?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 209 artiklit, väljastan 200
балет 1 С м.
неод.
ballett; балет на льду jääballett, пойти на балет balletietendusele minema
бинт 2 С м.
неод.
(marli)side, paelik; наложить бинт на рану haava kinni siduma
больше
‣ сравн. ст. П большой, великий, Н много suurem; rohkem, enam; enamasti, enamalt jaolt; эта комната вдвое больше see tuba on kaks korda suurem, этот сосуд вмещает больше жидкости sellesse nõusse läheb rohkem ~ see anum mahutab rohkem vedelikku, ему это больше нравится temale meeldib see rohkem ~ enam, он в городе с неделю, не больше üle nädala ta pole linnas olnud, больше всего kõige rohkem ~ enam, больше всех kõigist enam, rohkem ~ enam kui kõik teised, (я хотел сделать) как можно больше (ma tahtsin teha) võimalikult palju, (это подходит мне) как нельзя больше (see sobib mulle) ülihästi, paremini ei või sobidagi;
‣ Н enam (eitus); он больше не слушал ta ei kuulanud enam, больше не буду ma enam ei tee, больше не могу ma enam ei suuda ~ ei või
брать 216 Г несов.
(eeskätt korduva v. kestva tegevuse puhul) → сов.
взять‣ кого-что, без доп.
võtma; ületama; vallutama; kõnek.
kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
‣ (eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
‣ (ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
‣ (eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
◊ брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
валять 254a Г несов.
‣ кого-что, в чём, по чему veeretama; валять рыбу в муке kala jahus veeretama, валять сено heina kaarutama;
‣ кого-что vedeldama (vedelda laskma); lohiseda laskma; не валяй одежду по полу ära lase rõivaid põrandal vedelda;
‣ что kõnek. rullima, veeretama, vormima; валять хлебы (leiva)pätse tegema ~ vormima, валять тесто taignat sõtkuma ~ rullima;
‣ что vanutama; валять войлок vilti vanutama;
‣ что, без доп. madalk. (valmis) vorpima; (mängida) uhtma ~ vehkima, (klaveril) taguma; он валял вальсы на гармошке ta uhtis lõõtspillil valsse mängida, валяй(те) madalk. las(ke) käia;
‣ (без 1 и 2 л.) loksutama (autos, laeval);
◊ валять ваньку ~ дурака kõnek. (1) vigurdama, tola ~ lolli mängima, lollitempe tegema, (2) hõlpu pidama; vrd. свалять
ввалить 305a Г сов.
→ несов.
вваливать‣ кого-что, во что kõnek.
tõukama, lükkama, heitma; vinnama; щебень ввалили в яму killustik aeti ~ lükati auku, рыбак ввалил огромную рыбу в лодку kalur vinnas hiigelkala paati;
‣ во что madalk. sisse vajuma ~ valguma (ruumi); в комнату ввалила толпа rahvasumm valgus ~ vajus tuppa
вдевать 165a Г несов.
→ сов.
вдеть что, во что (sisse, taha) ajama ~ pistma ~ torkama; вдевать ногу в стремя jalga jalusesse pistma, вдевать руку в рукав kätt varrukasse pistma ~ ajama ~ torkama, вдевать нитку в иголку niiti nõela taha ajama
водить 313a Г несов.
‣ кого, в(о) ~ на что talutama, viima, кого-что juhtima; водить детей гулять lapsi jalutama viima, водить старушку под руку eidekest käe alt kinni hoides talutama, их водили на работу под конвоем tööl käisid nad valve all, водить кого в атаку rünnakule viima, водить поезда ronge juhtima, водить экскурсии ekskursioone juhtima, водить кого по городу linna näitama kellele;
‣ чем, по чему, что vedama, (edasi-tagasi) liigutama; водить карандашом по бумаге pliiatsiga mööda paberit vedama, водить носом ninaga õhku vedama, водить глазами silmi ringi käia laskma, водить бровями kulme kergitama, водить рыбу на удочке kala õnge otsas vedama;
‣ что pidama (без доп. ka peitusmängus); водить дружбу sõprust pidama, sõbrustama, водить знакомство läbi käima, tutvust pidama;
◊ водить за нос кого kõnek. ninapidi vedama keda; водить на помочах кого käekõrval talutama (igal sammul aitama); водить хлеб-соль с кем sõprust pidama kellega; водить хороводы ringmänge mängima; vrd. вести
вон I Н kõnek. välja, ära; выйти вон välja ~ ära minema;
◊ вон из головы nagu peast pühitud; дух вон из кого kõnek. vedru väljas, sussid püsti kellel; из рук вон плохо kõnek. väga halvasti; из ряда вон (выходящий) erakordne, ainulaadne; из кожи вон лезть kõnek. nahast välja pugema
вонзиться 293 Г сов.
→ несов.
вонзаться во что sisse tungima ~ minema ~ torkuma; шип вонзился в руку oga läks kätte
врезаться 186 Г сов.
→ несов.
врезаться, врезываться‣ во что (terava otsaga) sisse lõikuma ~ tungima; лодка врезалась в берег paat lõikus (ninaga) kaldasse, плуг врезался в землю ader lõikus maasse;
‣ во что ülek. sisse tungima ~ tormama ~ sööstma, (ennast) sisse trügima ~ pressima ~ kiiluma; конница врезалась в неприятельские ряды ratsavägi tungis vastase ridadesse, врезаться в толпу ennast rahvasumma kiiluma;
‣ во что ülek. (mällu) sööbima; (südamesse) tungima;
‣ (без несов) в кого ülek. madalk. sisse võetud olema ~ saama kellest, armuma kellesse; врезаться по уши kõrvuni armuma
врубаться 169 Г несов.
→ сов.
врубиться во что (kirvega v. mõõgaga raiudes) sisse tungima; mäend.
soonima; он врубался в ряды неприятеля ta raius end vaenlase ~ vastase ridadesse, врубаться в каменную породу kivimisse soonima, врубаться в джунгли džunglisse tungima ~ teed rajama
вскочить 319b Г сов.
→ несов.
вскакивать‣ на что, во что, без доп.
(sisse, peale, üles, püsti) hüppama ~ kargama; вскочить на коня hobuse selga hüppama, вскочить в седло sadulasse hüppama, вскочить в трамвай на ходу liikuvasse trammi hüppama, вскочить на ноги jalule ~ püsti kargama, вскочить с места püsti kargama;
‣ на чём ülek. kõnek. äkki tekkima ~ üles ajama; на носу вскочил огромный прыщ nina peale ajas suur vistrik, на лбу вскочила шишка laubale tõusis muhk;
◊ вскочить ~ влететь в копеечку kõnek. kalliks maksma minema; tasku pihta käima
вставлять 255 Г несов.
→ сов.
вставить что, во что (sisse, ette) panema; vahele pistma; вставлять картину в раму pilti raamima, вставлять стёкла во что mida klaasima, вставлять зубы hambaproteese teha laskma ~ suhu panema, вставлять свои замечания (jutu sekka) märkusi poetama, вставлять в текст teksti vahele kirjutama;
◊ вставлять палки в колёса кому kõnek.
kellele kaikaid kodaratesse pilduma
вывернуть 338* Г сов.
→ несов.
вывёртывать, выворачивать II‣ что, из чего välja kruvima; вывернуть лампочку lampi ~ pirni välja keerama, сосна, вывернутая с корнем juurtega väljakistud mänd;
‣ что kõnek. välja väänama; вывернуть руку в плече kätt õlast välja väänama, вывернуть руки käsi selja taha väänama;
‣ что ümber pöörama; вывернуть карманы taskuid pahupidi pöörama, вывернуть брюки kõnek. pükse ümber pöörama;
‣ kõnek. (kuskilt) välja keerama ~ pöörama, äkki nähtavale ilmuma; вывернуть из-за угла nurga tagant välja keerama
выловить 321* Г сов.
→ несов.
вылавливать кого-что tühjaks ~ välja ~ kinni püüdma, välja õngitsema, kinni võtma; кошка выловила мышей kass on kõik hiired kinni püüdnud, всю рыбу в реке не выловишь kõiki kalu jõest ei püüa, jõge kaladest tühjaks ei püüa, выловили всех беглецов jooksikud püüti ~ nabiti kinni
вырыть 347*a Г сов.
→ несов.
вырывать II что valmis ~ välja kaevama; ülek.
kõnek.
välja tuhnima; мы вырыли яму kaevasime augu, вырыть клад aaret välja kaevama, вырыть с корнем välja juurima; vrd.
рыть
выходить 383b Г несов.
→ сов.
выйти‣ väljuma, lahkuma, välja minema ~ tulema; выходить из комнаты toast välja minema, выходить из вагона vagunist väljuma, выходить в поле põllule minema, выходить в море merele minema, он не выходил из дому ta ei tõstnud kodunt jalga, больной ещё не выходит haige ei käi veel õues, он скоро выходит из больницы ta saab varsti haiglast välja, выходить на работу tööle tulema, солнце выходит из-за тучи päike tuleb pilve tagant välja, выходить в отставку erru minema, выходить на пенсию pensionile minema ~ jääma, выходить на охоту (saagi)jahile minema (looma kohta), выходить из игры (ka ülek.
) mängust lahkuma;
‣ välja jõudma ~ minema; выходить на дорогу teele (välja) jõudma, фронт уже выходил к морю rinne jõudis juba mereni, выходить один на один с вратарём väravavahiga vastamisi ~ mees mehe vastu minema;
‣ (trükist) ilmuma; выходило новое издание книги oli ilmumas raamatu uustrükk, выходить из печати trükist ilmuma;
‣ из чего kaduma, (olemast) lakkama; выходить из моды moest minema, выходить из употребления käibelt kaduma;
‣ kõnek. otsa saama ~ lõppema; kuluma, minema; срок выходит tähtaeg on lähedal;
‣ за кого (mehele) minema kellele, abielluma kellega; выходить замуж mehele minema, abielluma, выходить за врача kõnek. arstile mehele minema, arstiga abielluma;
‣ из кого-чего, кем-чем välja tulema, saama; выходить победителем võitjaks tulema;
‣ (без сов.) (vaatega mille poole) olema; окно выходит на улицу aken on tänava poole, комната выходит окнами в сад toa aknad avanevad aeda;
‣ из чего välja astuma; выходить из кооператива kooperatiivist välja astuma;
‣ из кого-чего pärinema; выходить из крестьян maalt ~ talupoegadest pärinema;
◊ выходить ~ выйти сухим из воды kõnek. terve nahaga pääsema, supist puhtalt välja tulema; выходить ~ выйти из себя endast välja minema, enesevalitsust kaotama; выходить ~ выйти из терпения kannatust kaotama; выходить ~ выйти из пелёнок kõnek. lapsekingadest välja kasvama; выходить ~ выйти из повиновения sõna kuulmast lakkama; не выходит из головы ei lähe meelest; выходить ~ выйти в люди haljale oksale jõudma, hea järje peale saama; выходить ~ выйти в свет ilmuma; выходить ~ выйти на первое место esikohale tulema; выходить ~ выйти из доверия usaldust kaotama; выходить ~ выйти из строя rivist välja langema; из ряда вон выходящий erakordne
вычистить 276*a Г сов.
→ несов.
вычищать кого-что puhastama, puhtaks tegema ~ harjama ~ hõõruma; ülek.
tühjaks tegema; мать вычистила ножи и вилки ema puhastas noad-kahvlid ära, дорожки в саду вычищены aiarajad on puhastatud ~ puhtaks aetud; vrd.
чистить
вязать 198 Г несов.
‣ кого-что (kinni) siduma, köitma; вязать снопы (vilja)vihke siduma, вяжите его siduge ta kinni, вязать в узел kompsu siduma;
‣ что kuduma; heegeldama; вязать варежки labakuid kuduma, вязать кружева pitsi heegeldama, вязать на спицах (varrastel) kuduma, вязать крючком heegeldama;
‣ от чего, без доп. kootama (ka farm.); во рту вяжет от черёмухи suu on toomingamarjadest paks;
◊ вязать ~ связать кого по рукам и ногам käsist-jalust siduma keda; (он) лыка не вяжет madalk. (ta on) täis kui tina, (tal on) keel pehme; vrd. связать
глядеться 232 Г несов.
end peeglis vaatama ~ vaatlema; глядеться в зеркало peeglisse vaatama, end peeglis silmitsema, глядеться в реку end jõepeeglis vaatlema ~ imetlema; vrd.
поглядеться
говорить 285a Г несов.
что, кому, о ком-чём, с кем rääkima, kõnelema, ütlema; ребёнок ещё не говорит laps ei räägi veel, говорить по-русски vene keelt ~ vene keeli rääkima, говорить правду tõtt rääkima ~ ütlema, это ни о чём ещё не говорит see ei ütle veel midagi, говорить с самим собой iseendaga rääkima, говорит Таллинн siin Tallinn (ringhäälingus), говорят тебе! kõnek.
sulle ju öeldi ~ öeldakse! цифры говорят сами за себя arvud räägivad ise ~ enda eest, говорят, это правда see pidavat tõsi olema, говорить сквозь зубы läbi hammaste rääkima, говорить на разных языках (1) mitut keelt kõnelema, (2) ülek.
üksteist mitte mõistma, eri keelt kõnelema, не говоря уже о том, что(бы)...
rääkimata sellest, et..., между нами говоря omavahel öelda, говорить загадками mõistu kõnelema, собственно говоря õieti öelda, иначе говоря teiste sõnadega;
◊ не говоря худого ~ дурного слова paha sõna ütlemata; и не говори(те)! kõnek.
mis seda rääkida! aga loomulikult! jumala eest! что вы говорите? kõnek.
kas tõesti? ärge rääkige! говорить ~ сказать в лицо что кому kellele mida näkku ~ suisa suhu ütlema; говорить на ветер tühje sõnu tegema, sõnu tuulde loopima; говорить начистoту suud puhtaks rääkima; говорить под руку без доп.
, кому jutuga keda eksitama
горечь 90 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) mõru maitse, kibe maik, mõrudus, kibedus (ka ülek.
); горечь во рту mõru maik suus, горечь разлуки lahusoleku kibedus, сказать с горечью в голосе (meele)kibedusega ütlema
горько Н kibedalt, kibedasti, mõrult; (on) kibe ~ valus; горько плакать kibedasti nutma, во рту горько suus on mõru (maitse), горько думать (on) valus mõtelda
горячий 124 П (кр. ф.
горяч, горяча, горячо, горячи) kuum, palav, tuline, ülek. ka äge; горячая вода kuum ~ tuline vesi, горячее солнце palav ~ kuum päike, горячее сердце kuum ~ tuline süda, горячий привет palav tervitus, горячий источник kuumaveeallikas, горячее водоснабжение kuumaveevarustus, пресс горячей резки tehn.
kuumlõikepress, горячий спор tuline ~ äge vaidlus, горячая пора kibekiire aeg, горячий провод tuliliin (tähtis otseside);
◊ горячая голова uljaspea, tulipea, kihupea; по горячим следам jalamaid, viivitamata; под горячую руку ärritatuna, südametäiega; попадаться ~ попасться под горячую руку кому kelle viha kätte sattuma (vihasele v. ärritatud inimesele ette sattuma)
гусеничный 126 П‣ rööviku-, vastse-;
‣ roomik-; гусеничная цепь roomik(kett), гусеничный экскаватор roomikekskavaator, гусеничная лента roomik, гусеничный ход roomikkäik, машина на гусеничном ходу roomikmasin
давать 219a Г несов.
→ сов.
дать кого-что, чего, кому-чему‣ andma; давать работу tööd andma, давать деньги взаймы raha laenama ~ laenuks andma kellele, давать уроки tunde andma, давать концерт kontserti ~ etendust andma, давать себе отчёт в чём endale aru andma millest, давать понять mõista andma, давать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, mööda laskma keda-mida, давать советы nõu andma, nõuandeid jagama, давать оценку чему millele hinnangut andma, давать повод põhjust andma, давать обед в честь кого kelle auks dineed ~ lõunasööki andma, давать свидетельские показания tunnistama, tunnistust andma, jur. ka (tunnistajana) ütlust andma, давать напрокат laenutama, üürile andma, välja üürima, давать убытки kahjumit tooma ~ andma, давать телеграмму telegrammi saatma, давать занавес teater eesriiet ette tõmbama, давать обязательство kohustuma, давать трещину pragunema, lõhenema, давать о себе знать endast teatama, мотор даёт перебои kõnek.
mootor jätab vahele ~ tõrgub, даёшь план! kõnek.
plaan olgu täidetud!
‣ кому-чему, с инф. laskma, lubama; давать свече догореть küünalt lõpuni põleda laskma, давать себя успокоить end rahustada laskma, они не давали спать кому nad ei lasknud kellel magada, ему не давали рта раскрыть tal ei lastud suudki lahti teha;
◊ давать ~ дать волю (рукам, слезам...) (kätele, pisaratele) voli andma; давать ~ дать промах ~ промашку kõnek. viltu laskma, mööda panema; давать ~ дать голову ~ руку на отсечение kõnek. pead andma; давать ~ дать себя знать end tunda andma; не давать в обиду кого-что mitte laskma liiga teha kellele; не даёт ~ не давал спуску кому kõnek. ei anna ~ ei andnud armu (ei säästa, ei säästnud); давать ~ дать тягу madalk. jalga laskma; вот ~ во даёт! madalk. no küll (alles) paneb! on alles kibe käsi!
держаться 183 Г несов.
‣ за кого-что, чем, чего kinni hoidma ~ pidama; hoidma, hoiduma; держаться друг за друга teineteisest ~ üksteisest kinni hoidma, держаться за руку käest kinni hoidma, держаться строгих правил rangetest reeglitest kinni pidama, держаться в стороне kõrvale hoid(u)ma, держаться правой стороны paremat kätt ~ paremale hoid(u)ma, держаться особняком omaette olema, teistest kõrvale hoid(u)ma;
‣ на ком-чём, без доп. püsima; едва держаться на ногах vaevu jalul püsima, держаться на воде vee peal püsima, всё хозяйство держалось на матери kogu majapidamine püsis üksnes ema õlul, у больного второй день держится высокая температура haigel püsib teist päeva kõrge palavik;
‣ vastu pidama; держаться до прибытия подкрепления abiväe ~ toetuse saabumiseni vastu pidama, держись! pea vastu!
‣ käituma; держаться уверенно enesekindlalt käituma;
‣ страд. к держать;
◊ держаться на волоске ~ на нитке ~ на ниточке juuksekarva otsas rippuma; в чём (только) душа держится kuidas (tal) hing sees seisab
дорожка 73 С ж.
неод.
‣ tee, rada (ka tehn.
), jalgrada; дорожка в саду aiatee, протоптанная дорожка sissetallatud rada, беговая дорожка sport jooksurada, tehn.
veeretee, дорожка здоровья terviserada, звуковая дорожка raad.
helirada, стартовая ~ взлётная дорожка lenn.
stardirada;
‣ põrandariie, põrandavaip; (laua)linik; ковровая дорожка rullvaip;
‣ vedel, lant;
‣ tehn. nuut, soon
живой 120 П (кр. ф.
жив, жива, живо, живы)‣ elus; ülek.
elav; поймать кого живым keda elusalt kinni võtma ~ püüdma, она ещё жива ta elab veel, жив надеждой elab lootusest;
‣ (без кр. ф.) elus-, elav(-) (ka ülek.); eluline, tõeline, tegelik; живая рыба eluskala, живые ресурсы elusressursid, bioressursid, живой вес elusmass, -kaal, живое существо elusolend, живая природа elusloodus, живой уголок elavnurk, живая сила sõj. elavjõud, живая изгородь aiand. hekk, elavtara, живая очередь elav järjekord, живой ребёнок elav ~ vilgas laps, живой интерес elav huvi, живая речь elav sõna, ilmekas kõne, живая вода folkl. eluvesi, живая рана värske haav;
‣ П → С живой м. од, живое с. неод. (без мн. ч.) elav; живые и мёртвые elavad ja surnud, остаться в живых ellu jääma;
◊ живая летопись чего elav ajalugu (inimese kohta); живой рукой kõnek. kärmel käel, imekiiresti, kibekähku; брать ~ взять ~ задевать ~ задеть ~ затрагивать ~ затронуть за живое кого kõnek. (1) kelle hella kohta puudutama, kelle südamesse lõikama, kellele hinge minema, kelle südant liigutama, (2) kelle meeli köitma; на живую нитку kõnek. ülepeakaela, kuidagimoodi, pilla-palla; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt; ни жив ни мёртв (hirmust) poolsurnud; живого места нет ~ не осталось на ком kellel ei jäänud tervet kohta ~ laiku ihule
за I предлог I с вин. п.
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
запечь 378a Г сов.
→ несов.
запекать что, в чём (praeahjus, taignas) küpsetama; она запекла рыбу в тесте ta küpsetas kala taignas, запечь в гриле grillima
запустить I 317 Г сов.
→ несов.
запускать‣ что kõnek.
käima panema, käiku laskma, käivitama; запустить мотор mootorit käima panema, запустить в производство tootmisse laskma;
‣ что üles laskma ~ lennutama, lendu laskma; мальчик запустил бумажного змея poiss lennutas ~ laskis lohe üles, запустить голубя tuvi lendu laskma, запустить ракету в космос raketti kosmosesse lennutama ~ saatma, запустить космический корабль kosmose- ~ ruumilaeva lähetama ~ üles saatma ~ välja saatma;
‣ чем, что, в кого-что kõnek. virutama, viskama;
‣ что, во что kõnek. sisse torkama ~ pistma ~ suruma ~ laskma; он запустил руку глубоко в карман ta pistis käe sügavale taskusse;
‣ кого-что, куда kõnek. (lahti) laskma; лошадей запустили в пшеницу hobused on nisusse lastud, запустить в пруд карасей kokri tiiki laskma;
◊ запустить ~ запускать лапу ~ руку куда kõnek. kuhu kätt toppima, mille järele kätt välja sirutama
заскользить 293b Г сов.
libisema ~ libistama hakkama; liuglema hakkama; девочка заскользила по льду tüdruk laskis jääl liugu, лодка заскользила по реке paat liugles jõel
засунуть 334 Г сов.
→ несов.
засовывать что куда kõnek.
(sisse, taha, vahele) pistma ~ torkama ~ toppima; засунуть руку в карман kätt taskusse pistma, засунуть книгу в стол raamatut laualaekasse ~ sahtlisse pistma
здороваться 164 Г несов.
с кем, без доп.
teretama, tervitama keda, tere ütlema kellele; здороваться за руку kätlema, kättpidi teretama; vrd.
поздороваться
зимовать 172b Г несов.
talvitama, talve veetma; talvituma, ületalve elama; суда зимовали во льду laevad talvitusid jääs, соловьи у нас не зимуют ööbikud ei talvitu meil;
◊ показать, где раки зимуют кому kõnek.
näitama, kuidas Luukas õlut teeb
играть 165a Г несов.
‣ во что, на чём, в чём, кого-что, кем-чем, с кем-чем, без доп.
mängima (ka ülek.
); играть в футбол jalgpalli mängima, играть в прятки peitust mängima (ka ülek.
), играть на скрипке viiulit mängima, играть в куклы nukkudega mängima, играть в великодушие suuremeelset mängima ~ teesklema, играть с огнём tulega mängima (ka ülek.
), играть роль osa mängima ~ etendama, играть первую скрипку esimest viiulit mängima (ka ülek.
), играть свадьбу kõnek.
pulmi pidama ~ tegema, играть на деньги raha peale mängima, играть в нападении sport edurivis ~ ründajana mängima, играть на бирже börsil spekuleerima ~ mängima, играть в четыре руки neljal käel mängima, играть песни murd.
laulma;
‣ mänglema, ülek. ka sädelema, pärlendama, sätendama, särama; улыбка играла на его лице naeratus mängles ta näol, в груди играла радость süda hüppas ~ hõiskas rõõmust, вино играет в бокале vein helgib ~ sädeleb klaasis;
◊ играть в бирюльки (1) tühja-tähjaga tegelema, (2) lulli lööma; играть в молчанку madalk. tumma mängima (küsimustele vastamata jätma); играть в загадки mõistu kõnelema, ümbernurgajuttu ajama; играть комедию kõnek. kometit mängima, vigurdama; играть глазами silmi tegema, paljuütlevaid pilke heitma kellele; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema; кровь играет veri mäsleb; играть ~ сыграть на руку кому kellele kasuks tulema, kellele kasu tooma ~ trumpe kätte mängima; играть на нервах у кого kelle närve sööma ~ proovile panema; vrd. сыграть
идти 371 Г несов.
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф.
, без доп.
minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek.
põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek.
palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
изодрать 216 (буд. вр.
издеру, издерёшь...
; страд. прич. прош. вр.
изодранный) Г сов.
→ несов.
издирать что, о(бо) что kõnek.
‣ lõhki kiskuma ~ rebima ~ tõmbama ~ käristama; изодрать в клочья tükkideks rebima, он изодрал брюки о гвоздь ta tõmbas püksid naela otsa lõhki;
‣ katki kriimustama; я изодрал руку о колючую проволоку okastraat tõmbas mul käe katki;
‣ (без несов.) madalk. läbi peksma ~ nüpeldama
карнавал 1 С м.
неод.
karneval; карнавал на льду jääkarneval
колёсный 126 П ratas-, ratta-; колёсный трактор ratastraktor, экскаватор на колёсном ходу ratasekskavaator, колёсный прицеп ratashaagis, колёсный пароход rataslaev, -aurik, колёсная мазь vankrimääre, колёсная дорога roobastee
кран II 1 С м.
неод.
tehn.
kraana; автомобильный кран autokraana, башенный кран tornkraana, (грузо)подъёмный кран kraana, мачтовый кран mastkraana, передвижной кран liikurkraana, поворотный кран pöördkraana, рельсовый кран rööbaskraana, стреловой кран noolkraana, кран на гусеничном ходу roomikkraana
кроме предлог с род. п.
‣ peale kelle-mille, välja arvatud, paitsi; кроме него, я никого не видел peale tema pole ma kedagi näinud, кроме как kõnek. peale kelle-mille;
‣ kellele-millele lisaks, peale kelle-mille; кроме яблонь в саду растут вишни peale õunapuude kasvavad aias veel kirsid, кроме того peale selle ~ lisaks sellele;
◊ кроме шуток kõnek. ilma naljata, tõsiselt, tõepoolest
кроха II 69 С ж.
неод.
raas(uke), kübe(meke), iva, paluke, pihu(kene), põrm, puru; у меня ни крохи во рту не было ma pole ivagi suhu saanud, подбирать крохи palukesi korjama, купить на последние крохи ülek.
viimaste veeringute eest ostma, крохи знаний ülek.
teadmiste raasukesed
лёд 8 (род. п. ед. ч.
льда и льду, предл. п.
о льде и на льду) С м.
неод.
jää; береговой лёд rannikujää, глубинный ~ донный лёд põhjajää, материковый лёд mandrijää, ископаемый лёд fossiilne jää, искусственный лёд tehisjää, неокрепший лёд nõrk jää, дрейфующие ~ плавучие льды ajujää, triivjää, вечные льды igijää, на реке тронулся лёд jõel algas jääminek;
◊ лёд тронулся jää hakkab ~ hakkas liikuma; биться как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; разбить ~ сломать лёд между кем, без доп.
jääd sulatama kelle vahelt
ловить 321 Г несов.
→ сов.
поймать кого-что, чем püüdma (ka ülek.
); на чём ülek.
tabama; ловить мяч palli püüdma, ловить птиц сетями võrguga linde püüdma, он любит ловить рыбу talle meeldib kala püüda, ловить жениха kõnek.
meest püüdma, ловить чей взгляд kelle pilku püüdma, ловить каждое слово оратора kõnelejat pingsalt kuulama, ловить вора varast taga ajama, ловить случай (sobivat) juhust otsima ~ ootama, ловить себя на чём end millelt tabama, ловить кого на лжи keda valetamiselt tabama;
◊ ловить на лету что (1) lennult tabama, õhust haarama; (2) ahnelt kuulama; ловить ~ поймать на слове кого (1) sõnast püüdma keda, (2) sõna sabast kinni haarama kellel, ловлю на слове meest sõnast, härga sarvest; ловить рыбу в мутной воде sogases vees kalu püüdma
лунка 72 С ж.
неод.
auk, istutusauk, lohk, nõgu, somp (ka anat.
), õõs; лунка во льду jääauk, лунка зуба hambasomp, -alveool
маковый 119 П‣ maguna-, mooni-; маковое зёрнышко magunaseeme, mooniseeme;
‣ П → С маковые мн. ч. неод. bot. magunalised (Papaveraceae);
◊ маковой росинки во рту не было у кого kõnek. kes pole ivagi suhu saanud
множить 271a Г несов.
‣ что, на что mat.
korrutama; множить двузначные числа kahekohalisi arve korrutama, множить два на пять kaht(e) viiega ~ kaht(e) ja viit korrutama;
‣ что suurendama, rohkendama; множить ряды борцов за мир rahuvõitlejate hulka suurendama ~ mitmekordistama; vrd. помножить, умножить
мутный 126 П (кр. ф.
мутен, мутна, мутно, мутны) hägune, sogane; ähmane, tuhm; sompus, sombune; мутная вода sogane ~ hägune vesi, мутный взгляд ähmane ~ hägune ~ tuhm pilk, мутные глаза ähmased ~ tuhmid silmad, мутное стекло tuhm klaas, мутное небо sompus ~ sombune taevas, мутная голова uimane pea;
◊ ловить рыбу в мутной воде sogases vees kalu püüdma
на I предлог I с вин. п.
‣ suuna v. suundumuse märkimisel otsa, peale, kallale, poole, -le, -sse; залезть на дерево puu otsa ronima, вскочить на коня ratsu selga hüppama, наткнуться на камень kivi otsa komistama, надеяться на товарища sõbra peale ~ sõbrale lootma, брать на себя enda peale ~ enda teha võtma, с боку на бок küljelt küljele, окна выходят на море aknad on mere poole, на восток itta, ida poole, ida suunas, вид на море vaade merele, сесть на стул toolile istuma, (пригласить) на обед lõunale ~ lõunasöögile (kutsuma), отправиться на охоту jahile minema, (надевать) на голову, на руку, на ногу pähe, kätte, jalga (panema), приходить на ум mõttesse tulema, поехать на Украину Ukrainasse sõitma, автобус на Пярну Pärnu buss, Pärnusse sõitev buss, на свадьбу pulma, на войну sõtta, брать работу на дом tööd koju võtma, взять на руки sülle võtma, попасться на глаза silma alla sattuma;
‣ aja v. ajapiiri märkimisel -l, -ks; на следующий день (1) järgmisel päeval, (2) järgmiseks päevaks, в ночь с субботы на воскресенье ööl vastu pühapäeva, он уехал на три года ta sõitis kolmeks aastaks ära, на этот раз seekord;
‣ toimimisviisi märkimisel -le, peale, -st, -ga; опуститься на колени põlvili ~ põlvedele laskuma, встать на цыпочки kikivarvule tõusma, перейти на ты sina peale minema, sinatama hakkama, сказать на ухо kõrva sisse ütlema, kõrva sosistama, запереть на замок lukustama, lukku panema, говорить на память peast kõnelema, верить на слово sõnast uskuma;
‣ mõõdu v. määra märkimisel eest, võrra, jagu jt.; купить на рубль rubla eest ostma, опоздать на несколько минут mõni minut hilinema, разделить на части osadeks jaotama ~ jagama, каюта на два человека kaheinimesekajut, выше на голову pea jagu üle ~ kõrgem ~ pikem, (длиннее, шире) на один метр ühe meetri võrra ~ meeter (pikem, laiem), он старше меня на три года ta on minust kolm aastat vanem, на рубль дороже rubla võrra kallim, прославиться на весь мир maailmakuulsaks saama, (кричать) на весь дом (karjuma) üle kogu maja ~ nii et terve maja kajab;
‣ tunnuse v. suhte märkimisel -st, -ga jt.; слепой на один глаз ühest silmast pime, хромать на одну ногу ühte jalga ~ ühest jalast lonkama, боек на язык sõnakas, лёгкий на ногу kergejalgne, на мой вкус minu maitse järgi, слово оканчивается на гласный sõna lõpeb täishäälikuga, sõna on vokaallõpuline;
‣ võrdluse v. sarnasuse märkimisel kelle-mille sarnane ~ taoline; походить на отца isa nägu olema, isaga sarnanema, послышалось что-то похожее на выстрел nagu oleks pauk käinud;
‣ eesmärgi, sihi vm. märkimisel -ks, -le jt.; взять на поруки käendusele võtma, подарить на день рождения sünnipäevaks kinkima, работать на кого kelle heaks ~ kasuks töötama, учиться на инженера inseneriks õppima, учиться на пятёрки ~ на отлично viitele õppima, разрешение на проезд läbisõiduluba, испытание на растяжение venitusteim, билет на самолёт lennu(ki)pilet, деньги на пальто mantliraha, на благо родины kodumaa hüvanguks, матч на первенство мира maailmameistri(tiitli)matš, право на самоопределение enesemääramisõigus, право на труд õigus tööle, монополия на продажу нефти naftamüügimonopol, подозрение на рак vähikahtlus(tus), на чьё счастье (1) kelle õnne peale, (2) kelle õnneks (vedamise mõttes), на зависть kiuste, nimme; II с предл. п. . koha v. toimimissfääri märkimisel peal, otsas, -l, -s; сидеть на стуле toolil istuma, стоять на горе mäe otsas ~ mäel seisma ~ asuma, на берегу kaldal, на Волге Volgal, Volga jõel, Volga ääres, Volga kaldal, на лугу niidul, aasal, выступать на собрании koosolekul sõna võtma, на работе tööl, на похоронах matus(t)el, весь дом на ней kõnek. tema õlul on kogu majapidamine, на заводе tehases, на Кавказе Kaukaasias, на севере põhjas, põhjalas, põhjamaal, на войне sõjas, шапка на голове müts on peas, туфли на ногах kingad on jalas, что у тебя на уме mis su mõttes küll on, на службе teenistuses, на свадьбе pulmas, на медицинском факультете arstiteaduskonnas, на приёме у врача arsti juures;
‣ aja märkimisel -l; отправляться на рассвете koidikul teele asuma, на прошлой неделе möödunud ~ läinud nädalal, на днях neil päevil, на каникулах koolivaheajal, на старости лет vanuigi, vanas eas, на первых порах esialgu;
‣ toimimisviisi märkimisel peal, all, ees, eest, -l, -lt, -ga, -il jt.; у всех на глазах kõigi silme all ~ ees, kõigi nähes, ходить на цыпочках kikivarvul käima, на карачках kõnek. neljakäpukil, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, на бегу jooksu peal(t), спрыгнуть на ходу käigul ~ käigu peal(t) maha hüppama, машина на ходу auto on sõidukorras, жарить на масле võiga praadima, на выгодных условиях soodsatel tingimustel, обещать на словах (1) suuliselt ~ suusõnal lubama, (2) vaid moepärast lubama, говорить на английском языке inglise keelt rääkima;
‣ tunnuse märkimisel -ga, nimetavaline ~ omastavaline täiendsõna jt.; туфли на высоком каблуке kõrge kontsaga kingad, пальто на меху karusvoodriga mantel, мост на понтонах pontoonsild, ujuksild, матрас на пружинах vedrumadrats;
‣ vahendi märkimisel -l, -ga, osastav; выполнять упражнения на кольцах rõngastel võimlema ~ harjutusi tegema, работать на ткацком станке kudumistelgedel ~ kangastelgedel töötama, ходить на костылях karkudel ~ karkudega käima, кататься на лыжах suusatama, ехать на трамвае trammiga sõitma, играть на скрипке viiulit ~ (midagi) viiulil mängima;
◊ на свой страх и риск omal riisikol ~ vastutusel; на свежую голову selge peaga; мастер на все руки meister igal alal, mees iga asja peale; злой на язык kurja ~ salvava keelega; нечист на руку pikanäpumees; сводить на нет luhta ~ nurja ajama, nurjama, nullini viima
набежать Г сов. → несов. набегать
‣ на кого-что otsa ~ peale jooksma; набежать на пень kännu otsa komistama, набежать на прохожего möödujale otsa jooksma;
‣ во что, на что, безл. также кого-чего kõnek. kokku jooksma (ka ülek.); набежать на шум kära peale kokku jooksma;
‣ во что, на что kogunema, (kokku, sisse) jooksma ~ voolama; вода набежала в яму auku on vett jooksnud ~ kogunenud, на глаза набежали слёзы silmad läksid märjaks, морщины набежали на лоб otsaesine ~ laup läks ~ tõmbus kortsu;
‣ ülek. kõnek. kogunema, korjuma;
‣ äkki puhuma ~ sadama hakkama; набежал ветер tõusis tuulehoog
навалиться 306 Г сов.
→ несов.
наваливаться‣ на кого-что, чем peale vajuma ~ langema (ka ülek.
); навалиться грудью на стол rinnuli lauale rõhuma ~ vajuma, навалиться плечом на дверь õlaga ust suruma ~ rõhuma, навалиться на вёсла aerudele rõhuma, корабль навалился на другой борт laev kaldus ~ vajus teisele küljele, навалился густой туман kõnek.
paks ~ tihe udu langes maha, на нас вдруг навалилась страшная усталость meile tuli äkki hirmus väsimus peale;
‣ на кого-что, без доп. ülek. madalk. kallale tormama ~ sööstma ~ kargama; навалиться на еду toidu kallale tormama, ahnelt sööma asuma;
‣ во что, на что, безл. также чего kõnek. (hulgana) langema ~ varisema; в яму навалилось много земли auku oli palju mulda varisenud
наложить 311a Г сов.
→ несов.
накладывать‣ что, на что peale panema ~ asetama; наложить выкройку lõiget peale panema, наложить компресс kompressi peale panema, наложить шов haava kinni õmblema, (haava-, keevis- vm.) õmblust tegema, наложить повязку на руку kätt kinni siduma, käele sidet tegema, наложить шину на ногу jalga lahasesse panema, наложить гипс kipsi panema, наложить клеймо на что (ära) märgistama mida, наложить печать на помещение ruumi (kinni) pitseerima;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. (peale) panema ~ vajutama; наложить резолюцию на заявление avaldusele resolutsiooni (peale) kirjutama, наложить бремя забот на кого murekoormat kelle õlule panema, наложить отпечаток на характер iseloomule pitserit vajutama, наложить печать pitserit vajutama, jälge jätma;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. peale ~ alla panema; наложить запрет keeldu peale panema, ära keelama, keelu alla panema, наложить арест на имущество vara arestima ~ aresti alla panema, наложить штраф trahvi määrama, trahvima;
‣ что katma; наложить лак lakiga katma, lakkima, наложить золото kuldama;
‣ что, чего, чем täis panema; наложить чемодан книгами kohvrit raamatuid täis panema, наложить дров в печку ahju puid (täis) panema;
‣ 311b кому, без доп. madalk. läbi peksma ~ kolkima; наложить по шее vastu kaela andma;
◊ наложить ~ накладывать лапу ~ руку на кого-что kõnek. käppa peale panema kellele-millele; наложить ~ накладывать на себя руки kõnek. vabasurma minema, kätt enda külge ~ oma elu külge panema
нападать 164b Г сов.
→ несов.
нападать palju ~ suurel hulgal maha langema ~ kukkuma; ночью нападало много снега öösel tuli paks lumi maha, в саду нападало много яблок aias on palju õunu maha kukkunud
написать 202a Г сов.
‣ что, на чём, о ком-чём, чем, кому-чему valmis kirjutama, kirja panema; написать отчёт aruannet kirjutama, написать статью artiklit kirjutama, написать на машинке kirjutusmasinal tippima, masinal kirjutama;
‣ что valmis maalima; написать портрет portreed maalima;
◊ на лбу написано у кого kõnek. mis on kellele otsaette kirjutatud, mis on silmaga näha ja käega katsuda; на лице написано у кого kelle näost on näha mida; на роду написано кому kellele on ette määratud; vrd. писать
не частица
‣ täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba ~ ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как ... ei keegi muu kui ..., не что иное, как ... ei miski muu kui ..., не то чтобы... kõnek. mitte et just... не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против ~ не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить pole mõtet ~ põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju ~ tahtmist ~ aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. Tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;
‣ jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;
‣ osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset
непривычка 73 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) harjumatus; от непривычки, по непривычке, с непривычки harjumatusest, непривычка к физическому труду füüsilise tööga harjumatus
непригодный 126 П (кр. ф.
непригоден, непригодна, непригодно, непригодны) kõlbmatu; непригоден к труду tööks kõlbmatu, непригодный для употребления tarvitamiskõlbmatu
нечистый I 119 П (кр. ф.
нечист, нечиста, нечисто, нечисты и нечисты; без сравн. ст.
) must (ka ülek.
), räpane (ka ülek.
), kasimatu, määrdunud, ebapuhas, mittepuhas; ülek.
ebaaus; нечистый воротник must ~ määrdunud krae, нечистая вода must ~ sogane vesi, нечистая комната koristamata ~ must tuba, нечистый двор pühkimata ~ räpane õu, нечистый цвет mittepuhas ~ segatud ~ murtud ~ määrdunud värvitoon, нечистое произношение ebapuhas ~ mitteselge hääldus, нечистая глина mittepuhas savi, нечистая порода mittepuhas tõug, нечистой породы mittetõupuhas, mittetäisverd, mittepuhastverd, mittepuhtavereline, нечистый воздух umbne õhk, нечистая рожь prahine rukis, нечистое дело must ~ räpane asi, нечистая совесть must südametunnistus, нечистым путём добиться чего mida ebaausal ~ mitteausal teel saama;
◊ нечистая сила, нечистый дух folkl.
paha ~ kuri vaim, kurivaim, vanakuri; кто нечист на руку kellel on pikad näpud, kelle käed pole puhtad
ни
‣ частица ei, mitte, -gi; ни в коем случае mitte mingil juhul, ни минуты свободной нет ei ole ühtegi vaba minutit, ни шагу дальше mitte üks samm ~ mitte sammugi edasi, ни с места ei liigu paigastki, ни шагу! ни с места! seis! paigal! ни слова mitte üks ~ ühtegi sõna, mitte üks piiks, на небе ни облачка taevas pole pilveraasugi, кто ни посмотрит, удивляется kes aga näeb ~ vaatab, see imestab, как ни торопись, всё равно опоздаешь kuidas ka ei kiirustaks ~ kiirusta kuidas (kui palju) tahes, ikka ei jõua ~ jääd hiljaks, ни малейшего понятия pole aimugi, ни разу mitte kordagi, ни при чём ei puutu asjasse, какой ни на есть olgu või sellinegi, käib seegi, kui paremat pole;
‣ союз ühendis ни... ни ei... ega; не верит ни в сон, ни в чох ei usu ei jumalat ega kuradit, ни взад ни вперёд ei edasi ega tagasi, ни тот ни другой ei see ega teine, ни встать ни сесть ei saa istuda ega astuda;
◊ ни в зуб ногой ~ толкнуть madalk. tume nagu tökatipudel, ei tea tuhkagi, mitte mõhkugi ei jaga; ни гроша не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; ни дать ни взять täpipealt (sarnane), (kas) võta või jäta; что ни говори ütle mis sa ütled, mis seal ikka rääkida; (вдруг) откуда ни возьмись ... aga äkki, ei tea kust...; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; ни два ни полтора kõnek. ei see ega teine; ни к селу ни к городу heast-paremast, asja ees, teist taga; ни на волос kõnek. mitte raasugi ~ karvavõrdki ~ küünevõrdki; ни на йоту kõnek. mitte kübetki ~ põrmugi; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi, nagu õige mees kunagi; ни рыба ни мясо ei liha ega kala, ei see ega teine (inimese kohta); ни свет ни заря enne kukke ja koitu; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. ei kippu ega kõppu kellest-millest; ни с того ни с сего äkki, asja ees, teist taga; ни черта (не знает) kõnek. (ei tea) tuhkagi
никакой 123 М (ei) mingi, (mitte) mingisugune, (ei) ükski; нет никакого сомнения pole mingit kahtlust, никаких книг нет ei ole mitte mingisuguseid raamatuid, никакой он мне не дядя kõnek.
pole ta mulle mingi onu, шахматист он никакой kõnek.
ta pole kellegi maletaja, ta pole suurem asi maletaja, никаким образом ei kuidagi, mitte mingil moel ~ viisil;
◊ (и) никаких гвоздей! madalk.
ja muud ei midagi, ja loril lõpp; и ~ без никаких madalk.
ja punkt, ja ei mingit juttu ~ vastuvaidlemist
норматив 1 С м.
неод.
normatiiv, norm; нормативы труда ~ по труду töönormatiivid, предельный норматив piirnorm, piirnormatiiv
носить 319а Г несов.
кого-что‣ kandma, tassima, viima, tooma (korduvalt v. eri suundades); носить вещи pakke kandma, носить на руках кого keda kätel kandma (ka ülek.
), носить в руке käe otsas kandma, носить на себе turjal kandma, носить под мышкой kaenlas kandma, носить на голове peas kandma, носить с собой kaasas kandma, носить на себе (enda) seljas kandma ~ viima ~ tooma, носить бельё в прачечную pesu pesumajja viima, носить передачи в больницу haiglasse pakke viima ~ tooma, я ещё ни разу не носил часы в ремонт ma ei ole kella veel kordagi parandusse viinud ~ parandada lasknud, носить под сердцем südame all kandma (last), носить орден ordenit kandma, носить форму vormiriietust kandma, носить траур leinariideid kandma, носить поверх платья что kleidi peal kandma mida, носить бороду habet kandma, носить маску maski kandma (ka ülek.
), носить короткие волосы lühikesi juukseid kandma, носить девичью фамилию neiupõlvenime kandma;
‣ omane ~ iseloomulik olema; спор носил бурный характер vaidlus oli äge, это носит случайный характер see on juhuslikku laadi ~ juhuslik, одежда носила отпечаток хорошего вкуса rõivastuses oli tunda head maitset;
‣ безл. kõnek. ringi kolama, hulkuma; где тебя носит? kus sa ringi kolad ~ hulgud?
◊ решетом воду носить kõnek. sõelaga vett kandma; vrd. нести I
о II, об, обо предлог I с вин. п.
‣ puudutatava eseme märkimisel vastu mida, mille vastu ~ taha ~ otsa ~ külge ~ sisse, -l, -le; ударить об пол ~ об пол vastu põrandat lööma, волны бьются о берег lained löövad kaldale, lained peksavad vastu kallast, запачкаться о стену end seina vastu ära määrima, споткнуться о порог lävel ~ künnisel ~ lävepaku taha ~ lävepaku otsa komistama, вытереть руки о фартук käsi põlle sisse ~ külge pühkima, опереться о спинку стула toolileenile toetuma ~ nõjatuma;
‣ van. aja märkimisel ajal, -l; об эту пору, о сю пору sel ajal, о полночь keskööl; II с предл. п. . objekti märkimisel üle, kohta, eest, -st, -le jt. (ka liitsõnaliselt); спорить о фильме filmi üle vaidlema, сказать несколько слов о чём mille kohta paar ~ mõne sõna ütlema, заботиться о детях laste eest hoolitsema ~ hoolt kandma, предупреждать об опасности ohu eest hoiatama, мечтать о поездке reisist unistama, говорить обо всём kõigest ~ kõige üle rääkima, речь идёт о детях jutt on ~ käib lastest, книга об учёном raamat teadlasest, думать о родителях vanematele mõtlema, плакать о погибших langenuid leinama ~ taga nutma, тоска о близких igatsus omaste järele, на память о встрече kohtumise mälestuseks, лекция о воспитании kasvatusteemaline loeng, законодательство о труде jur. tööseadusandlus, решение о принятии санкций sanktsioonide rakendamise otsus, вопрос о разоружении desarmeerimisküsimus, декрет о мире rahudekreet;
‣ van. suuruse märkimisel -line, -ga, -suurune, -laiune jt.; дом о двух этажах kahekorruseline maja;
◊ палка о двух концах kahe teraga mõõk; биться как рыба об лёд nagu kala kuival visklema ~ olema; бок о бок külg külje kõrval; рука об руку käsikäes
о III межд.
‣ oh!, oo! (ekspressiivsuse, eituse v. jaatuse rõhutamisel v. retoorilise pöördumise korral); о, какая прелесть! оо, kui ilus! о нет, этого я делать не буду оо ei, seda ma küll tegema ei hakka;
‣ ai, oh (valu väljendamisel); o-o, больно ai, valus on
обвалять 254a Г сов.
→ несов.
обваливать что, в чём milles veeretama, millega paneerima; обвалять рыбу в муке kala jahus veeretama
оплата 51 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) tasustamine, tasumine, tasumaksmine; (välja)makse, tasu; оплата труда (1) töö tasustamine, (2) töötasu, palk, аккордная оплата (1) akordtasu(sta)mine, (2) akordtasu, -palk, оплата наличными (1) tasumine sularahas, (2) tasu sularahas, sularahapalk, натуральная оплата (1) tasumine natuuras, (2) naturaaltasu, подённая оплата (1) päeviti tasu(sta)mine, (2) päevatasu, -palk, помесячная оплата (1) kuuviisi tasu(sta)mine, (2) kuutasu, -palk, почасовая оплата (1) tunniviisi tasu(sta)mine, (2) tunnitasu, -palk, сдельная оплата (1) tükiviisi tasu(sta)mine, tükitöö alusel tasustamine, (2) tüki(töö)tasu, оплата за время отпуска puhkusetasu (maksmine), оплата по труду töö järgi tasustamine, оплата простоя tööseisakutasu, оплата почтовых расходов (1) postikulude eest tasumine, (2) postimaks
оскомина 51 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) väljendeis набить оскомину (1) hambaid hellaks tegema, suud paksuks tegema, (2) ülek.
surmani ära tüütama; оскомина от чего во рту suu on paks ~ hambad on hellad millest
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
отбросить 273a Г сов.
→ несов.
отбрасывать кого-что, от кого-чего‣ ära ~ eemale viskama; ülek.
(kõrvale) heitma ~ jätma; отбросить камень kivi kõrvale ~ eemale viskama, отбросить сомнения kahtlusi kõrvale heitma, отбросить мысль о чём millist mõtet kõrvale jätma, отбросить тень varju heitma;
‣ tagasi lööma ~ tõrjuma; отбросить противника за реку vastast üle jõe ~ jõe taha paiskama ~ taganema sundima;
‣ panema, valama, puistama; отбросить на решето sõelale nõrguma panema
отнести 365 Г сов.
→ несов.
относить‣ что, кому, куда (ära, kõrvale, eemale) viima ~ kandma; отнести продукты в погреб toidukraami keldrisse viima, отнести письмо на почту kirja posti viima, отнести руку в сторону kätt kõrvale viima ~ sirutama, отнести забор на метр к дороге aeda ~ tara meetri võrra tee poole nihutama, лодку отнесло течением на середину реки vool on paadi jõe keskele kandnud;
‣ кого-что к кому-чему ülek. arvama, pidama; отнести рукопись к XV веку käsikirja XV sajandil kirjutatuks pidama ~ XV sajandisse arvama, отнести к ведению министерства ministeeriumi võimkonda arvama, отнести к числу слабых nõrkade hulka arvama, отнести к исключениям erandiks pidama, erandite hulka arvama;
‣ что, на какое время üle viima ~ kandma, edasi lükkama; отнести экзамен на осень eksamit sügise peale viima ~ sügiseks lükkama;
‣ что madalk. maha raiuma, otsast lööma;
◊ отнести ~ относить за счёт ~ на счёт кого-чего kelle-mille arvele panema
отсечение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) (otsast) äralöömine, maharaiumine, mahalõikamine;
◊ давать ~ дать голову ~ руку на отсечение pead andma mille eest
охулка 72 С ж.
неод.
väljendis охулки на руку не класть ~ не положить madalk.
risti mitte ette lööma, oma jagu maksku mis maksab kätte saama, oma tükki käest mitte laskma
пере- приставка väljendab
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
перевезти 362 Г сов.
→ несов.
перевозить кого-что, через что, куда (sõidutades) üle ~ ühest kohast teise viima ~ vedama; перевезти вещи на новую квартиру asju uude korterisse viima, перевезти на лодке через реку paadiga üle jõe viima ~ vedama
передать 227 Г сов.
→ несов.
передавать‣ кого-что, кому-чему, с кем, через кого-что üle andma, edasi andma ~ toimetama ~ saatma, edastama; teatama; передать письмо kirja üle andma ~ edasi toimetama, передать землю кому maad üle andma, передать власть кому võimu üle andma, передать управление кому juhtimist üle andma, передать эстафету труда tööjärge üle andma, передать мысль автора autori mõtet edasi andma, передать привет tervitust edasi andma, terviseid saatma, передать инфекцию nakkust edasi andma, nakatama, передать сообщение teadet edasi andma ~ edastama, teatama, передать известие sõnumit edastama, передать из рук в руки käest kätte andma, передать дело в суд asja kohtusse andma, передать своими словами oma sõnadega jutustama, передать на словах kirjeldama, передать концерт по радио kontserti raadios üle kandma, передать по телефону telefonitsi ~ telefoniga teatama, передать по радио raadio kaudu teatama, передать мяч palli söötma, передать детям любовь к труду lastesse tööarmastust sisendama;
‣ что, чего kõnek. (kogemata) rohkem ~ ülearu andma; liiga palju maksma, peale maksma
перемена 51 С ж.
неод.
‣ (без мн. ч.
) muutmine; (ümber)vahetamine, vahetus; вам нужна перемена обстановки te vajate vaheldust, перемена лошадей hobuste (välja)vahetamine, перемена знака mat.
märgimuut, -vahetus, перемена хода tehn.
käiguvahetus;
‣ muudatus, muutus; vahetus; резкая перемена järsk muutus, перемена погоды ilmamuutus, перемена к лучшему paremaksminek, paranemine, parenemine, muutus paremusele, две перемены белья kõnek. kaks vahetust pesu;
‣ vahetund; на перемене vahetunnis, во время большой перемены suure vahetunni ajal;
‣ van. roog, söögikäik; на вторую перемену подали рыбу teiseks roaks serveeriti kala;
◊ перемена декораций asjade ~ olukorra (kiire) muutus
переплыть 349 Г сов.
→ несов.
переплывать что, через что, на чём, без доп.
üle ujuma; (laevaga) üle sõitma; переплыть на лодке через реку paadiga üle jõe sõitma
переправиться 278 Г сов.
→ несов.
переправляться через что, куда, на чём üle sõitma ~ minema, ületama; переправиться через реку на лодке paadiga üle jõe sõitma
пересохнуть 344b Г сов.
→ несов.
пересыхать‣ liiga kõvaks ~ üle kuivama; хлеб пересох leib on (kõvaks) kuivanud; бельё пересохло pesu on liiga kuivaks saanud, колодец пересох kaev on kuiv(anud) ~ kuivaks jäänud, губы пересохли suu on kuiv, в горле пересохло kurk on kuiv, во рту пересохло suu on kuiv;
‣ (ajapikku) ära kuivama (ka hulga kohta); ручьи здесь давно уже пересохли ojakesed on siin ammugi ära kuivanud
плавить I 278a Г несов.
что sulatama; плавить руду maaki sulatama, из руды плавить чугун maagist malmi sulatama; vrd.
расплавить
племя 116 С с.
неод.
‣ aj.
hõim, suguharu; кочевое племя rändhõim, германские племена germaani hõimud, славянские племена slaavi hõimud;
‣ van. rahvas; rahvus;
‣ (без мн. ч.) põll. sugu, tõug (kõnek. ka ülek.); оставить быка на племя pulli tõuloomaks jätma, людское племя inimsugu;
‣ (без мн. ч.) liter. sugu(põlv); van. suguvõsa;
◊ без роду и племени (1) van. alamast soost, (2) omasteta; ни роду ни племени у кого kes on omasteta, kellel pole omakseid
по предлог I с дат. п.
‣ koha märkimisel mööda mida, mille peal, -l, -s, -st; по дороге mööda teed, tee peal, teel, по морю merd mööda, meritsi, по небу taevas, по лестнице mööda treppi, trepist (üles, alla), слёзы катились по щекам pisarad veeresid mööda põski alla, бегать по магазинам mööda poode jooksma, ходить по знакомым tuttavaid mööda käima, шарить по карманам taskutes sorima, оглянуться по сторонам ringi vaatama, по всему свету üle kogu ilma;
‣ objekti märkimisel vastu mida, mille vastu, kelle-mille pihta, -le; kelle-mille järele; хлопать по плечу vastu õlga ~ õla pihta lööma, õlale patsutama, стучать по столу vastu lauda koputama, стрелять по врагу vaenlast ~ vaenlase pihta tulistama, скучать по детям laste järele ~ lapsi taga igatsema, тосковать по родине kodumaad taga igatsema, плакать по покойнику surnut taga nutma;
‣ tegevusala märkimisel alal, -l, -s, -st, genitiivatribuut, liitsõna; работать по найму palgatööl olema, первенство страны по хоккею maa meistrivõistlused jäähokis, экзамен по физике eksam füüsikas ~ füüsikast, füüsikaeksam, специалист по нефти nafta eriteadlane, чемпион по шахматам maletšempion, -meister, исследование по языку keeleuurimus, работы по озеленению haljastustööd;
‣ põhjuse ja otstarbe märkimisel pärast, tõttu, tagajärjel, järgi, -st, -l, jaoks, tarvis, -ks, ka liitsõna; по болезни haiguse pärast ~ tõttu, жениться по любви armastusest ~ armastuse pärast naituma, позвать по делу asja pärast kutsuma, по обязанности kohustuse pärast ~ järgi, по рассеянности hajameelsuse tõttu, по ошибке eksituse tagajärjel, eksikombel, одеваться по погоде ilma järgi riides käima, работать по совести südametunnistuse järgi tööd tegema, по совету кого kelle soovitusel, kelle nõuande kohaselt, по просьбе кого kelle palvel, ошибка по невнимательности hooletusviga;
‣ abinõu v. vahendi märkimisel mille kaudu, teel, abil, varal, läbi, järgi, -s, -l, -ga; по радио raadio kaudu ~ teel, по почте posti teel, postiga, по компасу kompassi järgi, по солнцу päikese järgi, это передавали по радио seda räägiti raadios, считать по пальцам sõrmedel arvutama, говорить по телефону telefoniga rääkima;
‣ suhte märkimisel poolest, poolt, -lt, suhtes, liitsõna; по величине suuruse poolest, suuruselt, по качеству kvaliteedi poolest, kvaliteedilt, по образованию hariduse poolest, hariduselt, родственник по матери ema poolt ~ emapoolne sugulane, младший по возрасту vanuselt noorem ~ noorim, младший по званию sõj. auastmelt madalam, по отношению к друзьям sõprade suhtes, по сравнению с прошлым годом eelmise aastaga võrreldes, товарищ по оружию relvavend, товарищ по работе töökaaslane, самый ранний по времени памятник архитектуры kõige vanem arhitektuurimälestis;
‣ aja märkimisel -ti, -l, läbi, viisi, kaupa; по субботам laupäeviti, igal laupäeval, по утрам hommikuti, работать по ночам öösiti tööl käima ~ töötama, по целым дням päevad läbi, päevade viisi ~ kaupa;
‣ suuna märkimisel piki mida, mille suunas, mida mööda; ехать по границе piki piiri sõitma, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.), по следам jälgedes, jälgi mööda;
‣ laadi v. tunnuse märkimisel järgi, vastavalt, kohaselt, põhjal, alusel, -s, -st, -l, -lt, liitsõna; по закону seaduse järgi, vastavalt seadusele, по желанию soovi järgi ~ kohaselt, работать по плану plaani järgi töötama, перчатка по руке kinnas on käe järgi, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, судить по внешности välimuse järgi ~ põhjal otsustama, он одет по моде ta on moe järgi ~ moekalt riides, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, жить по правде kõnek. ausalt elama, по собственному желанию omal soovil, справочник по орфографии ortograafiateatmik;
‣ jaotuse märkimisel -sse, -le, -ti, kaupa, haaval; разместить по комнатам tubadesse paigutama, расходиться по домам (kodudesse) laiali minema, рассадить по местам istekohtadele paigutama, каждому по книге igaühele üks raamat, по пяти рублей каждому igaühele viis rubla, по зёрнышку terakaupa, -haaval, они выпили по стакану чая igaüks neist jõi klaasi teed, по одному ~ одной ühekaupa, ükshaaval, по пяти viiekaupa, по шести kuuekaupa, по рублю штука (üks) rubla tükk; II с вин. п. . piirmäära märkimisel kuni milleni, millest saadik, -ni; прочитать с первой по пятую главу lugema esimesest kuni viienda peatükini (kaasa arvatud), по пояс в воде vööst saadik vees, по колено põlvist saadik, põlvini, по сей день selle ajani, siiani, tänaseni, tänini, он влюблён по уши ta on kõrvuni armunud, он по горло занят ta on üle pea töö sees, ta on ülimalt hõivatud;
‣ koha märkimisel; сидеть по другую сторону стола teisel pool lauda istuma, по левую руку vasakut kätt;
‣ kõnek. tegevussfääri märkimisel -l, kelle-mille järel käima, keda-mida tooma ~ toomas käima; ходить по ягоды marjul käima, ходить по грибы seenel ~ seenil käima, идти по воду к колодцу kaevust vett tooma minema;
‣ jaotuse, määra v. hulga märkimisel kaupa; по два ~ по две kahekaupa, по двое kahekaupa, по три kolmekaupa, по трое kolmekaupa, по три рубля kolm rubla tükk, дать каждому по три рубля igaühele kolm rubla andma; III с предл. п. . ajalise järgnevuse märkimisel pärast ~ peale mida, mille järel; по окончании школы pärast ~ peale kooli lõpetamist, kooli lõpetamise järel, по истечении срока pärast tähtaja möödumist;
‣ kõnek. van. (tegevus)objekti märkimisel; скучать по отце isa taga igatsema;
◊ плыть по течению pärivett ujuma; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel
повести 367 Г сов.
‣ кого-что viima ~ talutama ~ juhtima (hakkama); повести ребёнка к врачу last arsti juurde viima, повести под руку käe alt kinni (hoides) talutama ~ viima, повести кого в бой keda lahingusse viima, тропинка повела нас в гору teerada viis meid mäkke, повести машину autot juhtima, повести бег jooksu juhtima asuma, jooksjate etteotsa asuma, повести разговор о ком--чём juttu ajama ~ rääkima ~ vestlema hakkama kellest-millest, повести хозяйство majapidamist korraldama ~ maja pidama hakkama, это к хорошему не поведёт see ei too head;
‣ чем, по чему vedama ~ tõmbama (hakkama); повести пальцем по карте sõrmega mööda kaarti vedama, повести смычком по струнам poognaga üle pillikeelte tõmbama;
‣ что rajama; повести телеграфную линию через лес läbi metsa telegraafiliini rajama;
‣ что pidama (hakkama); повести переписку kirjavahetust pidama hakkama;
‣ несов. поводить чем liigutama; повести плечами õlgu kehitama, повести бровью kulmu kergitama, лошадь повела ушами hobune lingutas kõrvu;
◊ и бровью ~ и ухом ~ и глазом не поведёт ~ не повёл ~ не ведёт kõnek. ei pilguta ~ ei pilgutanud silmagi, ei tee ~ ei teinud kuulmagi ~ väljagi ~ teist nägugi
повязка 72 С ж.
неод.
‣ side, med. ka köidis, mähis; повязка на рукаве, нарукавная повязка käiseside, давящая повязка rõhkside, -köidis, фиксирующая повязка lahas, гипсовая повязка kipsmähis, колосовидная повязкa med.
viljapeaköidis, крестообразная повязка med.
tähtköidis, наложить повязку на рану haava kinni siduma, траурная повязка leinalint, набедренная повязка niudevöö;
‣ etn. linik (peakate);
◊ снимать ~ снять ~ срывать ~ сорвать повязку с чьих глаз kelle silmi avama, kelle silmadelt katet rebima
погрузить Г сов.
→ несов.
погружать‣ 289 что, во что sisse kastma ~ pistma, kastutama, sukeldama; погрузить руку в воду kätt vette pistma ~ panema; я погружён в работу olen üle pea töö sees ~ kõrvuni töös;
‣ 313a кого-что, куда peale laadima; погрузить уголь в вагон süsi vagunisse laadima, погрузить судно laeva laadima ~ lastima
под II предлог I с вин. п.
‣ koha v. suuna märkimisel alla, ette, taha; лезть под стол laua alla ronima, положить под сукно kalevi alla panema, говорить себе под нос endale nina alla ~ habemesse pomisema, ехать под гору allamäge sõitma, бросить под ноги jalgade ette viskama, плыть под ветер pärituult sõitma (laevaga);
‣ seisundisse v. olukorda sattumist v. panemist märkides alla, alt, kätte, -le; отдать под команду кому kelle juhtimise alla andma, отдать под суд kohtu alla andma, попасть под дождь vihma kätte ~ alla jääma, попасть под чью власть kelle võimu alla sattuma, попасть под влияние кого kelle mõju alla sattuma, взять под защиту kaitse alla võtma, взять под стражу valve ~ vahi alla võtma, поставить под ружьё püssi alla võtma ~ panema, ставить под вопрос küsimärgi alla panema, взять под контроль kontrollima, kontrolli alla võtma, подвести дом под крышу maja katuse alla saama, брать под руку käe alt kinni võtma, призвать под ружьё relvile kutsuma, посадить под арест pokri ~ istuma panema, поставить под угрозу ohtu seadma;
‣ aja v. vanuse märkimisel eel, -l, vastu, enne, ligi, umbes, peaaegu, ka liitsõna; под вечер õhtu eel, под осень sügise eel, в ночь под Новый год vana-aastaööl, ему под пятьдесят ta on ligi viiskümmend aastat vana, ему лет под сорок ta on umbes neljakümneaastane, под старость vanas eas, vanuigi;
‣ saateteguri v. vahendi märkimisel saatel, -ga; под музыку muusika saatel, под оркестр orkestri saatel, под шум ветра tuulekohina saatel, (петь) под гитару kitarri saatel (laulma), заснуть под шум дождя vihmasahina saatel uinuma, стричь под машинку masinaga juukseid (maha) lõikama;
‣ matkimise v. jäljenduse märkimisel stiili(s), laadi(s), moodi, taoline, sarnane, nagu; мебель под орех pähklipuud imiteeriv ~ pähkliimitatsiooniga mööbel, окрасить под красное дерево mahagonipuu taoliseks värvima, под цвет неба taevakarva, петь под Шаляпина Šaljapinit matkides ~ järele aimates laulma, стричь под мальчика poisipead lõikama, poisipeasoengut tegema kellele;
‣ otstarbe märkimisel mille jaoks (määratud), ka liitsõna; ящики под фрукты kastid puuvilja jaoks, puuviljakastid, банка под варенье moosipurk, земля под дачу suvilakrunt;
‣ tagatise märkimisel vastu, eest, peale; под расписку allkirja vastu, под проценты protsentide eest, под честное слово ausõna peale; II с твор. п. . koha märkimisel all, taga, lähedal; под столом laua all, под горой mäe all, быть под боком külje all olema, под замком luku taga, жить под Москвой Moskva all ~ lähedal ~ lähistel elama;
‣ seisundi v. oleku märkimisel all, -l, käes; под защитой kaitse all, под властью võimu all, под судом kohtu all, быть под вопросом küsimärgi all ~ küsitav olema, стоять под дождём vihma käes ~ vihma all seisma, под угрозой (1) ähvardusel, (2) ohus, под влиянием гнева viha mõjul, под руководством кого kelle juhatusel, оркестр под управлением кого orkester kelle juhatusel, словарь под редакцией кого kelle toimetatud sõnastik;
‣ tunnuse v. esinemislaadi märkimisel all, -ga, -s; судно под советским флагом Nõukogude lipu all sõitev laev, плыть под парусами seilama, purjede all ~ purjedega ~ purjetades ~ purjelaeval sõitma, под псевдонимом varjunime all, лампа под абажуром varjuga lamp, дом под железной крышей plekk-katusega maja, рыба под белым соусом kala valge kastmega ~ valges kastmes;
‣ sisuselgituse märkimisel all, -st, -ga; что надо понимать под этим термином? mida tuleb mõista selle termini ~ oskussõna all? kuidas sellest terminist aru saada? что вы подразумеваете под этим словом? mida te selle sõna all mõistate ~ selle sõnaga mõtlete?
подвернуться 338 Г сов.
→ несов.
подвёртываться‣ (несов. также подворачиваться) kahekorra ~ kõverasse minema; воротник подвернулся krae on kahekorra;
‣ (несов. также подворачиваться) haiget saama (jalalaba käändumise tõttu); нога подвернулась у кого kes väänas jala ära (halvasti astudes);
‣ kõnek. ette ~ kätte ~ mille alla sattuma; мне подвернулась интересная книга mulle sattus pihku huvitav raamat, подвернуться под удар löögi alla sattuma, lööki saama, подвернулся случай avanes juhus;
‣ (kruvides) kõvemini peale minema;
◊ подвернуться ~ подвёртываться ~ попадать ~ попадаться ~ попасть ~ попасться под руку кому kõnek. kellele pihku sattuma ~ ette juhtuma
поддерживать 168a Г несов.
→ сов.
поддержать‣ кого-что toetama (ka ülek.
); поддерживать под руку kaenla alt toetama, поддерживать родителей vanemaid (näit. aineliselt) toetama, поддерживать предложение ettepanekut toetama, поддерживать кандидатуру kandidatuuri toetama, поддерживать огнём sõj.
tulega toetama;
‣ что (ülal) hoidma, pidama; поддерживать огонь в печке tuld ahjus hoidma ~ mitte kustuda laskma, поддерживать порядок korda hoidma ~ pidama, поддерживать чистоту puhtust hoidma ~ pidama, поддерживать разговор juttu ülal hoidma, поддерживать переписку kirjavahetust pidama (mitte katkeda lastes), поддерживать компанию kõnek. kampa ~ kambameheks jääma
подмётка 72 С ж.
неод.
pooltald; поставить новые подмётки uusi pooltaldu (alla) panema;
◊ в подмётки не годится ~ не станет кому kõnek.
pole kelle küünemustagi ~ sõrmeküüntki väärt; на ходу подмётки рвёт madalk.
paneb kirbulegi rauad alla, teeb vanakuradilegi sarved pähe
поднести 365 Г сов.
→ несов.
подносить‣ кого-что, к кому-чему juurde ~ ligi ~ lähedale tooma ~ tõstma, kohale kandma; поднести ложку ко рту lusikat suu juurde tõstma, поднести вещи к вагону pakke vaguni juurde viima, поднести руку к глазам kätt silmade ette panema, лодку поднесло к берегу vool kandis paadi kaldale;
‣ что, чего, кому kõnek. pakkuma mida, kostitama millega (jookide kohta); поднести гостям чаю külalistele teed pakkuma, поднести вина veini pakkuma ~ ulatama, veiniga kostitama;
‣ что, кому kinkima; поднести цветы lilli kinkima;
◊ поднести ~ подносить ~ преподнести ~ преподносить пилюлю кому kõnek. kellele pirni panema, keda kibedat pilli alla neelama sundima
пожать I 220 Г сов.
→ несов.
пожимать‣ что, кому (kätt) suruma; он крепко пожал отцу руку ta surus tugevasti isa kätt;
‣ что (teatud aeg) vajutama ~ pigistama ~ suruma ~ pressima;
‣ väljendis пожать плечами õlgu kehitama
поймать 165a Г сов.
→ несов.
ловить кого-что kinni püüdma ~ võtma, kätte saama, tabama; поймать на лету lennult kinni püüdma, поймать живьём elusalt kinni võtma, поймать за руку käest kinni haarama, поймать рыбу kala kätte saama, поймать вора varast kätte saama, поймать на лжи valelt tabama, поймать на месте преступления kuriteopaigalt tabama, поймать ~ задержать с поличным jur.
kuriteolt tabama;
◊ поймать ~ ловить на слове ~ на словах кого kelle sõnast ~ sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, kelle sõnade kallal norima; поймать ~ подцепить на удочку кого keda õnge võtma; поймать ~ ловить себя на чём ennast millelt tabama
полезть 354 (повел. накл.
полезь и полезай) Г сов.
‣ на что, во что, куда ronima, trügima, kippuma, tikkuma (hakkama); полезть на дерево puu otsa ronima, полезть в яму auku ronima, полезть в драку kallale tikkuma, полезть в спор vaidlusse sekkuma;
‣ куда, за чем kõnek. (kätt) kuhu, mille järele pistma; kust mida otsima ~ võtma minema; он полез в карман за кошельком ta pistis käe taskusse, et rahakotti võtta, полезть в шкаф за книгой kapist raamatut võtma minema;
‣ välja langema ~ maha tulema (hakkama); волосы полезли juuksed tulevad maha;
‣ koost lagunema ~ rebenema (hakkama); пальто полезло по швам mantel hakkas õmblustest rebenema;
◊ глаза на лоб лезут ~ полезли у кого madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad ~ ajab ~ ajas imestusest silmad pärani, kellel lähevad ~ läksid silmad peas pahupidi; за словом в карман не полезет kõnek. pole suu peale kukkunud
полный 126 П (кр. ф.
полон, полна, полно и полно, полны и полны)‣ кого-чего, кем-чем, без доп.
täis(-), -täis; полные бутылки täispudelid, полные вёдра täisämbrid, полный кувшин воды kannutäis vett, кувшин, полный водой vett täis kann, полное советов письмо nõuanneterohke kiri, театр уже полон teater on juba rahvast täis ~ tulvil;
‣ (без кр. ф.) täis-, täielik, täis; kogu; полная луна täiskuu, полная удача täisedu, täielik edu, полный рабочий день täistööpäev, полная ответственность täisvastutus, полное изменение, полная вариация mat. täismuut, описать полный круг täisringi tegema, на полном ходу täiskäigul, на полной мощности täisvõimsusega, täie võimsusega, полный невежда täielik võhik, полная тишина täielik vaikus, полное крушение планов plaanide ~ kavatsuste täielik luhtumine ~ nurjumine, полное среднее образование täielik keskharidus, полное разоружение täielik desarmeerimine, он здесь полный хозяин ta on siin täieõiguslik ~ täielik peremees, в полной мере täiel määral, täiesti, в полный рост täies pikkuses, в полном разгаре täies hoos, haritipul, haripunktis, в полном составе täies koosseisus, полной грудью täie rinnaga, петь полным голосом täiel häälel ~ valju häälega laulma, полная темнота pilkane pimedus, в полной сохранности puutumatult, в полном смысле слова sõna otseses mõttes, в полном расцвете сил oma õitseeas (inimene), полный дурак kõnek. pururumal, täitsa loll, полное собрание сочинений kogutud teosed, полное имя ees-, isa- ja perekonnanimi, полное предложение täislause, täielik lause, полное прилагательное lgv. omadussõna täisvorm, полная мощность пласта mäend. kihi üldpaksus, полное оседание mäend. jääv vajumine, полная производительность колодца geol. kaevu maksimaaltootlikkus;
‣ кого-чего, кем-чем ülek. tulvil, täis, pakatamas; он полон любви ~ любовью к детям ta on tulvil armastust laste vastu, полный решимости otsusekindel, kindel oma otsuses, kindlalt otsustanud, täis otsustavust, глаза, полные ужаса hirmunud silmad;
‣ täidlane, tüse, kehakas; ümar; полный мужчина tüse ~ kehakas mees(terahvas), полные щёки paksud põsed, полные плечи ümarad õlad;
◊ в полный ~ во весь голос (петь, говорить) täiel häälel (laulma, kõnelema); полным голосом (сказать, заявить что ) täiel häälel ~ otse ~ varjamata (teatama, välja ütlema); хлопот полон рот у кого kõnek. kellel käed-jalad tööd-tegemist täis; в полном параде kõnek. täies hiilguses; полным ходом täie hooga ~ tambiga ~ auruga (näit. töö kohta); на полном ходу kõnek. täiskäigu pealt (näit. maha hüppama); полная чаша rikkust küllaga ~ kuhjaga, kõike ülikülluses; полным-полон ( полна, полно ) предик. кого-чего kõnek. tulvil keda-mida, kellest-millest, pilgeni ~ puupüsti täis keda-mida
положить Г сов.
→ несов.
класть 311a‣ кого-что, во что, на что (pikali, lapiti) panema, asetama, paigutama, tõstma; положить книгу на стол raamatut lauale panema, положить деньги на сберкнижку raha hoiuraamatu peale panema, raha hoiukassasse viima, положить больного в больницу haiget haiglasse panema ~ paigutama, положить сахар в чай teele ~ tee sisse suhkrut panema, положить ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, положить границу чему millele piiri panema, положить начало чему mida alustama, rajama, mille algus olema, положить конец чему millele lõppu tegema, положить в основу aluseks võtma, положить много сил на что milleks palju jõudu rakendama, положить стихи на музыку ~ на ноты luuletusi viisistama, luuletustele viisi looma;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama;
‣ (без несов) кого ülek. kõnek. van. maha lööma, vagaseks tegema, kellele otsa peale tegema;
‣ 311b (без несов) с инф. van. otsustama; положили дать делу законный ход asjale otsustati anda seaduslik käik;
‣ (без несов) что кому kõnek. van. määrama, ette nägema; ей положили небольшое жалование talle määrati väike tasu ~ palk;
‣ положено кр. ф. страд. прич. прош. вр. в функции предик. кому, без доп. kõnek. с инф. tuleb, peab, on ette nähtud, on kohane, on kombeks; здесь находиться не положено siin ei tohi olla, он поступает так, как положено моряку ta toimib ~ talitab nii, nagu on kohane meremehele;
‣ положим 1 л. мн. ч. также в функции вводн. сл. и частицы oletame, mööname;
◊ положа руку на сердце kätt südamele pannes; как бог на душу положит кому nagu jumal juhatab; положить ~ класть под сукно что kalevi alla panema mida; положить ~ класть жизнь за кого-что, без доп. kelle-mille eest hukkuma, oma elu andma; положить ~ класть зубы на полку kõnek. hambaid varna riputama ~ panema; вынь да положь kõnek. olgu olla, mitte üks jutt
попасть 356b Г сов.
→ несов.
попадать‣ в кого-что, чем tabama; попасть в цель märki tabama, снаряд попал в дом mürsk tabas maja, попасть камнем в окно kivi aknasse lennutama, попасть ногой в лужу jalaga veelompi astuma;
‣ куда sattuma; saama, juhtuma, pääsema; попасть в окружение sõj. piiramisrõngasse sattuma, попасть в плен sõj. vangi sattuma ~ langema, мыло попало в глаза seep läks silma, вы не туда попали (1) te olete valesse kohta sattunud, (2) te helistate valel numbril, valeühendus, письмо попало не по адресу kiri sattus valesse kohta, попасть в чьи руки kelle kätte sattuma, попасть в немилость к кому kelle ebasoosingusse sattuma, попасть в беду hätta sattuma, попасть в неловкое положение piinlikku olukorda sattuma, попасть под суд kohtu alla sattuma, он не попал на самолёт ta ei saanud ~ ei jõudnudki lennuki peale, как попасть на площадь Победы? kuidas saab ~ pääseb Võidu väljakule? попасть в гости к ужину õhtusöögi ajaks külla juhtuma, попасть на хорошую книгу hea raamatu peale juhtuma, попасть на другой берег teisele kaldale pääsema, попасть на приём к врачу arsti vastuvõtule pääsema, попасть в университет ülikooli pääsema, попасть под трамвай trammi alla jääma, попасть под дождь vihma kätte jääma, попасть в зависимость от кого kellest sõltuma hakkama, sõltuvusse sattuma, sõltuvaks jääma;
‣ безл. кому-чему kõnek. riielda ~ naha peale saama, karistada saama; ему попало от отца ta sai isa käest võtta, попадёт тебе за это küll sa selle eest alles saad, selle eest on sul nüüd küll nahatäis soolas;
‣ попало прош. вр. с. р. kõnek. väljendeis куда попало kuhu juhtub ~ juhtus, как попало kuidas juhtub ~ juhtus, чем попало millega juhtub ~ juhtus;
◊ попасть ~ попадать в (неприятную) историю ~ в переплёт ~ в переделку portsu otsa kukkuma, supi sisse sattuma; попасть ~ попадать впросак kõnek. omadega sisse kukkuma, orki lendama, kimpu ~ pigisse jääma; попасть ~ попадать в точку märki tabama; попасть ~ попадать в когти (к) кому kelle küüsi ~ pihku sattuma; попасть ~ попадать в ловушку lõksu langema; попасть ~ попадать на зубок ~ на зуб кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; попасть ~ попадать пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu laskma; попасть ~ попадать как кур во щи kõnek. orki lendama, kimbatusse ~ hätta sattuma, omadega vahele jääma; попасть ~ попадать под руку кому kellele kätte sattuma ~ juhtuma; попадёт на орехи кому kõnek. kellel on nahatäis ~ keretäis ~ peapesu soolas; попасть ~ попадать не в бровь, а в глаз kõnek. otse naelapea pihta ~ nagu rusikaga silmaauku (tabama)
посбивать 169b Г сов.
kõnek.
(järgemööda kõike, paljut) maha peksma ~ raputama ~ taguma; ночью в саду ветром посбивало все яблоки tuul oli hommikuks kõik õunad puudelt maha peksnud
поскольку союз kuna, et, sest, sest et; поскольку ты согласен, то и я не буду возражать kuna ~ et sa nõus oled, ei hakka ka mina vastu vaidlema, постольку, поскольку kuivõrd... sedavõrd
потянуть 339a Г сов.
‣ кого-что, за что, к кому-чему, куда, без доп.
tõmbama (ka ülek.
) ~ tirima ~ sikutama ~ vedama (hakkama); потянуть кого за руку keda kättpidi sikutama ~ tirima, потянуть поводья ohje ~ ohjadest sikutama, потянуть телефонный провод telefoniliini üles seadma (hakkama), его потянуло в деревню teda tõmbas maale, teda võlus maa, потянуло ко сну uni tikub ~ tikkus peale;
‣ (на) сколько kõnek. kaaluma; (на) сколько это может потянуть? kui palju see võib kaaluda?
‣ что, на кого-что madalk. küündima, millega hakkama saama; mõõtu välja andma; на главного инженера он не потянет peainseneri mõõtu ta küll välja ei anna, эту работу мы не потянем selle töö jaoks on meil jõudu vähevõitu;
‣ (без страд. прич.) чем, без доп. puhuma (hakkama), hoovama; потянуло прохладой kusagilt tuli jahedust, потянуло дымом kuskilt tuli suitsulõhna
правый I 119 П‣ parem(-), parempoolne; правая рука parem käsi (ka ülek.
), правый берег parem(poolne) kallas, правая резьба tehn.
paremkeere, правый социалист pol.
parempoolne sotsialist, paremsotsialist, правый уклон pol.
parempoolne kallak, paremkallak, правая дверь ehit.
paremakäeuks, сидеть по правую руку paremal käel istuma (lauas);
‣ П → С правые мн. ч. од. pol. parempoolsed
предложить 311a Г сов.
→ несов.
предлагать‣ кому-чему, кого-что, с инф.
(välja) pakkuma, ettepanekut tegema; предложить свои услуги oma teeneid pakkuma, предложить тост за кого-что kelle-mille terviseks toosti ütlema, tegema ettepaneku tõsta klaas kelle-mille terviseks ~ auks, предложить ужин õhtusööki pakkuma, предложить новый проект uut projekti välja pakkuma, предложить кого в председатели kõnek.
ettepanekut tegema keda esimeheks valida;
‣ что esitama, andma; предложить вопрос küsimust esitama, предложить задачу ülesannet lahendamiseks esitama;
◊ предложить ~ предлагать руку и сердце кому kellele oma kätt ja südant pakkuma
претендент 1 С м.
од.
pretendent, nõudleja, taotleja; претендент на звание чемпиона tiitlipretendent (males), претендент на руку käepaluja (abieluettepaneku puhul)
привить I 326 Г сов.
→ несов.
прививать‣ что, к чему aiand.
(külge) pookima, vääristama; привить яблоню õunapuud pookima, привить глазком silmastama;
‣ что (taimi) aklimatiseerima;
‣ что, кому med. kaitsepookima, vaktsineerima, vaktsiinima, inokuleerima; привить оспу rõugete vastu vaktsineerima;
‣ что, кому ülek. harjumuseks tegema, sisse kasvatama; привить любовь к труду tööarmastust sisendama ~ külge harjutama, привить вкус к музыке кому kelles muusikaarmastust kasvatama
привлечение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ (juurde-, ligi-) tõmbamine, meelitamine, köitmine;
‣ kaasatõmbamine, jur. kaasamine; привлечение к ответственности vastutuselevõtmine, привлечение к труду töölepanemine ~ töölesundimine;
‣ kasutamine, kasutuselevõtt
привлечь 378a Г сов.
→ несов.
привлекать‣ кого-что, к кому-чему, чем juurde ~ ligi tõmbama, ülek. ka ligi meelitama, köitma, enda poole võitma; привлечь девушку к себе neiut enda vastu suruma, выставка привлекла много посетителей näitus meelitas ligi ~ tõmbas kokku palju külastajaid, привлечь кого умом keda arukusega köitma, привлечь на свою сторону enda poole võitma, привлечь сердца südameid võitma, шум привлёк наше внимание müra äratas meie tähelepanu; привлечь людей к общественной работе inimesi ühiskondlikule tööle kaasa tõmbama;
‣ кого-что, к чему kaasa tõmbama, jur. ka kaasama; привлечь к ответственности vastutusele võtma, привлечь к суду kohtulikule vastutusele võtma;
‣ что (ära) kasutama, kasutusele võtma; привлечь цитаты для иллюстрации tsitaate näitematerjalina kasutama
привычный 126 П (кр. ф.
привычен, привычна, привычно, привычны) harjumus-, harjumuslik, harjumuspärane, harilik, harjunud, tavapärane, tavaline; привычное преступление jur.
harjumuskuritegu, привычный образ жизни harjumuspärane ~ harjumuslik eluviis, привычная дорога tavaline ~ harjumuspärane tee, привычное дело harjunud asi ~ toiming, привычные к труду руки tööga harjunud käed, привычный глаз vilunud silm, он сел на привычное место ta istus oma tavalisele ~ harjunud kohale
прижать 220 Г сов.
→ несов.
прижимать кого-что, к кому-чему‣ vastu ~ ligi suruma ~ pressima ~ litsuma; прижать противника к земле vastast maha panema ~ vastu maad suruma, прижать ухо к стене kõnek.
kõrva vastu seina suruma, прижать руку к сердцу kätt südame vastu suruma, прижать уши kõrvu pea ligi ~ lidusse tõmbama ~ vedama (näit. hobuse kohta);
‣ кого-что ülek. kõnek. pitsitama, survet avaldama, ahistama;
◊ прижать ~ прижимать ~ припирать ~ припереть в угол кого kõnek. keda nurka suruma, kimbatusse ~ kitsikusse ~ ummikusse ajama; прижать к ногтю кого madalk. keda nurka suruma, kelle kõri pihku võtma, kellele jalga kõrile panema; прижать ~ прижимать ~ припирать ~ припереть к стене ~ к стенке кого kõnek. keda vastu seina suruma, keda kimbatusse ajama ~ viima; прижать ~ прижимать ~ поджимать ~ поджать хвост kõnek. saba jalgade vahele tõmbama; прижать ~ прижимать ~ прищемлять ~ прищемить хвост кому kõnek. kellele saba peale astuma, kelle tiibu kärpima
прикладывать 168a Г несов.
→ сов.
приложить что, к чему mille peale ~ juurde ~ vastu mida panema; прикладывать пластырь plaastrit peale panema, прикладывать руку к сердцу kätt südamele panema, прикладывать руку к козырьку kätt mütsisirmi äärde tõstma, прикладывать печать pitserit (peale) vajutama ~ panema
прилегать 165b Г несов.
сов.
прилечь 3. .
к чему külgnema, piirnema; поле прилегает к саду põld tuleb aia alla välja ~ ulatub aiani
притягивать 168a Г сов.
→ несов.
притянуть‣ кого-что, к кому-чему (juurde, külge, ligi) tõmbama, köitma; ülek.
kõnek.
sundima (kuhu minema), vägisi ~ karvupidi (ligi) kiskuma; притягивать магнитом magnetiga külge tõmbama, притягивать лодку к берегу paati kaldasse tõmbama, притягивать кого к груди keda embama ~ rinnale suruma;
‣ (обычно сов.) кого, к чему ülek. madalk. vastust andma sundima; kohtusse kutsuma, vastutusele võtma; притягивать к ответу vastust andma ~ vastutama panema, притягивать к суду kohtulikule vastutusele võtma, притягивать к допросу (sundkorras) üle kuulama;
‣ кого-что, к кому-чему, чем ülek. ligi tõmbama, haarama, kaasa kiskuma, köitma, paeluma;
◊ притягивать ~ притянуть за волосы ~ за уши что kõnek. vägisi ~ meelevaldselt kokku sobitama ~ panema
пробежаться 182 Г сов.
‣ paar jooksusammu tegema, joostes liikuma; пробежаться по саду aias paar ringi tegema (joostes), пробежаться по клавишам sõrmedega üle klahvide libistama, sõrmedel kiiresti üle klahvide libiseda laskma;
‣ pidurdus- ~ hoojooksu tegema (lennuki kohta)
провалиться 305 Г сов.
→ несов.
проваливаться‣ куда sisse ~ läbi vajuma ~ kukkuma; (без 1 и 2 л .) sisse kukkuma ~ langema ~ varisema; провалиться в яму auku kukkuma, провалиться под лёд jääst läbi vajuma, провалиться по пояс в снег vööni lumme vajuma, потолок провалился lagi on sisse langenud, диван провалился diivan on auku vajunud, щёки провалились põsed on auku vajunud;
‣ ülek. kõnek. läbi kukkuma; провалиться на выборах valimistel läbi kukkuma, пьеса провалилась näidend kukkus läbi;
‣ ülek. kõnek. luhta ~ nurja minema, nurjuma, luhtuma, liiva jooksma; попытка провалилась katse nurjus;
‣ ülek. madalk. kaduma; куда это она провалилась? kuhu ta küll kadus? да провались он! ülek. madalk. käigu ta kus see ja teine ~ kus kurat;
◊ как ~ точно ~ будто ~ словно сквозь землю провалился kõnek. (on) nagu maa alla vajunud, kadunud nagu vits vette ~ tina tuhka; готов (сквозь землю) провалиться vaju kas või maa alla; чтоб мне провалиться, провалиться мне на этом (самом) месте ülek. madalk. jumala tõsi; (see on) tõsi mis tõsi, see on niisama tõsi kui see, et ma siin seisan
прогуляться 254 Г сов.
→ несов.
прогуливаться (ringi) jalutama ~ kõndima, jalutuskäiku tegema; с кем kõnek.
kellega kaasa minema; прогуляться по саду aias pisut jalutama, прогуляться взад-вперёд по комнате tuba mööda edasi-tagasi kõndima;
◊ прогуляться на чей счёт ~ по чьему адресу kõnek.
kelle arvel ~ kulul nalja tegema ~ viskama ~ heitma, kelle aadressil märkusi ~ vihjeid tegema
пройтись 373 Г сов.
→ несов.
прохаживаться‣ (mõned sammud) astuma; (väikest) jalutuskäiku tegema, (pisut) kõndima ~ jalutama; пройтись по саду aias pisut jalutama, пройтись в танце kõnek.
tantsuringi tegema, он прошёлся по комнате два раза ta käis kaks korda üle toa;
‣ (без несов.) по чему, чем kõnek. ülek. üle käima; пройтись пылесосом по ковру tolmuimejaga vaipa üle käima, пройтись по струнам гитары kitarrikeeli sõrmitsema, пройтись по клавишам üle klaveriklahvide libistama, пройтись щёткой по волосам harjaga üle juuste tõmbama ~ juukseid siluma;
◊ пройтись ~ прохаживаться на чей счёт ~ по чьему адресу kõnek. kelle kulul ~ arvel õelavõitu nalja tegema, kelle kohta suud pruukima
просунуть 334 Г сов.
→ несов.
просовывать что, во что välja ~ sisse ~ läbi pistma ~ toppima ~ suruma ~ torkama kuhu ~ kust; просунуть руку в окно kätt aknast välja ~ sisse pistma, просунуть голову в дверь pead ukse vahelt sisse ~ välja pistma, просунуть ключ в замок võtit lukuauku torkama ~ pistma, просунуть своего человека в правление ülek.
kõnek.
oma meest ~ soosikut juhatusse suruma
протянуть 339a Г сов.
→ несов.
протягивать‣ что üles panema, tõmbama; rajama, viima, juhtima; протянуть верёвку для белья pesunööri üles panema, протянуть телефонную линию telefoniliini üles panema, протянуть канал до реки kanalit jõeni kaevama ~ juhtima ~ välja viima, протянуть дорогу до посёлка teed asulani rajama;
‣ что, (к) кому ette ~ välja sirutama, ulatama, küünitama; протянуть руку вперёд kätt ette sirutama, протянуть руку на прощанье hüvastijätuks kätt ulatama;
‣ что, сквозь v через что läbi tõmbama (ka tehn. metalle survega töötlema); протянуть нитку сквозь игольное ушко niiti nõelasilmast läbi tõmbama ~ ajama;
‣ что tõmbekammiga lõikama;
‣ что kõnek. edasi ~ paigast tirima ~ vedama ~ tõmbama, lohistama; протянуть воз пять метров koormat viis meetrit edasi vedama ~ tirima;
‣ что, без доп. venitama (что, с чем ka kõnek. ülek.), venitades hääldama ~ ütlema; протянуть ноту nooti venitama ~ pikemalt hoidma, протянуть дело до осени asja sügiseni venitama, протянуть время до обеда lõunani (välja) venitama;
‣ 339b kõnek. vastu pidama; старик протянул ещё десять лет vanataat pidas veel kümme aastat vastu, больной долго не протянет haige enam kaua vastu ei pea;
‣ 339b jah. (üle, mille kohal) lendama (lindude kohta);
‣ кого ülek. madalk. (ajalehes, koosolekul) nahutama ~ pähe andma;
‣ кого, чем madalk. kellele äigama, kellel üle küüru tõmbama;
◊ протянуть ноги madalk. koibi välja sirutama ~ sirgu ajama, kõrvu pea alla panema, vedru välja viskama; протянуть руку помощи abistavat kätt ulatama
пруд 2, 3 (предл. п. ед. ч.
о пруде, в и на пруду) С м.
неод.
tiik
пустить 317 Г сов.
→ несов.
пускать кого-что‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer.
triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk.
kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek.
poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
пьяный 119 П (кр. ф.
пьян, пьяна, пьяно, пьяны и пьяны)‣ purjus, vindine, joomane, vintis, pommis (kõnek.
), jommis (kõnek.
), auru all (kõnek.
); в пьяном виде purjuspäi, purjus ~ joobnud olekus, auru all, мертвецки пьяный purupurjus, напиться пьяным end purju võtma, пьяный кутёж jooming, пьяные глаза purjus mehe ~ inimese silmad, пьяные разговоры purjus inimese jutt;
‣ чем, от чего ülek. joobnud; пьяный от счастья õnnest joobunud;
‣ П → С пьяный м. од. purjus mees; пьяная ж. од. purjus naine;
◊ с пьяных глаз, под пьяную руку, по пьяной лавочке madalk. vintis ~ purjus ~ vindise ~ jommis peaga, purjuspäi; пьяный в дым ~ в стельку madalk. täis nagu tina ~ tinavile ~ tatikas, purujommis
раз I 3 (род. п. ед. ч.
раза и разу, род. п. мн. ч.
раз) С м.
неод.
kord; три раза kolm korda, много раз mitu korda, palju kordi, ни разу mitte kordagi, в тот раз tookord, tol korral, раз в неделю (üks) kord nädalas, в десятый раз kümnendat korda, каждый раз iga kord, иной раз mõnikord, vahel, vahetevahel, в первый раз esimest korda, esmakordselt, несколько раз mitu korda, mõned korrad, в прошлый раз eelmine kord, eelmisel korral, не раз korduvalt, как-то раз ükskord, самый раз just paras aeg;
◊ вот тебе раз kõnek.
vaat kus lugu, säh sulle; раз и навсегда kõnek.
igaveseks ajaks igavesti, viimast korda ja lõplikult; раз, два и обчёлся kõnek.
keda-mida võib ~ võis ühe käe sõrmedel üles lugeda; раз плюнуть kõnek.
kelle jaoks kukepea ~ käkitegu olema, kelle käes korra nuusata (olema); семь раз отмерь, один раз отрежь vanas.
üheksa korda mõõda, üks kord lõika
разложение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ keem. lagundamine; lagunemine; разложение целлюлозы tselluloosi lagunemine, реакция разложения lagunemisreaktsioon;
‣ jaotamine, lahutamine, lahutus (ka mat., meh.); mat. (reaks) arendamine, arendus; разложение на составные части ~ компоненты koostisosadeks lahutamine, разложение на множители mat. teguriteks lahutamine, разложение силы meh. jõu lahutamine komponentideks, разложение в ряд mat. reaksarendus, reaks arendamine, разложение баланса maj. bilansi liigendus;
‣ kõdunemine, lagunemine, roiskumine; процесс разложения lagunemine, kõdunemine, разложение павших листьев langenud lehtede kõdunemine, разложение торфа turba lagunemine;
‣ ülek. laostamine, demoraliseerimine, desorganiseerimine; laostumine, demoraliseerumine, desorganiseerumine; моральное разложение moraalne laostamine ~ laostumine
разъехаться 224 Г сов.
→ несов.
разъезжаться‣ laiali ~ ära sõitma; гости разъехались külalised sõitsid laiali, разъехаться во все стороны igasse ilmakaarde laiali sõitma ~ minema, разъехаться по домам kodudesse laiali sõitma ~ minema;
‣ с кем kõnek. lahku minema; супруги разъехались abikaasad läksid lahku;
‣ с кем (üksteisest kohtumata, üksteist riivamata) mööda sõitma; машинам трудно разъехаться на узкой дороге kitsal teel on autodel raske üksteisest mööduda;
‣ laiali minema ~ jooksma ~ libisema; лыжи разъехались на льду suusad jooksid jää peal laiali, ноги разъехались jalad libisesid harali;
‣ ülek. kõnek. ära lagunema, koost ~ laiali vajuma; швы совсем разъехались õmblused on täiesti laiali vajunud ~ hargnenud ~ lahti tulnud
рама 51 С ж.
неод.
raam; оконная рама aknaraam, двойная рама topeltraam, раздельные рамы üksikraamid, дверная рама ukseraam, рама велосипеда jalgrattaraam, парниковая рама lavaraam, опорная рама tugiraam, alusraam, лесопильная рама kaatersaag, saekaater, портрет в золотой раме kuldraamis portree, вставить картину в раму pilti raamima ~ raamistama ~ raami sisse panema
распевать 169a Г несов.
→ сов.
распеть‣ что muus.
laulu harjutama; häält lahti laulma; распевать дуэт duetti ~ duetis laulmist harjutama, распевать голос häält lahti laulma;
‣ (без сов.) что, без доп. kõnek. (kõvasti, lõbusasti) laulma, lõõritama; распевать целый день kogu päeva ~ päev otsa laulu lõõritama, в саду распевали соловьи aias laksutasid ööbikud
расположить I 311a Г сов.
→ несов.
располагать I кого-что (laiali) asetama, paigutama; kohale panema; järjestama; расположить войска vägesid paigutama, расположить слова по алфавиту sõnu tähestikuliselt järjestama ~ tähestikjärjestusse seadma ~ panema, расположить в ряд reastama, rivistama
распределение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ кого-чего, между кем-чем jaotamine, jagamine, jaotus; jaotumine, jagunemine; jaotumus; соразмерное распределение proportsionaalne jaotamine ~ jaotus, распределение продуктов toiduainete jaotamine, распределение работы tööjaotus, распределение по труду töö järgi jaotamine, функция распределения mat. jaotusfunktsioon, распределение памяти info mälujaotus, распределение корней bot. juurte jaotumus;
‣ кого (pärast kooli lõpetamist) töölemääramine, töölesuunamine, töölepaigutamine; распределение на работу молодых специалистов noorte spetsialistide töölesuunamine
расстройство 94 С с.
неод.
‣ segadus, korratus; внести расстройство в ряды противника vaenlase ridades segadust tekitama, хозяйственные дела в полном расстройстве majapidamisasjad on täiesti korrast ära ~ raamas;
‣ rike, häire, nurjumine, nurjaminek; расстройство здоровья terviserike, tervisehäire, расстройство нервной деятельности närvitalitluse häire, речевое расстройство kõnehäire, расстройство замыслов kavatsuste nurjumine ~ luhtumine, расстройство желудка kõhulahtisus, привести в расстройство ära rikkuma;
‣ kõnek. halb tuju, tujutus; он сегодня в расстройстве ta on täna tujust ära, tal on täna halb tuju, прийти в расстройство tujust ära langema ~ minema
расцарапать 164a Г сов.
→ несов.
расцарапывать кого-что katki ~ lõhki ~ ära kratsima ~ kraapima ~ kriimustama ~ kriipima ~ küünistama; расцарапать ногтями küüntega katki kratsima, расцарапать руку о гвоздь naela otsa(s) kätt ära kriimustama
расчистить 276a Г сов.
→ несов.
расчищать что, от чего ära puhastama (kõnek. ka ülek.
), puhtaks tegema ~ rookima; расчистить двор hoovi puhtaks tegema, расчистить лес metsa raadama ~ võsast puhastama, расчистить дорогу от развалин varemeid teelt koristama, расчистить снег на льду jäält lund rookima, расчистить себе дорогу endale teed tegema ~ rajama
резвиться 300 Г несов.
с кем hullama, vallatlema; дети резвились в саду lapsed hullasid aias
река 70, 78 С ж.
неод.
(вин. п. ед. ч.
реку и реку) jõgi; мелкая река madal jõgi, горная река mägijõgi, mäestikujõgi, равнинная река tasandikujõgi, судоходная река laevatatav jõgi, пограничная река piirijõgi, русло реки jõesäng, устье реки jõesuue, jõesuu, вверх по реке ülesjõge, vastuvett, вниз по реке allajõge, pärijõge, pärivett, река вышла из берегов jõgi tõusis üle kallaste, река стала jõgi külmus kinni, река вскрылась jõgi vabanes jäävangist, jõelt on jää läinud, jõgi läks lahti, слёзы льются рекой ülek.
pisarad voolavad ojadena, река времени ülek.
ajameri, реки народа ülek.
inimvool, inimmeri;
◊ кануть в реку забвения liter.
unustusehõlma vajuma; молочные реки (и) кисельные берега piimajõed ja pudrumäed
род I 1 С м.
неод.
(предл. п. ед. ч.
о роде и в роде, в роду и на роду)‣ sugukond; патриархальный род patriarhaalne sugukond, старейшина рода sugukonnavanem;
‣ sugu, suguvõsa; sugupõlv, põlvkond; знатный род kuulus ~ nimekas suguvõsa, древний род vana suguvõsa, принадлежать к знаменитому роду kuulsast soost olema, он крестьянского рода ta on talupojasoost, из рода в род põlvest põlve, вести свой род от кого suguvõsa on alguse saanud kellest, человеческий род inimsugu, это у нас в роду kõnek. see on meil suguseltsi viga, откуда ты родом kust sa pärit oled, от роду не видел kõnek. pole ealeski näinud, ему двадцать лет от роду kõnek. ta on kahekümneaastane;
‣ biol. perekond (genus);
◊ без роду, без племени alamast soost; ни роду, ни племени täiesti üksik, sugulasteta; на роду написано что у кого ~ кому kõnek. kellele on saatusest määratud, kelle saatuseraamatus on kirjas
росинка 72 С ж.
