpuu; удар в штангу löök vastu väravaposti ~ latti
‣ (metall)kang, varras; aut. tõukur (bensiinipumbal), tõukurvarras (klapimehhanismis); mäend. ankur; деревянная штанга puitvarras, puitankur, поршневая штанга kolvivarras, измерительная штанга mõõtevarras, штанга управления juhtkang, juhtvarras, буровая штанга mäend. puurvarras, тяговая штанга põll. tiisel;
‣ sport tõstekang; поднять штангу kangi üles tõstma;
‣ (jalgpallis, hokis) väravapost; väravapõikpuu; удар в штангу löök vastu väravaposti ~ latti
штора 51 С ж. неод. rullkardin, ruloo; külgkardin; ehit. rull-luuk; реечная штора ribakardin, žalusii, поднять шторы rulood üles tõmbama, спустить шторы rulood alla laskma, задёрнуть шторы kardinaid ette tõmbama
шум 1 (род. п. ед. ч. шума и шуму; мн. ч. 1, 3) С м. неод.
‣ mühin, müha, müra (ka füüs., info); kohin, koha, kahin, sahin, pahin, sumin; шум ветра tuulemühin, tuule mühisemine ~ tuhisemine, шум моря meremüha, уличный шум tänavamüra, tänavakära, tavalärm, шум моторов mootorimüra, шум боя lahingumüra, lahingukära, шум деревьев puudekohin, puudekoha, шум воды veekohin, шум волн lainete koha ~ mühin ~ rüma, шум в ушах kõrvakohin, kõrvasumin, kohin ~ sumin kõrvus, шум в зале sumin saalis, шум камыша kõrkjasahin, kõrkjate sahin, шум пилы saesahin, шум самовара teemasina ~ samovari pahin ~ kahin, шумы радиоприёмника raadio(vastuvõtja) kahinad, шум и гам kära ja müra, kisa ja kära, житейский ~ мирской шум ilmakära, шум голосов häältemelu, вокруг стоял шум и смех ümberringi sumiseti ja naerdi ~ käis sumin ja naer, индукционный шум füüs. induktsioonimüra, собственный шум füüs. omamüra, omakahin, коэффициент шума raad. mürategur, шум в сердце, сердечный шум med. südamekahin, дыхательный шум med. hingamiskahin, respiratsioonikahin;
‣ (без мн. ч.) kõnek. kisa, kära, lärm; kõmu, kumu; поднять шум kisama ~ käratsema ~ lärmama hakkama, kisa ~ lärmi tõstma, у соседей опять шум naabrid jälle lärmavad, naabritel on jälle lärm lahti, наделать шуму kõmu tekitama ~ tegema, книга вызвала шум raamat tekitas kõmu, raamatu ümber tekkis kõmu
‣ mühin, müha, müra (ka füüs., info); kohin, koha, kahin, sahin, pahin, sumin; шум ветра tuulemühin, tuule mühisemine ~ tuhisemine, шум моря meremüha, уличный шум tänavamüra, tänavakära, tavalärm, шум моторов mootorimüra, шум боя lahingumüra, lahingukära, шум деревьев puudekohin, puudekoha, шум воды veekohin, шум волн lainete koha ~ mühin ~ rüma, шум в ушах kõrvakohin, kõrvasumin, kohin ~ sumin kõrvus, шум в зале sumin saalis, шум камыша kõrkjasahin, kõrkjate sahin, шум пилы saesahin, шум самовара teemasina ~ samovari pahin ~ kahin, шумы радиоприёмника raadio(vastuvõtja) kahinad, шум и гам kära ja müra, kisa ja kära, житейский ~ мирской шум ilmakära, шум голосов häältemelu, вокруг стоял шум и смех ümberringi sumiseti ja naerdi ~ käis sumin ja naer, индукционный шум füüs. induktsioonimüra, собственный шум füüs. omamüra, omakahin, коэффициент шума raad. mürategur, шум в сердце, сердечный шум med. südamekahin, дыхательный шум med. hingamiskahin, respiratsioonikahin;
‣ (без мн. ч.) kõnek. kisa, kära, lärm; kõmu, kumu; поднять шум kisama ~ käratsema ~ lärmama hakkama, kisa ~ lärmi tõstma, у соседей опять шум naabrid jälle lärmavad, naabritel on jälle lärm lahti, наделать шуму kõmu tekitama ~ tegema, книга вызвала шум raamat tekitas kõmu, raamatu ümber tekkis kõmu
шумиха 69 С ж. неод. (без мн. ч.) halv. kõmu, kumu, kära, lärm; газетная шумиха ajalehekõmu, военная шумиха sõjamüra, поднять шумиху lärmi ~ kära tõstma
шутя Н
‣ naljatades, naljatamisi, naljapärast, naljaviluks; шутя говорить naljatades ~ naljatamisi rääkima, не шутя ilma naljata, tõemeeli, tõsiselt, шутя его называли артистом naljatamisi kutsuti ~ hüüti teda näitlejaks;
‣ kergelt, mängeldes, nagu nalja; шутя переплыть реку mängeldes ~ kergelt ~ (ilma) vaevata üle jõe ujuma, шутя поднять три пуда nagu nalja kolm puuda üles tõstma
‣ naljatades, naljatamisi, naljapärast, naljaviluks; шутя говорить naljatades ~ naljatamisi rääkima, не шутя ilma naljata, tõemeeli, tõsiselt, шутя его называли артистом naljatamisi kutsuti ~ hüüti teda näitlejaks;
‣ kergelt, mängeldes, nagu nalja; шутя переплыть реку mängeldes ~ kergelt ~ (ilma) vaevata üle jõe ujuma, шутя поднять три пуда nagu nalja kolm puuda üles tõstma
щетина 51 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ harjas(ed), harjastik; свиная щетина seaharjas(ed), щетина волос juukseharjased, поднять щетину (1) harjaseid püsti ajama, (2) ülek. karvu turri ajama;
‣ kõnek. habemetüügas;
‣ harja karvad
‣ harjas(ed), harjastik; свиная щетина seaharjas(ed), щетина волос juukseharjased, поднять щетину (1) harjaseid püsti ajama, (2) ülek. karvu turri ajama;
‣ kõnek. habemetüügas;
‣ harja karvad
щит 2 С м. неод.
‣ kilp; предохранительный щит kaitsekilp, сплошной щит lauskilp, massiivkilp, дощатый щит laudkilp, броневой щит sõj. soomuskilp (ka ülek.), деревянный щит puukilp, стальной щит teraskilp, щит на катках rullkilp, щит на салазках jalaskilp, щит паркета, паркетный щит parketikilp, щит из реек lattkilp, щит из древесноволокнистых плит puitkiudplaatkilp, щит из древесностружечных плит puitlaastplaatkilp, щит из прессованных опилок press-saepurukilp, щит из столярных плит laudsepaplaatkilp, драночный ~ штукатурный щит krohvimatt, снеговой щит lumevärav, спинной щит zool. seljakilp (kilpkonnal, putukatel), распределительный щит el. jaotuskilp, коммутационный щит el. lülituskilp, вводной щит el. sisestuskilp, проходческий щит mäend. läbinduskilp, заградительный щит hüdr. tõkkekilpvari, под ~ за щитом кого-чего kelle-mille varjus;
‣ tahvel, alus, stend; sport korvilaud (korvpallimängus); артиллерийский щит sõj. suurtükimärklaud, борьба под щитом võitlus korvi all (korvpallis);
◊ (вернуться) со щитом liter. kilbiga tagasi tulema (võitjana); (вернуться) на щите liter. kilbil ~ kilbi peal tagasi tulema (võidetuna); поднять на щит кого liter. keda kilbile tõstma, ülistama, kiitma
‣ kilp; предохранительный щит kaitsekilp, сплошной щит lauskilp, massiivkilp, дощатый щит laudkilp, броневой щит sõj. soomuskilp (ka ülek.), деревянный щит puukilp, стальной щит teraskilp, щит на катках rullkilp, щит на салазках jalaskilp, щит паркета, паркетный щит parketikilp, щит из реек lattkilp, щит из древесноволокнистых плит puitkiudplaatkilp, щит из древесностружечных плит puitlaastplaatkilp, щит из прессованных опилок press-saepurukilp, щит из столярных плит laudsepaplaatkilp, драночный ~ штукатурный щит krohvimatt, снеговой щит lumevärav, спинной щит zool. seljakilp (kilpkonnal, putukatel), распределительный щит el. jaotuskilp, коммутационный щит el. lülituskilp, вводной щит el. sisestuskilp, проходческий щит mäend. läbinduskilp, заградительный щит hüdr. tõkkekilpvari, под ~ за щитом кого-чего kelle-mille varjus;
‣ tahvel, alus, stend; sport korvilaud (korvpallimängus); артиллерийский щит sõj. suurtükimärklaud, борьба под щитом võitlus korvi all (korvpallis);
◊ (вернуться) со щитом liter. kilbiga tagasi tulema (võitjana); (вернуться) на щите liter. kilbil ~ kilbi peal tagasi tulema (võidetuna); поднять на щит кого liter. keda kilbile tõstma, ülistama, kiitma
