[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

глубокий 122 П (кр. ф. глубок, глубока, глубоко и глубоко, глубоки и глубоки; сравн. ст. глубже, превосх. ст. глубочайший 124) sügav(-), süva(-), ülek. ka täielik, põhjalik; глубокая река sügav jõgi, глубокая вспашка põll. sügavkünd, süvakünd, глубокая печать trük. sügavtrükk, глубокий сон sügav uni, глубокая тишина sügav ~ täielik vaikus, глубокие знания sügavad ~ põhjalikud teadmised, глубокая старость kõrge vanadus, raugaiga, глубокой ночью südaööl, глубокая осень hilissügis, глубокая древность kauge minevik
до- приставка väljendab:
‣ piiri saavutamist (kasutatakse koos eessõnaga до); добежать до дома majani jooksma, дожить до глубокой старости kõrge eani elama, добраться до села külla ~ külani jõudma;
‣ tegevuse lõpuleviimist; дописать письмо kirja lõpetama ~ lõpuni kirjutama, докурить сигарету sigaretti lõpuni tõmbama ~ suitsetama;
‣ millegi lisamist; долить молока piima juurde valama, доплатить пять рублей viis rubla juurde maksma, дополнить ответ vastust täiendama;
‣ tulemuse (ka negatiivse) saavutamist (ся-ga verbide puhul); дождаться друга sõpra ära ootama, дозвониться по телефону telefoni teel (lõpuks) kedagi kätte saama;
‣ koos adjektiiviga -eelne, eel-; дореволюционный revolutsioonieelne, доисторический eelajalooline
доживать Г несов. → сов. дожить
‣ 169b (обычно сов.) до чего elama milleni; доживать до глубокой старости kõrge eani ~ vanuseni elama, доживать до радостной минуты rõõmuhetke ära oodata jõudma;
‣ 169a (обычно несов.) что (ära) elama mida; доживаю на даче уже неделю mul saab nädal aega suvitamas oldud, доживать жизнь в деревне vanaduspäevi maal veetma
достичь 343a Г сов. → несов. достигать чего
‣ saavutama mida; достичь своей цели oma eesmärki saavutama, достичь больших успехов suurt edu saavutama;
‣ jõudma kuhu ~ milleni; достичь вершины горы mäetippu jõudma, достичь глубокой старости kõrgesse ikka jõudma, kõrge vanuseni elama, достичь чьего слуха kelle kõrvu ulatuma, мороз достиг 48° kraadiklaas langes -48 kraadini, pakane küündis 48°-ni
древность 90 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) iidsus, muinsus, muistsus, vanaaegsus; древность монеты не подлежит сомнению (selle) mündi vanaaegsuses ei saa kahelda;
‣ (без мн. ч.) vana aeg, muinasaeg; в глубокой древности muinasajal, ennemuiste, ennemuistsel ajal;
‣ древности мн. ч. muistised, muinasesemed
заснуть 336b Г сов. → несов. засыпать I
‣ uinuma, magama jääma, suikuma; он заснул глубоким сном ta jäi sügavalt magama;
‣ ülek. tuhmuma, kustuma; заснувшие чувства kustunud tunded;
‣ kõnek. ära surema (kalade kohta);
◊
заснуть вечным ~ последним сном igavesele ~ viimsele unele suikuma
краешек 25 С м. неод. dem. kõnek. äär, serv, ots; tükike; присесть на краешек стула tooli äärele ~ servale istuma, налить ведро по самые краешки ämbrit ääretasa ~ pilgeni täis valama, из окна виден краешек голубого неба aknast paistab tükike ~ siiluke sinist taevast;
◊
краешком глаза silmanurgast
молчание 115 С с. неод. (без мн. ч.) vaikus, vaikimine; глубокое молчание sügav vaikus, гробовое молчание hauavaikus, мёртвое молчание surmavaikus, упорное молчание visa vaikimine, в молчании vaikselt, vaikides, нарушать ~ прерывать молчание vaikust segama ~ häirima ~ katkestama, хранить молчание vaikima, vaikimistõotust pidama, погрузиться в молчание vaiki jääma, vaikimisse laskuma ~ süüvima, обходить молчанием что mida maha vaikima ~ salgama, millest vaikides ~ vaikselt mööda minema;
◊
молчание -- знак согласия kõnekäänd vaikimine on nõusolek; заговор молчания vaikimisvandenõu
печаль 90 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) kurbus, nukrus, tusk; kõnek. mure; в глубокой печали väga kurvas meeleolus, sügavalt mures;
◊