неод.
kastetilk, kastepiisk, kastepisar;
◊ маковой росинки во рту не было у кого kõnek.
pole ivagi hamba alla saanud; ни на маковую росинку kõnek.
mitte raasugi ~ kübekestki ~ terakestki ~ kröömigi
рот 7 (предл. п. ед. ч.
о рте и во рту) С м.
неод.
suu (kõnek. ka ülek.
); полость рта suuõõs, беззубый рот hambutu suu, рот до ушей kõrvuni suu, во рту пересохло suu kuivab, улыбаться во весь рот täie ~ laia suuga naerma, открыть рот suud avama ~ lahti tegema, дышать ртом läbi suu hingama, говорить с набитым ртом täis suuga rääkima, в семье пять ртов peres on viis suud ~ sööjat;
◊ лишний рот üleliigne ~ ülearune suu; во весь рот (кричать) kõigest ~ täiest kõrist karjuma; так и тает во рту lausa sulab suus; зажимать ~ зажать рот кому kõnek.
kellel suud sulgema ~ kinni ~ lukku panema; (молчать) точно ~ словно воды в рот набрал kellel nagu oleks suu vett täis, kes on vait nagu sukk, kelle suu on lukus, kes ei lausu musta ega valget; не брать в рот чего mitte suu sissegi võtma mida; не лезет в рот kõnek.
(toit) ei lähe suust alla, toit käib suus ringi; пальца в рот не клади кому kõnek.
kes ei lase endale kanna peale astuda, kellest hoia näpud eemal; разевать ~ разинуть рот kõnek.
(1) suud p(r)aotama ~ lahti tegema, piiksatama, (2) mokk töllakil vahtima, ammuli sui vahtima ~ kuulama jääma, suud imestusest lahti unustama; смотреть в рот кому (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu või huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; хлопот полон рот у кого kõnek.
kellel on käed-jalad tööd-tegemist täis; не сметь рта открыть ~ раскрыть kõnek.
suudki p(r)aotada mitte julgema; разжевать и в рот положить кому kõnek.
halv.
kellele pudi valmis tegema ja suhu panema; с пеной у рта kõnek.
nii et suu vahutab ~ vahutas
рука 78 С ж.
неод.
‣ käsi (ka ülek.
); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.
), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek.
töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
рыба 51 С ж.
од.
kala; kõnek.
ülek.
kalaverega inimene; пресноводная рыба mageveekala, донная рыба põhjakala, живая рыба eluskala, свежая рыба värske kala, рыба промысловых размеров täiemõõduline ~ püügimõõduline kala, маломерная рыба alamõõduline kala, вяленая рыба vinnutatud ~ (välisõhus) kuivatatud kala, солёная рыба soolakala, копчёная рыба suitsukala, рыбы zool.
kalad (Pisces), ловить рыбу kala püüdma, kalastama, удить рыбу õngitsema, ты как рыба sul on kalaveri;
◊ ловить рыбу в мутной воде sogases vees kalu püüdma; как рыба в воде nagu kala vees, oma sõiduvees; биться как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; ни рыба ни мясо kõnek.
halv.
ei (ole) liha ega kala
рыло 94 С с.
неод.
‣ kärss, koon; ninamik;
‣ vulg. sihverplaat, lõust, molu, larhv;
◊ лезть с суконным рылом в калачный ряд madalk. pasteldes saksakambrisse kippuma ~ tükkima, igale poole oma kärssa toppima; ни уха ни рыла не смыслить в чём vulg. mitte tuhkagi ~ mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole (mitte) õrna aimugi; рылом не вышел madalk. kes ei ole see mees, kes ei sobi ~ ei kõlba milleks, kes ei anna mõõtu välja, kes ei lähe täie ette
рябь 90 С ж.
неод.
virve, virvendus, vira, virdamine; säbarlainetus; озеро покрылось рябью järvepind hakkas virvendama, järvepinnale tekkis virve, у меня рябь в глазах mul virvendab silmade ees
ряд 3 С м.
неод.
(с Ч два, три, четыре ряда)‣ (предл. п. ед. ч.
в ряду) rida (ka mat.
, keem.
, ehit.
), rivi, rodu; ряд домов majaderida, стулья в два ряда kaks rida toole, в первом ряду (1) esimeses reas, (2) ülek.
esirinnas, первый ряд партера põranda ~ parteri esimene rida, неполный ряд poolik rida (rivis), полный ряд täisrida (rivis), ряд движения sõidurida, располагать в ряд reastama, rivistama, бесконечный ряд mat.
lõpmatu rida, сходящийся ряд mat.
koonduv rida, прокладный ряд ehit.
vaherida, vahekiht, side(kivi)rida, side(kivi)kiht, шпунтовый ряд ehit.
sulundsein, punnsein, радиоактивный ряд keem.
radioaktiivne rida, урановый ряд keem.
uraanirida, гласный переднего ряда lgv.
eesvokaal, построиться в ряды ritta võtma, reastuma, rivistuma, идти рядами reas sammuma, в ряду кого-чего kelle-mille hulgas ~ seas;
‣ (предл. п. ед. ч. в ряде) rida; целый ряд причин hulk põhjusi, в течение ряда дней mitme päeva jooksul, в ряде случаев real juhtumeil, mõnel juhul, mõningatel juhtudel;
‣ ряды мн. ч. read; в рядах армии sõjaväes, вступить в ряды партии partei ridadesse ~ parteisse astuma, сомкнуть ряды ridu koondama, ряды вздвой! read kahte!;
‣ (предл. п. ед. ч. в ряду) (turu)lett, letirida; рыбный ряд kalalett;
‣ (предл. п. ед. ч. в ряде) madalk. (juukse)lahk;
◊ из ряда вон выходящий erakordne, ainulaadne, harukordne; ставить ~ поставить в один ряд кого-что с кем-чем ühte ritta panema, ühele pulgale seadma ~ panema
сад 3 (предл. п. ед. ч.
о саде и в саду) С м.
неод.
aed; фруктовый сад viljapuuaed, puuviljaaed, õunaaed, плодовый сад puuviljaaed, viljapuuaed, плодово-ягодный сад puuvilja- ja marjaaed, цитрусовый сад tsitrusaed, tsitrusistandus, индивидуальный ~ приусадебный сад koduaed, eraaed, ботанический сад botaanikaaed, детский сад lasteaed, зимний сад talveaed
сдаться I 225 (прош. вр.
сдалось и сдалось, сдались и сдались) Г сов.
→ несов.
сдаваться I‣ alla andma ~ vanduma, alistuma; сдаться на тридцать втором ходу kolmekümne teisel käigul alla andma ~ alistuma (males, kabes), сдаться в плен end vangi andma;
‣ на что järele andma; сдаться на просьбы palvetele järele andma
сердитый 119 П (кр. ф.
сердит, сердита, сердито, сердиты)‣ vihane, kuri, tige; сердитый взгляд vihane ~ kuri pilk, быть сердитым на кого-что kelle-mille peale vihane olema;
‣ kõnek. vägev, kange, vänge, käre, kõva; сердитый табак vägev ~ kange tubakas, сердитая горчица kange sinep, сердитый мороз käre pakane, сердит на что madalk. kange mida tegema, mille peale kange mees;
◊ сказать ~ сделать под сердитую руку kõnek. ägedast ~ tulisest peast ~ ägedushoos ütlema ~ tegema
сердце 111 (мн. ч. им., вин. п.
сердца, род. п.
сердец, дат. п.
сердцам, твор. п.
сердцами, предл. п.
о сердцах) С с.
неод.
süda (ka ülek.
); порок сердца med.
südamerike, инфаркт сердца med.
südameinfarkt, золотое сердце kuldne süda, сердце родины kodumaa süda, мягкое сердце pehme süda, разбитое сердце purustatud süda, от чистого сердца puhtast südamest, от всего сердца kogu südamest, у него нет сердца tal pole südant sees, ta on südametu inimene, сердце трепещет от радости süda hüppab rõõmust, покорить сердце südant vallutama, носить под сердцем südame all kandma;
◊ брать ~ взять за сердце ~ за сердце кого kellele südamesse ~ hinge minema, südant liigutama; иметь сердце на кого kõnek.
kelle peale vimma kandma, kelle vastu okast südames kandma; отлегло от сердца у кого kellel läks süda kergemaks; положа руку на сердце kõnek.
kätt südamele pannes; сердце кровью обливается у кого kelle süda tilgub verd; сердце надрывается у кого kelle süda tõmbub valust kokku ~ on valust lõhkemas; сердце падает ~ упало у кого kellel süda jääb ~ jäi seisma, tuli hirm peale; сердце в пятки уходит ~ ушло kõnek.
kelle süda langes ~ langeb saapasäärde, kelle püksid sõeluvad püüli, kes langes verest ära; принимать ~ принять близко к сердцу südamesse võtma; сердце похолодело у кого, от чего kellel tõmbus ~ võttis südame alt külmaks; сердце щемит у кого kelle süda kripeldab sees; сердце не лежит у кого к кому-чему kõnek.
kes v mis ei tõmba ~ ei istu; скребёт на сердце, на сердце кошки скребут у кого kõnek.
kelle süda kripeldab sees; скрепя сердце kõnek.
südant kõvaks tehes, vastumeelselt, vastu tahtmist; с замиранием сердца põksuva ~ väriseva südamega, hinge kinni pidades; с открытым сердцем avali ~ avatud südamega ~ hingega; прийтись по сердцу кому kõnek.
kelle meele järele olema; сорвать сердце на ком kõnek.
oma viha kelle peale välja valama; с сердцем сказать kõnek.
vihaga ~ südametäiega ütlema; в сердцах kõnek.
vihahoos, vihaselt, südametäiega
скверно Н
‣ vastikult, ilgelt, jälgilt, jäledalt, jõledalt, tülgastavalt, ropult; скверно пахнуть vastikult haisema, скверно выругаться ropult sõimama;
‣ viletsasti, kehvasti, räbalasti, sandisti; on väga halb ~ paha ~ vilets ~ kehv ~ sant ~ räbal; скверно учиться võimatult halvasti õppima, скверно выглядеть väga halb ~ hull välja nägema, дела идут скверно asjad lähevad väga halvasti ~ ei lähe mitte üks põrm, он скверно кончит ta lõpetab väga halvasti ~ hullusti, мне скверно tunnen end räbalasti ~ sandisti ~ kehvasti, во рту скверно suus on paha ~ vastik maik, скверно было у него на душе tal oli meel päris mõru
скользить 293b Г несов.
libistama, libisema, lihkuma, liuguma; ülek.
liuglema; скользить на лыжах suuskadega libistama, ноги скользят по грязи jalad libisevad poris, рыба скользит в руках kala on käes libe, скользить взглядом pilku üle libiseda laskma, скользить по ~ на льду (1) jääl ~ jää peal liugu laskma, (2) jääl liuglema (uiskudel), лодка скользит по волнам paat liugleb lainetel, луч солнца скользит по озеру päikesekiir mängleb järveveel;
◊ скользить по поверхности latvu mööda ~ ladvuti puudutama ~ käsitlema, pealispinda mööda libisema
скорый 119 П (кр. ф.
скор, скора, скоро, скоры; сравн. ст.
скорее)‣ kiir-, kiire, kärme, kärmas, nobe, väle; скорый поезд kiirrong, скорая помощь med.
kiirabi, скорая езда kiire sõit, kiirsõit, скорый в работе kõnek.
kiire ~ kärmas ~ nobe tööle, скорый на решения kõnek.
kiire ~ kärme otsustama;
‣ varstine, peatne, peatselt saabuv; скорый приезд peatne saabumine, до скорого свидания peatse (jälle)nägemiseni, в скором времени varsti, lähemal ajal, peatselt, peagi;
‣ kõnek. iroon. kiirustav, kannatamatu, kärsitu, kärsimatu, läbematu;
‣ П → С скорая ж. неод. kõnek. (1) kiirabi, (2) kiirabiauto;
◊ на скорую руку (1) ülepeakaela, pilla-palla (tegema), nagu ratsahobuse seljast, ülejala, (2) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata; скор на ногу kõnek. kärme kõnniga, kergejalgne; скор на руку kõnek. (1) kärme, nobe (tööle), (2) kerge käega (löömavalmis)
сладко Н (сравн. ст. слаще)
‣ magusasti, magusalt (ka ülek.); on magus (ka ülek.) ~ meeldiv; сладко потянуться end magusasti sirutama ~ ringutama, сладко пахнуть magusasti ~ hõrgult ~ hõrgutavalt lõhnama, во рту сладко suus on magus (maitse), в сердце сладко südames on sulnis ~ magus ~ magusarmas tunne, сладко мечтать magusasti unistama, ему не сладко там жить ta elu ei ole seal meelakkumine;
‣ ülek. halv. mesimagusalt, imalmagusalt, magusläägelt, lipitsevalt, meelitlevalt; сладко улыбаться mesimagusalt naeratama
смятение 115 С с.
неод.
rahutus, ärevus, segadus; paanika; душевное смятение hingerahutus, rahutus hinges, в большом смятении suures segaduses, вызвать смятение в рядах противника vaenlase ridades segadust tekitama ~ tegema, в смятении чувств meeltesegaduses
совать 176 Г несов.
→ сов.
сунуть kõnek.
‣ что, за что, куда pistma (ka ülek.
), torkama, toppima (ka ülek.
); совать руку в карман kätt taskusse pistma, совать топор за пояс kirvest vöö vahele pistma ~ torkama, совать в руки кому лопату kellele labidat pihku pistma, совать взятку kõnek.
pihku pistma, pistist andma, совать руку kõnek.
areldi kätt andma, совать вещи в чемодан asju kohvrisse toppima;
‣ кого, чем lükkama, müksima, tõukama; совать кулаком в грудь rusikaga rindu tõukama; совать вперёд себя endast ette(poole) lükkama;
◊ совать ~ сунуть голову в петлю pead silmusesse pistma; совать ~ сунуть (свой) нос куда, во что kõnek. oma nina toppima kuhu; совать ~ сунуть под нос что kõnek. mida kellele nina alla torkama, nina ette viskama
согнуть 336a Г сов.
→ несов.
сгибать‣ что kõveraks ~ alla painutama ~ koolutama, maad ligi suruma; согнуть проволоку traati painutama ~ koolutama, согнуть подкову hobuserauda painutama, согнуть газету ajalehte kokku panema ~ murdma, согнуть ветку oksa alla painutama;
‣ что kõverdama, kägardama; könksu ~ konksu ~ krõnksu ~ kägarasse tõmbama; кого-что ülek. küüru vajutama; согнуть руку в локте kätt küünarnukist kõverdama, согнуть пальцы sõrmi konksu tõmbama, согнуть спину (1) selga looka tõmbama, küürutama (ka ülek.), (2) ülek. koogutama, согнуть колени põlvi nõtkutama ~ konksu tõmbama, согнуть шею kaela kõverdama, прыжок согнув ноги sport kägarhüpe, сед согнув ноги sport kägariste, время согнуло его ta on ~ oli vanaduskoorma all küürus;
‣ кого-что ülek. painutama, murdma, alistama;
◊ согнуть ~ сгибать голову перед кем (1) end küüru ~ looka tõmbama kelle ees, (2) lömitama, kintsu kaapima; согнуть в дугу ~ в три дуги кого kõnek. (1) seitset imet tegema kellega, sõlme keerama keda, keda liistule tõmbama, (2) seitset nahka kelle seljast võtma, kelle nahka nülgima; согнуть в три погибели кого kõnek. seitset nahka kelle seljast võtma; согнуть в бараний рог кого kõnek. keda oinasarveks keerama, kellega seitset imet tegema, keda sõlme keerama; vrd. гнуть
сознательный 126 П (кр. ф.
сознателен, сознательна, сознательно, сознательны)‣ teadvuslik, teadvusega; человек -- существо сознательное inimene on teadvusega olend;
‣ teadlik; сознательный материалист teadlik materialist, сознательное отношение к труду teadlik töösse suhtumine, сознательный обман teadlik ~ tahtlik pettus
солоно
‣ Н soolaselt; on soolane; во рту солоно suus on soolamaitse ~ soolane maik;
‣ предик. кому ülek. kõnek. on mõru ~ kibe (meel); ему солоно пришлось tal tuli aina mõrusid pille neelata ~ meelekibedust ~ risti näha, этот парень нам солоно пришёлся see poiss on meile küllalt kibedat meelt ~ peavalu teinud
сон 7 С м.
неод.
uni; unenägu; тяжёлый сон raske uni, глубокий сон sügav uni, лёгкий сон unekirme, kerge ~ põgus uni, uneviirastus, летаргический сон letargiline uni, varjusurm, непробудный сон ränkraske ~ rampraske uni, surmauni, дневной сон (1) päevauni, päevane uni, (2) päevane uneaeg, клонит ко сну uni tikub peale, спать сладким сном magusasti magama, спать крепким сном kõvasti magama, он потерял сон ta ei saa magada, ta ei maga enam, tal pole und, tal läks uni ära, и во сне не снилось pole aimugi, pole uneski näinud, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, погрузиться в сон sügavasse unne vajuma, sügavalt ~ nagu kott magama jääma, пробудиться ото сна virguma, unest ärkama, сквозь сон läbi une, видеть сон und nägema, видеть во сне unes nägema, приятного сна head und;
◊ ходить ~ жить как во сне nagu kuutõbine ringi käima, nagu unes ringi liikuma; сна (нет) ни в одном глазу kõnek.
pole uneraasugi, uni ei tule ega tule; не знать ~ не ведать ни сном ни духом чего kõnek.
mitte ööd ega päeva ~ mitte mõhkugi teadma millest, pole õrna aimugi millest, kes pole kuulnudki millest; вечный сон viimne ~ igavene uni; почить вечным сном luulek.
igavesele unele suikuma; заснуть ~ спать мёртвым сном nagu surmaund ~ nagu surnu magama, nagu surmaunne vajuma; спать ~ заснуть сном праведника õndsa ~ õiglase und magama ~ unne vajuma; сон в руку unenägu läks täide
спихнуть 336a Г сов.
→ несов.
спихивать‣ кого-что, с чего куда kõnek.
(maha, alla, ära, kokku) lükkama ~ tõukama; спихнуть лодку с берега paati kaldalt vette lükkama, спихнуть бревно в воду palki vette lükkama, спихнуть в яму auku tõukama;
‣ кого-что, куда ülek. madalk. halv. kaela määrima, kaelast ära sokutama; спихнуть товар kaupa kellele kaela määrima, kaubast lahti saama, спихнуть замуж кого keda mehele sokutama;
‣ кого-что ülek. madalk. kohalt minema lööma; спихнуть заведующего juhatajat kohalt minema lööma;
◊ спихнуть ~ спихивать на шею ~ на руки ~ на плечи кому kellele mida kaela määrima; спихнуть ~ спихивать с плеч ~ с рук ~ с шеи kaelast ära sokutama
сплотить 294 Г сов.
→ несов.
сплачивать‣ что servi siduma ~ ühendama, servsiduma, servühendama; сплотить пол põrandalaudu siduma, сплотить крышу katuselaudu siduma, сплотить брёвна в плот parvistama, palke parviseks koondama;
‣ кого-что tihendama; ülek. ühte koondama ~ liitma, konsolideerima; сплотить ряды борцов за мир rahuvõitlejate ridu tihendama
спуск 18 С м.
неод.
‣ (без мн. ч.
) allalaskmine, lahtilaskmine, väljalask, äravool; laskumine, maandumine; спуск паруса purje allalaskmine, спуск флага lipu allalaskmine ~ langetamine, спуск петель tekst.
silmade mahalaskmine, спуск судна на воду laeva veeskamine ~ vettelaskmine, аварийный спуск avariiväljalask, avariiäravool, ванный спуск vanniäravool, спуск птиц на реку lindude laskumine jõele, скоростной спуск sport kiirlaskumine (suuskadel), спуск лесенкой sport trepplaskumine (suuskadel), спуск в шахту kaevandusse laskumine, спуск под гору aut.
langusõit, mäest alla sõit, спуск врубовой машины mäend.
soonimismasina naasmine, заземляющий спуск el.
maandusallaviik;
‣ (без мн. ч.) õhendamine, õhemaks tegemine; спуск края детали tehn. detailiääre äralõikamine ~ mahalõikamine ~ õhendamine;
‣ allalaskeseade, allalaskerenn, allalasketee, kaldrenn, kaldtee; ступенчатый спуск astmeline allalasketee, винтовой спуск keerdrenn, keerdtee, карнизный спуск ehit. räästaplekk;
‣ mäenõlvak, nõlv, lang; langus, liug, kallak; спуск горы mäenõlvak, спуск к реке jõe kaldanõlv, крутой спуск järsk nõlv, спуск дороги tee lang(us);
‣ (без мн. ч.) allalaskmine; (lahti)päästmine, päästikule vajutamine (relval); плавный спуск sujuv päästmine, спуск курка (1) vinna ~ kuke päästmine, (2) vinna ~ kuke allalaskmine;
‣ päästik; käivik (kellal);
‣ trük. eelpanem, küljendite järjestus (trükivormis); комбинированный спуск kombineeritud järjestus, спуск полос küljendite järjestamine;
◊ не давать ~ не дать спуску кому kõnek. armu mitte heitma kellele
спуститься 317 Г сов.
→ несов.
спускаться‣ alla ~ maha tulema ~ laskuma ~ langema (ka ülek.
); спуститься с горы mäest alla tulema ~ (suuskadel) laskuma, спуститься с крыльца trepist alla tulema, спуститься на парашюте langevarjuga alla tulema ~ laskuma, спуститься в пещеру koopasse laskuma, спуститься на дно (1) põhja laskuma, (2) põhja vajuma, спуститься по реке allajõge ~ pärijõge ~ pärivett ~ pärivoolu sõitma, дикие утки спустились на реку metspardid laskusid jõele, занавес спустился eesriie langes (alla), самолёт спустился на аэродром lennuk maandus lennuväljale, петля спустилась silm on maha jooksnud, солнце спустилось к лесу päike on metsapiiril ~ laskus metsa kohale, туман спустился на землю udu on maas ~ langes maha, спустились сумерки on hämar, videvik katab maad;
‣ lahti pääsema ~ minema; курок спустился päästik läks lahti;
‣ kõnek. tasasemaks minema, tasanema; alla minema; голос спустился до шёпота hääl tasanes sosinaks, температура спустилась palavik läks alla;
◊ спуститься с облаков pilvedelt ~ pilve pealt alla tulema
ссохнуться 344 Г сов.
→ несов.
ссыхаться‣ (kuivades) kummi ~ kumeraks ~ kumerasse ~ kaardu tõmbuma ~ kiskuma, kõmmelduma; ülek.
kõnek.
kokku kuivama (inimese kohta); фанера ссохлась vineer on kuivades kaardu kiskunud ~ kõmmeldunud, сапоги ссохлись saapad on käkru kuivanud;
‣ kampa ~ panka kuivama, pankuma; ära kuivama (huulte, suu kohta); глина ссохлась savi on pankunud, во рту ссохлось suu on kuiv ~ kuivab
ссыпаться 189 Г сов.
→ несов.
ссыпаться‣ (kokku v. maha) pudenema ~ varisema; песок ссыпался в яму liiv jooksis ~ valgus auku;
‣ ülek. madalk. alla lendama ~ kukkuma
ставить 277 Г несов.
‣ кого-что panema, paigutama, asetama; ставить вещи на место asju kohale panema, ставить в ряд ritta seadma ~ panema, reastama, ставить книги на полку raamatuid riiulile ~ riiulisse panema, ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, ставить кастрюлю на огонь potti ~ kastrulit tulele panema, ставить друг на друга ülestikku ~ üksteise peale panema ~ asetama, ставить горчичник sinepiplaastrit panema, ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, ставить заплату lappima, paikama, ставить тесто tainast kerkima panema, ставить вино kõnek.
veini käärima panema, ставить пиво kõnek.
õlletegu üles panema, ставить самовар samovari ~ teemasinat üles panema, ставить часы kella õigeks panema, ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, ставить сеть võrku sisse panema ~ sisse laskma, ставить в бригадиры ~ бриадиром kõnek.
brigadiriks panema, ставить в угол nurka panema, ставить на колени põlvili panema (ka ülek.
), ставить на ноги (1) püsti panema ~ tõstma, (2) ülek.
jalule aitama, ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.
), ставить точку punkti panema (ka ülek.
), ставить тройку kolme panema (hinnet), ставить на очередь järjekorda panema, ставить на голосование hääletusele panema, ставить у власти võimule panema, ставить под сомнение kahtluse alla seadma ~ panema, ставить в затруднительное положение täbarasse ~ rumalasse olukorda ~ kitsikusse panema, ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, ставить клеймо märgistama, ставить мины mineerima, miine panema;
‣ что püstitama (ka ülek.), ehitama; ставить памятник mälestussammast püstitama, ставить мачту masti püstitama, ставить рекорд rekordit püstitama, ставить вопрос küsimust (üles) tõstma ~ üles seadma, ставить паруса purjesid üles tõmbama ~ üles tõstma ~ heiskama;
‣ что lavastama, lavale tooma; ставить пьесу näidendit lavastama, ставить оперу ooperit lavale tooma;
‣ что seadma, tegema; ставить новые цели uusi eesmärke seadma, ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, ставить в пример eeskujuks seadma, ставить задачей ülesandeks seadma, ставить перед фактом fakti ette seadma, ставить серьёзную задачу перед кем kelle ette rasket ~ tõsist ülesannet seadma, ставить голос häält seadma (lauljal), ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, ставить препятствие takistusi tegema, takistama, ставить кляксу tindiplekki tegema, ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma ~ tähtpäeva määrama;
‣ что korraldama, organiseerima; ставить работу tööd korraldama ~ organiseerima, ставить опыты katseid korraldama ~ tegema ~ sooritama;
‣ что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama ~ arvama ~ lugema, ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama ~ arvama, süüdistama, ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama;
◊ ставить всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama ~ iga viga pahaks panema; ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima; ставить на вид кому kellele märkust tegema; ставить на кон что kõnek. mida mängu ~ kaalule panema; ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale ~ õrrele panema, samale pulgale panema; ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma; ни в грош ~ ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski ~ mitte millekski pidama; ставить во главу угла что mida peaasjaks ~ kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama, mida mille nurgakiviks pidama; ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõstatama ~ teravalt üles tõstma; ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema; ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema ~ naelutama; ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema; ставить на карту что mida mängu ~ kaalule ~ ühele kaardile panema; ставить под вопрос küsimärgi alla panema ~ seadma; ставить под ружьё püssi alla panema; ставить себя на чьё место end kelle asemele panema ~ seadma; ставить точки над и i-le punkti panema; vrd. поставить
стекло 99 (род. п. мн. ч.
стёкол) С с.
неод.
‣ klaas; оконное стекло aknaklaas, aknaruut, бутылочное стекло pudeliklaas, матовое стекло mattklaas, небьющееся стекло purunematu ~ purunemiskindel klaas, дымчатое стекло suitsuklaas, прозрачное стекло läbipaistev klaas, klaarklaas, молочное стекло piimklaas, опалиновое стекло piimjas klaas, опаловое стекло poolpiimklaas, защитное стекло kaitseklaas, органическое стекло orgaanklaas, армированное стекло sardklaas, жидкое стекло vesiklaas, ветровое стекло aut.
esiklaas, tuuleklaas, увеличительное стекло suurendusklaas, luup, листовое стекло tahvelklaas, стекло с морозом jääklaas, стёкла для очков prilliklaasid, стёкла врезались в руку klaasikillud lõikasid kätte;
‣ (без мн. ч.) klaasesemed, klaasasjad; выставка стекла klaasinäitus
стерльба 53 С ж.
неод.
‣ (märki)laskmine, tulistamine; lasud, tuli; стерльба залпами kogupauklaskmine, стерльба очередями valangutega tulistamine, valangtulistamine, практическая стерльба lahingumürsuga laskmine, стерльба из лука vibulaskmine, ammulaskmine, ambumine, стерльба лёжа lamades laskmine, стерльба с колена põlvelt laskmine, стерльба на ходу käigult laskmine, стерльба стоя püsti laskmine, скоростная стерльба kiirlaskmine, артиллерийская стерльба suurtükilaskmine, открыть стерльбу tuld avama;
‣ стрельбы мн. ч. õppelaskmine; боевые стрельбы lahinglaskmine
суд 2 С м.
неод.
kohus (riiklik v. ühiskondlik organ; kohtulik arutamine, kohtumõistmine; kohtumaja, kohtuhoone; kohtunikud); ülek.
arvamus, otsustus, hinnang; верховный суд ülemkohus, народный суд rahvakohus, товарищеский суд seltsimehelik kohus, литературный суд kirjanduskohus, kirjanduslik kohus, военно-полевой суд välikohus, суд чести aukohus (aukohtu), суд высшей инстанции kõrgema astme kohus, суд присяжных vandekohus, vandemeestekohus, суд Линча lintšikohus, omakohus, божий суд (1) aj.
jumalakohus, ordaal, (2) ülek.
issanda karistus, заседание суда kohtuistung, суд общественности ülek.
avalik ~ üldsuse ~ ühiskondlik arvamus, подавать в суд на кого keda kohtusse kaebama, привлечь к суду kohtulikule vastutusele võtma, отдать под суд кого keda kohtu alla andma, предать суду kohtu kätte andma, быть под судом kohtu all olema, выступать в суде kohtus esinema, быть оправданным по суду kohtu poolt õigeks mõistetud olema, встать, суд идёт (tõuske) püsti, kohus tuleb, страшный суд kirikl.
viimsepäevakohus;
◊ шемякин суд ebaõiglane kohus; суды да ~ и пресуды kõnek.
üks igavene arutamine ~ jahumine, mokalaat; пока суд да дело kõnek.
kuni asjast asja saab; на нет и суда нет kõnekäänd surm ka ei võta sealt, kust midagi võtta pole, (kui) ei siis ei
сухость 90 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ kuivus (ka ülek.), tahedus, kuivumus; сухость воздуха õhukuivus, сухость кожи nahakuivus, сухость рта ~ во рту suukuivus, suukuivumus, сухость губ huulekuivus, huultekuivumus, сухость доклада ettekande kuivus ~ ilmetus ~ elutus, сухость полей põldude kuivus, сухость лета suve põuasus;
‣ kõnek. kõhetu(mu)s, kuivetu(mu)s, kõhnus, luidrus;
‣ jahedus; сухость тона hääletooni jahedus, сухость встречи kohtumise jahedus, сухость ответа vastuse jahedus
схватить 316a Г сов.
→ несов.
схватывать‣ кого-что, за кого-что kinni haarama ~ kahmama; схватить ружьё püssi haarama, схватить за руку käest kinni haarama, схватить в охапку kaenlasse haarama, схватить в обьятия kaissu haarama, схватить за горло (1) kõrist kinni haarama, kõrri kargama, (2) ülek.
kõri pihku võtma;
‣ что kõnek. saama; схватить двойку kahte saama, схватить насморк nohu saama;
‣ кого-что (безл.) kõnek. peale tulema (haigushoo, une kohta); живот схватило valu lõi kõhtu, спазмы схватили горло kramp nööris kõri, его схватила лихорадка ta jäi äkki palavikku, тоска схватила за душу hing sai ~ läks tuska täis;
‣ кого-что kinni võtma ~ püüdma, tabama (kõnek. ka ülek.); схватить вора varast kinni võtma, схватить такси taksot püüdma, схватить мысль mõtet tabama, типы схвачены в романе удачно tüübid on romaanis õnnestunult tabatud;
‣ что, чем kinni tõmbama ~ siduma;
‣ что, чем ühendama, hambuma panema;
‣ что, без доп. (безл.) tarduma, kivistuma, kokku ~ kinni hakkama ~ võtma; бетон быстро схватило betoon tardus ~ kivistus kiiresti, раствор хорошо схватило mört sidus ~ kivistus hästi
схватиться 316 Г сов.
→ несов.
схватываться‣ за кого-что kinni haarama (ka ülek.
) ~ kahmama; схватиться за руку käest kinni haarama, схватиться за ружьё püssi haarama, схватиться за перила käsipuust kinni haarama, схватиться обеими руками kahe käega kinni haarama, схватиться за мысль mõttest kinni haarama;
‣ kõnek. с кем kokku minema, taplusse ~ heitlusse ~ võitlusse astuma; vaidlusse ~ sõnelusse ~ sõnavahetusse sattuma ~ astuma; võistlema hakkama; схватиться врукопашную käsitsi võitlusse astuma;
‣ ühenduma, hambuma, hambaisse haarduma ~ haakuma;
‣ kõnek. äkki meenuma ~ taipama ~ märkama;
‣ с инф. madalk. (kiirustades, ootamatult) tegema kukkuma; схватиться читать lugema kukkuma;
‣ madalk. püsti hüppama ~ kargama;
‣ tarduma, kivistuma, kõvaks minema;
◊ схватиться за голову kahe käega peast kinni haarama; схватиться за соломинку (nagu uppuja) õlekõrrest kinni haarama; схватиться за ум aru pähe võtma
сыграть 165a Г сов.
‣ что, во что, на чём (ära) mängima; сыграть сонату sonaati mängima, сыграть роль osa mängima ~ etendama, сыграть первый тайм вничью esimest poolaega ~ kolmandikaega viiki mängima, сыграть в волейбол võrkpalli mängima, сыграть в кинофильме filmis mängima, сыграть на бильярде piljardit mängima, сыграть что на скрипке mida viiulil mängima ~ esitama, сыграть (партию) в шахматы malepartiid tegema, сыграть спектакль etendust andma, сыграть свадьбу pulmi tegema ~ pidama;
‣ что (signaali) andma; сыграть боевую тревогу kõnek. lahinguhäiret andma, сыграть отбой lõpusignaali andma;
◊ сыграть в ящик vulg. kõrvu pea alla panema, koibi sirgu ajama, mullatoidule minema; сыграть шут ку ~ штуку kõnek. hullu tükki tegema, kellele vingerpussi mängima ~ vempu viskama; сыграть на руку кому kellele trumpe kätte mängima, kellele kasuks tulema, kellele kasu tooma; vrd. играть
танец 36 С м.
неод.
‣ tants (ka muus.
); бальный танец peotants, ballitants, seltskonnatants, белый танец daamide valik (tants, kui valivad daamid), народный танец rahvatants, характерный танец karaktertants, сценический танец lavatants, спортивные танцы на льду jäätants, учитель танцев tantsuõpetaja, пригласить на танец tantsule ~ tantsima paluma;
‣ танцы мн. ч. tantsuõhtu, tantsupidu; сегодня в клубе танцы täna on klubis tantsuõhtu
таскать 165a Г несов.
‣ кого-что, чем, за что kandma, tassima, tirima, sikutama, vedima, lohistama; таскать мешки kotte tassima ~ tirima, таскать воду вёдрами ämbritega vett kandma ~ tassima, таскать на руках süles kandma ~ tassima, таскать с собой kõnek.
endaga kaasas kandma ~ tassima, таскать на буксире puksiiris vedama, таскать за руку kõnek.
kättpidi ~ käest tirima, таскать за уши kõnek.
kõrvu tuliseks tegema, kõrvust sikutama, таскать за волосы kõnek.
tutistama, karvustama;
‣ кого-что, из чего välja tõmbama ~ tirima; таскать гвозди из стены naelu seina seest välja tirima;
‣ что kõnek. (kaua, pidevalt) kandma (rõiva kohta); trööpama; таскать целое лето одно платье kogu suve ühtsama kleiti trööpama;
‣ кого-что kõnek. tõmbama, näppama, pihta panema;
◊ таскать каштаны из огня для кого kelle jaoks kastaneid tulest välja tooma; еле ~ едва ~ насилу ноги таскать kõnek. (häda)vaevu ~ (häda)vaevalt jalgu järel ~ taga vedama ~ lohistama
тащить 310 Г несов.
‣ кого-что, куда, во что, за что, на чём kandma, tassima, tirima, kiskuma, vedama, tõmbama, lohistama, sikutama; тащить на спине seljas kandma ~ tassima, тащить покупки домой kõnek.
ostusid koju tassima ~ tirima, тащить за руку kõnek.
kättpidi ~ käest tirima, тащить лодку в воду paati vette vedama, тащить на верёвке nööri otsas vedama, тащить кого к врачу kõnek.
keda arsti juurde poolvägisi viima ~ vedama;
‣ что, из чего välja kiskuma ~ tirima ~ tõmbama ~ vinnama; тащить ведро из колодца kaevust ämbrit välja tõmbama ~ vinnama, тащить занозу pindu välja tõmbama ~ võtma, тащить зуб hammast välja kiskuma, тащить билет (на экзамене) piletit (eksamil) tõmbama;
‣ кого-что kõnek. tõmbama, näppama, pihta panema;
◊ тащить за уши кого kõnek. halv. keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; тащить клещами (слово, ответ, признание) из кого kõnek. kellelt (iga sõna, vastust, ülestunnistust) välja pigistama, sõnu suust ostma ~ kiskuma; едва ~ еле ~ насилу ноги тащить kõnek. (häda)vaevu ~ (häda)vaevalt jalgu järel ~ taga vedama ~ lohistama
таять 259b Г несов.
‣ sulama (ka ülek.
); снег тает lumi sulab, воск тает vaha sulab, сегодня тает täna on sula(ilm), таять от любви armastusest sulama, таять от счастья õnnest sulama ~ heldima;
‣ ülek. hajuma, laiali valguma; туман тает udu hajub;
‣ ülek. kustuma, hääbuma, vaibuma; таять от тоски igatsusest kustuma ~ hääbuma, таять на глазах silmanähtavalt kustuma, таять от болезни haigusest otsa jääma ~ kuhtuma, звуки таяли helid vaibusid;
‣ ülek. kokku sulama, kahanema, otsa lõppema; запасы тают tagavarad sulavad kokku, силы тают jõud kahaneb;
◊ так и тает во рту lausa sulab suus; vrd. растаять
терпко Н (сравн. ст. терпче)
‣ suud paksuks ~ hambaid hellaks tegevalt; suu on paks; hambad on hellad; от черёмухи во рту терпко toomingamarjadest on suu paks;
‣ ülek. kirbelt, teravalt, kibedasti; терпко пахнуть kirbelt ~ teravalt lõhnama;
‣ ülek. krõbedalt, soolaselt, vängelt
трещина 51 С ж.
неод.
lõhe, pragu, mõra (ka ülek.
); сквозная трещина läbiulatuv ~ läbiv lõhe ~ pragu, видимая трещина nähtav pragu ~ mõra, трещина во льду jääpragu, трещины в виде сетки võrkpraod, трещины кожи pakatised (nahal), душевная трещина hingemõra, трещина усушки puidut.
kuivalõhe, трещина усыхания geol.
kuivalõhe, трещина выветривания geol.
murenemislõhe, трещина усталости tehn.
väsimuspragu, трещина кости med.
luumõra, mõramurd, дать трещину lõhenema, pragunema, mõranema, в их отношениях образовалась трещина nende suhetesse oli tekkinud mõra
трогать I 164a Г несов.
→ сов.
тронуть I‣ кого-что, чем puudutama, puutuma (ka ülek.
); трогать руками katsuma, (käega) puudutama, трогать за плечо õlast puudutama, я не буду ничего трогать ma ei puuduta midagi, я его не трогал, он первый полез kõnek.
mina teda ei puutunud, tema alustas, не трогай его, он расстроен kõnek.
ära puutu teda, ta on tujust ära, мальчик уроки ещё не трогал kõnek.
poiss pole õppetükke veel puudutanudki ~ õppetükkide kallale veel asunudki, трогать чьё самолюбие kelle enesearmastust riivama ~ puudutama;
‣ что vaevu ilmnema ~ märgatav olema; слабая улыбка трогает её губы kerge naeratus väreleb ta huultel, седина уже трогает виски meelekohtadel on juba märgata halli;
◊ трогать ~ тронуть кого за живое ~ больное место kelle hella kohta puudutama; палцем не трогать ~ тронуть кого kõnek. mitte sõrmeotsagagi puudutama keda
труд 2 С м.
неод.
‣ (без мн. ч.
) töö; общественно полезный труд ühiskasulik töö, ручной труд (1) käsitsitöö, käsitsi töötamine, (2) tööõpetus (koolis); наёмный труд palgatöö, умственный труд vaimne töö, физический труд kehaline ~ füüsiline töö, оплата труда töötasustamine, töötasu, затраты труда tööjõukulu, töökulu, töökulutus, прои зводительность труда tööviljakus, условия труда töötingimused, tööolud, разделение труда tööjaotus, биржа труда tööbörs, инвалид труда tööinvaliid, право на труд õigus tööle, люди труда kõrgst.
tööinimesed, орудия труда tööriistad, охрана труда töökaitse, плоды труда töö vili, добывать трудом tööga saama ~ teenima, не знать труда töötegemisest mitte midagi teadma, mitte teadma, mis tähendab töö, передать эстафету труда молодёжи anda tööjärg üle noortele;
‣ vaev, töö; (обычно мн. ч.) asjatoimetus; напрасный труд asjatu vaev, tühi töö, с трудом suure vaevaga, läbi häda, vaevaliselt, без особого труда kerge vaevaga, hõlpsasti, eriliste raskusteta, не стоит труда ei tasu vaeva, pole mõtet, положить много труда во что millega palju vaeva nägema, mille kallal suurt tööd ära tegema, верится с трудом raske uskuda, все труды пропали kogu töö ~ vaev läks luhta, она утомлена дневными трудами ta on päevatööst ~ päevatoimetustest väsinud;
‣ kõnek. tööõpetus; учитель труда ~ по труду tööõpetuse õpetaja;
‣ труды мн. ч. toimetised; труды университета ülikooli toimetised;
‣ teos; научный труд teaduslik teos ~ töö, список печатных трудов trükis ilmunud teoste ~ tööde nimestik ~ loetelu;
◊ египетский труд orjatöö, mooratöö; сизифов труд Sisyphose ~ Sisüfose töö (ränk mõttetu töö); без труда не вынешь и рыбку из пруда vanas. magades ei saa keegi süüa, magaja rebane ei püüa ühtegi kana, magades ei leia keegi leiba, magaja kassi suhu ei jookse hiir; давать себе труд делать что mida tegema vaevuma, vaevaks võtma mida teha
тяжёлый 119 П‣ rask-, raske(-); тяжёлое топливо raskkütus, тяжёлый танк sõj.
rask(e)tank, тяжёлая промышленность rasketööstus, тяжёлое машиностроение raskemasinatööstus, тяжёлый вес sport raskekaal, тяжёлая пища raske ~ raskesti seeditav toit, тяжёлая вода füüs.
, keem.
raske vesi, тяжёлая атлетика sport tõstmine, tõstesport;
‣ (кр. ф. тяжёл, тяжела, тяжело, тяжелы; сравн. ст. тяжелее) raske, ränk, vaevaline, rõhuv, rusuv; тяжёлый чемодан raske kohver, тяжёлый груз raske koorem ~ kandam ~ last ~ laadung, тяжёлый физический труд raske kehaline töö, тяжёлые шаги rasked sammud, тяжёлое тело raske ~ massiivne keha, тяжёлая дорога raske ~ vaevarikas tee ~ teekond, тяжёлый сон raske ~ sügav uni, тяжёлые роды raske sünnitus, тяжёлая болезнь raske ~ tõsine haigus, тяжёлая рана raske ~ tõsine haav, тяжёлое горе suur ~ ränk mure, тяжёлая вина raske ~ ränk süü, грипп в тяжёлой форме raskekujuline gripp, тяжёлая голова raske ~ uimane pea, тяжёлый стиль raske ~ raskepärane stiil, тяжёлое дыхание raske(ndatud) hingamine, тяжёлый характер raske iseloom, тяжёлый воздух raske ~ halb ~ läppunud õhk, тяжёлое детство raske ~ karm lapsepõlv, тяжёлое настроение raske ~ rusuv ~ rõhuv ~ rusutud ~ rõhutud meeleolu, äng;
◊ тяжёл на руку kõnek. kes on valusa ~ raske käega, kellel on valus käsi; тяжёл на подъём kõnek. kes ei võta kergesti vedu, keda ei saa paigast liikuma, keda kanguta või kangiga, kes on nii tuim tükk, et tee või tuli alla
тянуть 339a Г несов.
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.
), sikutama, vedama (ka ülek.
), venitama (kõnek. ka ülek.
); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn.
traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek.
telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek.
keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek.
nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek.
vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek.
tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek.
mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
угадать Г сов.
→ несов.
угадывать‣ 165a что, по чему, чем ära arvama, mõistatama, (õigesti) aimama, taipama, tabama, aru saama; угадать по глазам silmist nägema ~ lugema ~ aru saama, угадай, кто к нам пришёл arva ära, kes meile tuli, угадать чьи мысли kelle mõtteid lugema ~ aimama, угадать смысл чего mille mõtet taipama ~ tabama, угадать чью судьбу kelle saatust ette nägema, угадать чутьём vaistlikult ~ vaistuga tundma;
‣ 165a кого-что madalk. ära tundma; я угадал тебя по походке ma tundsin sinu kõnnakust ~ kõnnaku järgi ära;
‣ 165b куда, в кого-что madalk. sattuma, juhtuma, trehvama, tabama; угадать камнем в окно kiviga aknasse trehvama ~ tabama, он угадал прямо в яму ta oskas otse auku kukkuda;
‣ 165b кому, с инф. madalk. kelle tahtmise ~ meele järele olema;
‣ madalk. (korralikult, nagu kord ja kohus) teha oskama
угодить 289 (без страд. прич. прош. вр.
) Г сов.
→ несов.
угождать‣ кому-чему, на кого-что, чем kelle tahtmist (mööda) tegema, kelle meele järele olema ~ talitama ~ toimima, kellele meelehead ~ heameelt tegema ~ valmistama; угодить его желаниям tema soove täitma ~ rahuldama, на её вкус трудно угодить tema meele järele on raske olla, tema tahtmist ei oska keegi teha ~ täita, всем ~ на всех не угодишь kõigi tahtmist ei saa teha, kõigi meele järele ei jõua olla;
‣ (без несов.) по чему, чем, в кого-что, куда kõnek. sattuma, juhtuma, trehvama, tabama, sattuda ~ trehvata ~ tabada oskama; угодить камнем в окно kiviga (otse) aknasse sattuma ~ tabama ~ trehvata ~ põrutada oskama, угодить в гости к обеду just lõunasöögiks külla sattuma ~ trehvama ~ sattuda ~ trehvata oskama, угодить в тюрьму vangi ~ kinni kukkuma, пуля угодила ему прямо в плечо kuul tabas teda otse õlga, что под руку угодило mis kätte juhtus ~ pihku puutus;
‣ (без несов.) в кого kõnek. kellesse minema, kellega sarnanema; сыновья угодили в отца pojad on isasse läinud;
◊ угодить в самую точку naelapea pihta tabama ~ minema, täkkesse ~ täppi minema, märki ~ kümnesse tabama; угодить пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu ~ märgist mööda laskma
угораздить 270b Г сов.
kõnek.
‣ (безл.
) кого, с инф.
(mittevajalikku, halba, absurdset) tegema panema ~ sundima ~ ajama ~ tõukama; угораздило же его прийти no oli tal vaja siia tulla, mis teda küll siia ajas, mis teda sundis siia tulema, нелёгкая угораздила его прийти tont ~ pagan teda siia ajas, угораздило тебя заболеть oskasid haigeks jääda;
‣ во что, куда kuhu trehvama, juhtuma, sattuma, tabama; угораздить в яму auku sattuma ~ kukkuda oskama
удержать 183a Г сов.
→ несов.
удерживать‣ кого-что kinni ~ käes hoida suutma; я еле удержал стакан в руках suutsin vaevalt ~ vaevu klaasi käes hoida (et ei kukuks);
‣ кого-что säilitama, alles ~ alal hoidma, alles jääma; enese käes hoidma, enese kätte jätma; удержать равновесие tasakaalu säilitama, удержать в памяти meeles pidama, удержать в повиновении sõnakuulmises ~ kuulekuses hoidma, удержать за собой endale ~ enda kätte jätma, удержать город linna enda käes hoidma ~ hoida suutma, команда удержала первое место võistkond suutis esikohta säilitada ~ kaitsta;
‣ что (maksmisel) kinni pidama; удержать пять рублей из заработной платы palgast viis rubla kinni pidama;
‣ кого-что, чем, от чего tagasi hoidma (ka ülek.), kinni pidama, peetama; удержать лошадей hobuseid tagasi hoidma, удержать слёзы pisaraid tagasi hoidma, удержать дыхание hinge tagasi hoidma ~ kinni pidama, удержать гнев viha talitsema ~ tagasi hoidma, удержать кого от необдуманного шага kelle mõtlematut sammu ära hoidma, удержать руками kätega kinni hoidma, удержать улыбку naeratust tagasi hoidma, удержать кого дома keda kodus (kinni) hoidma, удержать за руку käest ~ kättpidi tagasi hoidma
укрывательство 94 С с.
неод.
(без мн. ч.
) кого-чего (kuriteo v. kurjategija) varjamine, peitmine; укрывательство пре ступника kurjategija varjamine, предат ь суду за укрывательство (kuriteo v. kurjategija) varjamise eest kohtusse andma
упереть I 243 Г сов.
→ несов.
упирать I‣ что, во что kõnek.
kuhu ~ mille vastu suruma ~ toetama, naaldama, nõjatama, najatama; упереть подбород ок в грудь lõuga vastu rinda suruma ~ toetama; упереть руку в колено kätt põlvele toetama, упереть руки в бока käsi puusa panema;
‣ (взгляд, глаза, взор) в кого-что ülek. kõnek. keda-mida pilguga puurima, kellel-millel pilgul püsida laskma, jõllitama; упереть взгляд в собеседника vestluskaaslast pilguga puurima, vestluskaaslasele ainiti ~ üksisilmi otsa vaatama ~ vahtima, упереть глаза в землю üksisilmi maha vaatama, pilku maas ~ maateral hoidma;
‣ (без несов.) без доп. vulg. minema vajuma ~ litsuma ~ panema, vehkat tegema;
‣ (без несов.) что madalk. ära ~ minema tirima ~ tassima; такой тяжёлый мешок не упереть nii rasket kotti küll ei jaksa ära tirida;
‣ на что ülek. madalk. mida rõhutama, toonitama, millele ~ mille peale suruma ~ pressima; именно на это обстоятельство можно упереть just seda asjaolu võibki rõhutada ~ toonitada, just selle asja peale võibki suruda ~ pressida
ухватить 316а Г сов.
→ несов.
ухватывать‣ кого-что kinni ~ kätte haarama ~ rabama ~ kahmama ~ krabama (ka ülek.
); ухватить камень kivi kätte haarama ~ asima, ухватить за ногу jalast kinni haarama ~ rabama, ухватить под руку käe alt kinni võtma ~ haarama, он старается ухватить себе побольше ta püüab endale rohkem krabada ~ kahmata;
‣ что ülek. kõnek. tabama, aru saama, taipama, ära jagama, sotti saama; ухватить мысль кого kelle mõtet tabama, читаю, но ничего ухватить не могу loen, kuid ei taba ~ ei taipa midagi
ухватиться 316 Г сов.
→ несов.
ухватываться‣ за кого-что kellest-millest kinni haarama ~ hakkama (kõnek. ka ülek.
), kinni rabama ~ kahmama ~ krabama; ухватиться за руку käest kinni haarama ~ krabama, ухватиться за перила (trepi)käsipuust kinni haarama, ухватиться за голову peast kinni haarama, ухватиться за интересную мысль kõnek.
huvitavast mõttest kinni haarama ~ hakkama;
‣ за что kõnek. mille kallale asuma, mida tegema hakkama; ухватиться за новую работу uut tööd õhinaga tegema hakkama, не знаю, за что ухватиться ei tea, kust otsast alata ~ pihta hakata;
◊ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega kinni haarama; ухватиться зубами за что kõnek. küünte ja hammastega kinni haarama
ущипнуть 337 Г сов.
кого-что, за что, во что‣ näpsama, näpistama; ущипнуть кого за руку kelle kätt näpistama;
‣ ülek. kõnek. torkama, salvama; ущипнуть кого за сердце kelle südamesse torkama;
‣ что kõnek. näksama, naksama, tükki mille küljest näpistama; ущипнуть хлеба leiba näksama; vrd. щипать
фигура 51 С ж.
неод.
‣ figuur (kuju ka ülek.
; kujund; tantsu osa, poos, samm; kujutis, joonis; (inim)keha; sõj.
, sport märkleht); восковая фигура vahakuju, женская фигура naisekuju, геометрическая фигура geomeetriline kujund, фигуры травления söövituskujundid, söövitusmuster, söövitusjäljed, стройная фигура sihvakas ~ sale keha ~ kuju, пилотажная фигура lenn.
lennuvigur, подозрительная фигура ülek.
kahtlane kuju, крупная политическая фигура ülek.
tähtis poliitikategelane, риторическая фигура kirj.
kõnekujund, kõnefiguur, фигуры шрифта trük.
kirjakujundid, бегущая фигура sõj.
, sport jooksev kuju, поясная фигура sõj.
, sport vöökuju, ростовая фигура sõj.
, sport püstkuju, выписывать фигуры на льду jääl jooniseid tegema ~ kujundeid joonistama, не по фигуре ei ole keha järgi, kelle figuurile sobimatu (rõiva kohta), фигурой он был в отца kujult ~ kehaehituselt oli ta isasse läinud, раньше он был фигурой ülek.
varem ta oli tooniandja ~ tähtis isik ~ kuju;
‣ vigur (etturist tugevam malend); лёгкие фигуры kerged vigurid (oda ja ratsu), тяжёлые фигуры rasked vigurid (lipp ja vanker), выиграть фигуру vigurit võitma
хватать I 165a Г несов.
‣ кого-что, за кого-что, чем (kinni) haarama, kahmama, krabama, krahmama, rabama, rapsama, krapsama; хватать кого за руку kelle käest kinni haarama, хватать в руку камень kivi pihku haarama ~ krahmama, хватать под руку käe alt kinni kahmama ~ hakkama, хватать из рук käest kahmama ~ napsama, хватать за волосы juustest (kinni) haarama, хватать за ногу jalast kinni haarama, хватать наживу sööta haarama (kala kohta), хватать траву rohtu ampsama, хватать момент ülek.
sobivat hetke püüdma;
‣ кого kõnek. kinni nabima;
‣ что kõnek. ahmima, kokku krahmima (ka ülek.); хватать что попало kõike (ettejuhtuvat) kokku krahmima, хватать знания teadmisi ahmima, хватать впечатления muljeid ahmima, хватать воздух õhku ahmima;
◊ хватать верхи kõnek. latvu mööda laskma, mööda pealispinda libistama, kergelt üle käima; хватать на лету что mida lennult ~ otse õhust haarama; хватать за живое кого kõnek. keda valusalt puudutama, kelle haava ~ haiget kohta osatama; звёзд с неба не хватает tähti taevast alla ei too; хватать за душу ~ за сердце кого kellele hinge ~ südamesse minema, keda hingepõhjani liigutama, kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama; vrd. схватить, хватить I
хвать межд. в функции предик. kõnek.
‣ kraps ~ krapsti ~ krauh ~ krauhti haarama, kahmama, krabama, krahmama, rapsama; хвать его за руку krapsti käest kinni haarama, хвать по спине matsti vastu selga lööma;
‣ (ja) äkki; хвать, нет ключа ja äkki -- võti kadunud
ход С м.
неод.
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч.
на ходу) käik (ka ülek.
в ходе), kulg (pikaajalisem käik) ; малый ход tasane käik, средний ход keskmine käik, полный ход täiskäik, свободный ход vabakäik, lõtk, холостой ход tühikäik, tühijooks, jõudekäik (arvutil), рабочий ход töökäik, задний ход tagasikäik, тактический ход taktikaline käik, потайной ход salakäik, ответный ход vastukäik (males, kabes; ka ülek.
), контрольный ход kontrollkäik (kabes, males), ход пешкой etturikäik, ход конём ratsukäik (ka ülek.
), ход доказательства tõestuskäik, ход вещей asjakäik, ход развития (1) arenemiskäik, arenemiskulg, (2) arenduskäik (males, kabes), ход вперёд edasikäik, ход поршня kolvikäik, ход событий sündmuste kulg ~ käik, ход болезни haiguse kulg, ход волны laine kulg, ход войны sõja kulg, ход часов kella käimine ~ käik, ход поезда rongi liikumine, ход рыбы kalade liikumine, kalaränne, ход тузом ässaga käimine, рискованный ход riskantne ~ ohtlik samm, дипломатический ход diplomaatiline samm, конькобежный ход uisusamm (suusatamises), дать ход делу asjale käiku andma, развивать полный ход täiskäiku andma, идти своим ходом omal jõul liikuma, ise edasi sõitma (sõiduki kohta), вскочить в трамвай на ходу liikuvale trammile hüppama, читать газету на ходу käies ~ käigu peal lehte lugema, машина работает на холостом ходу masin käib tühjalt, туда пять минут хода ~ ходу sinna on viie minuti tee, на полном ~ всём ходу täiskäigul, täies purjes, с ходу, с хода käigu pealt (ka ülek.
), по ходу дела asjade käigus, в ходе чего mille käigus ~ ajal, по ходу часовой стрелки päripäeva, против хода часовой стрелки vastupäeva, ход под парусами purjetamine, seilamine;
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч. в ходе и ходу) läbikäik, läbipääs; главный ход peasissekäik, paraaduks, чёрный ход tagauks, tagatrepp, köögikäik, подземный ход maa-alune käik, allmaakäik, боковой ход külgpääs, квартира с отдельным ходом omaette ~ eraldi sissekäiguga korter;
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kulgmik, rattad; колёсный ход rattad, ratastik, rataskulgmik, гусеничный ход roomikud, roomikkulgmik, тележка на резиновом ходу kummiratastega käru, часы с анкерным ходом ankurkell, анкерный ход часового механизма kella(mehhanismi) ankruratas;
‣ 1, 3 käigutee; наклонный ход kaldtee, катальный ход ehit. kärutee, ход сообщения ühenduskraav (ka sõj.), смоляной ход bot. vaigukäik (okaspuupuidus), поперечный ход arhit. ristikäik, ristilööv (sammaskäik kloostri siseõue ümber);
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kõnek. käidav ~ elava liiklusega koht; на самом ходу kõige käidavamas ~ elavamas ~ rahvarohkemas kohas;
‣ 1 (без мн. ч.) kiirus; набирать ход kiirust võtma ~ lisama ~ suurendama, замедлить ход kiirust vähendama ~ maha võtma;
‣ 4 (мн. ч. хода, род. п. ходов, предл. п. ед. ч. в ~ на ходу) käiguulatus; käivik; маятниковый ход mas. pendelkäivik;
‣ 1 (мн. ч. ходы) muus. (siirde)käik; ход басов bassikäik, струнные ходы keelpillide käigud, аккордовые ходы akordikäigud;
◊ быть в (большом) ходу kõnek. nõutav ~ minev ~ hea minekuga olema; дать ходу madalk. jalga laskma; знать все ходы и выходы kõnek. milles kodus olema, kõiki ees- ja tagauksi teadma; идти полным ходом täie hooga ~ täiskäiguga edasi minema; хода ~ ходу нет чем kõnek. mis ei liigu ~ ei lähe edasi ega tagasi ~ ei edene ~ tammub paigal; пустить в ход что mida käiku laskma ~ panema; пойти в ход käiku minema, tarvitusele ~ käibele tulema; черепашьим ходом kõnek. teosammul, kilpkonnatempoga
ходить 313b Г несов.
‣ käima (ka ülek.
), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek.
kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
холодить 289 Г несов.
что, без доп.
‣ kõnek.
jahutama, külmendama, külmaks laskma ~ tegema; холодить молоко piima jahutama, холодить комнату tuba külmaks minna laskma, мята ~ от мяты холодит во рту piparmünt teeb suu külmaks;
‣ ülek. tarduma panema, kangestama
цап межд. в функции предик. madalk. naps(ti) ~ näps(ti) ~ näuh(ti) ~ kraps(ti) ~ krauh(ti) haarama ~ krahmama; цап яблоко из рук õuna käest krahmama, кошка цап рыбу со стола kass napsas ~ tõmbas napsti kala laualt ära, собака цап за ногу koer hakkas krauhti jalga ~ säärde kinni, koer naksas jalast kinni
цепко Н (сравн. ст. цепче) kramplikult (kõnek. ka ülek.), jäigalt, tugevasti; цепко схватиться за руку tugevasti ~ nagu tangidega käest kinni haarama, цепко держаться за своё мнение kramplikult ~ visalt oma arvamuses kinni olema
чад 1 (род. п.
чада и чаду, предл. п.
о чаде и в чаду) С м.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ (suitsu-, rasva)ving, karm (karmu), kärsahais, kõrbehais; кухонный чад rasvaving, угореть от чада vingu jääma;
‣ ülek. uim, uimastus; в чаду страстей kireuimas
червяк 19 С м.
‣ од.
uss, tõuk, vagel; ивановский червяк jaaniuss, ловить рыбу на червяка ussiga kala püüdma;
‣ од. ka ülek. ussike, vennike;
‣ неод. tehn. tigu; рулевой червяк roolitigu;
◊ заморить червяка kõnek. hingepidet ~ linnupetet ~ einet võtma, midagi hamba alla panema, nälga ~ näljatunnet peletama, kergelt keha kinnitama
чинно Н väärikalt, kombeliselt, viisakalt; чинно и благородно kõnek. tipp-topp, nagu kord ja kohus, они сели чинно в ряд nad istusid väärikalt üksteise kõrvale, чинно держать себя kombekalt ~ kombeliselt käituma