?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit
поднять 264 (прош. вр.
поднял и поднял, подняло и подняло, подняли и подняли; страд. прич. прош. вр.
поднятый, кр. ф.
поднят, поднятьа, поднятьо, поднятьы; буд. вр.
kõnek.
подыму, подымешь...
) Г сов.
→ несов.
поднимать‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.
), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.
) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.
), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus.
kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
помятый 119 (кр. ф.
помят, помята, помято, помяты)‣ страд. прич. прош. вр. Г помять;
‣ прич. → П kortsunud, kortsus, kägardunud, käkrus; ülek. kõnek. äramagatud, väsinud, kurnatud, lömmis, loppis; помятый костюм kortsus ülikond, помятые яблоки klopitud ~ kloppida saanud õunad, помятое лицо äramagatud ~ loppis nägu, помятый вид lömmis ~ loppis välimus
понятный 126 П (кр. ф.
понятен, понятна, понятно, понятны) кому, для кого arusaadav, selge, mõistetav; понятная речь arusaadav ~ selge kõne ~ jutt, по понятным причинам arusaadavatel ~ mõistetavatel põhjustel, вполне понятное требование täiesti arusaadav nõudmine, понятное дело, понятная вещь kõnek.
muidugi mõista, mõistagi
понятой 120 С м.
од.
jur.
manukas, tunnismees
разграничение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ piiristus, piiristamine, piiramine; разграничение земельных участков maatükkide piiristus ~ piiri märkimine ~ piiramine ~ piiriga eraldamine;
‣ ülek. piiritlemine; разграничение понятий mõistete piiritlemine
сближение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) lähenemine (ka ülek.
), liginemine; lähendamine (ka ülek.
), ligindamine; aiand.
ligistus, ligistamine, ablakteerimine (pookimisviis); lähedaseks ~ sõbraks saamine, sõbrunemine, lähedus; сближение, угрожающее столкновением kokkupõrkeohtlik lähenemine, сближение взглядов seisukohtade lähenemine, сближение понятий mõistete lähedus, сближение меридианов meridiaanide koonduvus, идти на сближение с кем kellele lähenema (ka ülek.
), lähenemiskatset tegema
смежность 90 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) naabrus, kõrvutisus, külgnevus, piirnevus, lähedus, sidusus; ассоциация по смежности psühh.
naabrusassotsiatsioon, смежность понятий mõistete piirnevus
смешение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ segiajamine, segunemine, segiminek; segunevus; смешение красок värvide segamine, смешение понятий mõistete segiajamine ~ segiminek, смешение языков keelte segunemine, охлаждение смешением keem. segunemisjahutus, критическая температура смешения keem. segunevuse kriitiline temperatuur;
‣ ülek. segadus, segapuder, virvarr, tohuvabohu
совмещение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) ühendamine, ühtesobitamine, kokkusobitamine, kohastikku ~ kohakuti seadmine, ühitamine (ka mat.
), liitmine; ühendumine, ühtesobimine, kokkusobimine, liitumine, ühtimine (ka mat.
), ühtelangemine, kokkusattumine, ühtivus, kointsidents; совмещение профессий kutsekaaslus, kutsete ühitamine, совмещение понятий mõistete ühtivus
совпадение 115 С с.
неод.
kokkulangemine, ühtelangemine, ühtimine (ka mat.
); ühtivus, kokkusattuvus, kointsidents; совпадение интересов huvide ühtelangemine, совпадение обстоятельств asjaolude kokkusattumus, совпадение фаз el.
faaside ühtimine ~ ühtivus, совпадение понятий mõistete ühtivus
соотносительность 90 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) vastavus, (vastastikune) seos ~ seotus, korrelatsioon; соотносительность понятий mõistete vastavus ~ suhteseos ~ vastastikune seotus ~ korrelatsioon
сопоставимость 90 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) kõrvutatavus, võrreldavus, vastastatavus; сопоставимость понятий mõistete kõrvutatavus, сопоставимость сведений andmete kõrvutatavus
терминирование 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) termineerimine; терминирование понятий mõistete termineerimine ~ piiritlemine