не моя (твоя, его...) печаль kõnek. pole minu (sinu, tema...) mure ~ asi; мне какая печаль kõnek. mis see minu mure ~ asi on; тебе что за печаль kõnek. mis see sinu mure ~ asi on; не было печали (, так черти накачали) kõnekäänd vaat kus lops; nägid, kus tuli alles lops
полубог ед. ч. 18, мн. ч. 19 (им. п. полубоги) С м. од. pooljumal
полубольной 120 П (кр. ф. полуболен, полубольна, полубольно, полубольны) poolhaige, haigevõitu, pooleldi haige, pooltõbine, tõbisevõitu
полугодок 23 С м. од. pooleaastane loom
полупоклон 1 С м. неод. kerge kummardus
почтение 115 С с. неод. (без мн. ч.) austus, austamine, lugupidamine; относиться с почтением к кому kellesse austuse ~ lugupidamisega suhtuma;
◊
моё почтение kõnek. van. (1) minu lugupidamine, (2) van. lihtsalt ime; с глубоким ~ нижайшим ~ совершенным почтением van. sügava ~ siira lugupidamisega, suurima austusega
прискорбие 115 С с. неод. (без мн. ч.) liter. kurbus, kurvastus; к прискорбию kurvastuseks, с глубоким прискорбием sügava kurbusega
пропасти 364 Г сов. кого-что (teatud aeg v. ajani) karjas käima ~ karja hoidma ~ karjatama; пропасти стадо до глубокой осени (1) karja hilissügiseni väljas pidama, (2) hilissügiseni karjas käima
раздумье 113 С с. неод. mõtisklus, mõttesolek, mõttemõlgutus; глубокое раздумье sügav mõtisklus ~ mõttesolek, полный раздумья täis ~ tulvil mõtteid, впасть в раздумье mõttesse vajuma, на меня нашло раздумье vajusin mõttesse, hakkasin mõtisklema ~ mõtteid mõlgutama
разочарование 115 С с. неод. в ком-чём pettumus, pettumine; глубокое разочарование sügav pettumus, разочарование в друге sõbras pettumine
растр 1 С м. неод. trük. raster, klišeevõrk; растр глубокой печати sügavtrükiraster
скорбь 91 С ж. неод. (sügav) kurbus, nukrus, mure, lein; hingevalu, hingepiin; душевная скорбь südamevalu, hingevalu, mure, с глубокой скорбью sügava kurbusega;
◊
мировая скорбь maailmavalu
соболезнование 115 С с. неод. kaastunne, kaastundmus; глубокое соболезнование sügav kaastunne, выразить соболезнование kaastunnet avaldama, примите мои соболезнования tunnen teile kaasa
старость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) vanadus, vanaduspäevad; глубокая старость kõrge vanadus, raukus, raugaiga, ранняя старость varane ~ enneaegne vanadus, обеспеченная старость muretud vanaduspäevad, под старость vanuigi, vanas eas, vanuti, от старости vanadusest, дожить до глубокой старости väga vanaks ~ kõrge eani elama;
◊
старость не радость vanas. vanad päevad vaevapäevad
травление I 115 С с. неод. (без мн. ч.) söövitamine, söövitus, sööving; peitsimine; (kemikaaliga) puhastamine, puhastus; глубокое травление trük. sügavsöövitus, анодное травление el. anoodsöövitus
уважение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ к кому-чему austus, lugupidamine, respekt; взаимное уважение vastastikune austus ~ lugupidamine, глубокое уважение sügav austus, из уважения к кому austusest ~ lugupidamisest kelle vastu, в знак уважения austuse ~ lugupidamise märgiks, при всём моём уважении к нему sellest hoolimata ~ sellele vaatamata, et ma temast lugu pean ~ teda austan, hoolimata minu lugupidamisest ~ austusest tema vastu, завоевать уважение lugupidamist võitma, снискать уважение lugupidamist ~ austust leidma ~ pälvima ~ ära teenima, быть достойным уважения austust väärima, внушать уважение aukartust äratama, питать уважение к кому kellest lugu pidama, kellesse lugupidavalt suhtuma, относиться с уважением к кому kellesse austusega ~ lugupidamisega suhtuma, проникнуться уважением к кому kellest väga lugu pidama, kelle vastu suurt aukartust ~ austust ~ lugupidamist tundma, он пользуется уважением temast peetakse lugu;
‣ madalk. hinnaalandus, järeleandmine

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur